Võlaõigus › Töövõtulepingud

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse KÜ XXX vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on OÜ XXX ja Korteriühistu XXX vahel 13. mail 2013 sõlmitud töövõtuleping nr. 020801. Lepingu kohaselt kohustus OÜ XXX tegema välisfassaadi soojustus- ja viimistlustöid objektil XXX, Tallinnas. Pooled leppisid kokku, et lepinguliste tööde hind on 36 500 eurot. Lepingu lisa 1 kohaselt kohustus hageja renoveerima 300 m2 XXXfassaadist. Lepingu hind kujunes vastavalt tellitud töö mahule ehk ühe m2 renoveerimine maksis pakkumise kohaselt 121,67 eurot. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale 10 950 eurot ettemaksu. Kostja on hagejale tasunud 14. mail 2013 10 950 eurot,

renoveerima täiendavalt 320 m2 XXXfassaadi ehk kokku kolm trepikoda. Ühe trepikoja renoveeritav pind on suurusjärgus 200 m2. Kuivõrd lepingus sätestatud hinna aluseks oli lepingu lisa 1, mille kohaselt hageja kohustus renoveerima 300 m2 fassaadi, siis ei saa mõistlikult eeldada, et lepinguline hind sisaldab täiendavalt 320 m2 fassaadi renoveerimist. Kostja omanikujärelvalvena tegutsev XXXOÜ (endine XXX OÜ) esindaja XXXon korduvalt korraldanud XXXülevaatuse. Esimese trepikoja ülevaatuse kohta on 30. mail 2013 allkirjastatud kaetud tööde akt nr 047387, 18. juunil 2013 allkirjastatud kaetud tööde akt nr. 047388 ja 2. juunil 2013 allkirjastatud kaetud tööde akt nr. 055551. Teise trepikoja ülevaatuse kohta on 15. augustil 2013 allkirjastatud kaetud tööde akt nr. 055554, 22. septembril 2013 allkirjastatud kaetud tööde akt nr. 055556 ja 7. oktoobril 2013 allkirjastatud kaetud tööde akt nr. 055559. Kolmanda trepikoja ülevaatuse kohta on 12. novembril 2013 allkirjastatud kaetud tööde akt nr 055555, 20. novembril 2013 allkirjastatud kaetud tööde akt 055557 ja 30. novembril 2013 allkirjastatud kaetud tööde akt nr. 055560. Antud aktid kinnitavad, et hageja on reaalselt renoveerinud 3 trepikoda, renoveeritava pinnaga 620 m2. 29. jaanuaril 2014 on hageja, kostja ja omanikujärelvalve esindaja XXXallkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kohaselt kostja võttis hagejalt vastu 3 trepikoja fassaadi renoveerimise tööd. Käesolevaks hetkeks võlgneb kostja hagejale 47 974 eurot. Kostja on rikkunud võlasuhtest tulenevat kohustust. Alternatiivselt, kui kohus ei tuvasta suulise lepingu olemasolu täiendava 320 m2 fassaadi renoveerimiseks aadressil XXX, kuulub 47 874 eurot hagejale hüvitamisele käsundita asjaajamise sätete VÕS § 1023 lg 1 ja lg 2 alusel. Hageja palus hagiavalduse rahuldada, kostjalt välja mõista hageja kasuks 47 874 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud 13.05.2013 töövõtuleping nr. 020801, mille esemeks on aadressil XXX, Tallinnas asuva elumaja välisfassaadi osa soojustus- ja viimistlustööd. Ei vasta tegelikkusele hageja arvamus tööde mahu ja tasumise kohta, samuti ei vasta tegelikkusele hageja väited, et kostja on jätnud tasumata hagejale raha kokkulepitud tööde eest. Märtsis 2013 hakkas KÜ XXX (kostja) korraldama XXX, Tallinnas asuva elumaja välisfassaadi osalist soojustus- ja viimistlustöid. Selleks, et valida töövõtjat, oli algatatud hinnapäring erinevate ehitusfirmade vahel. Kõikidele hinnapäringu osalejatele oli saadetud tehniline ülesanne ja tööde eesmärk. KÜ XXX tellis maja fassaadi renoveerimiseks projekti ning vajaduse korral oli igal konkursiosalejal võimalus tutvuda hooneprojektiga selleks, et koostada oma hinnapakkumine. Hinnapäringu korraldamisel ei ole KÜ XXX (kostja) teatanud ühelegi potentsiaalsele töövõtjale täpset tööde mahtu ruutmeetrites. Hinnapäringu tehnilises ülesandes oli kirjeldatud ainult vajalike tööde ammendatav loetelu. Kostja lähtus eelkõige iga konkreetse töövõtja kogemusest tööde teostamisel. Kostja eeldas õiglaselt, et konkursi läbiviimisel peab iga osaleja/töövõtja ise kindlaks määrama tööde täpse mahu ruutmeetrites (m2) ja selle maksumuse, lähtudes pakutud hoone projektist või oma isiklike maja mõõtmiste alusel. Kostja peab absurdseks hageja väidet, et ta andis oma hinnapakkumise vaid 300 m2 fassaadi soojustamiseks, kuna hageja osales konkursil koos teiste osalejatega võrdsetel alustel. Kostja lähtus töövõtja valimisel eelkõige tööde üldsummast, mitte aga ruutmeetritest. Peale selle, hagejaga pakutud hind seisab teiste hinnapakkujatega ühel tasemel ega erine nendest kolmekordselt, nagu peaks eeldama hageja . Seega seletab kostja hageja hinnapakkumises kajastatud 300 m2 soojustamist tavalise näpuveaga ning leiab, et hageja (OÜ XXX) hinnapakkumine sisaldas materjalide hinda ja fassaadi soojustamise tööde maksumust maja kolme trepikoja ulatuses.

Väär on hageja seisukoht, et poolte vahel sõlmitud leping nägi ette 300 m2 fassaadi renoveerimist ning kostja suurendas renoveerimise käigus töö mahtu. Samuti on väär hageja arvamus, et lepingu lisa 1 (OÜ XXX hinnapakkumine nr. 130513/1) kohaselt kohustus hageja renoveerima vaid 300 m2 XXX fassaadist. Kostja juhib kohtu tähelepanu nimetatud hinnakalkulatsioonile nr. 130513/1: mõned positsioonid Tempsi Plaat Granito 300 m2, Kivivill Paroc (300 m2), Isover VLK 300 m2 on ilmselgelt märgitud selles dokumendis näpuveaga (300 m), kuna tellingute rent on määratud suuruses 525 m2; tellingute paigaldus ja demonteerimine 525*3 m2 (so kolme trepikoja ulatuses). Kostja eeldab, et oma hinnapakkumise koostamisel sobitas hageja kas tahtlikult või oskamatusest numbrid tööde maksumuse vajaliku üldsumma alla, et võita konkurssi. Kuid kostja tehniline ülesanne lepingu sõlmimisel ei muutunud. Kostja planeeris algusest peale tööde teostamist just sellises mahus, millises see oli hageja poolt teostatud kõigi kolme trepikoja ulatuses. Kogu tööde teostamise perioodil polnud hagejal ühtegi pretensiooni kostja vastu selles osas, et tööde mahud ületavad varem saavutatud kokkuleppeid. Kostja on kindel, et hageja teostas tööd vastavalt lepingu eesmärgile ning kindlasti oli teadlik vajalike tööde reaalsetest mahtudest. Samuti ei täitnud hageja nõuetekohaselt lepingu p. 4.1, kuna kostja pidi ise ostma töödeks vajalikud materjalid, mille võrra vähenes ka lepingu hind. Töövõtulepingu nr. 020801 lisadega vormistasid pooled lepingu hinna vähenemist, seoses sellega, et alates 29.08.2013 hakkas KÜ XXX ise maksma materjalide eest selle tarnijatele. Kokku vastavalt nimetatud lepingu lisadele oli kostja poolt tarnijatele makstud 13 761,97 eurot, selle summa võrra vähenes ka lepingu hind. Lisatud aktid näitavad muuhulgas, et lepingu lisad olid vormistatud kirjalikult, mis otseselt välistab suulise kokkuleppe „täiendavate tööde” osas, nagu väidab hageja oma hagiavalduses. Lisaks sellele võttis kostja ühendust OÜ XXXesindajaga, kes kinnitas kirjalikult, et ta ei ole kunagi esitanud hagejale mingeid arveid. Kostja juhib kohtu tähelepanu sõlmitud töövõtulepingu p-ile 3.1 ja 7.3, mille kohaselt kõik lepingu muudatused peavad olema vormistatud kirjalikult ning mõlema poole poolt allkirjastatud ja tööde käigus ilmnevate vajalike lisatööde maksumus lepitakse kokku eraldi lepingu lisadega. Antud juhul ei saa hageja viidata täiendavate tööde teostamisel suulisele kokkuleppele. Kostja palub kohtul jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • Hageja OÜ XXX ja kostja KÜ XXX sõlmisid 13.05.2013 töövõtulepingu nr. 020801 (kd I, tl 9-13, 14-15); • Töövõtulepinguga kohustus hageja tegema välisfassaadi soojustus- ja viimistlustöid objektil XXX, Tallinnas; • Hageja ja kostja leppisid kokku, et lepinguliste tööde hind on 36 500 eurot; • Hageja restaureeris XXX, Tallinn objektist 620 m2 fassaadi (so kolme trepikoja fassaadi soojustamine); • Kostja on hagejale tasunud renoveerimistööde eest kokku 34 050,33 eurot (kd I, tl 16-23); • Hageja esitas kostjale 14. märtsil 2014 arve nr 140314-1 (kd I, tl 25), milles palus kostjal tasuda hiljemalt 27. märtsiks 2014 tehtud tööde eest 47 974 eurot. Kostja teatas hagejale suuliselt, et ei kavatse antud arvet tasuda; • Hageja esitas 25. märtsil 2014 kostjale pretensiooni, milles palus tasuda arve nr 140314-1. Hageja esitas 16. septembril 2014 täiendava pretensiooni (kd I, tl 26-28), milles palus tasuda arve nr 140314-1 hiljemalt 19. septembriks 2014;

Kostja esitas 18. septembril 2014 hagejale vastuse, milles teatas, et hageja nõue on alusetu ning kostja on kõik kohustused täitnud vastavalt lepingule (kd I, tl 29). Kostja ei ole siiani täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. •

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas 13.05.2013 sõlmitud töövõtuleping nr. 020801 nägi ette ainult 300 m2 fassaadi soojustamise või 620 m2 fassaadi soojustamise. Kostja selgituste kohaselt hakkas märtsis 2013 kostja korraldama XXX, Tallinnas asuva elumaja välisfasaadi osalist soojustus- ja viimistlustööd. Selleks, et valida töövõtjat, oli algatatud hinnapäring erinevate ehitusfirmade vahel. Kõikidele hinnapäringu osalejatele oli saadetud tehniline ülesanne ja tööde eesmärk. Vastavalt tellija (kostja) tehnilisele ülesandele töövõtjatelt paluti: „...esitada hinnapakkumised maja osa fassaadi soojustamise kohta. Soojustamisele kuuluvad köökide välisseinte osad 30- sentimeetrisega paneelide vahelise vuuki üle katmisega ja köökide kõrval tubade seinte pinna frontaalne soojustamine 50 sentimeetri ulatuses, ehk soojustatud välis nurk. Maja vaade on lisatud manuses ning lisatud ka kaks lehte fassaadi projektist – vaade läänest ja akna palete soojustamise sõlm..” (kd I, tl 77, 78). KÜ XXX tellis maja fassaadi renoveerimiseks projekti ning vajaduse korral oli igal konkursil osalejal võimalus tutvuda hoone projektiga selleks, et koostada oma hinnapakkumine täpselt. Hinnapäringu korraldamisel ei ole KÜ XXX (kostja) teatanud ühelegi potentsiaalsele töövõtjale täpset tööde mahtu ruutmeetrites. Hinnapäringu tehnilises ülesandes oli kirjeldatud ainult vajalike tööde ammendatav loetelu. Kostja lähtus eelkõige iga konkreetse töövõtja kogemusest tööde teostamisel. Kostja eeldas, et konkursi läbiviimisel peab iga osaleja/töövõtja ise kindlaks määrama tööde täpse mahu ruutmeetrites (m2) ja selle maksumuse, lähtudes pakutud hoone projektist või oma isiklike maja mõõtmiste alusel. Kostja seletab hageja hinnapakkumises kajastatud 300 m2 soojustamist tavalise näpuveaga ning leiab, et hageja (OÜ XXX) hinnapakkumine sisaldas materjalide hinda ja fassaadi soojustamise tööde maksumust maja kolme trepikoja ulatuses. Hageja arvamuse kohaselt on lähteülesandes selgesõnaliselt märgitud, et kostja soovib hinnapakkumist XXX fassaadi osalise soojustamise kohta. Kostja ei ole seejuures täpsustanud osalise renoveerimistöö mahtu. Sellest tulenevalt tegi hageja hinnapakkumise 300 m2 fassaadi renoveerimiseks. Kostja ei ole hageja poolt pakutud tööde mahule vastu vaielnud. Ebaõige on kostja väide, et hinnapakkumine on tehtud terve maja fassaadi renoveerimiseks ning hageja on teinud hinnapakkumises näpuvea. Ebaõige on ka kostja väide, mille kohaselt kostja planeeriski maja terve fassaadi renoveerimist. Hageja märgib, et juhul, kui kostja oleks planeerinud terve maja fassaadi renoveerimist, siis oleks kostja seda soovi väljendanud ka lähteülesandes. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt palus kostja hagejal esitada hinnapakkumise maja aadressil XXXosa fassaadi soojustamise kohta (kd I, tl 75-76). Hageja edastas 13.05.2013 kostjale hinnapakkumise nr. 130513/1 (kd I, tl 14-15, 57). Lähteülesandeks oli fassaadi soojustamine ja Tempsi plaadiga katmine. Hinnapakkumisest nähtub, et hageja on teinud hinnapakkumise 300 m2 renoveerimiseks, kuivõrd pakkumises on arvestatud 300 m2 Tempsi plaati, 300 m2 Paroc villa ja 300 m2 Isoveri villa. Kostja ei ole hageja poolt pakutud tööde mahule vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et kostja pidi aru saama, et pakkumine on 300 m2 renoveerimiseks, sest 300 m2 villaga ei saa soojustada 620 m2 maja fassaadist ning 300 m2 Tempsi plaadiga ei saa katta rohkem kui 300 m2 maja fassaadist. Samuti on kostja märkinud, et hinnapäringu korraldamisel ei ole kostja teatanud täpset tööde mahtu ruutmeetrites. Samuti lähtus kostja töövõtja valimisel eelkõige tööde üldsummast. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-51-13 leidnud, et lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas pooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Eelkõige tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada VÕS § 29 lg 1 esimeses lauses sätestatuga ning lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest. Juhul kui poolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi lepingu tõlgendamisel arvesse võtta ka seda, kuidas pidi lepingust aru saama lepingupooltega sarnane mõistlik isik (vt nt Riigikohtu 7. veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-06, p 12). Hageja ja kostja vahel on 13.05.2013 sõlmitud töövõtuleping nr 020801, mille lahutamatuks lisaks on 13.05.2013 hinnapakkumine (punkt 3). Töövõtulepingu punkti 7.2. kohaselt on lepingu hind 36 500 eurot. Töövõtulepingu punkti 7.5. kohaselt makstakse järgmised summas a 3 000 eurot trepikodade kaupa, lepingu järgselt teostatud tööde eest, tingimusel, et on vormistatud ja tellija või järelevalve poolt aktsepteeritud tööde (vahetööde) akt. Kostja on märkinud, et absurdne oleks eeldada, et kostja korraldas hinnapäringu firmade vahel ja tellis hinnapakkumised kolme trepikoja soojustamiseks, selleks, et tellida ainult 1⁄2 vajalikest töödest. Lisaks sellele, kui võtta aluseks hageja poolt pakutud hind 36 500 eurot ning eeldada, et see sisaldab hageja XXXgika järgi maja fassaadi ühe trepikoja soojustamist (1/2), siis kokku oleks osa fassaadi soojustamistööde hinnaks 73 000 eurot, mis ületab märgatavalt hinnapäringus osalenud firmade hinnapakkumisi. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostja oli lähteülesandes märkinud, et soovib renoveerida XXXosaliselt, siis tegi hageja pakkumise 300 m2 XXXfassaadi renoveerimiseks. Kostja aktsepteeris hageja pakkumise ega esitanud vastuväiteid renoveerimistööde mahu kohta. Kohus on seisukohal, et kuna hageja tegi pakkumise 300 m2 (vastav asjaolu kajastub hinnapakkumises), siis ei saanud pooled töövõtulepingu sõlmimisel lähtuda kõigi 3 trepikoja soojustamisest (kokku 620 m2), kuna selleks ei olnud piisavalt materjali. Samuti on töövõtulepingus kokku lepitud tööde maksumuses. Kuigi töövõtulepingu punkti sõnastusest 7.5. nähtuvalt on kokku lepitud mitme trepikoja soojustamises, tuleb kohtu arvates antud juhul lähtuda ikkagi hinnapakkumisest, kus oli ära märgitud soojustamiseks kasutatavate materjalide kogus. TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja pöördus ekspertarvamuse saamiseks OÜ XXXpoole, mis tegeleb ehitusmaksumuse kalkulatsioonide koostamisega üldtunnustatud ehitusnormide järgi (kd I, tl 148-151). XXXOÜ arvestustega tuli KÜ XXX XXXfassaadi remondi hinnaks 35 990 eurot. Kostja arvates tõendab see veelkord asjaolu, et hageja teostas kõik tööd (kolme trepikoja osaline soojustamine) sõlmitud töövõtulepingu alusel ning poolte vahel puudusid suulised täiendava kokkulepped tööde teostamise kohta. Hageja on kohtule esitanud riiklikult tunnustatud eksperdi Lembit Sõmer ́a eksperthinnangu (kd I, tl 169-194, 195-198). Eksperthinnang on Tallinnas, Lasnamäe linnaosas, aadressil XXXpaikneva korruselamu hoone ehitusliku karbi välisfasaadidel töövõtja poolt 2013 läbi viidud osaliste soojustusja viimistlustööde tehtud töömahtude võimaliku tehnilise vastuvõetavuse ja nende tehtud tööde optimaalse ehitusmaksumuse kohta; ehituslikule seisule 15. jaanuar 2014. Eksperthinnangu alusmaterjalideks oli Tallinnas, aadressil XXXpaikneva 9-korruse hoone juures töövõtja poolt 2013

läbi viidud fassaaditööde ülevaatus 11. detsembril 2014, kus ekspertiisile vajatavaid selgitusi andis XXXja lisas nr. 1 olevad lähtematerjalid. Ekspertiisi arvates, seisule 13. mai 2013 OÜ XXXpoolt tehtud fassaadide töö hind oleks ekspertiisi kogutud andmeil 86 650 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et OÜ XXXtöö näol ei ole tegemist riiklikult tunnustatud eksperdi eksperthinnanguga. Tegemist on hinnanguga, mis antakse visuaalsel vaatlusel, hindajale esitatud informatsiooni, normide ja hindaja praktikast tulenevate kogemuste põhjal. Hinnangu näol ei ole tegemist eriteadmistega isiku poolt antava arvamusega. OÜ XXXOÜ direktor XXXei ole riiklikult tunnustatud ekspert. Hageja poolt esitatud eksperthinnangust nähtub, et fassaadide töö tegelikuks hinnaks kujuneb 86 650 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et pooled ei saanud 13.05.2013 sõlmitud töövõtulepinguga kokku leppida kolme trepikoja soojustamises, kuna töövõtulepingu kohaselt oli teostatavate tööde hinnaks 36 500 eurot. Riiklikult tunnustatud ekspert XXXon eksperthinnangus tuvastanud et terve maja fassaadi renoveerimine ei ole lepingus viidatud hinnaga võimalik ning hageja poolt tehtud tööde maksumus on tegelikult 86 650 eurot. Seega on ekspert hinnanud tööde maksumuse kõrgemaks kui summa, mida hageja kostjalt tehtud tööde eest nõuab. Kostja on märkinud, et hageja seaduslik esindaja pöördus 27.01.2014 kostja juhatuse poole kirjaliku avaldusega, kus juhatuse liige ise kinnitas seda, et hinnapakkumise koostamisel tema poolt oli tehtud viga eeldatavate tööde mahu arvutamisel (kd I, tl 89, 90). XXXise kinnitas 14.04.2015 toimunud kohtuistungil, et ta kirjutas selle kirja. Oma vastuoluliste ütlustega kinnitas hageja seaduslik esindaja XXXise korduvalt, et on algusest peale eksinud mõõtmistega ning palus kirjalikult kostjal mitte rakendada trahvisanktsioone seoses tööde viivitamisega. Selle tõttu oli KÜ XXX sunnitud kokku kutsuma majaelanike koosoleku, kus otsustati vähendada hagejale arvestatud viivist (kd I, tl 93, 9495). 14.04.2015 toimunud kohtuistungil kuulati vande all üle hageja seaduslik esindaja XXX, kelle selgituste kohaselt kirjutas ta eelpool nimetatud kirja ainult selleks, et saada KÜ-lt mingit raha. XXXei eksinud arvestustes. Ta pidi midagi tegema selleks, et maksta nendele inimestele, kellele oli võlgu. Kostja juhib tähelepanu nimetatud hinnakalkulatsioonile nr. 130513/1: mõned positsioonid Tempsi Plaat Granito 300 m2, Kivivill Paroc (300 m2), Isover VLK 300 m2 on ilmselgelt märgitud selles dokumendis näpuveaga (300 m), kuna tellingute rent on määratud suuruses 525 m2; tellingute paigaldus ja demonteerimine 525*3 m2 (so kolme trepikoja ulatuses). Kostja eeldab, et oma hinnapakkumise koostamisel sobitas hageja kas tahtlikult või oskamatusest numbrid tööde maksumuse vajaliku üldsumma alla, et võita konkurssi. Kuid kostja tehniline ülesanne lepingu sõlmimisel ei muutunud. Kostja planeeris algusest peale tööde teostamist just sellises mahus, millises see oli hageja poolt teostatud kõigi kolme trepikoja ulatuses. Hageja on kostja nimetatud vastuväite osas märkinud, et kostja järeldus on ebaõige, kuivõrd tellingute maht on hageja hinnapakkumises renoveeritavast pinnast suurem, siis on hageja teinud näpuvea. Hageja on selgitanud, et renoveerimistööde tingib renoveeritavast pinnast suurema tellingu m2-te mahu. Väiksema mahu tellingutega ei ole võimalik renoveerimistöid teostada. Kõigil kostja poolt esitatud hinnapakkumistel on tellingute m2 maht renoveeritava pinna mahust suurem (kd I, tl 79, 8184, 85-87, 88). Hageja on seisukohal, et kostja ja hageja leppisid tööde käigus kokku, et hageja renoveerib 300 m2 fassaadi asemel terve maja fassaadi ehk kolm trepikoda. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub tehtud tööde eest fassaadi valmimisel. Lisaks leppisid pooled ka kokku, et täiendavate tööde hinnakujunemisel lähtutakse samadest tingimustest nagu lepingus kokku lepitud. Hageja suhtles tööde käigus ning sai korraldusi kostja juhatuse liikmelt, tegevdirektorilt XXX ́lt.

Kostja on seisukohal, et hageja antud väide on paljasõnaline ning ei ole tõendatud. Kostja rõhutab, et enne lepingu sõlmimist peab iga töövõtja ise kindlaks määrama tööde täpse mahu (m2) ja tööde maksumuse, lähtudes pakutud hoone projektist või oma isiklike maja mõõtmiste alusel. Hageja seaduslik esindaja XXX kinnitas 14.04.2015 toimunud kohtuistungil, et kostja esindaja näitas konkreetselt temale töömahtu, mille tellis. XXX ́i selgituste kohaselt näidati talle 6 püstikut, mis asetsevad maja trepikodade ääres. XXX märkis ära plaanil pastapliiatsiga, millised tööd ta pidi tema. Seega hageja juhatuse liige ise kinnitas seda, et KÜ XXX tellis temalt fassaadi osalise soojustamise kolme trepikoja ulatuses (trepikodades on igalt poolt kaks püstikut, seega kokku on 6). Kostja on täiendavalt märkinud, et juhatuse liikmel XXX ́l ei olnud tol momendil õigust KÜ poolt lepingute sõlmimiseks. Kostja on kohtule esitanud tööde üleandmise vastuvõtmise akti nr. 09.08.2013 ja nr. 20122013-2 (kd I, tl 96, 97). Kostja hinnangul on nendelt dokumentidelt näha, et tööd võeti vastu etappide järgi ning 09.08.2013 aktiga andis hageja kostjale üle 1/3 osa teostatud töödest, aga 20122013-2 aktiga oli fikseeritud teostatud töö üldmahus 33 % kolmest trepikojast. Samuti on kostja kohtule esitanud ka maja fassaadi pildi, kust on näha hageja poolt teostatud fassaadi soojustamistööde mahud (kd I, tl 147). Hageja juhatuse liige XXX on 14.04.2015 kohtuistungil andnud vande all ütlused, mille kohaselt kohustus hageja renoveerima 300 m2 fassaadist, aga kostja suurendas tööde mahtu. Suulised korraldused andis XXX ning kuivõrd poolte vahel oli usaldus, ei nõudnud hageja kirjalikku lepingut. Hagejale lubati tasuda tööde lõpetamisel. XXX on ka tunnistanud, et vastavalt kokkuleppele pidi lisatööde hind olenema ruutmeetrites: „jah, leppisime, hind oleneb ruutmeetrist. See summa tuleb jagada 300 ruutmeetriga ja ongi kõik“. 14.04.2015 toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle XXX, kes teostas XXX objektil järelelvalvet. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ainuke täiendav töö, mille hageja pidi tegema, see, et tuli värvida akende juurest, kuid see töö oli juba vormistatud kui täiendav töö. Hageja lepinguline esindaja palus istungil tunnistajale näidata töövõtulepingus kohta, kus on kirjas kolm trepikoda. Tunnistaja vastuse kohaselt oli see kirjas lepingus ja tehnilises ülesandes. Hageja leiab, et tunnistaja XXX ei andnud objektiivseid ja usaldusväärseid ütluseid. Analüüsides tunnistaja XXX ́i ütluseid tervikuna, jääb mulje, nagu tunnistaja teab kõiki pooltevahelise lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid. XXX oli XXX objekti ehitusjärelvalve. XXX ei osalenud poolte vahelise lepingu sõlmimise juures. Seega ei saa XXX teada lepingu sõlmisel kokku lepitud asjaolusid. XXX oleks saanud anda ütluseid ainult tööde läbiviimise kohta. 14.04.2015 toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle kostja juhatuse liige XXX, kelle ütluste kohaselt koostas tema töövõtulepingu, kuid tal ei olnud õigust lepinguid sõlmida. Töövõtuleping sõlmiti poolte vahel 13.05.2013. Äriregistri andmetel võis vahemikus 20.04.2011 kuni 22.01.2014 kostjat esindada kõigis õigustoimingutes XXX ja XXX ainuisikuliselt või kaks juhatuse liiget koos. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostja juhatuse liikmel XXX ́l õigust sõlmida hagejaga täiendavat suulist lepingut renoveerimise mahu suurendamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Esindusõiguseta esindaja poolt teise isiku nimel tehtud mitmepoolne tehing on hõljuvalt kehtetu, st tehing on selle tegemise hetkel küll esindusõiguse puudumise tõttu tühine, ent esindatav võib tehingu heaks kiita (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-80-09 p 11). Tehingu heakskiit on esindatava ühepoolne tahteavaldus tehingu teisele poolele, millega esindatav kinnitab kas selgesõnaliselt tehingu kehtivust või millest võib järeldada, et esindatav soovib, et tehing kehtiks tema suhtes hoolimata esindajal puudunud esindusõigusest. Heakskiidu andmiseks on õigustatud isik, kelle nimel tehing tehti,

heakskiit muutub kehtivaks alates selle kättesaamisest tehingu teise poole poolt. Toimiku materjalidest nähtuvalt võttis kostja 29.01.2015 hageja poolt teostatud järgmised tööd vastu: fassaadi soojustamine ja fassaadi plaadi katmine 3 trepikoda (kd I, tl 24). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja kiitis hageja ja kostja seadusliku esindaja XXX vahel sõlmitud renoveerimise mahu suurendamiseks heaks. Järgnevalt hindab kohus seda, kas kostja on hageja poolt teostatud ehitustööd vastu võtnud. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (sünallagmaatilises) suhtes. Hageja ja kostja sõlmisid 13.05.2013 töövõtulepingu nr. 020801. Töövõtulepingu punkti 2.1 kohaselt tellib tellija ja töövõtja kohustub tegema osa välisfassaadi soojustus-viimistlustööd objektil XXX Tallinnas, vastavalt koostatud projektile ja töövõtja poolt esitatud hinnapakkumisele. Töövõtulepingu nr 020801 punkti 3.1 kohaselt koosnevad lepingu dokumendid käesolevast lepingust, ehitusprojektist, hinnapakkumisest nr. 130513/1, lisa nr. 1, lepingu lisadest ja lepingu muudatustest, milles lepitakse vastavalt vajadusele kirjalikult kokku peale käesolevale lepingule allakirjutamist. Kõik muudatused peavad olema vormistatud kirjalikult ning mõlema poolte poolt allkirjatatud. Töövõtuleping punkti 7.3. kohaselt lepitakse tööde käigus ilmnevate vajalike lisatööde maksumus kokku eraldi lepingu lisadega. VÕS 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Töö on valminud, kui töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning vastav tulemus on saavutatud. Töö võib põhimõtteliselt valminuks lugeda ka juhul, kui kõik lepinguga silmaspeetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on küll tehtud, ent see ei vasta (teatud osades) lepingu tingimustele. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõtmisest keeldumise õigus peaks tellijal eelkõige eksisteerima juhul, kui töövõtja poolt teostatud töö ei vasta lepingu tingimustele. Paragrahvi teine lause on kohaldatav, kui tellija keeldub alusetult töö vastuvõtmisest. Sellisel juhul võib töövõtja anda tellijale töö vastuvõtmiseks täiendava mõistliku tähtaja, mille tulutu möödumise korral loetakse töö vastuvõetuks. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-1-08 leidnud, et töövõtulepingut puudutavate sätete alusel ehitustööde eest tasu väljamõistmiseks on vajalik tuvastada töö tegemine ja asjaolu, kas tellija võttis töö vastu.

Hageja on märkinud, et kostja omanikujärelvalvena tegutsev XXXOÜ (endine XXX OÜ) esindaja XXX on korduvalt korraldanud XXX ülevaatuse. Esimese trepikoja ülevaatuse kohta on 30. mail 2013 allkirjastatud kaetud tööde akt nr 047387, 18. juunil 2013 allkirjastatud kaetud tööde akt nr. 047388 ja

Töövõtulepingu punkti 7.2. kohaselt on töövõtulepingu hind 36 500 eurot. Töövõtulepingu punkti 7.4. kohaselt kohustub töövõtja alustama töid peale lepingule allakirjutamist ja ettemaksu 10 950 eurot. Töövõtulepingu punkti 7.5. kohaselt makstakse järgmised summad a 3 000 eurot trepikodade kaupa, lepingujärgselt teostatud tööde eest, tingimusel, et on vormistatud ja tellija või järelevalve poolt aktsepteeritud tööde (vahetööde) akt. Töövõtulepingu punkti 7.6. kohaselt makstakse ülejäänud summa vastavalt maksegraafikule peale kõikide tööde lõpetamist ja vastuvõtmist. VÕS § 644 lg 1 järgi tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui tellija on majandus-või kutsetegevusega tegelev isik ja töövõtuleping on seotud tema majandusvõi kutsetegevusega, sätestab VÕS § 643 tellijale töövõtulepingu objektiks oleva töö ülevaatamise kohustuse. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 644 lg 3 esimese lause kohaselt ei saa puudusest teatamise kohustust rikkunud tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Sisuliselt toob lg 3 kaasa töövõtja vastutusest vabanemise VÕS § 642 lg 1 mõistes lepingutingimustele mittevastavuste osas, mille suhtes teatamiskohustust rikuti. Vastavas ulatuses ei saa tellija seega töövõtja vastu lepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid kasutada. 29.08.2013 teatas kostja hagejale kirjalikult, et seoses töövõtja viivitusega alates 01.09.2014 lähtudes töövõtulepingu punktist 7.9 hakatakse arvestama viivist (kd I, tl 91). Samuti on kostja esitanud kohtule 15.01.2014 valminud töödel tuvastatud puuduste protokolli. Kostja märgib, et puuduste protokollis sisalduvad tööd ei ole tänase päevani hageja poolt esitatud ning lõplikult parandatud. Kostja hinnangul esinesid hageja poolt tehtud töödel järgmised puudused: • 3 trepikojal kaitserinnatis on valmis tilgutita; • Kaitserinnatis esimesel korrusel liftišahti kohal on tehtud kolmes osas, mis on halvasti ühendatud omavahel; • Kaitserinnatis esimese trepikoja vasakpoolel ei ole lõpuni tehtud; • Liftišahtidel plaadilehed vertikaaljoones on kinnitatud vaid kahes kohas; • Teisel trepikojal vasakul poolel 2. ja 3. korruse vahel väljuval nurgal on plaadi küljed maha löödud: • 3. trepikojal on mõned plaadid kinnitatud sammuga üle 40 cm. Eriti nurkadel (teha lisakinnitus tihedama sammuga); • Kolmandal trepikojal akende palete plaadid mõnedes kohtades kõiguvad (kontrollida teised); • Kolmanda trepikoja veeäravoolu koha ühendused aknaga ja plaadiga ei ole töödeldud silikooniga (kontrollida kõik ja täiendavalt määrida kinni) ja • Kõikidel trepikodadel ei ole kaetud soojustamise põsed altpool sissekäigu juures. Samas on kostja oma lõplikes seisukohtades märkinud, et antud vaidluse esemeks ei ole töövõtja poolt tehtud tööde kvaliteet (kd II, tl 72). Hageja leiab, et on teostanud kõik töövõtulepingus nr 020801 ettenähtud tööd nõuetekohaselt. Riiklikult tunnustatud ekspert XXX on kohtule esitatud eksperthinnangus märkinud, et ekspertiis ei leidnud aadressil XXXOÜ XXX töös tehnilisi puudusi.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-80-08 jõudnud seisukohale, et töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kuid see omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. VÕS § 111 lg 3 kohaselt kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on töövõtulepingu nr 020801 kohaselt tehtud tööd vastu võtnud ja ekspert ei ole tuvastanud puuduseid tehtud tööde kvaliteedi osas, tuleb lugeda, et hageja on oma kohustused, mis tulenevad töövõtulepingust nr 020801, täitnud nõuetekohaselt. Viimasena annab kohus hinnangu selle kohta, kas hagejal on õigus nõuda tasu tema poolt tehtud tööde eest. Kohus leiab, et selleks, et rahuldada lepingulise tasu nõue, tuleb minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti. Töövõtulepingu punkt 5.3. kohaselt on töövõtjal õigus saada tasu lepingukohaselt ka kvaliteetselt teostatud tööde eest. VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Töövõtuleping on tasuline leping, töövõtjale töövõtulepingu objektiks oleva töö tegemise eest makstava tasu suurus määratakse poolte kokkuleppega. Töövõtjale makstav tasu hõlmab nii tasu töövõtja poolt tehtud töö eest kui ka hüvitist töövõtja poolt töö tegemiseks kantud kulutuste eest, lisaks kokkulepitud tasule saab töövõtja tellijalt kulutuste hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui lepingu pooled on selles eraldi kokku leppinud. Hageja teostas töövõtulepingu nr 020801 Tallinnas aadressil XXX, Tallinnas asuva elamu osa välisfassaadi soojustus-viimistlustööd. Pooled leppisid kokku, et 300 m2 fassaadi renoveerimistööde hind on 36 500 eurot, seega kujunes ühe renoveeritava m2 hinnaks 121,67 eurot/m2. Hageja on renoveerinud 620 m2 XXX fassaadist. 620 m2 fassaadi renoveerimistööde hind on 75 435,40 eurot (620 x 121,67 = 75 435,40). Kostja on käesolevaks hetkeks hagejale tasunud 20 288,36 eurot ning 13 761,97 eurot ehitusmaterjalide eest (kd I, tl 112). Kostja poolt kohtule esitatud töövõtulepingu nr. 020801 lisadest nähtuvalt vormistasid pooled lepingu hinna vähenemise, kuna alates 29.08.2013 hakkas KÜ XXX ise maksma materjalide eest selle tarnijatele (kd I, tl 98-110). Seega on kostja renoveerimistööde eest tasunud kokku 34 050,33 eurot. Kuivõrd 620 m2 maja fassaadi renoveerimise maksumusest on kostja tasunud 34 050,33 eurot, siis on hagejal kostja vastu nõue summas 41 385,07 eurot (75 435,40 – 34 050,33 = 41 385,07). Hageja on mh märkinud, et hageja oli sunnitud palkama täiendavat tööjõudu OÜ-st XXX, kellel on vastavate tööde tegemiseks sertifikaadid. Lisaks oli hageja sunnitud rentima täiendavalt tellinguid OÜ12

lt XXX hinnaga 4 032 eurot (kd I, tl 41) ning täiendava teostatavate tööde kvaliteedi kontrolli XXX OÜ-lt hinnaga 12 000 eurot (kd I, tl 42). 13 642 eurot moodustas hageja tööjõu kulu ning projektijuhtimise kulu. Kostja oli seisukohal, et hageja poolt esitatud tõendid (XXXOÜ arve, kd I, tl 40) on võltsitud ja ei ole ehtne. Kostja on 20.10.2014 kohtule esitanud XXX ́i kinnituse, mille kohaselt ei ole XXX kunagi XXX objektil tööd teinud ega arveid esitanud (kd I, tl 113-114). Hageja on kohtule esitanud XXX ́i, kes oli tööde teostamise hetkel kostja juhatuse liige ning kontrollis hageja poolt teostatud fassaadi renoveerimise töid, kirjaliku kinnituse, et XXXtegi töid XXXobjektil (kd I, tl 128-130); XXX ́i, kes töötas XXXobjektil, kirjaliku kinnituse, et temaga koos töötas ka XXX(kd I, tl 131-132) ning XXX ́i, kes teostas tööde kvaliteedi kontrolli XXXobjektil, kirjaliku kinnituse, et objektil töötas ka XXX(kd I, tl 133-134). 14.04.2015 toimunud kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana ära XXXOÜ juhatuse liikme XXX ́i. Tunnistaja ütluste kohaselt teenib ta raha ehitusega ega ole kunagi tasuta tööd teinud. Samas väidab tunnistaja, et XXX objektil tegi ta tööd füüsilise isikuna ja tasuta. Kohus leiab, et kohtuistungil antud ütlustega on tuvastatud, et XXX siiski tegi tööd XXX objektil. XXX, XXX ja XXX on samuti kinnitanud, et XXX tegi tööd XXX objektil. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja nimetatud töid teostanud ja kulusid kandnud ei oleks. Hageja tasunõue teostatud tööde osas kostja vastu on 41 385,07 eurot. Kostja juhib kohtu tähelepanu sõlmitud töövõtulepingu p-le 3.1 ja 7.3, mille kohaselt kõik lepingu muudatused peavad olema vormistatud kirjalikult ning mõlema poole poolt allkirjastatud ja tööde käigus ilmnevate vajalike lisatööde maksumus lepitakse kokku eraldi lepingu lisadega. Antud juhul ei saa hageja viidata täiendavate tööde teostamisel suulisele kokkuleppele. Hageja on märkinud, et kostja on ebaõigesti leidnud, et suulised kokkulepped hageja ja kostja vahel täiendavate tööde osas on välistatud, kuivõrd kirjalikult on vormistatud lepingu lisad, millega vähendati lepingu maksumust kostja poolt tasutud ehitusmaterjalide võrra. Hageja leiab, et antud asjaolu ei välista täiendavate suuliste kokkulepete sõlmimist. Töövõtulepingu punkti 3.1 kohaselt koosnevad lepingu dokumendid käesolevas lepingust, ehitusprojektist, hinnapakkumisest nr. 130513/1, Lisa nr. 1, lepingu lisadest ja lepingu muudatustest, milles lepitakse vastavalt vajadusele kirjalikult kokku peale käesolevale lepingule allakirjutamist. Kõik muudatused peavad olema vormistatud kirjalikult ning mõlema poole poolt allkirjastatud. Töövõtulepingu punkti 7.3. kohaselt lepitakse tööde käigus ilmnevate vajalike lisatööde maksumus kokku eraldi lepingu lisadega. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et töövõtuleping ei välista küll täiendavate kokkulepete sõlmimist, kuid kohtu hinnangul tuleneb töövõtulepingu punktidest 3.1 ja 7.3 nõue, et täiendavate tööde teostamine peab olema kirjalikult vormistatud. Seega hõlmas pooltevaheline töövõtuleping 300 m2 osas fassaadi renoveerimistöid. Antud juhul kujuneb hageja töövõtulepingust nr 020801 tuleneva nõude suuruseks seega 36 501 eurot (300 m2 x 121,67 eurot). Kuna kostja on hagejale tasunud 34 050,33 eurot, kujuneb hageja tasu suuruseks töövõtulepingu alusel 2 450,67 eurot. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust.

Kohus leiab, et hageja hagiavaldus kostja vastu tuleb rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele töövõtulepingust nr 020801 tulenev võlgnevus 2 450,67 eurot. Hageja on märkinud, et alternatiivselt, kui kohus ei tuvasta suulise lepingu olemasolu täiendava 320 m2 fassaadi renoveerimiseks aadressil XXX, kuulub tasu tehtud tööde eest hagejale hüvitamisele käsundita asjaajamise sätete VÕS § 1023 lg 1 ja lg 2 alusel. VÕS § 1018 lg 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Hageja on seisukohal, et käsundita asjaajamisega on tegu, kui isik teeb midagi teise isiku kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Antud juhul on hageja käsundita asjaajaja ning kostja soodustatu. Hageja on täiendavalt renoveerinud 320 m2 fassaadi. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta ei olnud kohustatud fassaadi osa kolme trepikoja ulatuses soojustama lepingust tulenevalt. Seega pole tõendanud käsundita asjaajamine. Vastavalt VÕS §-ile 1018 on õigustatud käsundita asjaajamisega tegemist järgmiste eelduste olemasolu korral: • aetakse võõrast asja; • asjaaja tahab soodustada teist isikut; • asjaajamiseks puudub tehingust või seadusest tulenev alus; • esineb vähemalt üks VÕS § 1018 lõike 1 kolmes punktis loetletud asjaoludest: - asjaajamine vastab soodustatu huvile ja tema tegelikule või eeldatavale tahtele; - soodustatu kiidab asjaajamise heaks või - asjaajamiseta jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus ülal pidada kolmandat isikut või on asjaajamisele asumine muul põhjusel oluline avalikes huvides. Käsundita asjaajamine eeldab, et käsundita asjaajaja on teinud midagi soodustatud isiku heaks. Töövõtulepinguga nr 020801 kohustus hageja renoveerima 300 m2 XXX fassaadist. Täiendavalt renoveeris hageja 320 m2. Käsundita asjaajamise definitsioonist nähtuvalt peab asjaajaja olema teinud midagi teise isiku (soodustatu) heaks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja ajanud võõrast asja, st renoveerinud täiendavalt 320 m2. Lisaks peab asjaajaja olema olnud tegutsenud võõrast asja ajades teise isiku soodustamise tahtlusega. Tahe soodustada teist isikut sisaldab teadmist sellest, et tegemist on võõra asjaga ning teene osutamise soovi. See eeldus esineb muu hulgas siis, kui asjaajaja ajab osaliselt ka oma asja. Kohus on seisukohal, et hageja oli teadlik 320 m2 renoveerimisel, et tegemist oli võõra asjaga. Samuti võib eeldada, et hagejal oli soov renoveerida 320 m2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja tegutses võõrast asja ajades teise isiku soodustamise tahtlusega. Käsundita asjaajamise definitsioonist tulenevalt ei ole tegemist käsundita asjaajamisega siis, kui soodustatu oli andnud asjaajajale õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kokkulepe täiendava 320 m2 renoveerimise kohta. Kohus leiab, et hageja poolt täiendava 320 m2 renoveerimiseks puudus tehingust tulenev alus.

VÕS § 1018 lg 1 p 1 kohaselt on tegemist õigustatud käsundita asjaajamisega, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks. Kõnealusel juhul peetakse silmas heakskiitu (nõusolekut), mis on antud pärast käsundita asjaajamise alustamist. VÕS § 1018 lg 1 p 2 kohaselt on tegemist õigustatud käsundita asjaajamisega, kui on arvestatud soodustatu huve ning soodustatu poolt avaldatud tahtega on arvestatud. Soodustatu huvi tuleb eeldada, kui ta avaldas soovi, et tema asja aetaks (andis eelneva nõusoleku käsundita asjaajamiseks). Hageja on arvamusel, et kuivõrd terve XXX fassaad vajas renoveerimist ning kostja oli hagejalt tellinud osalise maja fassaadi renoveerimise, siis saab eeldada, et XXX fassaadi renoveerimine 620 m2-i ulatuses vastas kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Veel enam, kostja on hageja käsundita ajamise heaks kiitnud. Kostja on XXX renoveerimise ajal korduvalt korraldanud objekti ülevaatuse. Ülevaatusel on osalenud hageja esindaja ja kostja palgatud omanikujärelvalve XXX OÜ esindaja XXX. Kohus on seisukohal, et kostja on heaks kiitnud täiendava 320 m2 fassaadi renoveerimise. Lisaks on ülevaatuste kohta vormistatud allkirjastatud kaetud tööde aktid. 620 m2-i fassaadi renoveerimise lõppemisel on hageja, kostja ja omanikujärelvalve esindaja XXX allkirjastanud 29. jaanuaril 2014 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kohaselt kostja võttis hagejalt vastu 3 trepikoja fassaadi renoveerimise tööd. Seega on kostja kui soodustatu kiitnud heaks hageja asjaajamise. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et õigustatud käsundita asjaajamise eeldused on täidetud. VÕS § 1023 lg 1 kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt võib oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Kuivõrd täidetud on VÕS § 1018 lg 1 p 1 ja p 2 eeldused, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt asjaajamisel tehtud kulutuse hüvitamist VÕS § 1023 lg 1 alusel. Kuivõrd hageja on tegutsenud käsundita asjaajajana oma majandus- või kutsetegevuses, võib hageja nõuda kostjalt mõistlikku tasu VÕS § 1023 lg 2 alusel. Seega kujuneb hageja tasu suuruseks 38 934,40 eurot (320 m2 x 121,67 eurot). Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 41 385,07 eurot (2 450,67 eurot + 38 934,40 eurot). Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-125-14 jõudnud seisukohale, et kuna Riigikohtu üldkogu on 26. juuni 2014 lahendiga tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137, tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise uuel läbivaatamisel maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. 20.05.2015 toimunud kohtuistungil andis kohus pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks hiljemalt 05.06.2015. Samuti andis kohus pooltele tähtaja vastaspoole menetluskulude nimekirjale seisukoha esitamiseks hiljemalt 09.06.2015. 05.06.2015 esitas hageja kohtule enda menetluskulude nimekirja. Hageja palus kostjalt Korteriühistu XXX välja mõista menetluskulud summas 5 025 eurot OÜ XXX kasuks. Hageja menetluskulud kogusummas 5 025 eurot moodustub järgnevalt: õigusabikulud summas 3 675 eurot, 1 000 eurot tasutud riigilõiv ning 350 eurot eksperthinnangu koostamine. Kostja vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud ei ole. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-107-13 jõudnud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse saamisel toimetab kohus selle TsMS § 176 lg 1 järgi vastaspoolele kätte ja selgitab kaaskirjas mh avaldusele vastuväidete esitamata jätmise tagajärgi, mh seda, et vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks ja kohus võib piirduda üksnes selle kontrollimisega, et esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärast. Kui vastaspool esitab avaldusele vastuväite, kontrollib kohus kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja lepinguline esindaja on sooritanud järgmised õigusabitoimingud: • Nõupidamine kliendiga 27/08/14- kestus 0,5 tundi summas 50 eurot; • Materjalidega tutvumine seoses hagiavalduse koostamisega 27/08/14- kestus 0,5 tundi summas 50 eurot; • Materjalide õiguslik ja faktiline analüüs seoses hagiavalduse koostamisega 27/08/14- kestus 0,5 tundi summas 50 eurot; • XXXOÜ pretensiooni koostamine KÜ XXX ́le 11/09/14- kestus 1,75 tundi summas 175 eurot; • XXXOÜ hagiavalduse koostamine KÜ XXX ́le 23/09/14- kestus 5,25 tundi summas 525 eurot; • XXXOÜ hagiavalduse täiendamine KÜ XXX ́le 24/09/14- kestus 2,5 tundi summas 250 eurot; • Hagiavalduse puuduste kõrvaldamise koostamine ts asjas 2-14-57942 29/09/14- kestus 1,25 tundi summas 125 eurot; • KÜ XXX 20. oktoobri 2014 hagiavalduse vastuse õiguslik ja faktiline analüüs 22/10/14- kestus 1 tund summas 100 eurot; • Nõupidamine kliendiga ja positsioonide kujundamine seoses XXXOÜ seisukohtade koostamisega KÜ XXX 20. oktoobri 2014 hagiavalduse vastusele 30/10/14- kestus 0,75 tundi summas 75 eurot;

• • • • • • • • • • •

XXXOÜ seisukoha koostamine KÜ XXX 20. oktoobri 2014 vastusele ts asjas 2-14-57942 05/11/14- kestus 4,75 tundi summas 475 eurot; XXXOÜ seisukoha täiendamine KÜ XXX 20. oktoobri 2014 vastusele ts asjas 2-14-57942 06/11/14- kestus 2,5 tundi summas 250 eurot; KÜ XXX 19. novembri 2014 hagiavalduse vastuse õiguslik ja faktiline analüüs 21/11/14kestus 1 tund summas 100 eurot; Hageja täiendavate seisukohtade koostamine ts asjas 2-14-57942 19/01/15- kestus 2 tundi summas 200 eurot; Istungiks ettevalmistamine ts asjas 2-14-57942 13/03/15- kestus 1,5 tundi summas 150 eurot; Istungil osalemine ts asjas 2-14-57942 14/04/15- kestus 4 tundi summas 400 eurot; Istungiks ettevalmistamine ts asjas 2-14-57942 19/05/15- kestus 0,5 tundi summas 50 eurot; Istungil osalemine ts asjas 2-14-57942 20/05/15- kestus 0,75 tundi summas 75 eurot; Nõude täpsustuse koostamine ts asjas 2-14-57942 26/05/15- kestus 1 tund summas 100 eurot; Kohtukõne teeside koostamine ts asjas 2-14-57942 04/06/15- kestus 3,75 tundi summas 375 eurot; Kohtukõne teeside täiendamine ts asjas 2-14-57942 05/06/15- kestus 1 tund summas 100 eurot. Kokku 3 675 eurot.

Võttes arvesse hageja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 36,75 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 100 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-21-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (100 eurot/tund) ülemäära kõrge. Hageja menetluskuluks on ka hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 000 eurot. Kuna riigilõivu tasumine hagiavalduselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1 000 eurot. Lisaks on hageja menetluskuluks ka 17. detsembri 2014 eksperthinnang OÜ-lt XXX summas 350 eurot. Kohus leiab, et kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas ekspertiisi määranud, on hageja poolt esitatud eksperthinnangu näol tegemist dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 1 mõttes. Kohus leiab, et nimetatud kulu summas 350 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kokku tuleb KÜ-lt XXX mõista OÜ XXX kasuks välja menetluskulud summas 5 025 eurot (3 675 + 1 000 + 350). TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.