Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ning seisukohad kostja vastuse osas

Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja oli võlgu XXXAS-ile 53,23 eurot. XXXAS andis võlanõude Creditreform AS-ile, kellele kostja tasus 125 eurot. 20.03.2014 anti võlanõue edasi Julianus Inkasso OÜ-le, seejärel OÜ-le Aktiva Finants. OÜ-le Aktiva Finants tasus kostja võlga summas 75 eurot, kokku tasus kostja 200 eurot. Seega kostja leiab, et tal võlgnevus XXXees puudub. Kostjale tekitas erinevaid võlgu XXX, kelle kohta on kostja teinud avalduse politseile ja on algatatud kriminaalmenetlus. Kostja palub kohtukulud jätta hageja kanda, kuna kostja on töötu ja ainsaks sissetulekuks on toimetulekutoetus.

Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid

Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja –kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 tulenevalt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohutuse täitmist, Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hageja on ajavahemikul oktoober 2009 kuni aprill 2010 edastanud kostjale kostja poolt tarbitud teenuste eest arved kogusummas 3 857,50 krooni (arve nr 25636893 summas 949,30 krooni, arve nr 25849865 summas 1 384,83 krooni, arve nr 26121202 summas 375 krooni, arve nr 26356310 summas 435 krooni, arve nr 26693065 summas 375 krooni, arve nr 26834343 summas 285,16 krooni ja arve nr 27070841 summas 53,23 krooni). Nimetatud arvete selgitustest nähtub kostja poolt tarbitud teenuste sisu ja maht (tl 26-39). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid tarbitud teenuste sisu ja mahu osas. Kostja on vastuväitena öelnud, et oli XXXAS-ile võlgu 53,23 krooni ning on esitanud tõendina arve nr 27070841 (tl 79-80, sama tl 38-39). 53,23 krooni on kostja võlgu olnud arve nr 27070841 alusel arve esitamisele eelneval kalendrikuul tarbitud teenuste eest. Eelnimetatud arvest nähtub samuti, et kostja on eelnevalt hagejale võlgu juba 3 804,26 krooni. Seega on kostja võlgnevus 2010. a aprillikuu seisuga XXXAS-i ees arvest nr 27070841 nähtuvalt kokku 3 857,50 krooni (ehk 246,54 eurot). XXXAS esitas kostjale 2010. a oktoobris arve nr 28782319, millest nähtuvalt on kostjal eelmisest perioodist tasumata võlgnevus summas 3 857,49 krooni, millisele summale lisandus võlgnevuse sissenõudmise kulu summas 830,04 krooni (tl 89-90). Kokku on kostjal XXXAS-ile arve nr 28782319 alusel tasumata 4 687,55 krooni (ehk 299,59 eurot). Poolte vahel sõlmitud lepingu ültingimuste punkti 7.4 kohaselt on kliendil õigus teenuse tasu suurust vaidlustada 1

aasta jooksul alates arve esitamisest. Arve vaidlustamiseks tuleb kliendil esitada XXX klienditeenindusele kirjalik kaebus. XXX vaatab kaebuse läbi 15 kalendripäeva jooksul. Kui klient esitab kaebuse enne arve maksetähtpäeva saabumist, on ta kohustatud tasuma arve vaidlustama osa maksetähtpäevaks. Arve vaidlustatud osa ei ole klient kohustatud sellisel juhul tasuma enne, kui kaebus on lahendatud. Kohtutoimikust ei nähtu, et kostja oleks XXXASi arve nr 28782319 summas 4 687,55 krooni vaidlustanud. Kostja poolt esitatud tõend, so avaldus enammakstud summa tagastamiseks (tl 82) arve vaidlustamisega seounduv ei ole. XXXAS-i 2014. a maikuu arvest nr 42533230 nähtuvalt on kostjal eelmiste perioodide arvete eest XXXAS-ile tasumata 2014. a maikuu seisuga 299,59 eurot (tl 40). Nimetatud arvest nähtub samuti, et kostja on 299,59-euro suurust võlga XXXAS-ile vähendanud ajavahemikul 18.07.2012-23.05.2013 kokku 130 euro võrra. Seega on kostja võlgnevus XXXAS-i ees 169,59 (299,59-130). Kostja XXXAS-i arvet nr 42533230 kohtule teadaolevalt poolte vahel sõlmitud lepingu ültingimuste punkti 7.4 kohaselt vaidlustanud samuti ei ole. XXXAS loovutas 27.05.2014 kostja vastase nõude põhisummas 165,76 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kuivõrd arve nr 26356310 (tl 32-33) koosseisus on viivis summas 3,83 eurot (60 krooni), millelt hageja nõuab omakorda viivist, nõustub kohus 3,83 euro suuruse viivise maha arvestamisega põhinõudest. Seega on kostja põhivõlgnevuse suurus hageja ees kokku 165,76 eurot (169,59-3,83). VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja tasunud erinevate võla sissenõudjatele kokku 200 eurot. Kohus selgitab kostjale, et kostja poolt tasutud summa ei lähe esmalt mitte põhivõla katteks, vaid võlgnevusega seotud kulutuste ja viiviste katteks. Kui kostja oleks oma kohustused täitnud nõuetekohaselt ja õigel ajal, ei oleks kostjale võlgnevuse sissenõudmisega kaasnevaid kulutusi ja viiviseid tekkinud ning kostjal oleks põhivõlgnevus võlausaldaja ees olnud tasutud. VÕS § 88 lg tulenevalt on kostja poolt OÜ-le Aktiva Finants tasutud summa 75 eurot läinud viiviste katteks ning võlgnevuse põhisumma on endiselt kostja poolt tasumata. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 165,76 eurot.

VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. XXXAS ja kostja vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste 7.3. kohaselt on klient kohustatud XXXle arve tasuma 15 kalendripäeva jooksul arvates arve koostamise päevast. Maksetähtpäevaks tasumata summalt on XXX-l õigus nõuda kliendilt viivist. Viivist arvestatakse alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja arve nr 27070841 tasumisega viivitatud aja eest viiviseid kokku summas 90,76 eurot. Arvestades kostja poolt OÜ-le Aktiva Finants tasutud viiviseid summas 75 eurot, ei ületa hageja poolt nõutav viivisesumma 90,76 eurot koos OÜ-le Aktiva Finants tasutud viiviste summaga 75 eurot põhivõlgnevust. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja arve nr 27070841 tasumata jätmisega kaasnevad viivised summas 90,76 eurot.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.