Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammeri hagi Andres Joosepi vastu kahjuhüvitise 8084,82 eurot ja lisanduva viivise nõudes 8743,73 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
hageja Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) (rk 10515685) pankrotihaldur Anne Tammer (Advokaadibüroo Tammer & Tammer; Kalevi 9 pk 4 51010 Tartu; e-post [email protected]); kostja Andres Joosep (ik 36504120233; elukoht XXXX) 9. veebruar 2015
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammeri hagi Andres Joosepi vastu.
2.Välja mõista Andres Joosepilt Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) kasuks varaline kahjuhüvitis 8084 (kaheksa tuhat kaheksakümmend neli) eurot ja 82 senti.
3.Välja mõista Andres Joosepilt Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) kasuks viivis protsendina põhinõudelt 8084,82 eurot alates 18. septembrist 2014 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas). Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Välja mõista Andres Joosepilt Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) kasuks menetluskulud 500 (viissada) eurot (riigilõiv).
3.Välja mõista Andres Joosepilt Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) kasuks viivis menetluskuludelt 500 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1(6)
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue (tl 1-4) Hagiavalduse kohaselt kuulutati Tartu Maakohtu 6. veebruari 2014 määrusega välja Kinnisvaraarenduse AS pankrot. 10. veebruaril 2014 ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded vastav pankrotiteade. Kostja oli Kinnisvaraarenduse juhatuse liige alates 4. veebruarist 1999 kuni 28. juulini 2010.
18.septembril 2009 sõlmis kostja Kinnisvaraarenduse nimel OÜ-ga Laenukeskus laenulepingu, mille alusel andis Laenukeskus Kinnisvaraarendusele laenu summas 135 000 krooni (8628,07 eurot). Laenulepingu kohaselt kohustus Kinnisvaraarenduse laenu koos intressidega tagastama ühes osas
18.oktoobril 2009. Laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmisid Kinnisvaraarenduse, mida esindas juhatuse liikmena kostja, ja Laenukeskus ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel koormati Kinnisvaraarendusele kuuluvad kinnisasjad – XXX kinnistu (registriosa nr XXX) ja XXX kinnistu (registriosa nr XXX) ühishüpoteegiga summas 270 000 krooni Laenukeskus kasuks. 18. septembril 2009 maksis Laenukeskus laenu välja kahes osas järgmiselt: 95 000 krooni Kinnisvaraarenduse arvelduskontole nr XXXXX AS-is SEB Pank ja 40 000 krooni sularahas kostja kätte. Sularaha saamist tõendab kostja omakäeline kinnitus laenulepingul. Samal päeval, 18. septembril 2009, võttis kostja Kinnisvaraarenduse arvelduskontolt välja sularahas 86 500 krooni. Kostja ei ole tagastanud Kinnisvaraarendusele tema käsutusse jäänud äriühingu raha summas 126 500 krooni (8084,82 eurot). Kostja ei ole Kinnisvaraarenduse nimel ega Kinnisvaraarenduse huvides nimetatud sularahaga tehinguid teinud. Kuna 18. septembril 2009 Laenukeskus poolt sularahas väljamakstud laenu summas 40 000 krooni ja Kinnisvaraarenduse AS-i SEB Pank arvelduskontolt nr XXXXX väljavõetud 86 500 krooni ei ole kasutatud Kinnisvaraarenduse huvides, asub hageja seiskohale, et kostja on kasutanud Kinnisvaraarenduse vara äriühingu huvide vastaselt enda või mõne teise isiku huvides. Äriühinguga mitteseotud väljamaksete tegemine äriühingu varast on käsitletav juhatuse liikme kohustuste rikkumisena. Väljavõetud sularaha 126 500 krooni ulatuses ei ole Kinnisvaraarenduse vara ega vahendid suurenenud, seda raha ei ole kasutatud Kinnisvaraarenduse majandustegevuses ega ettevõtluseks vajalike vahendite soetamiseks. Juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitas kostja hagejale kahju kokku 8084,82 eurot (86 500 + 40 000 = 126 500 krooni). Riigikohus on asunud seisukohale, et juhatuse liikmel on äriühinguga lepingusarnane suhe. See tähendab, et juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuleb hinnata sellest võlasuhtest (nt käsunduslepingust) tulenevate kohustuste rikkumisena ja selle suhte raames tekitatud kahju hüvitamisele ei saa kohaldada lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid (Riigikohtu 11. mai 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05). Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, mistõttu tema poolt selliste kohustuste rikkumisega tekitatud otsene varaline kahju kuulub hüvitamisele. Kostja poolt kohustuste rikkumise ning tekkinud kahju vahel on kausaalne seos, sest ilma Kinnisvaraarenduse AS juhatuse liikme kohustuste rikkumiseta ei oleks Kinnisvaraarenduse AS vara 8084,82 euro võrra vähenenud ning kahju tekkinud. Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) pankrotihaldur taotleb Andres Joosepilt välja mõista juhatuse liikme kohustuste rikkumisega hagejale tekitatud varaline kahju summas 8084,82 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 ja 2(6)
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel viivis seadusega sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited (tl 30-31, 44) Kostja kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on faktilised asjaolud küll kunagi aset leidnud, kuid antud summad on läinud väljamaksmisele palkadeks ja kulunud Kinnisvaraarenduse AS majandustegevusse. Seoses mitmete kolimistega ei ole dokumendid enam säilinud. Kohtu põhjendused ja tehtud järeldused
1.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada.
2.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu hageja sularaha omandamisega VÕS § 128 lg 3 mõttes tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 8084,82 eurot.
3.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Andres Joosep oli Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) juhatuse liige alates 4. veebruarist 1999 kuni 28. juulini 2010, mil äriühing kustutati äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel registrist. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kostja on hageja nimel 18. septembril 2009 OÜ-ga Laenukeskus sõlmitud laenulepingu alusel saanud sularahas 40 000 krooni (tl 10) ja arvelduskontolt 86 500 krooni (tl 19), kokku 126 500 krooni e 8084,82 eurot. Vaidlust on tekitanud asjaolu, kas nimetatud rahasumma on kasutatud äriühingu huvides ning kas rahasumma kasutamisega on kostja hagejale tekitanud kahju, mille eest ta vastutab. Juhatuse liikme ja ühingu vahelist lepingut on praktikas käsitatud käsundilaadse lepinguna. Kostja vastutuse eeldusteks on 1) juhatuse liikme kohustuse rikkumine; 2) kohustuse rikkumisega ühingule kahju tekitamine ning 3) põhjuslik seos juhatuse liikme kohustuse rikkumise ning ühingule kahju tekkimise vahel.
4.Hageja väitel on kostja rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust, millised tulenevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 35 ja ÄS § 315 lõikest 1. Hageja väitel ei ole kostja kasutanud väljavõetud sularaha Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) huvides, vaid äriühingu huvide vastaselt isiklikes huvides.
5.Üheks olulisemaks äriühingu juhatuse liikme kohustuseks on juhatuse liikme üldine hoolsuskohustus. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Aktsiaseltsi juhatuse liige peab ÄS § 315 lg 1 järgi täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus on juhatuse liikme hoolsuskohustust sisustades lahendis nr 3-2-1-45-03 punktis 21 selgitanud, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud, peab käituma ühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ega tohi võtta põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks. Eelnevast tulenevalt oli kostja kohustatud täitma oma kohustusi hageja juhatuse liikmena juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega, st hoolsusega, mida korralik ettevõtja ja/või mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks ning hagejale majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, olles otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud. TsÜS § 35 kohaselt peab juriidilise isiku juhtorgani liige olema juriidilisele isikule lojaalne. Lisaks tuleneb TsÜS § 138 lõikest 1 juhatuse liikme kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. Lojaalsuskohustuse aluseks on üldine põhimõte, mille kohaselt juhatuse liige ei tohi olla oma otsuse tagajärjest isiklikult huvitatud, ta peab ühingu juhtimisel vältima enda ja ühingu huvide konflikti. See on korduvalt väljendatud põhimõte ka Riigikohtu otsustes (nt 11. mai 2005 otsus nr 3-2-1-41-05, 30. aprilli 2003 otsus nr 3-2-1-41-03, 2. juuni 2003 otsus nr 3-2-167-03). 3(6)
6.Kostja on selgitanud oma vastuses, et vaidlusalune summa on läinud väljamaksmisele palkadeks ja kulunud Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) majandustegevusse. Kohus leiab, et kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja on esitanud kohtule tõendid, mis tõendavad, et Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) ei deklareerinud väljamakseid palkadena ega omanud 2009 mingit majandustegevust, milleks väljavõetud raha kasutada. Maksu- ja Tolliameti andmetest 2009 esitatud maksudeklaratsioonide kohta (tl 51-53) nähtub, et Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) poolt on viimased maksudeklaratsioonid esitatud 2009 septembrikuu eest. Alates 2009 oktoobrist ei ole Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) maksudeklaratsioone esitanud. Kuna Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) oli käibemaksukohuslaste registris kuni 20. aprillini 2010, siis pidanuks olema esitatud kõik maksudeklaratsioonid, sh käibedeklaratsioonid (KMD) kuni selle ajani. Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) 2009 esitatud TSD deklaratsioonid on 0-ga, st 2009 ei ole Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) teinud väljamakseid palkadeks jmt. Äriühingul ei olnud kehtivad töölepinguid ega töötajaid, pangakontodel ei ole pärast
18.septembrit 2009 toimunud rahalisi liikumisi, esitamata on maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded. Äriregistri andmetest (tl 55) nähtub, et Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) on esitanud viimase majandusaasta aruande 2005. majandusaasta kohta ja seda märgatava hilinemisega 27. detsembril 2007. Kinnisvaraarenduse AS-il (pankrotis) on äriregistrile esitamata 2006. – 2010. majandusaasta aruanded. Majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu kustutati Kinnisvaraarenduse AS äriregistrist. Alates
11.detsembrist 2007 oli kohtutäitur Reet Rosenthali menetluses OÜ Trassid nõue ja alates
24.novembrist 2009 kohtutäitur Oleg Sirotini menetluses Laenukeskus OÜ nõue Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) vastu (tl 54). Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) suutmatus täita OÜ Trassid sundtäitmisel olevat nõuet kahe aasta jooksul näitab äriühingu maksejõuetust juba 2009. aastal. Hageja esitatud T.K. ja kostja vahel 24. jaanuaril 2008 sõlmitud kompromisslepingu võlakohustuse täitmiseks (tl 58-59) p-i 3.1 järgi kohustus kostja tasuma T.K. kompromissina summa 510 000 krooni. Kostja ei täitnud kompromissilepingut nõuetekohaselt, mistõttu T.K. esitas 16. aprillil 2009 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse kostja pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-09-16611). Tartu Maakohtu 22. juuli 2009 määrusega nimetati kostja ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Tael (tl 56-57). T.K., Andres Joosep ja ajutine pankrotihaldur Sirje Tael sõlmisid asjas menetluse lõpetamiseks 10. augustil 2009 kompromisskokkuleppe (tl 60), millega Andres Joosep kohustus tasuma T.K. 303 600 krooni hiljemalt 28. augustiks 2009 ajutise halduri Sirje Taela büroo arvelduskontole. OÜ Tael Halduribüroo konto väljavõttest (tl 66) nähtub, et 28. augustil 2009 tasuti 10. augusti 2009 kompromissi katteks kokku 176 000 krooni. Seega jäi kostjal 10. augusti 2009 kompromissi järgi veel tasumata 127 600 krooni e 8155,13 eurot. 1. septembri 2009 kohtuistungi protokollist (tl 63-64) nähtub, et kostja lubas tasuda puuduoleva summa hiljemalt 18. septembriks 2009. Maakohus määras anda kostjale võimaluse võla tasumiseks ja määrata uueks kohtuistungi ajaks 21. september 2009. Võlausaldaja T.K. esitas 21. septembril 2009 Tartu Maakohtule avalduse pankrotiavaldusest loobumise kohta (tl 61-62). Viidatud avaldusest nähtub, et kostja täitis 10. augusti 2009 kompromisskokkuleppega võetud kohustuse täies ulatuses ning kandis ajutise halduri büroo arvelduskontole kokku 300 000 krooni ja sularahas 3600 krooni ajutise halduri tasu. Kostja 1. septembri 2009 kohtuistungil antud lubadus tasuda võlausaldajale puuduolev summa 127 600 krooni 18. septembriks 2009 ja Kinnisvaraarenduse AS nimel 18. septembril 2009 OÜ-ga Laenukeskus laenulepingu sõlmimine 135 000 krooni e 8628,07 euro laenamiseks, annavad kohtule aluse eluliselt usutava järelduse tegemiseks, et kostja kasutas Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) arvelduskontolt ja sularahas 18. septembril 2009 võetud raha summas 126 500 krooni e 8084,82 eurot oma isikliku kohustuse täitmiseks tsiviilasjas nr 2-09-16611 vältimaks enda kui füüsilise isiku pankroti väljakuulutamist.
7.TsÜS § 37 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Aktsiaseltsi juhatuse liikme vastutus on sätestatud ÄS § 315 lõikes 2, mille kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on 4(6)
oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostjal oli ÄS § 315 lõikest 1 ja VÕS § 620 lõigetest 1, 2 tulenevalt kohustus Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) sularaha ja pangakontodel asuvat raha säilitada või kasutada seda üksnes äriühingu huvides – äriühingu tegevuseks vajalike kaupade ja teenuste ostmisel nende eest tasumiseks ning tegevuse arendamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) raha kasutamist muul otstarbel kui äriühingu huvides – juhatuse liikme isiklikes huvides – tuleb käsitada juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohutuse ning majanduslikult otstarbekaima käitumise kohustuse rikkumisena ning juhatuse liikmele usaldatud pädevuse kuritarvitamisena. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes, milleks on Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) vara vähenemine kostja poolt endale õigusliku aluseta tehtud rahalise väljamakse 8084,82 euro ulatuses. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud juhul on hageja eesmärgiks omastatud raha tagastamine. Kohus on seisukohal, et kostja poolt juhatuse liikme lepingu rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui kostja ei oleks Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) juhatuse liikmena oma kohustusi rikkunud (sooritanud isiklikes huvides rahalist väljamakset, täitnud hoolsus- ja lojaalsuskohustust). Kohtu arvates on hageja kahju hõlmatud lepingu nõuetekohase täitmise kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes ja kahju oli lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3), sest vastavad juhatuse liikme kohustused tulenevad otseselt seadusest ja juhatuse liikme lepingust. Seega oli kostjale teada, et oma lepinguliste juhatuse liikme kohustuste rikkumise korral võib hageja kasutada õiguskaitsevahendina kahju hüvitamise nõuet. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on hageja juhatuse liikmena eiranud oma kohustusi määral, mis toob kaasa tema vastutuse hagejale tekitatud kahju eest.
8.Eespool kirjeldatud juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitas kostja hagejale varalise kahju summas 8084,82 eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks varalise kahjuhüvitisena välja mõista.
9.Hageja on esitanud kohtule VÕS § 113 lg 2 ja TsMS § 367 alusel viivisenõude, taotledes kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist seadusjärgses määras arvates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kahju hüvitamise nõude korral tuleb viivist arvestada VÕS § 113 lg 2 järgi. Kohus leiab, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lisanduv viivis seadusjärgses määras kahjuhüvitiselt (põhinõudelt) 8084,82 eurot alates hagi esitamisest, so 18. septembrist 2014, kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5(6)
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
11.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskulude nimekirja (tl 69) kohaselt on hageja menetluskulu 500 eurot (riigilõiv). TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. Hagi kohtusse esitamise ajal 18. septembril 2014 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 kohaselt tuli hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Asja materjalidest nähtub, et hageja on
18.septembril 2014 tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 500 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks oli hagi kohtusse esitamise ajal kehtinud TsMS §-de 122 lg 1 ja 2, 123, 124 lg 1, 133 lg 1 ja 2 järgi 8743,73 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 500 eurot. Seega on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 500 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrab tsiviilasjas nr 2-14-57642 hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 500 eurot (riigilõiv). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kuulub nimetatud summa kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.