Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatas XXX kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Vaatamata korduvatele kohtu poolsetele meeldetuletustele, selgitustele ning päringutele pole XXX esitanud ühtki usaldusisiku aruannet. 21.05.2015 toimunud ärakuulamisel on kohus võlgnikule veel kord selgitanud kohustust esitada usaldusisiku aruanne. Samuti on kohus võlgnikule selgitanud, milliseid konkreetseid andmeid usaldusisiku aruanne kajastama peab ning andis võlgnikule tähtaja aruande esitamiseks. Kohtu määratud tähtaja jooksul võlgnik usaldusisiku aruannet ei esitanud. 16.06.2015 esitas võlgnik kohtule taotluse tema usaldusisiku kohustustest vabastamiseks, kuna võlgnik ei oska usaldusisiku kohustusi täita ning palub uueks usaldusisikuks määrata Swedbank AS-i esindaja. Võlausaldaja Swedbank AS võlgniku taotlusega ei nõustu, kuna ei ole usutav, et võlgnik ei suuda usaldusisiku kohustusi täita. Tegemist on võlgniku igapäeva elu puudutava infoga, mida võlgnik nagunii omab ning on seetõttu täiesti võimeline ka usaldusisiku aruande esitamiseks. Isegi kui kohus vabastaks võlgniku usaldusisiku kohustustest, ei muudaks see fakti, et võlgnik peab kohtu nõudmisel andma infot elukoha vahetuse, oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Seega sisuliselt ei vähendaks usaldusisikuks mitteolemine võlgniku kohustusi. Lisaks on võlgnik 2014.a detsembris võlausaldaja töötajaga peetud telefonivestluses maininud, et ta omab töökohta, kuid kui võlausaldaja töötaja selgitas võlgnikule PankrS § 172 lg-st 2 tulenevat väljamakse kohustust võlausaldajatele, teatas võlgnik, et sellisel juhul on tal kasulikum töötada ettevõttes, kus ametlikult tasutakse miinimumpalka. Sellest tulenevalt on võlausaldajal põhjendatud kahtlus, et võlgnik varjab saadud tulu ning kahjustab sellega võlausaldajate huve. KÜ XXX on kohtule teatanud, et neil võlgnikule nõudmisi ei ole ning jätab sobiva usaldusisiku valiku kohtu otsustada. XXXAS on nõus Swedbank AS-i esindaja määramisega usaldusisikuks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 172 lg 5 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. XXX taotleb enda usaldusisiku kohustustest vabastamist, kuna ta ei saanud varem aru, mida usaldusisiku kohustuste täitmine tähendab ja mida ta peab tegema ning tema ei oska usaldusisiku kohustusi täita. Võlgnik ei valda eesti keelt, tal puuduvad elementaarsed õigusteadmised ning raamatupidamisalased teadmised. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku põhjendused veenvad. Usaldusisiku kohustuste täitmise kohustust ning selle täitmise korda on kohus võlgnikule selgitanud nii 05.12.2012 kohtumääruses, 04.12.2014.a kirjas, 10.03.2015 elektronkirjas ning 21.05.2015.a toimunud kohtuistungil. Võlgnik on 19.01.2015.a kohtule esitanud oma pangakonto väljavõtte, kuid pole vaatamata korduvatele selgitustele esitanud kohtule teavet oma sissetulekute kohta ning selle kohta, kas ning millises ulatuses on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid ning kui neid pole tehtud, siis mis põhjustel. Kohus leiab, et sellise info kohtule edastamine ei eelda võlgnikult mingisuguseid õigusalaseid ega raamatupidamisalaseid eriteadmisi. Samuti on tegemist võlgniku igapäevaelu puudutava teabega, mida omab võlgnik ise. Kuigi võlgnik väidetavalt eesti keelt ei valda, on ta leidnud võimaluse esitada 16.06.2015 kohtule korrektses eesti keeles vormistatud taotlus (II köide, tlk 154 – 156). Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus Swedbank AS-i väitega, et võlgnik on ilmselgelt võimeline ka usaldusisiku aruande esitamiseks. Asjaolu, et võlgnik ei taha aruande koostamisega vaeva näha, ei ole aluseks usaldusisiku asendamiseks. Isegi kui kohus asendaks võlgniku teise usaldusisikuga, ei vabastaks see võlgnikku aruande esitamise kohustusest, kuna

tulenevalt PankrS § 172 lg 5 viimasest lausest peab vabastatud usaldusisik (ehk käesoleval juhul võlgnik) kohtule ikkagi aruande esitama. PankrS § 175 lg 5 kohaselt kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi, jättes kohtule teavitamata andmed oma töökoha, sissetulekute ja varade kohta. Harju Maakohtu 05.12.2012 määrusega on kohustatud võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Samas määruses on võlgnikule selgitatud kohustust esitada kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluses kord aastas usaldusisiku aruanne. Kohus on võlgnikule 04.12.2014 kirjas, 10.03.2015 e-kirjas ning 21.05.2015 toimunud kohtuistungil selgitanud, milliseid andmeid usaldusisiku aruanne peab sisaldama ning milliseid tõendid tuleb kohtule esitada. Samuti on kohus korduvalt andnud võlgnikule täiendavaid tähtaegu aruande esitamiseks, kuid võlgnik pole ühegi kohtu poolt määratud tähtaja jooksul andmeid esitanud. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud võlausaldajate huve, varjates andmeid oma sissetulekute ning varade kohta ja jättes täitmata teabe andmise kohustuse. Võlgniku taolisest käitumisest võib järeldada, et ta ei soovigi võlausaldajate nõudeid mingilgi määral rahuldada ega neile väljamakseid teha. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks lõpetada XXXkohustustest vabastamise menetlus ning keelduda XXXkohustustest vabastamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.