Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu, Indrek Soots
Tsiviilasi
OÜ Optis Grupp hagi Korteriühistu Loo vastu võla nõudes
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.01.2016, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.07.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Loo apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
41 385,07 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
14.12.2015
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Optis Grupp (registrikood 11554440), lepingulised esindajad vandeadvokaat Anto Kasak ja Mihkel Eikner Kostja KÜ Loo (registrikood 80074857), kostja seaduslik esindaja LL, lepinguline esindaja advokaat Martin-Johannes Raude
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 03.07.2015 otsus OÜ Optis Grupp kasuks KÜ-lt Loo kohustuse täitmiseks väljamõistetud 2450,67 eurot ületavas osas, muuta menetluskulude jaotust.
5.Välja mõista KÜ-lt Loo OÜ Optis Grupp kasuks võlgnevus 2450,67 eurot. Jätta OÜ Optis Grupp nõue 38 934,40 euro väljamõistmiseks KÜ-lt Loo rahuldamata.
6.Poolte maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 94 % ulatuses OÜ Optis Grupp kanda ja 6 % ulatuses KÜ Loo kanda.
7.Välja mõista OÜ-lt Optis Grupp KÜ Loo kasuks 1513,40 eurot maakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks ja 3105,76 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulu hüvitamiseks, kokku 4619,16 eurot.
8.Välja mõista KÜ-lt Loo OÜ Optis Grupp kasuks 301,50 eurot maakohtus kantud menetluskulu hüvitamiseks ja 84 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks, kokku 385,50 eurot.
9.Tasaarvestada hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kuuluv summa 4619,16 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluva summaga 385,50 eurot.
10.Tasaarvestuse tulemusena välja mõista OÜ-lt Optis Grupp KÜ Loo kasuks 4233,66 eurot menetluskulude hüvitamiseks.
11.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13. mail 2013 töövõtulepingu nr 020801 kostja välisfassaadi soojustus- ja viimistlustööde tegemiseks aadressil Läänemere tee 62, Tallinnas hinnaga 36 500 eurot. Lepingu lisa 1 kohaselt kohustus hageja renoveerima 300 m2 Läänemere tee 62 fassaadist. Lepingu hind kujunes vastavalt tellitud töö mahule ehk ühe m2 renoveerimine maksis 121,67 eurot. Pooled leppisid kokku 10 950 euro ettemaksu tasumises. Kostja hagejale tasunud tehtud tööde eest kokku 20 288,36 eurot (hagi täpsustus II kd, tl 49-51). Kostja ja hageja leppisid tööde käigus kokku, et kostja tasub ehitusmaterjalide arveid, mille arvelt vähendatakse lepingu hinda. Hagejale teadaolevalt on kostja tasunud ehitusmaterjalide arveid suurusjärgus 15 000 eurot. Kostja suurendas renoveerimise käigus töö mahtu. Kostja palus renoveerida terve maja fassaadi ehk kolm trepikoda, töömahuga 620 m2. Kuivõrd hageja ja kostja vahel oli usaldus, lepiti kokku, et hageja teeb töö täiendavate kirjalike lepingute sõlmimiseta ning fassaadi valmimisel tasub kostja tehtud tööde eest. Täiendavate tööde hinna kujunemisel lähtuti samadest tingimustest nagu lepingus kokku lepitud. Hageja ja kostja allkirjastasid 29. jaanuaril 2014 tööde üleandmise- ja vastuvõtmise akti. Aktile ei ole lisatud ühtegi vastuväidet hageja poolt tehtud töö kvaliteedi kohta. Hageja esitas kostjale 14. märtsil 2014 arve nr 140314-1, milles palus kostjal tasuda hiljemalt 27. märtsiks 2014 tehtud tööde eest 41 385,07 eurot. Kostja keeldus. Hageja poolt antud täiendavateks tähtaegadeks kostja oma kohustust ei täitnud. Alternatiivselt, kui kohus ei tuvasta suulise lepingu olemasolu täiendava 320 m2 fassaadi renoveerimiseks aadressil Läänemere tee 62, kuulub 47 874 eurot hagejale hüvitamisele käsundita asjaajamise sätete VÕS § 1023 lg 1 ja lg 2 alusel. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja ei tunnista hagi. Kostja on tasunud hagejale raha kokkulepitud tööde eest. Kostja palub kohtul jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
Kostja viis läbi konkursi tööde teostaja leidmiseks. Kostja eeldas, et selle käigus peab iga osaleja/töövõtja ise kindlaks määrama tööde täpse mahu ruutmeetrites (m2) ja selle maksumuse, lähtudes pakutud hoone projektist või maja mõõtmise alusel. Kostja lähtus töövõtja valimisel eelkõige tööde üldsummast, mitte aga ruutmeetritest. Kostja ei suurendanud renoveerimise käigus töö mahtu. Lepingu lisa 1 kohaselt ei kohustunud hageja renoveerima vaid 300 m2 fassaadist. Kostja tehniline ülesanne lepingu sõlmimisel ei muutunud. Kogu tööde teostamise perioodil polnud hagejal ühtegi pretensiooni kostja vastu selles osas, et tööde mahud ületavad varem saavutatud kokkuleppeid. Samuti ei täitnud hageja nõuetekohaselt lepingu p. 4.1, kuna kostja pidi ise ostma töödeks vajalikud materjalid, mille võrra vähenes ka lepingu hind. Töövõtulepingu nr. 020801 lisadega vormistasid pooled lepingu hinna vähenemise seoses sellega, et alates 29.08.2013 hakkas kostja ise maksma materjalide eest selle tarnijatele. Kokku maksis kostja tarnijatele vastavalt nimetatud lepingu lisadele 13 761,97 eurot, selle summa võrra vähenes ka lepingu hind. Lisatud aktid näitavad muuhulgas, et lepingu lisad olid vormistatud kirjalikult, mis otseselt välistab suulise kokkuleppe „täiendavate tööde” osas, nagu väidab hageja oma hagiavalduses. Kuna hageja ei saanud töödega valmis ettenähtud ajaks, teatas kostja hagejale 29.08.2013 kirjaga viivise arvestamisest alates 01.09.2013 lepingu p 7.9 alusel. Seoses viivitamisega oli kostja sunnitud palkama täiendavalt ehituse järelevalve kuni jaanuarini 2014 hinnaga 1258 eurot. Viivist arvestati hagejale 5200 eurot. Viivise summat siiski vähendati hageja palvel kostja üldkoosoleku otsuse alusel ja kostjale otsustati maksta täiendavalt 50 % viiviste summast, mis jäi järgi peale täiendava tehnilise järelevalve kulude mahaarvestamist. Selles osas kaalub kostja vastuhagi esitamist. Töövõtulepingu p 3.1 ja 7.3 kohaselt pidid kõik lepingu muudatused olema vormistatud kirjalikult ning mõlema poole poolt allkirjastatud ja tööde käigus ilmnevate vajalike lisatööde maksumus lepitakse kokku eraldi lepingu lisadega. Antud juhul ei saa hageja viidata täiendavate tööde teostamisel suulisele kokkuleppele. Maakohtu otsuse põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt välja hageja kasuks 41 385,07 eurot, jättis kohtukulud kostja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 5025 eurot. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 13.05.2013 töövõtulepingu nr. 020801 välisfassaadi soojustusja viimistlustööde tegemiseks objektil Läänemere tee 62, Tallinnas hinnaga 36 500 eurot. Hageja restaureeris objektist 620 m2 fassaadi (so kolme trepikoja fassaadi). Kostja on hagejale tasunud renoveerimistööde eest kokku 34 050,33 eurot. Hageja esitas kostjale 14. märtsil 2014 arve nr 140314-1, milles palus kostjal tasuda hiljemalt 27. märtsiks 2014 tehtud tööde eest 47 974 eurot. Kostja keeldub arve tasumisest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt palus kostja hagejal esitada hinnapakkumise maja aadressil Läänemere tee 62 osa fassaadi soojustamise kohta. Hageja edastas 13.05.2013 kostjale hinnapakkumise nr. 130513/1. Lähteülesandeks oli fassaadi soojustamine ja Tempsi plaadiga katmine. Hinnapakkumisest nähtub, et hageja on teinud hinnapakkumise 300 m2 renoveerimiseks, kuivõrd pakkumises on arvestatud 300 m2 Tempsi plaati, 300 m2 Paroc villa ja 300 m2 Isoveri villa. Kostja ei ole hageja poolt pakutud tööde mahule vastu vaielnud. Kostja pidi aru saama, et pakkumine on 300 m2 renoveerimiseks, sest 300 m2 villaga ei saa soojustada 620 m2 maja fassaadist ning 300 m2 Tempsi plaadiga ei saa katta rohkem kui 300 m2 maja fassaadist. Kuna hageja tegi pakkumise 300 m2, siis ei saanud pooled töövõtulepingu sõlmimisel lähtuda kõigi 3 trepikoja soojustamisest (kokku 620 m2), kuna selleks ei olnud piisavalt materjali. Samuti on töövõtulepingus kokku lepitud tööde maksumuses.
Kuigi töövõtulepingu punkti sõnastusest 7.5. nähtuvalt on kokku lepitud mitme trepikoja soojustamises, tuleb kohtu arvates antud juhul lähtuda ikkagi hinnapakkumisest, kus oli ära märgitud soojustamiseks kasutatavate materjalide kogus. Kohus ei pidanud OÜ Eke Nora ekpserthinnangut usaldusväärseks tõendiks. Hinnangu näol ei ole tegemist eriteadmistega isiku poolt antava arvamusega. OÜ Eke Nora OÜ direktor AP ei ole riiklikult tunnustatud ekspert. Hageja poolt esitatud LS poolt koostatud eksperthinnangust nähtub, et fassaadide töö tegelikuks hinnaks kujuneb 86 650 eurot. Seega ei saanud pooled 13.05.2013 sõlmitud töövõtulepinguga kokku leppida kolme trepikoja soojustamises, kuna töövõtulepingu kohaselt oli teostatavate tööde hinnaks 36 500 eurot. Ekspert on hinnanud tööde maksumuse kõrgemaks kui summa, mida hageja kostjalt tehtud tööde eest nõuab. Hageja on selgitanud, et renoveerimistööde iseloom tingib renoveeritavast pinnast suurema tellingu m2-te mahu. Väiksema mahu tellingutega ei ole võimalik renoveerimistöid teostada. Kõigil kostja poolt esitatud hinnapakkumistel on tellingute m2 maht renoveeritava pinna mahust suurem. Hageja juhatuse liige AŠ on 14.04.2015 kohtuistungil andnud vande all ütlused, mille kohaselt kohustus hageja renoveerima 300 m2 fassaadist, aga kostja suurendas tööde mahtu. Suulised korraldused andis LL ning kuivõrd poolte vahel oli usaldus, ei nõudnud hageja kirjalikku lepingut. Hagejale lubati tasuda tööde lõpetamisel. AŠ on ka tunnistanud, et vastavalt kokkuleppele pidi lisatööde hind olenema ruutmeetrites: „jah, leppisime, hind oleneb ruutmeetrist. See summa tuleb jagada 300 ruutmeetriga ja ongi kõik“. Hageja seadusliku esindaja AŠ selgituste kohaselt kirjutas ta 27.01.2014 kirja ainult selleks, et saada KÜ-lt mingit raha. AŠ ei eksinud arvestustes. Ta pidi midagi tegema selleks, et maksta nendele inimestele, kellele oli võlgu. Tunnistajana üle kuulatud GV ütlusi ei pidanud kohus usaldusväärseks ega tuginenud nendele. Äriregistri andmetel võis vahemikus 20.04.2011 kuni 22.01.2014 kostjat esindada kõigis õigustoimingutes OT ja NL ainuisikuliselt või kaks juhatuse liiget koos. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostja juhatuse liikmel LL-l õigust sõlmida hagejaga täiendavat suulist lepingut renoveerimise mahu suurendamiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt võttis kostja 29.01.2015 vastu hageja poolt teostatud järgmised tööd: fassaadi soojustamine ja fassaadi plaadi katmine 3 trepikoda. Sellega kiitis kostja hageja ja kostja seadusliku esindaja LL vahel sõlmitud renoveerimise mahu suurendamiseks heaks (TsÜS § 129 lg 1). Kostja on hageja poolt teostatud ehitustööd vastu võtnud (VÕS § 635 lg 1 mõttes). 29.08.2013 teatas kostja hagejale kirjalikult, et seoses töövõtja viivitusega alates 01.09.2014 lähtudes töövõtulepingu punktist 7.9 hakatakse arvestama viivist. Samuti on kostja esitanud kohtule 15.01.2014 valminud töödel tuvastatud puuduste protokolli. Kostja märgib, et puuduste protokollis sisalduvad tööd ei ole tänase päevani hageja poolt esitatud ning lõplikult parandatud. LS eksperthinnanguga luges kohus tuvastatuks, et töödes ei esinenud puudusi. Seega on hageja täitnud oma kohustused nõuetekohaselt. Kuivõrd 620 m2 maja fassaadi renoveerimise maksumusest on kostja tasunud 34 050,33 eurot, siis on hagejal kostja vastu nõue summas 41 385,07 eurot (75 435,40 – 34 050,33 = 41 385,07). Töövõtulepingu punktidest 3.1 ja 7.3 tuleneb nõue, et täiendavate tööde teostamine peab olema kirjalikult vormistatud. Seega hõlmas töövõtuleping 300 m2 osas fassaadi renoveerimistöid. Antud juhul kujuneb hageja töövõtulepingust nr 020801 tuleneva nõude suuruseks seega 36 501 eurot (300 m2 x 121,67 eurot). Kuna kostja on hagejale tasunud 34 050,33 eurot, kujuneb hageja tasu suuruseks töövõtulepingu alusel 2 450,67 eurot. Hageja hagiavaldus kostja vastu tuleb rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele töövõtulepingust nr 020801 tulenev võlgnevus 2 450,67 eurot.
Hageja on täiendavalt renoveerinud 320 m2 fassaadi. Kuivõrd täidetud on VÕS § 1018 lg 1 p 1 ja p 2 eeldused, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt asjaajamisel tehtud kulutuse hüvitamist VÕS § 1023 lg 1 alusel. Kuivõrd hageja on tegutsenud käsundita asjaajajana oma majandus- või kutsetegevuses, võib hageja nõuda kostjalt mõistlikku tasu VÕS § 1023 lg 2 alusel. Seega kujuneb hageja tasu suuruseks 38 934,40 eurot (320 m2 x 121,67 eurot). Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 41 385,07 eurot (2 450,67 eurot + 38 934,40 eurot). Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
4.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Maakohus kohaldas ebaõigesti lepingu tõlgendamise norme ning hindas valesti tõendeid. Lisaks hinnapäringule selgitas kostja esindaja hageja esindajale soovitavat soojustamise ulatust ka suuliselt maja juures. Hoonet hagejale näidates selgitas kostja esindaja, et soojustamisele kuuluvad kõikide trepikodade ääred. Pooled said töövõtu mahust tol hetkel ühtemoodi aru. Pooled pidid lepingueelsete läbirääkimiste algusest peale aru saama, et soojustamisele kuuluvad tööd hõlmavad kõigi kolme trepikoja soojustamist. Hagejale saadetud hinnapäringus on soojustatavate alade kirjeldamisel viidatud köögi välisseintele, mitte osade köökide välisseintele. Kostja on ehitusvaldkonnas kogemusteta isik ja ei teadnud, kui suur on soojustatav pind ruutmeetrites. Kostja ei lähtunud lepingueelsete läbirääkimiste käigus kordagi soojustatavatest ruutmeetritest. Kuivõrd lepingu sõlmimine toimus hageja majandus- ja kutsetegevuses, pidi hageja oma kutsestandardist tulenevalt aru saama, et arvestades lepingueelsete läbirääkimiste käigus saadud informatsiooni, seisnes kostja huvi kolme trepikoja soojustamises. Lähenemine, mille kohaselt fassaadi osa all oli mõeldud vaid 1,5 trepikoda, ei saa vastata tehnilise ülesande tõlgendamisel ka lepingupooltega sarnase mõistliku isiku arusaamale. Seda, kuidas sarnane mõistlik isik oleks mõistnud kostja hinnapäringu sisu kinnitab ka asjaolu, et kõigi teiste hinnapakkumised esitanud ehitusettevõtjate hinnapakkumised sisaldavad kõigi kolme trepikoja soojustamist. Need hinnapakkumised esitati samast lähteülesandest lähtuvalt. Termini „osa“ tähendus oli selgesõnaliselt väljendatud tehnilise ülesande teises lauses: „Soojustamisele kuuluvad köökide välisseinte osad 30-sentimeetrisega paneelide vahelise vuuki ülekatmisega ja köökide kõrval tubade seinte pinna frontaalne soojustamine 50-sentimeetri ulatuses, ehk soojustatud välis nurk.“ Tehnilise ülesande andmetes ei esine ühtegi viidet sellele, et soojustamisele kuulus vaid 1,5 trepikoda. Maakohus ei ole tehnilise ülesande tekstile otsuses tähelepanu pööranud, jättes tõendi hindamata. 1,5 trepikoja soojustamise tellimine on eluliselt ebausutav. Eeldatavasti soojustatakse trepikojad korraga ning isegi kui mingil põhjusel otsustatakse soojustada trepikojad eraldi aegadel, ei soojustata neid siiski poole trepikoja kaupa. Hageja ei esitanud hinnapakkumisena mitte ühe ruutmeetri fassaadi soojustamise hinda vaid tervikuna kostja poolt seatud lähteülesande täitmiseks vajaliku hinna. Hinnapakkumises ei ole ka selgelt kirjas, et tegemist on 300 m2 soojustamiseks tehtud hinnapakkumisega. Töövõtulepingus on ühemõtteliselt lepitud kokku kõigi tööde koondhinnas ning siduvas eelarves. Kostja ei pidanud hageja hinnapakkumise pinnalt aru saama, et selles märgitud materjali kogusega ei ole võimalik kõiki kolme trepikoda soojustada. Kostja ei mõõtnud soojustamist vajava pinna pindala üle vaid jättis selle ehitusettevõtjate teha.
Maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb lepingus ja selle lisas 1 ilmneva vastuolu korral eelistada lepingu lisa 1. Töövõtulepingu punkt 7.5 näeb ette töövõtulepingu alusel trepikodade kaupa maksmise lepingujärgselt teostatud tööde eest. Töövõtuleping paneb seega hagejale selgesõnaliselt mitme trepikoja renoveerimise kohustuse. Tööde üleandmise aktides viidatakse sellele, millise trepikoja töödega on tegu ning seda esimesest tööde üleandmisest saadik. See viitab poolte ühisele arusaamale sellest, et soojustamisele kuuluvad kõik 3 trepikoda. Hageja hinnapakkumises endas sisaldub vastuolulisi andmeid. Tellingute rendi rea puhul on tellingute kogus korrutatud kolmega, mis tõendab mõlema lepingu poole tahet sõlmida leping kolme mitte pooleteise trepikoja soojustamiseks. Lisaks on kõigis hinnapakkumistes „töö“ hind võrreldava suurusega. Hageja loogika kohaselt oleks hageja hinnapakkumises ka töö hind pidanud olema ca poole suurem. Lepingu lahutamatuks osaks oleva projekti joonistel on soojustatavatena ära märgitud kõigi kolme trepikoja välisseinad. Projektist ei nähtu, et trepikojad kuuluksid soojustamisele eraldi või et soojustamisele kuuluks üksnes osa trepikodadest. Kohus on asjatundja arvamusele tuginedes tõendeid valesti hinnanud. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Lepingupoolte tahte väljaselgitamine asjatundja arvamuse abil ei ole põhjendatud, kuivõrd arvamuse andmise hetkel võivad hinnad olla muutunud - arvamus on antud rohkem kui poolteist aastat pärast töövõtulepingu sõlmimist. Lisaks on asjatundja arvamuse järeldused vastuolus nii kostja poolt esitatud asjatundja arvamuse järeldustega kui ka kõigi teiste ehitusettevõtjate hinnapakkumistega. Töövõtulepingu alusel oli hagejal kohustus soojustada kõigi kolme trepikoja külgmised osad. Juhul kui hinnapakkumises esitatud materjali kogustest selle töö teostamiseks ei piisanud, vastutab selle eest hageja ning mitte kostja. VÕS § 621 lg 1 ls 2 järgi ei või käsundiandja anda käsundisaajale üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes, kui käsundisaaja peab täitma käsundi oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes. Hageja esindaja on erialaselt ehitajana tegutsev käsundisaaja, kelle ülesannete hulka kuulub muuhulgas töömahu suuruse kindlakstegemine. Seetõttu ei ole kostja kui käsundiandja juhised käesoleval juhul määravad. Ühtlasi ei andnud kostja esindaja hagejale mingeid selliseid juhiseid, mis oleksid võinud tingida valed mõõtmistulemused. Soojustustööde mahu kindlaksmääramine kuulus kostja töövõtulepingu järgsete kohustuste hulka. Hageja ei ole nimetatud töövõtulepingust talle tulenevat kohustust täitnud. Isegi kui soojustatavate pindade mõõtmisel tekkinud hageja eksimus oleks kuidagi olnud põhjustatud mingist kostjapoolsest ekslikust juhisest, lasuks hagejal siiski vastutus ekslikule juhisele tähelepanu pööramise osas (VÕS § 621 lg 3 alusel). Hageja tunnistas ise soojustamise eeldatavate tööde mahu mõõtmiste käigus ilmnenud viga oma 27. jaanuari 2014 kirjas. Kirja sisust nähtub, et mõõtmised teostati kolme trepikoja soojustamise arvestusega (moodustades esialgu kokku 567 m2), ent tegelik tööde maht kujunes 120 m2 võrra suuremaks. Järelikult arvestas hageja juba mõõtmise käigus ja töövõtulepingu sõlmimisel asjaoluga, et soojustada tuleb kõik kolm, mitte üksnes poolteist trepikoda. Seadusliku esindaja vande all antud seletus tõendiallikana on vähe usaldusväärne, kuna isik on paratamatult vaidluses erapoolik. Olukorras, kus puuduvad muud tõendid poole esindaja ütluste kinnitamiseks ning kus poole esindaja ütlused on vastuolus teiste tõenditega, on põhjendamatu lugeda mingi faktiline asjaolu poole esindaja ütlusega tõendatuks. Väidetavate täiendavate tööde eest esitas hageja kostjale arve alles ca 2 kuud pärast kõigi tööde lõppu, samas kui varasemalt oli hageja esitanud arveid regulaarselt ning palju kiiremini. Ka see asjaolu kinnitab, et hageja ei arvanud algusest peale, nagu oleks tal õigus saada kostjalt lepinguga võrreldes mingit lisatasu.
Asjaolu, et kostja võttis 29. jaanuaril 2014 hageja tööd vastu, ei tõenda renoveerimise mahu suurendamise kokkuleppe olemasolu ega heakskiitmist. Kostjal puudus tahe töid vastu võttes kiita heaks mingite töövõtulepinguga mittehõlmatud tööde tellimist. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et 320 m2 töömahu ulatuses on tegemist käsundita asjaajamisega VÕS § 1018. Kõik hageja poolt teostatud tööd olid hõlmatud töövõtulepinguga. Kostjal puudub kohustus tasuda hagejale töövõtulepingu alusel 2450,67 eurot. Maakohus tuvastas otsuses, et töövõtulepingu alusel on hagejal õigus kostjalt nõuda kokku 36 500 euro tasumist, mis hõlmab ka materjalide maksumust. Kostja on selgitanud, et on kogu summa hagejale tasunud, v.a. osa, mis on tasaarvestatud osaga kostja leppetrahvinõudest seoses tööde üleandmisega viivitamisega. Kohus ei ole seda küsimust otsuses analüüsinud. Lepingu punkti 7.9 kohaselt oli kostjal õigus nõuda leppetrahvi summas 50 eurot iga tööde üleandmisega viivitatud päeva eest. Samas punktis on sätestatud, et leppetrahvi summa võib tellija maha arvestada töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. Lepingu punkti 7.1 kohaselt oli tööde lõpptähtaeg 30. august 2013. Puudub vaidlus selle üle, et tööd anti üle 29. jaanuaril 2014. Seega oli hageja tööde üleandmisega viivituses 152 päeva ning tema leppetrahvi nõue oli 152X50 = 7600 eurot. Kostja teavitas hagejat juba 29. augustil 2013 kirjaga, et hakkab 1. septembrist 2013 arvestama leppetrahvi. Seoses kostja 27. jaanuari 2014 kirjas esitatud palvega kutsuti kokku korteriomanike koosolek ning otsustati leppetrahvinõuet vähendada. Selle tagajärjel vähendas kostja hagejale tasutavat arvet 030314-1/03.03.14 3204 euro võrra ning tasus arvest ülejäänud osa 1996 eurot hagejale. Selline õigus tulenes kostjale nii otse töövõtulepingu punktist 7.9 kui ka tasaarvestuse regulatsioonist. Maakohtu järeldus, et kostja on hageja poolt teostatud tööd puudusteta vastu võtnud, ei ole õige. Samas ei ole kostja ei ole menetluses tuginenud sellele, et hageja oleks teostanud tööd puudustega. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu osas, millega kostjalt mõisteti välja 2450,67 eurot ületav summa. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab osaliselt apellatsioonkaebuse (TsMS § 657 lg 1 p 2).
7.Poolte vahel on vaidlus, milles lepiti töövõtulepingu nr 020801 sõlmimisel kokku, kuidas kujunes lepingu hind ja milline oli lepingu maht. I
8.Selleks, et kindlaks teha, kas pooled leppisid kokku 300 m2 fassaadi soojustamises nagu hageja väidab, pidi maakohus lepingut tõlgendama, et kindlaks teha lepingupoolte ühine tegelik tahe. Lepingu tõlgendamisel tuli järgida VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid. Maakohus järeldas lepingu sätteid ja hinnapakkumist (lepingu lisa 1) tõlgendades, et pooled leppisid kokku, et 300 m2 fassaadi renoveerimistööd hind on 36 500 eurot, seega kujunes ühe renoveeritava m2 hinnaks 121,67 eurot/m2. Maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks sellist järeldust tehes hinnanud lepingut VÕS § 29 reeglite järgi. Sellega on maakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1), selle menetlusliku puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada.
9.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4) (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-44-09, p 11). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Seega oleks maakohtul olnud võimalik arvestada lepingu tõlgendamisel ka sellega, mis oli vaidlusaluse lepingu olemus ja eesmärk ning kuidas lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (vt nt Riigikohtu 12. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-112-15, p 15).
10.Esmalt hindab ringkonnakohus, kas lepingu ja selle lisade alusel on võimalik tuvastada, milles pooled tööde mahu osas kokku leppisid. Töövõtulepingu (I kd, tl 9-15) p 2.1 kohaselt tellib tellija ja töövõtja kohustub tegema osa välisfassaadi soojustus-viimistlustööd objektil Läänemere tee 62 Tallinnas, vastavalt koostatud projektile ja töövõtja poolt esitatud hinnapakkumisele (edaspidi töö). Lepingu dokumentideks on lepingu p 3.1. kohaselt leping, ehitusprojekt ja hinnapakkumine nr 130513/1. Hageja pole väitnud, et mõned neist p- s 3.1 märgitud lisadest puudusid, kuigi toimikus oleva lepingu juurde on lisatud üksnes hageja hinnapakkumine lisana nr 1. Lepingu p 7.2 kohaselt on lepingu hind 36 500 eurot, p 7.4. kohaselt kohustub töövõtja alustama töid peale lepingu allkirjastamist ja ettemaksu 10 950 eurot tasumist ning p 7.5. kohaselt tasutakse järgmised summad à -3000 eurot trepikodade kaupa, lepingu järgselt teostatud tööde eest, tingimusel, et on vormisatud ja tellija või järelevalve poolt aktsepteeritud tööde (vahetööde) akt. Ainukesena lepingu p-st 7.5 tuleneb konkreetsemalt, et kokkulepe hõlmas enamat kui ühe trepikoja remonti, töövõtulepingu tekstist on siiski raske järeldada, milles pooled tegelikult kokku leppisid. Üldteadaolevalt on kortermaja fassaadi lisasoojustamiseks vajalik projekt (vt nt http://kredex.ee/public/Uuringud/MLR_liit_2_.pdf). Kostja on väitnud sellise projekti olemasolu ning on esile toonud, et igal konkursil osalejal oli võimalus tutvuda hinnapakkumise koostamiseks hoone projektiga. Hageja seadusliku esindaja AŠ vande all antud seletusega (II kd, tl 32-38) on tõendatud, et hageja tutvus nimetatud projektiga enne hinnapakkumise tegemist. Kui käsitleda projektina toimiku esimeses köites sisalduvaid jooniseid (I kd tl 77-78), on ka nende alusel või jooniseid koos lepinguga tõlgendades raske aru saada lepingu eesmärgist, sest lepingus puuduvad viited sellele, millist osa projektist tuli kostjal teostada.
11.Kuigi esialgses hagiavalduses on hageja väitnud, et tema kohustus hinnapakkumise kohaselt renoveerima 300 m2 fassaadist, ei ole hageja menetlusdokumentides täpsustanud, millised konkreetsed tööd pidi hageja sellisel juhul 300 m2 hulgas maja fassaadi juures tegema. Hageja on selgitanud, et kuna kostja soovis hinnapakkumist Läänemere tee 62 fassaadi osalise soojustamise kohta, täpsustamata seejuures renoveerimistöö mahtu, tegi hageja hinnapakkumise 300 m2 fassaadi renoveerimiseks. Hinnapakkumine nr 130513 (I kd, tl 14-15, tõlge tl 57) sisaldab objekti aadressi, tööde täitmise aega, tööde nimetust „fassaadi soojustus Tempsi plaadiga“, materjalide nimetust koos selle kuluga, ühiku ja summaga, tööde hinda summana. Hinnapakkumises ega lepingus ei sisaldu konkreetseid andmeid, millised maja fassaadi osad tuli hagejal soojustada. Hinnapakkumises on märgitud Tempsi plaadi osas 300 ruutmeetrit. Ka sellest arvandmest ei ole võimalik tuletada, millised
konkreetsed osad tulnuks maja fassaadist renoveerida. Kostja on juhtinud tähelepanu asjaolule, et hageja hinnapakkumises on tellingute maht korrutatud kolmega 525 meetrit x 3), mis viitab kolme trepikoja renoveerimisele. Ainuüksi tellingute jooksva meetri kolmega korrutamisest, kui ülejäänud materjale ei ole kolmega korrutatud, ei võimalda siiski kostja poolt soovitud järeldust teha. Nähtuvalt asjas esitatud erinevatest hinnapakkumistest on tellingute rendi jooksev meeter erinevate äriühingute hinnapakkumistes esitatud suurte erinevustega vahemikus 500 – 1800 meetrit. Seega ei ole võimalik ka nimetatust järeldada, milline oli hageja tahe lepingu sõlmimisel. Lepingu koos selle lisadega tõlgendamine ei võimalda seega tuvastada, milliste fassaadi osade renoveerimises pooled kokku leppisid. II
12.Edasi tuleb vastata küsimusele, kuidas mõistsid pooled lepingu eesmärki ja kas nad said lepingus kokkulepitud tööde mahust samamoodi aru. Selleks tuleb esmalt vastata küsimusele, millest lähtus hageja omapoolse hinnapakkumise tegemisel ja kuidas sai hageja aru tööülesandest.
13.Kostja on väitnud ja hageja pole seda vaidlustanud, et ei teatanud ühelegi potentsiaalsele töövõtjale täpset tööde mahtu ruutmeetrites. Hinnapäringu tehnilises ülesandes oli kirjeldatud ainult vajalike tööde ammendav loetelu ning kostja eeldas, et töövõtja peab ise kindlaks määrama tööde täpse mahu ruutmeetrites ja selle maksumuse, lähtudes pakutud hoone projektist või maja mõõtmiste alusel. Kostja juhatuse liikme LL vande all antud seletuse kohaselt (II kd, tl 43-45) koostas ta isiklikult hagejaga sõlmitud lepingu, lepingusse ei märgitud selle mahtu ruutmeetrites, hinnapakkumises toodud ruutmeetrite alusel ei saanud ta aru lepingu mahust ega kontrollinud neid, vaid vaatas üksnes lepingu kogusummat. Analüüsides saadetud hinnapakkumisi otsustati korteriühistu juhatuses, et pakutakse kõikidele firmadele tööde tegemist 36 500 euro eest. Pöörduti ka Optise poole, Optis mõtles natuke ja siis nõustus. Sellest tulenevalt saab väita, et kostja tahe lepingu sõlmimisel ei olnud 300 m2 renoveerimine, vaid hinnapäringus toodud lähteülesandes nimetatud vajalike tööde teostamine töövõtja poolt. Kostja on selgitanud, et soovis maja fassaadi osalist soojustamist kolme trepikoja mahus. Kui lähtuda hageja poolt esitatud seisukohtadest, olnuks tööde maksumus 73 000 eurot. Sellise hinnaga poleks kostja vastuväidete kohaselt tellinud seda tööd, sest selle maksumus ületas teiste firmade hinnapakkumisi. Kostja on selgitanud, et ei analüüsinud hinnapakkumises toodud erinevate materjalide koguseid, vaid orienteerus lõpphinnale.
14.Kohtuistungil hageja seadusliku esindaja vande all ärakuulamine andis vastuse küsimusele, milliste osade renoveerimist pidas hageja lisatööks. Samas ei ole hageja seaduslik esindaja vastanud konkreetsele küsimusele, millised osad oleks tulnud soojustada 300 ruutmeetri hulgas ja on jäänud seisukohale, et lepingu maht oli antud ruutmeetrites. Seetõttu ei saa võrrelda, kas pooled said lepingu sisust aru ühtmoodi. III
15.Lepingu eesmärki ja poolte arusaamist sellest on võimalik lisaks tuvastada analüüsides lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 29 lg 5 p 3). Vaidlust ei ole selles, et kostja küsis 19.03.2013 e-kirjaga erinevatelt ettevõtetelt hinnapakkumisi fassaaditöödeks (I kd, tl 75, tõlge tl 76). Kostja on e-kirjas palunud esitada hinnapakkumise aadressil Läänemere tee 62 osa fassaadi soojustamise kohta. E-kirjas on esitatud tehniline lähteülesanne ehk on täpsustatud, et soojustamisele kuuluvad köökide välisseinte osad 30-sentimeetrise paneelide vahelise vuugi ülekatmisega ja köökide kõrval tubade seinte pinna frontaalne soojustamine 50 sentimeetri ulatuses ehk soojustatud välisnurk. E-kirja kohaselt on maja vaade manuses, lisatud on samuti kaks
lehte fassaadi projektist – vaade läänest ja akna palede soojustamise sõlm (lisad III kd, tl 77-78). Eraldi on palutud saata hinnapkkumine fassaadi keskosa värvimise kohta trepikoja akende ümber.
16.Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled, et sellist hinnapäringu e-kirja hagejale töövõtjate väljavalimisel korteriühistu poolt ei saadetud. Kuigi puuduvad tõendid, et hagejale oleks seda hiljem tutvustatud, on hageja 06.11.2014 menetlusdokumendi p-s 6 väitnud, et lähtus kostja lähteülesandest ja kostja ei täpsustanud oma kirjalikus renoveerimistööde lähteülesandes osalise renoveerimistöö mahtu. 16.02.2015 kohtuistungil on hageja selgitanud, et kuna lähteülesandes on selgelt kirjas, millist tööd kostja soovis, ja selles oli kirjas sõna „osaline“, lähtus hageja nimetatust pakkumise tegemisel (II kd, tl 15). Hageja seaduslik esindaja kinnitas vande all antud seletuses, et läbirääkimised tema ja kostja vahel toimusid kostja poolt kostja juhatuse liikme LL-ga. Kuigi hageja seaduslik esindaja kinnitas vande all antud seletustes (II kd, tl 34), et ta ei ole toimiku I köites lk 75 asuvat e-kirja kunagi näinud, talle seda ei saadetud, järeldab ringkonnakohus hagi asjaoludest, et kuigi e-kirja hagejale ei saadetud, on talle seda vähemalt suulises vormis tutvustatud ja ta oli sellest teadlik.
17.Hageja on rõhutanud, et ta ei teinud viga hinnapakkumise koostamisel. Seega hageja seisukohalt tegi ta fassaadi osalise renoveerimistööde omakorda osalise pakkumise 300 m2 ulatuses. Vaidlust ei ole, et see vastaks umbes 1,5 trepikoja renoveerimisele. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et kui tõlgendada lepingut ka mõistliku isiku seisukohalt, ei saa hinnapakkumisest aru selliselt, et tegemist on suvalise pindalaga fassaadi osa soojustamiseks vajaliku hinnaga.
18.Hageja seadusliku esindaja AŠ vande all antud seletusega (II kd, tl 32-38) on tõendatud, et hageja koostas eelarve lähtudes tööde mahu diameetrilistest proportsioonidest, arvestusega, et hoone kõrgus on 23 m ja laius 2,3 m ja arvestamata, et peab tegema ka fassaadi väljaulatuvate osade soojustamise. Hiljem on AŠ oma seletuses väitnud hinnapakkumises 300 ruutmeetri kajastamise kohta, et tegi mõõtmised koos L-ga (LL) ja koos saadi 300 ruutmeetrit. Samas pidi hageja majandus-kutsetegevuses tegutseva isikuna enne lepingu sõlmimist kindlaks tegema tellija soovi, st millist osa fassaadist tellija soojustada soovis ja kostja ei pidanud lepingu sõlmimisel aru saama, et hinnapkkumisest välja toodud materjali kogus ei kata kõigi kolme trepikoja soojustamist. AŠ vande all antud seletusega (II kd, tl 3238) on tõendatud, et pooled täpsustasid enne tööde alustamist kõike – mis materjale vaja, kuidas töid teostada. AŠ lisab aga seletustele selgitusena joonise, mille kohaselt ei tulnud soojustada mustaga märgitud alasid (II kd, tl 38) ja LL joonise, millised alad tuli soojustada (II kd, tl 46). Hageja ja kostja seaduslike esindajate väited nimetatud osas on vastuolus ja tuleb hinnata teisi tõendeid, mis kinnitavad ühevõi teise poole väidete õigsust.
19.Lepingu p 3.1 kohaselt lepitakse lepingu muudatustes vastavalt vajadusele kirjalikult kokku peale käesolevale lepingule allakirjutamist. Kõik muudatused peavad olema vormistatud kirjalikult ning mõlema poole poolt allkirjastatud. Tööde üleandmise aktidest (I kd, tl 96, 97 ja 115) nähtub vastavalt 08.08.2013 ühe trepikoja ja 20.12.2013 teise trepikoja tööde vastuvõtmine kostja poolt, 29.01.2014 kõigi kolme trepikoja ulatuses fassaadi soojustamise ja plaadiga katmise tööde vastuvõtmine kostja poolt. Esimese akti kohaselt on vastu võetud esimese trepikoja fassaaditööd, teisest aktist nähtub järgnev tööde vastuvõtmine „33% kolmest trepikojast“ ja 29.01.2014 kostja poolt allkirjastatud akt käsitleb kõigi tööde vastuvõtmist. Lepingu lisadest (I kd, tl 98-110) nähtub, et pooled leppisid erinevate lisadega kokku lepingu hinna vähendamises selle arvelt, et kostja ostis ise materjali. Lisad on allkirjastatud hageja seadusliku esindaja ja kostja allkirjaõiguslike seadusliku esindaja poolt. Poolte käitumine lepingu hinna vähendamisel kostja poolt ostetud materjalide võrra viitab sellele, et pooled leppisid ka ebaoluliste summade võrra lepingu hinna vähendamises kirjalikult kokku. Nii nt on lisaga 6 vähendatud lepingu hinda 137,13 euro võrra, lisaga 8 on vähendatud 31,45 euro võrra. Kõik summad kajastuvad kostja raamatupidaja 10.10.2014 koostatud arvestuses (I kd, tl 112).
20.Lepingu p-st 7.1. nähtuvalt tuli tööd teostada ajavahemikus 14.05.2013-30.08.2013 (I kd, tl 9-15). Kostja 29.08.2013 kirjaga hagejale (I kd, tl 91) on tõendatud, et hageja ei teostanud töid lepingus märgitud tähtajaks ja kostja teatas oma kavatsusest hakata arvestama lepingu p 7.9 alusel viivist alates 01.09.2013. Vaidlust ei ole selles, et tööd lõpetati 29.01.2014. Kaks päeva enne seda, so 27.10.2014 saatis hageja kostjale kirja. Hageja kirjaga kostjale (I kd, tl 90, tõlge tl 89) loeb kohus tõendatuks, et hageja teatas, et 13.15.2013 lepingu sõlmimisel tehti viga Läänemere 62 fassaadi soojustamise eeldatavate tööde mahtude arvutamisel, nimelt esmakordse pindala mõõdistamisel oli vaadeldav 189 m2 iga sektsioon, mis tervele majale on 567 m m2. Tegelikkuses maja soojustatud osa pindala on 687 m2, so 120 m2 võrra enam. Hageja palub sellel kirjas maksta kinni 120 m2 täiendava materjali kulu, mitte rakendada trahvi tööde hilinemise tõttu ja selgitab, et ei nõua tasu töö eest.
21.Hageja 27.01.2014 kirja tõttu kutsuti 02.03.2014 kokku korteriomanike koosolek. Nimetatud koosoleku protokolliga (I kd, tl 93, tõlge 94-95) loeb kohus tõendatuks, et vältimaks hageja poolt tööde peatamist, alustas kostja arvete tasumisega materjalide eest, sest selgus objekti esialgselt pakutust pisut kõrgem hind. LL arvestuste kohaselt oli see maja soojustatud osa kohta 39 671,30 eurot. Protokolliga loeb kohus tõendatuks, et koosolekul esines sõnavõtuga hageja juhatuse liige AŠ, kes ütles, et tema poolt oli tehtud viga eesolevate tööde mahu arvestamisel, palus mitte sanktsioone rakendada ja maksta talle lisamaterjali eest. Koosolek otsustas maksta hagejale täiendavalt 50 % viiviste summast, mis jääb üle peale täiendavate tehnilise järelevalve kulude mahaarvestust. Seega selles osas on tõendatud poolte kokkulepe kostjale täiendava tasu maksmiseks. Maakohtu menetluses on jäänud välja selgitamata, millise summa täiendavaks tasumiseks kostja üldkoosolek nõusoleku andis. Siiski on see tõenditest tuletatav. Ringkonnakohus käsitleb nimetatut täpsemalt otsuse p-s 26.
22.AŠ on vastanud vande all antud seletuste (II kd, tl 32-38) kohaselt küsimusele, kas talle näidati kostja poolt töömahtu, mida kostja tellis järgmiselt: „jah, näitas, mulle näidati 6 püstikut, mis asetsevad maja trepikodade ääres/.../ ja hiljem „/.../peale seda, kui oli juba ehitatud esimene trepikoda, panin tähele, et see ületab hinnapakkumise sel juhul, kui saab tehtud kõik kolm trepikoda. Mind kutsusid töölised, kes ehitasid trepikoda, me mõõtsime ära esimese trepikoja ruutmeetrid ning selgus, et see ületab hinnapakkumises märgitud arvusid.“ Nimetatud ütlustest saab teha järelduse, et hageja ei mõõtnud enne tööde alustamist trepikodade mahtu koos eenduvate osadega ja tegi seda alles tööde osalise valmimise järgselt. Alles siis selgus, et hinnapakkumises toodud materjalide mahuga ei ole võimalik töid kolme trepikoja mahus teostada. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et hageja ei ole kordagi väitnud, et selgitas kostjale, millises mahus on võimalik hinnapakkumises 36 500 euro eest töid teha ning millise osa kavatses hageja selle raha eest ära soojustada. AŠ vande all antud seletusega (II kd, tl 32-38) on tõendatud, et hageja ei teadnud, mitu ruutmeetrit on kogu fassaadi soojustamine ja kostja küsimusele, mida ta pidi tegema korteriühistule tehtud hinnapakkumise järgi, vastab seaduslik esindaja: „soojustama“. AŠ ütluste kohaselt ei ole samas enne tööde algust võimalik määrata kogu teostatavate tööde mahtu ja alati tulevad juurde mingid täiendavad tööd; juurde tulid täiendavad ruutmeetrid, töö on sama. Seega pole võimalik hageja seadusliku esindaja seletustest järeldada ei seda, milliste fassaadi osade renoveerimises kokku lepiti ega ka seda, et ei lepitud kokku AŠ poolt vande all antud seletusele lisatud plaanil (II kd, tl 38) mustaga märgitud töödes. Seoses sellega on ebausutav AŠ vande all antud seletuses kajastuv seisukoht (II kd, tl 32-38), et ta kirjutas korteriühistule oma eksimust tunnistava 27.01.2014 kirja ainult seetõttu, et saada kostjalt mingitki raha. Selgitus on ebausutav, kuna ei ole kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega.
23.Hageja on väitnud, et tal oli suuline kokkulepe kostja juhatuse liikme LL-ga, kes andis hagejale suulised korraldused fassaadi täiendavaks renoveerimiseks. AŠ vande all antud seletuse kohaselt (II
kd, tl 32-38) rahustas kostja juhatuse liige LL teda ja julgustas töödega jätkama, lubades arveldada peale tööde teostamist. Seejärel alustas hageja teise trepikoja ehitamist, kolmanda trepikoja tarvis materjalide ostmiseks enam raha ei jätkunud ja Larissa pakkus kostja poolt materjalide ostmist. Nendest seletustest ei tulene, et pooled oleksid kokku leppinud lisaks lepingus märgitud 36 500 euro tasumises täiendavalt 47 000 euro tasumises kostjale täiendavate tööde eest. Kuigi lepingust tulenevalt tuli sõlmida kõik lepingu muudatused kirjalikult, praktikas on seda korduvalt tehtud (vt ringkonnakohtu otsuse p 19), tugineb hageja erilisele usaldussuhtele kostjaga ja väidab, et uskus kostja esindaja LL lubadusi. Tõendid siiski ei kinnita seda, et hageja seaduslike esindaja poolt plaanil (II kd, tl 38) mustaga märgitud tööde teostamises lepiti kokku kui täiendavate tööde tegemises. Tunnistaja GV ütlustega (II kd, tl 42) loeb kohus tõendatuks, et täiendavas töödes lepiti kokku akende värvimise eest, kuid see töö vormistati juba täiendava tööna.
24.Lisaks on maakohus jätnud tähelepanuta, et kostja lähteülesande ja maja projekti alusel esitasid mitmed äriühingud hinnapakkumised: näiteks Baiadera Grupp OÜ hinnaga 37 500 eurot kolme paraadna trepikoja eest kokku, MEKX-E OÜ hinnaga 38 533,20 eurot mahuga 628 ruutmeetrit, Landsales OÜ 45 986,42 eurot mahuga 690 ruutmeetrit, Kortus Grupp OÜ 3 trepikoja soojustamine 59 933,94 eurot. Tegemist on hageja pakkumisega võrreldavate pakkumistega, mitte kordades suuremate pakkumistega. Kuigi hageja ei pruukinud omapoolse hinnapakkumise tegemisel teada teiste äriühingute pakkumiste sisust, ei ole hageja selgitanud, miks tema poolt väidetavalt pakutud tööde hind ületab üle kahe korra madalama pakkumise hinda ja kuidas ta lepingu hinna on kujundanud. Seejuures tuleb arvestada, et kõrgema hinnapakkumise teinud äriühingud pidid saama aru tulenevalt neile saadetud kostja poolt määratletud lähteülesandest ka tööde täpsest kostja poolt soovitud mahust. Hageja pole väitnud, et nende hinnapakkumiste alusel poleks kolme trepikoja renoveerimine vastava hinnaga olnud võimalik.
25.Ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus on poolel, kes sellele tugineb. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaoludest nähtub, et: - teiste äriühingute kostja tehnilise lähteülesande alusel esitatud hinnapakkumised on samas suurusjärgus ja võrreldavavad hageja hinnapakkumisega; - pooled leppisid lepingu p-s 7.5 kokku kostja maksekohustuses vastavalt trepikodade valmimisele; - pooled kooskõlastasid enne tööde teostamist lepingu mahu kostja lähteülesande järgi; - lepingu väiksemadki muudatused vormistati kirjalike lepingutega; - hageja teostas järjest kõiki töid kõigis kolmes trepikojas ega teatanud kordagi, et teostab töid, mis ületavad lepingu mahtusid; - tööde vastuvõtuaktides viidati tööde mahtudele trepikodade lõikes. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud hageja seisukoht, et poolte tahe lepingu sõlmimisel oli renoveerida ainult 300 m2 maja fassaadist. Poolte käitumine enne ja peale lepingu sõlmimist viitab sellele, et lepingu eesmärgiks oli renoveerida elamu fassaad vastavalt kostja lähteülesandele nagu see on märgitud e-kirjas (I kd, tl 75) ja LL vande all antud seletustele lisatud joonisel (II kd, tl 46 sinisega märgitud ala). IV
26.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja peab hagejale lepingu alusel täiendavalt tasuma 2450,67 eurot. Hageja täpsustatud hagiavalduse kohaselt tasus kostja hagejale arvete alusel 20 288,36 eurot, 13 761,97 euro ulatuses maksis kinni materjali, mis poolte kokkuleppel arvestati lepingu hinnast (36 500 eurot) maha.
Kostja esitas 17.10.2014 menetlusdokumendi lisana kostja raamatupidaja koostatud arvestuse (I kd, tl 112) ja selgitas, et sellest nähtub kostja arveldamise käik ning kõigi lepingu alusel hageja poolt nõutavate summade tasumine kostja poolt. Tõendist nähtub, et hageja arve nr 030314-1 kolmandast märtsist 2014, mille alusel kostja pidi maksma 5200 eurot, tasaarvestas kostja viivise arvega 3204 euro ulatuses. Kohus nimetatud tõendit tasaarvestuse aspektist otsuses ei uurinud, kuid kostja ei ole ka üheski menetlusdokumendis selgesõnaliselt tuginenud asjaolule, et ta tasaarvestas viivise nõude kostja tasunõudega. Kostja ei ole tuginenud ka asjaolule, et kostja raamatupidaja koostatud arvestus koos vastavasisulise tasaarvestust näitava reaga oleks saadetud hagejale. Tasaarvestusega seonduvad asjaolud on esitatud esmakordselt apellatsioonkaebuses, mistõttu ringkonnakohus neile tugineda ei sa (TsMS § 652 lg 4), sest kostja ei ole põhistanud uute asjaolude esitamist. Pooled ei vaielnud, et kostja viivitas tööde üleandmisega. Asjas leidis tõendamist (vt ringkonnakohtu lahendi p 21), et hageja palvel otsustas hageja üldkoosolek vähendada leppetrahvi nõuet. Samas on kostja ise esile toonud oma 17.10.2014 menetlusdokumendi p-s 2.8 ja 2.9, et hageja palus maksta kinni täiendavalt 120 ruutmeetri materjali summa (hageja II kd, tl 89-90 asuva kirja kohaselt 5422 eurot) ja kostja liikmete koosolek otsustas maksta hagejale täiendavalt puuduoleva summa, arvestades sellest maha täiendava järelevalve palkamisega seotud kulud. Kuigi kostja ei ole selgitanud, milline see kostjale makstav summa oli, võib seda järeldada raamatupidaja arvestusest, mille kohaselt maksti kostjale 1996 eurot. Nimetatud maksega on kostja hageja segadusse viinud, mistõttu hageja on oma nõuet täpsustanud ja leidnud, et tegemist oli 36 500 euro hulka kuuluva summaga. Nagu ringkonnakohus oma otsuse p-s 21 leidis, oli tegemist hagejale üldkoosoleku otsusega täiendava tasu maksmisega. Kuna kostja ei saa apellatsioonimenetluses tugineda tasaarvestuse tegemisele hagejaga viivise osas, ei ole ringkonnakohtu arvestuse kohaselt kostja oma tasumiskohustust eeltoodust tulenevalt täitnud. Apellatsioonkaebuses tugineb kostja seetõttu õigesti asjaolule, et tasus lepingu täitmiseks 19 534,03 eurot (kuigi apellatsioonkaebuses selline väide puudub, tuleneb see asjaoludest, et 1996 eurot tasuti täiendavalt 02.03.2014 üldkoosoleku otsuse alusel) ja ostis materjali 13 761,97 euro eest. Seega oli kostjal kohustus tasuda hagejale lepingu alusel 36 500 eurot ja kostja otsustas täiendavalt 02.03.2014 üldkoosoleku otsuse alusel tasuda 1996 eurot, kokku 38 496 eurot. Nimetatud summadest tasus kostja osa ja tema kohustuse suuruseks on 38 496 – 19 534,03 – 13 761,97= 5200 eurot. Kuna kostja pole tuginenud tasaarvestuse kui kujundusõiguse kasutamisele ega esitanud vastuhagi, on hageja nõue 2450,67 euro nõudes põhjendatud ja maakohtu otsus selle väljamõistmiseks kostjalt õige. V
27.Kuna tõendamist ei leidnud poolte kokkulepe täiendavate tööde 41 385,07 euro ulatuses tegemine, ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda hinnangut ka sellele, kas LL-l oli volitus vastavate kokkulepete sõlmimiseks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu ka maakohtu järeldus, et tööde vastuvõtmisega 29.01.2014 (otsuses ekslikult 2015) kiitis kostja heaks täiendavalt kokkulepitud tööd (TsÜS § 129 lg 1 mõttes).
28.Maakohtu otsusest tuleb välja jätta põhjendused, mis puudutavad seda, kas ehitustöödes esinesid puudused, mille tõttu võis kostja tööde vastuvõtmisest keelduda (VÕS § 111 lg 3). Poolte vahel puudus vaidlus tööde vastuvõtmises 29.01.2014 ja kostja ei ole tuginenud asjaolule, et võib keelduda hagejale maksmisest, kuna töös esinesid puudused. Kostja ei ole esitanud ka vastavasisulist tasaarvestuse avaldust ega vastuhagi. Eeltoodu tõttu ei pidanud maakohus nimetatud asjaolusid analüüsima.
29.Kuna poolte vahel oli kokkulepe elamu fassaadi renoveerimises kolme trepikoja ulatuses, ei ole võimalik poolte õigussuhtele kohaldada käsundita asjaajamise sätteid ja vastavad põhjendused tuleb
maakohtu otsusest välja jätta. Hageja kohustus remontida elamu fassaad tulenes pooltevahelisest lepingust. Vaidlust ei ole poolte vahel asjaolus, et tegemist on siduva eelarvega töövõtulepinguga (VÕS § 639 lg 1 I ja II lause mõttes). Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas, et poolte tahe oli sõlmida leping kõigi kolme trepikoja renoveerimiseks ja kostja on tasunud hagejale lepingus kokkulepitud summad, ei saa hageja nõuda kostjalt suurenenud töömahu hüvitamist. Maakohtu otsus tuleb eeltoodu tõttu tühistada osas, millega maakohus rahuldas hageja nõude 38 934,49 euro väljamõistmiseks. VI
30.Apellatsioonkaebuse väited, mis seonduvad sellega, et kostja ei andnud hagejale ekslikke juhiseid käsundi täitmiseks või kui isegi andis, oli hagejal tulenevalt VÕS § 621 lg-st 3 kohustus juhtida kostja tähelepanu sellega kaasnevale ebasoodsale tagajärjele, jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta kui uued asjaolud, millele kostja maakohtu menetluses ei tuginenud. Kostja ei ole põhistanud uute asjaolude esitamist.
31.Maakohus on jätnud EKE NORA OÜ poolt esitatud arvamuse tähelepanuta põhjendusega, et selle juhataja AP pole riiklikult tunnustatud ekspert. Nimetatu ei ole iseenesest aluseks tõendi kõrvalejätmisele, sest tegemist võib olla eriteadmistega isiku kirjaliku arvamusega, kes ei pea olema riiklikult tunnustatud ekspert ja kelle arvamust hinnatakse dokumentaalse tõendina (TsMS § 293 lg 2 II lause). Ringkonnakohtu hinnangul pole aga EKE NORA OÜ arvamus (I kd, tl 148-152) usaldusväärne tõend ehitustööde võimaliku maksumuse kohta, kuna sellest ei ole võimalik järeldada, kuidas on eriteadmistega isik oma järeldusteni konkreetsel juhul jõudnud. Lisaks ei oma EKE NORA OÜ arvamus tähendust, kuna pooled on vabad kokku leppima lepingu hinnas ega pea järgima turu keskmist hinda.
32.Maakohus on leidnud, et tulenevalt LS ekspertarvamusest ei saanud pooled leppida kokku kolme trepikoja soojustamises, kuna selle hind oli liiga madal. Ringkonnakohtu hinnangul on selline arvamus põhjendamatu. LS koostatud ekspertarvamus ei tõenda kostja väiteid selles osas, milles pooled lepingu sõlmimisel kokku leppisid. Ekspert on lähtunud sellest, et pooled leppisid kokku hinnapakkumise alusel renoveerida 300 ruutmeetrit fassaadi. Nimetatud kokkulepe tõendamist ei leidnud. Sellest tulenevalt on ekspert teinud järelduse, et tegelikult renoveeritud ruumeetrite järgi oleks tööde hinnaks kujunenud 86 650 eurot. Arvamus ei tõenda poolte kokkuleppeid lepingu mahu määratlemisel.
33.Seoses sellega, et kostja ei tugine puudustele töödes, ei hinda kohus kostja teostatud töödes puuduste avastamise akti (I kd, tl 116, tõlge tl 117). Kohus ei hinda ka kostja kirja ALPAX EHITUS OÜ-le ja vastust sellele (I kd, tl 113, tõlge tl 114), kuna kostja on soovinud sellega tõendada oma väidet, et hageja on esitanud asjas võltsitud arveid. Nimetatud asjaolu ei ole vaidluse lahendamisel oluline. VII
34.Hageja nõudest 41 385,07 eurot rahuldab ringkonnakohus ligikaudu 6 % ja jätab rahuldamata 94 %. Seetõttu jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 94 % ulatuses hageja kanda ja 6 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1, § 171 lg 1). Vastavas osas muudab ringkonnakohus maakohtu menetluskulude jaotust ja maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulude suurust.
35.Järgnevalt määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes vastavalt jaotusele kindlaks poolte hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse.
36.Hageja maakohtus kantud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust on maakohus analüüsinud, hinnates hageja menetluskulud põhjendatuks ja vajalikuks 5025 euro ulatuses, millest 3675 eurot moodustab lepingulise esindaja tasu õigusabi eest ajakuluga 36,75 tundi tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta), 1000 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning 350 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu. Vastavalt jaotusele jääb sellest hageja kanda 94 %, s.o 4723,50 eurot, ja kostja kanda 6 %, s.o 301,50 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtu menetluskulude hüvitamiseks 301,50 eurot.
37.Kostja palus maakohtus kantud menetluskulud määrata kindlaks summas 1610 eurot. Kostja menetluskulud maakohtus koosnesid lepingulise esindaja tasust õigusabi teenuse osutamise eest summas 1510 eurot ning eksperthinnangu tasust summas 100 eurot. Kostjale osutati õigusabi kokku 18,9 tunni ulatuses tunnihinnaga 80 eurot. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotluses märgitud esindaja toimingud – tutvumine tsiviilasja materjalidega ja kostja kirjaliku vastuse koostamine 4 h; kostja kirjaliku seisukoha koostamine 3 h; ettevalmistus kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemine (16.02.2015) 1,9 h; ettevalmistus kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemine (14.04.2015) 4,5 h; ettevalmistus kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemine (20.05.2015) 1,5 h; kostja kirjalike teeside koostamine ja vastus hageja täpsustatud nõudele 4 h - olid kliendi kohtumenetluses esindamiseks vajalikud ning esindaja ajakulu 18,9 tundi asja keerukust ja menetluse mahtu arvestades põhjendatud. Esindaja tunnihinda 80 eurot tuleb mitteadvokaadist esindaja puhul hinnata tavapäraseks. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Seega on lisaks kostja hüvitatavaks menetluskuluks ka 19.11.2014 esitatud EKE NORA OÜ eksperthinnangu tasu summas 100 eurot. Kokku on kostja kindlaksmääratavad maakohtu menetluskulud seega 1610 eurot (18,9 x 80 + 100). Vastavalt jaotusele jääb sellest 6 %, s.o 96,6 eurot, kostja enda kanda ning 94 %, s.o 1513,40 eurot, hageja kanda. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista maakohtu menetluskulude hüvitamiseks 1513,40 eurot.
38.Hageja esitas ringkonnakohtu istungil menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on apellatsioonimenetluses hageja menetluskuludeks kulutused õigusabiteenusele 13 tunni eest summas 1300 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingutele (apellatsioonkaebuse vastuse koostamise toimingud kokku 12 h; kohtuistungiks ettevalmistamine 1 h) lisandub esindaja istungil osalemise ajakulu 1 tunni ulatuses. Hagejale osutati õigusabiteenust tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta). Hageja on palunud kostjalt menetluskulude hüvitis välja mõista käibemaksuta. Kokku on hageja õigusabikulud seega 1400 (14 x 100) eurot. Kostja hageja õigusabikulude osas vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 1400 eurot on arvestades hageja esindaja poolt apellatsioonimenetluses tehtud toiminguid, sealhulgas esitatud dokumendi sisulist mahtu, ning esindaja kohtupraktikas tavapäraseks peetavat tunnitasu põhjendatud ja vajalikud. Vastavalt jaotusele jääb hageja menetluskuludest 1316 eurot hageja enda kanda ja 84 eurot tuleb välja mõista kostjalt.
39.Kostja esitas ringkonnakohtu istungil menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile summas 3832,80 eurot (käibemaksuga) õigusabi toimingute eest ajakuluga 21,3 tundi ning apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot. Kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingutele (apellatsioonkaebuse ettevalmistamine kokku 13,5 h; kohtuasja materjalide analüüsimine seonduvalt esindaja vahetumisega (senise esindaja dekreeti jäämisest tingituna) 4,1 h; kohtuistungiks ettevalmistumine kokku 3,4 h; menetluskulude nimekirja ettevalmistamine 0,3 h) lisandub esindaja istungil osalemise ajakulu 1 tunni ulatuses. Kostjale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 180 eurot
(käibemaksuga). Kokku on kostja õigusabikulud seega 4014 (22,3 x 180) eurot. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus, tutvunud kostja õigusabitoimingute nimekirjaga ning analüüsinud selles näidatud toiminguid toimiku materjalide põhjal, leiab, et kostja õigusabikulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud osaliselt. Kostja esindaja apellatsioonimenetluse toimingutest tuleb hinnata vajalikuks apellatsioonkaebuse ettevalmistamine ajakuluga 13,5 h. Ringkonnakohus arvestab eelnimetatud ajakulu põhjendatuse hindamisel ka vastaspoole esindajal apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele kulunud aja mahuga 12 h. Samuti on põhjendatud kostja esindaja kohtuistungil osalemise ajakulu 1 h. Õigusabikulu, mis on tekkinud seoses kohtuistungiks ettevalmistumisega (3,4 tundi), sealhulgas kohtukõne teeside koostamine, on ringkonnakohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud osaliselt, s.o 1,5 tunni ulatuses. Ringkonnakohus arvestab eeltoodud ajakulu määratlemisel käesoleva asja keerukust, esitatud dokumendi sisulist mahtu ja asjaolu, et sisuliselt on kostja kohtukõne teeside puhul tegemist varasemalt esitatu lühikokkuvõttega. Põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks ei saa ringkonnakohtu hinnangul hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel pidada toimingute nimekirjas märgitud kohtuasja materjalide analüüsimist seonduvalt esindaja vahetumisega (4,1 h) ja menetluskulude nimekirja ettevalmistamist (0,3 h). Esindaja vahetamist menetluse kestel saab pidada küll lubatavaks, kuid sellega kaasnevate kulude eest ei pea vastaspool menetluskulude kandmise näol vastutama. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma seejuures tähtsust, mis asjaolude tõttu menetlusosaline esindajat vahetab. Samuti ei kuulu hüvitamisele menetluskulude nimekirja koostamise toimingu kulu. Riigikohus on lahendi 3-2-1-77-14 p-s 12 märkinud, et kuna menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Asjaolu, et TsMS § 176 lg 1 järgi tuleb menetluskulude nimekiri esitada kohtuistungil, ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust teistsugusele seisukohale asumiseks. Seega loeb ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja toimingud põhjendatuteks ja vajalikeks kokku 16 (13,5+1+1,5) tunni ulatuses. Lisaks esindamisele kulunud ajale tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu, põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt on kostjatele osutatud õigusabi teenust tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul on õigusabi tunnitasu käesoleval juhul liialt suur. 11.02.2015 lahendis nr 3-2-1-115-14 on Riigikohus märkinud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Ringkonnakohus leiab, et arvestades käesoleva asja keerukust ja sooritatud õigusabi toiminguid puudub alus lugeda põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu keskmisest kõrgemas määras. Seega on põhjendatud vähendada kostja lepingulise esindaja tunnitasu määra 120 euroni käibemaksuta (s.o 144 eurot käibemaksuga). Kostja on kinnitanud, et ta ei saa
tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega kuulub vastavalt TsMS § 174 lg 10 kostja lepingulise esindaja kulu hüvitamisele koos käibemaksuga. Seega kuulub kostja taotlus õigusabi kulude suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamisele kokku 2304 (16 x 144) euro ulatuses. Samuti tuleb kostja menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 1000 eurot. Seega on kostja apellatsioonimenetluse kulud kokku 3304 eurot. Vastavalt jaotusele jääb kostja menetluskuludest 198,24 eurot kostja enda kanda ja 3105,76 eurot tuleb välja mõista hagejalt.
40.Tasaarvestades hagejalt kostjale kokku väljamõistmisele kuuluva summa 4619,16 (1513,40 + 3105,76) eurot kostjalt hagejale kokku väljamõistmisele kuuluva summaga 385,50 (301,50+84) eurot, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks 4233,66 eurot.