Xxx(Xxx, kirjapildis ka Xxx) hagi Xxx(Xxx) vastu laenulepingust tuleneva võla ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1.022.797,99 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXX (kirjapildis ka Xxx) (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepingulised esindajad Küllike Namm ja Kristiina Urb (Osaühing Advokaadibüroo Küllike Namm, registrikood 10662245, asukoht Laada 27, 44310 Rakvere, Lääne-Virumaa) Kostja Indrek Xxx (isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Asja arutamine
12.05.2015.a.
kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Xxx Xxx kasuks poolte vahel 26.01.2009.a. sõlmitud laenulepingust tuleneva põhivõla katteks 605.420,87 (kuussada viis tuhat nelisada kakskümmend eurot ja 87 senti), sissenõutavaks muutunud viiviste katteks 196.519,61 (ükssada üheksakümmend kuus tuhat viissada üheksateist eurot ja 61 senti) ja kohtuotsuse tegemise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viiviste katteks 0,03% päevas põhivõlast (605.420,87 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja nende rahalise suuruse kindlaksmääramine.
Jätta Xxx menetluskulud 84% ulatuses Xxx kanda ja 16% ulatuses tema enda kanda.
5.Jätta Xxx menetluskuludest 84% tema enda kanda ja 16% Xxxkanda.
6.Välja mõista Xxx Xxx kasuks 5319,55 (viis tuhat kolmsada üheksateist eurot ja 55 senti) eurot hageja menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
1.12.06.2014.a. kohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale laenu 889.000.Xxx dollarit 26.01.2009.a. notariaalselt sõlmitud laenulepingu alusel. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 26.01.2012.a., kuid ei ole laenu tagastanud kuni käesoleva ajani.
2.16.09.2012.a. väljastas kostja hagejale võlatunnistuse, millega kinnitas võlgnevust hageja ees summas 889.000.- Xxx dollarit, mis tuleneb poolte vahel 26.01.2009.a. sõlmitud laenulepingust.
3.Hageja palus esialgselt kohtusse esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt tagastamata laenu katteks 605.420,87 eurot, mis vastab 889.000.- Xxx dollarile. 13.01.2015.a. esitas hageja kostja vastu ka viivisenõude, milles ta palub lisaks põhivõlale kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise 351.083,54 eurot ning viivise 0,03% päevas alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni.
4.Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte vahel 26.01.2009.a. sõlmitud laenulepingu, volikirja, millega kostja esindas hagejat notariaalse laenulepingu sõlmimisel, võlakirja, milles kostja kinnitas, et võlgneb hagejale 889.000.- Xxx dollarit ja kohustub selle tagastama hiljemalt 15.06.2012.a. ning et laenu tagatiseks on graniitkillustiku purustusmasin ja sõel freesmasin, väljavõte kostja märkmikust, võlatunnistuse 16.09.2012.a., milles kostja kinnitas taaskord, et võlgneb hagejale 889.000.Xxx dollarit ja kohustub selle tagastama hiljemalt 01.02.2013.a. ning et laenu tagatiseks on kogu kostja vara. Kostja vastuväited ja põhjendused.
Lk (6)
Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
5.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et notariaalne laenuleping tema ja hageja vahel sõlmiti, kusjuures notaris esindas kostja ka hagejat volikirja alusel. Laenuleping sõlmiti kostja väidetel aga selleks, et raha saaks Xxx välja saata põhjusel, et Xxx soovis Xxx kõrvale hoiduda maksude maksmisest. Laenulepingus märgitud 889.000.- Xxx dollarit saatis Xxx kostjale ja selle raha eest käis kostja väidetavalt Eestis kohut, et Xxx saaks omandireformi käigus Tartus tagasi maja, mis tegelikult hagejale ei kuulunud.
6.Kostja ei vaidlusta ka asjaolu, et 16.02.2012.a. andis ta võlakirja laenu kohta Xxx, kuid väitis, et tegi seda selleks, et hageja pidi seda Xxx kellelegi näitama. 16.09.2012.a. kirjutas kostja uuesti võlakirja laenu kohta ja seda põhjusel, et Inda Hütt oli parajasti Eestis käimas ning palus tal anda veel kord uus võlakiri Xxx, kuna tal pidi seda veelkord vaja minema, sest eelmine oli kaduma läinud. Asjaolu, miks ta on märkinud üles oma võlgade nimekirja ka võla Xxx, kostja seletada ei osanud.
7.Oma vastuväiteid hagile soovis kostja tõendada hageja vande all antavate ütlustega ja tunnistaja Xxx ütlustega, millised taotlused kohus rahuldas tingimusel, et kostja tasub ette hageja Xxx Eestisse sõitmise sõidukulud ja tunnistaja Xxx tunnistajatasu. Kuna aga kostja kumbagi summat ette ei tasunud, ei kutsunud kohus kohtusse vande all ütlusi andma ei hagejat ega tunnistajat. Kohus jättis rahuldamata ka kostja taotlused nõuda välja Inda Hütilt tema valduses väidetavalt olevad dokumendid, mis tõendavad kostja ja hageja vahelist käsundisuhet, sest kostja ei täpsustanud milliste tõendite kogumist ta kohtu abil taotleb. Kohtuotsuse põhjendused.
8.Kohus juhindub otsuse tegemisel materiaalõigusliku alusena Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma laenulepinguga teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga, VÕS § 76 lg 1 ja 3 sätestatust, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9.Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil uuritud tõenditega leidsid tõendamist järgmised asjaolud: - pooled sõlmisid 26.01.2009.a. notariaalse laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu 889.000.- Xxx dollarit (tõendab laenuleping t/l 49-50); - hageja kandis kostjale laenulepingus märgitud summa üle. Selle üle poolte vahel vaidlus puudub; - kostja kohustus laenu tagastama hagejale hiljemalt 26.01.2012.a. (tõendab laenulepingu p 2.1; t/l 49); - kostja laenu lepingus kokkulepitud tähtajaks ei tagastanud. Selle üle vaidlus puudub; - 16.02.2012.a. on kostja teinud omale üleskirjutuse oma võlgade kohta, kuhu on märgitud, et tema võlg XXX on 900.000.- AUD-i; - 16.09.2012.a. väljastas kostja hagejale võlatunnistuse, millega kinnitas võlgnevust hageja ees summas 889.000.- Xxx dollarit, mis tuleneb poolte vahel sõlmitud laenulepingust ning kostja kohustus laenu hagejale tagastama hiljemalt 15.06.2012.a. Samas võlakirjas kinnitas
Lk (6)
kostja, et poolte vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse tagatiseks on graniitkillustiku purustus ja sõel freesmasin (tõendab võlakiri, t/l 53); - 16.09.2012.a. on kostja välja andnud taaskord võlakirja, milles ta kinnitab, et võlgneb Xxx 889.000.- Xxx dollarit, mille kohustub tagastama hiljemalt 01.02.2013.a. Samas võlakirjas märgib kostja, et laenu tagatiseks on kogu tema vara, kaasaarvatud talle kuuluv kivipurustusmasin.
10.Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja väited justkui ei oleks poolte vahel olnudki laenulepingust tulenev võlasuhe, vaid hoopis käsundusleping, mille kohaselt pidi kostja täitma hageja käsundit omandireformi järgse vara tagastamiseks, mida kostja väidetavalt tegigi, on paljasõnaline ja ümber lükatud eelpool nimetatud dokumentaalsete tõenditega, kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt võlg hageja kasuks väljamõistmisele. Poolte vahel oli sõlmitud notariaalne laenuleping, vaidlus puudub selles, et hageja kostjale raha ka saatis ning kostja on kahes võlakirjas kinnitanud oma võlga hageja ees, kaasaarvatud seda, et tema laenu tagatiseks on tema vara. Kohus andis kostjale võimaluse oma vastuväiteid hagile tõendada nii hageja vande all ülekuulamise kui ka tunnistaja ütlustega, kuid kostja ise ei täitnud eeldusi, mis oleks võimaldanud hageja ja tunnistaja kohtusse kutsuda ja nad kohtuistungil üle kuulata. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt kohtuotsusega väljamõistmisele põhivõlg 605.420,87 eurot nagu hageja seda teha on palunud.
11.Tulenevalt asjaolust, et hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised tähtaegselt tagastamata laenusummalt, mis laenulepingu p-s 3.1 kokkulepitu kohaselt on 0,03 % päevas sissenõutavaks muutunud summalt ning vastavalt TsMS § 367 sätestatule ka protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, võtab kohus järgmisena seisukoha viivisenõude põhjendatuse osas. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas kui seadusega või lepinguga ei ole kokku lepitud teisiti. Käesoleval juhul on pooled nende vahel sõlmitud lepingu p-s 3.1 kokku leppinud, et viivise suurus tähtaegselt tagastamata laenu puhul on 0,03 % sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Tulenevalt asjaolust, et hageja on esitanud viivisenõude kostja vastu selliselt, et palus 13.01.2015.a. esitatud viivisenõudes kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 351.083,54 eurot ja viivise alates kohtuotsuse tegemisest 0,03 % päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, kontrollib kohus kas hageja on sissenõutavaks muutunud viivise selle esitamise ajaga seisuga õigesti välja arvestanud. Vastavalt poolte vahel sõlmitud laenulepingu p-le 2.1 pidi kostja hagejale laenu tagasi maksma 26.01.2012.a. Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et 13. jaanuariks 2015.a. ei olnud kostja laenust midagi tagasi maksnud, oli kostja laenu tagasimaksmisega olnud viivituses viivisenõude esitamise ajaks 1082 (366+365+351) päeva ehk perioodi 27. jaanuarist 2012..a. kuni 13. jaanuarini 2015.a., mitte 26. jaanuarist 2009.a. kuni 13. jaanuarini 2015.a. nagu hageja oma hagiavaldusele lisatud viivisearvestuses märgib. Arvestades sellega, et viivisemäär päevas oli vastavalt laenulepingule 181,63 eurot (605.420,87 x 0,03%), oli kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks
Lk (6)
13.01.2015.a. seisuga 196.519,61 (1082 x 181,63) eurot, millest tulenevalt kuulub hagi viivise väljamõistmiseks kostjalt osalisele rahuldamisele. Alates kohtuotsuse tegemisest, nagu hageja on palunud, kuulub kostjalt viivis väljamõistmisele 0,03 % päevas põhivõlast 605.420,87 eurot kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
12.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 163 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ümardatult 84 % ulatuses, jätab kohus menetluskulud 16 % ulatuses hageja kanda ja 84 % ulatuses kostja kanda.
13.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu hagi esitamisel 4714.- eurot, viivisenõude esitamisel 1243.- eurot ja hagi tagamise taotluste esitamisel tasutud riigilõivu 150.- ( 3 x 50) eurot. Lisaks sellele koosnevad hageja menetluskulud hageja õigusabikuludest mis kohtuistungi toimumise aja seisuga moodustasid 2860,80 eurot ja kohtuistungil hageja esindamise eest moodustas 72.- eurot. Hageja esindaja sõnul osutas ta hagejale õigusabiteenuseid hinnaga 120.- €/h. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas kohtumenetluses riigilõivu põhivõla ja viivise nõude esitamise eest kokku 5957.- eurot (I kd t/l 56 ja 193) ja kolm korda esitatud hagi tagamise taotluste eest 150 eurot, mis on a`50.- eurot, kusjuures kõik hageja hagi tagamise taotlused jäid rahuldamata. Lisaks nimetatule esitas hageja kohtule 29.05.2015.a. ka enamtasutud riigilõivu tagastamise taotluse koos riigilõivuseaduse vastavate sätete põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks. Kohus määras 01.07.2015.a. määrusega tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) redaktsiooni, mis kehtis 31.05.2014.a. kuni 30.06.2014.a., § 57 lõige 1 koostoimes RLS lisa 1 viimase lausega, mille kohaselt tasuti hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana ning tsiviilasja hinna puhul üle 500.000,00 euro pidi tasuma riigilõivu 3.400,00 eurot + 0,25 % tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10.500,00 euro, misjuures kui eelnimetatud tsiviilasja hinnaga avaldus esitati elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, pidi tasuma riigilõivu 3.200,00 eurot + 0,25 % tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10.000,00 euro, määras hagiavalduse esitamisel tasutava riigilõivu suuruseks 3.400,00 eurot ja tagastas Xxx hagi esitamisel ja hiljem viivisenõude esitamisel enam tasutud riigilõivust kokku summas 2.557,00 eurot. Tulenevalt kõigest eeltoodust on kohus seisukohal, et hagi tagamise taotluste esitamisel tasutud riigilõiv, jääb hageja kanda, sest kohtu hinnangul esitas hageja põhjendamatud hagi tagamise taotlused, mis kohus jättis rahuldamata. Kohtu poolt määratud riigilõivust (3400.- eurot), tuleb kostjal hagejale hüvitada aga 2856.eurot, mis on 84 % 3400-st.
Lk (6)
Hageja palub kostjalt välja mõista ka lepingulise esindaja kulu kokku summas 2932,80 eurot. Kostja nimetatud õigusabikulule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja esindaja õigusabikulu, mis on tekkinud seoses hagiavalduse menetlemisega kohtus on põhjendatud täies ulatuses ning vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele, nende tegemiseks kulunud ajale ning kohtusse esitatud menetlusdokumentidele. Kuna kohus rahuldab hagi 84 % ulatuses, kuulub kostjalt hageja õigusabikulude katteks välja mõistmisele 2463,55 eurot, mis on 84 % 2932,80-st. Kõige eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele hageja menetluskulude katteks 5319,55 (2856+2463,55) eurot. Kuna kostja hagejalt menetluskulusid välja mõista ei palunud ning kohtukulude nimekirja kohtule ei esitanud, samuti ei nähtu kohtutoimikust kas ja millises ulatuses on kostja menetluskulusid kandnud, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks kostja menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine.
14.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja § 133 lg 1 ning lg 2 sätestatust, milliste kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ning TsMS § 367 sätestatud kõrvalnõuete hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Kuna hageja põhinõudeks kostja vastu on 605.420,87 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudeks oli viivisenõude esitamise ajal 351.083,54 eurot ja ühe aasta viivise suurus vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingus kokku lepitud viivisemäärale on 66.293,58 (605.420,87 x 0,03% x 365) eurot, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1.022.797,99 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Lk (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.