Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. juuli 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-57642
Tsiviilasi
Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammeri hagi Andres Joosepi vastu kahjuhüvitise 8084,82 eurot ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
8743,73 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 2. märtsi 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andres Joosepi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
30. juuni 2015
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Andres Joosep (ik: XXXXXXX) Vastustaja (hageja): Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) (rk: 10515685) pankrotihaldur Anne Tammer
esindajad
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 2. märtsi 2015 otus muutmata.
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Andres Joosepi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli kostja võlgniku juhatuse liige alates 04.02.1999 kuni 28.07.2010, mil äriühing kustutati äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel registrist. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on võlgniku nimel 18.09.2009 OÜ-ga Laenukeskus sõlmitud laenulepingu alusel saanud sularahas 40 000 krooni ja arvelduskontolt 86 500 krooni, kokku 126 500 krooni ehk 8084,82 eurot. Juhatuse liikme ja ühingu vahelist lepingut on praktikas käsitatud käsundilaadse lepinguna. Kostja vastutuse eeldusteks on: 1) juhatuse liikme kohustuse rikkumine; 2) kohustuse rikkumisega ühingule kahju tekitamine ning 3) põhjuslik seos juhatuse liikme kohustuse rikkumise ja ühingule kahju tekkimise vahel. Üheks olulisemaks äriühingu juhatuse liikme kohustuseks on juhatuse liikme üldine hoolsuskohustus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35, ÄS § 315 lg 1). Riigikohus on juhatuse liikme hoolsuskohustust sisustanud lahendis nr 3-2-1-45-03 (p 21). Kostja oli kohustatud täitma oma kohustusi juhatuse liikmena juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega, st hoolsusega, mida korralik ettevõtja ja/või mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, ning hagejale majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, olles otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud. Lisaks tuleneb TsÜS § 138 lg-st 1 juhatuse liikme kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. Lojaalsuskohustuse aluseks on üldine põhimõte, mille kohaselt juhatuse liige ei tohi olla oma otsuse tagajärjest isiklikult huvitatud, ta peab ühingu juhtimisel vältima enda ja ühingu huvide konflikti. See on korduvalt väljendatud põhimõte ka Riigikohtu otsustes (3-2-1-41-05; 3-2-1-41-03; 3-2-1-67-03). Kostja väited, et vaidlusalune summa läks väljamaksmisele palkadeks ja kulus võlgniku majandustegevusse, on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja on esitanud tõendid, mis tõendavad, et võlgnik ei deklareerinud väljamakseid palkadena ega omanud 2009. a mingit majandustegevust, milleks väljavõetud raha kasutada. Maksu- ja Tolliameti andmetest 2009. a esitatud maksudeklaratsioonide kohta nähtub, et võlgnik esitas viimased maksudeklaratsioonid 2009. a septembri eest. Kuna võlgnik oli käibemaksukohuslaste registris kuni 20.04.2010, siis pidanuks olema esitatud kõik maksudeklaratsioonid, sh käibedeklaratsioonid (KMD) kuni selle ajani. Võlgniku 2009. a esitatud TSD deklaratsioonid on 0-ga, st 2009. a ei ole võlgnik teinud väljamakseid palkadeks jmt. Äriühingul ei olnud kehtivad töölepinguid ega töötajaid, pangakontodel ei ole pärast 18.09.2009 toimunud rahalisi liikumisi, esitamata on maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded. Äriregistri andmetest nähtub, et võlgnik esitas viimase majandusaasta aruande 2005. majandusaasta kohta ja seda märgatava hilinemisega 27.12.2007. 2006-2010. majandusaasta aruanded on äriregistrile esitamata. Majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu kustutati võlgnik äriregistrist. Alates 11.12.2007 oli kohtutäitur Reet Rosenthali menetluses OÜ Trassid nõue ja alates 24.11.2009 kohtutäitur Oleg Sirotini menetluses OÜ Laenukeskus nõue võlgniku vastu. Võlgniku suutmatus täita OÜ Trassid sundtäitmisel olevat nõuet kahe aasta jooksul näitab äriühingu maksejõuetust juba 2009. a. T.K. ja kostja vahel 24.01.2008 sõlmitud kompromisslepingu võlakohustuse täitmiseks punkti 3.1 järgi kohustus kostja tasuma T.K.ile kompromissina 510 000 krooni. Kostja ei täitnud kompromisslepingut nõuetekohaselt, mistõttu T.K. esitas 16.04.2009 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse kostja pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-09-16611). Maakohtu 22.07.2009 määrusega nimetati kostja ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Tael. T.K., kostja ja ajutine haldur sõlmisid asjas menetluse lõpetamiseks 10.08.2009 kompromisskokkuleppe, millega kostja kohustus tasuma T.K.le 303 600 krooni hiljemalt 28.08.2009 ajutise halduri büroo arvelduskontole. OÜ Tael Halduribüroo konto väljavõttest nähtub, et 28.08.2009 tasuti 10.08.2009 kompromissi katteks 176 000 krooni. Seega jäi kostjal 10.08.2009 kompromissi järgi tasumata veel 127 600 krooni ehk 8155,13 eurot. 01.09.2009 kohtuistungi protokollist
nähtub, et kostja lubas tasuda puuduoleva summa hiljemalt 18.09.2009. Maakohus andis kostjale võimaluse võlg tasuda ja määras uueks kohtuistungi ajaks 21.09.2009. T.K. esitas 21.09.2009 maakohtule avalduse pankrotiavaldusest loobumise kohta. Avaldusest nähtuvalt täitis kostja 10.08.2009 kompromisskokkuleppega võetud kohustuse täies ulatuses ning kandis ajutise halduri büroo arvelduskontole kokku 300 000 krooni ja sularahas 3600 krooni ajutise halduri tasu. Kostja 01.09.2009 kohtuistungil antud lubadus tasuda võlausaldajale puuduolev summa 127 600 krooni 18. septembriks 2009 ning võlgniku nimel 18.09.2009 OÜ-ga Laenukeskus laenulepingu sõlmimine 135 000 krooni ehk 8628,07 euro laenamiseks annavad aluse eluliselt usutava järelduse tegemiseks, et kostja kasutas võlgniku arvelduskontolt ja sularahas 18.09.2009 võetud raha 126 500 krooni ehk 8084,82 eurot oma isikliku kohustuse täitmiseks tsiviilasjas nr 2-09-16611, vältimaks enda kui füüsilise isiku pankroti väljakuulutamist. Kostjal oli ÄS § 315 lg-st 1 ja VÕS § 620 lg-test 1, 2 tulenevalt kohustus võlgniku sularaha ja pangakontodel asuvat raha säilitada või kasutada seda üksnes äriühingu huvides – äriühingu tegevuseks vajalike kaupade ja teenuste ostmisel nende eest tasumiseks ning tegevuse arendamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Võlgniku raha kasutamist muul otstarbel kui äriühingu huvides – juhatuse liikme isiklikes huvides – tuleb käsitada juhatuse liikme hoolsusja lojaalsuskohutuse ning majanduslikult otstarbekaima käitumise kohustuse rikkumisena ja juhatuse liikmele usaldatud pädevuse kuritarvitamisena. Hagejale on tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes, milleks on võlgniku vara vähenemine kostja poolt endale õigusliku aluseta tehtud rahalise väljamakse 8084,82 eurot ulatuses. VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt on hageja eesmärgiks omastatud raha tagastamine. Kostja poolt juhatuse liikme lepingu rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui kostja ei oleks juhatuse liikmena oma kohustusi rikkunud (sooritanud isiklikes huvides rahalist väljamakset, täitnud hoolsus- ja lojaalsuskohustust). Hageja kahju on hõlmatud lepingu nõuetekohase täitmise kohustuse kaitseeesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes ning kahju oli lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3), sest vastavad juhatuse liikme kohustused tulenevad otseselt seadusest ja juhatuse liikme lepingust. Eelnevast tulenevalt on kostja juhatuse liikmena eiranud oma kohustusi määral, mis toob kaasa tema vastutuse äriühingule tekitatud kahju eest TsÜS § 37 lg 1 ja ÄS § 315 lg-s 2 alusel. Ka hageja lisanduva viivise nõue on VÕS § 113 lg 2 ja TsMS § 367 alusel põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista lisanduv viivis seadusjärgses määras kahjuhüvitiselt (põhinõudelt) 8084,82 eurot alates hagi esitamisest, s.o 18.09.2014, kuni põhinõude täitmiseni.
4) ei olnud kostja teadlik võlgniku sundlikvideerimisest 28.07.2010. Kostjat ei ole kaasatud ei äriühingu likvideerimise, taastamise ega pankrotimenetlusse.
paljasõnaline apellandi väide, et ta ei ole juhatuse liikmena lepingut rikkunud ja ühingule kahju tekitanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjenduste p-s 6 esitatud seisukoht kostja ja T.K. võlakohustuse kohta (tsiviilasi nr 2-09-16611) on asjassepuutuv ning apellandi vastupidine väide on põhjendamatu. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohus ei ole kostja ja T.K. nimetatud tsiviilasjas tuvastatud asjaolude alusel hageja nõuet rahuldanud, vaid tuvastanud, et 8084,82 euro kasutamine ei ole toimunud äriühingu huvides. Apellandi väited tema mittekaasamise kohta Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) likvideerimisja pankrotimenetlusse ei ole antud vaidluses asjakohased.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.