Muud › Muud hagiasjad

Määruse väljatrükk toimetada kätte hageja esindajale ja kostja esindajale. Avaldus ja asjaolud Hageja esitas 12.01.2015.a Viru Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramise kohta tsiviilasjas 2-14-10016. Avaldus on esitatud samas tsiviilasjas Viru Maakohtus 09.09.2014.a. tehtud kohtuotsuse alusel. Kohtuotsuse resolutsioonis on märgitud, et menetluskulud jäävad täies ulatuses Kaubatrend OÜ kanda. Kohtuotsus jõustus 30.12.2014.a. Hageja avalduse kohaselt on käesolevas tsiviilasjas menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulud kokku summas 1051,12 eurot. Volvo Estonia OÜ palub Kaubatrend OÜ ’lt välja mõista menetluskulud kokku 1251,12 eurot. Lisaks palub hageja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus, vaadanud avalduse läbi, edastas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos lisadega kostjale. TsMS § 176 lg 1 ja 3 alusel kohustas kohus kostjat vastama edastatud avaldusele 15 päeva jooksul alates materjali kättesaamisest ning hoiatas, et tähtajaks vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes hageja avalduse alusel. Kostja esindajale on kohtu poolt edastatud materjalid kätte toimetatud 20.04.2015.a. Tähtaja möödumisel kostja esindaja vastuväidet ega vastust kohtule ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused ja selgitused Maakohtus on jäetud menetluskulud täies ulatuses Kaubatrend OÜ kanda. Menetluskulude jaotust sisaldav kohtulahend jõustus 31.12.2014.a. Hageja on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel vastavalt TsMS § 174 lg 1, kusjuures hageja kantud menetluskulude sisuks on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-21-161-11, p 7). TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 200 eurot ja tasumist tõendavad maksekorraldused asuvad tsiviilasja toimikus tl 11 ja 18. Kostjal tuleb nimetatud summa hagejale hüvitada. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule hagiavalduse (tl 3-7, sisuliselt 4 lk), vastuse kostja vastusele (tl 31-32, sisuliselt 2 lk) ja taotluse asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (tl 49, 0,5 lk). Kokku on hageja esindaja esitanud kohtutele 3 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 6,5 lk. Lisaks on hageja esindaja esitanud kohtutele väikesemahulisi menetlusdokumente (kaaskirjad esitatavatele dokumentidele, meilitsi teabevahetus kohtuga). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase võlaõigusliku nõudega, arvestab kohus 40 minutit ehk 0,667 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta, seega on hagejale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel 4,34 tundi (6,5 lk x 0,667 h). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 97,78 eurot ilma käibemaksuga. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Eeltoodu põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 424,36 eurot (4,34 x 97,78) ilma käibemaksuta arvestades hageja lepingulise esindaja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjaolu, et käesolevas tsiviilasjas kohtuistungeid ei toimunud. Kohus on seisukohal, et üldjuhul peaks asja materjalidega ja kohtulahenditega tutvumisele nende esmasele õiguslikule analüüsile ja kliendiga suhtlemisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega. Kohus jätab põhjendatud ja vajalikuna arvestamata aja, mis hageja esindajal on kulunud kliendiga suhtlemiseks, kohtulahenditega tutvumiseks ning kohtule päringute tegemiseks.

Lähtudes eeltoodust ning menetluskulude jaotusest jõustunud kohtuotsuses määrab kohus kostjalt hagejale hüvitamiseks menetluskulud kokku summas 624,37 eurot (200 eurot riigilõiv + 424,37 eurot lepingulise esindaja kulud). TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.