Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

LEXTAL ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 90 (üheksakümmend) eurot.

Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Võlgnik ei osanud võtta seisukohta ajutise halduri tasu ja kulutuste suuruse kohta. Ajutine pankrotihaldur esitas avalduse asja läbivaatamiseks tema osavõtuta. Ajutine haldur märkis, et jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palub N D pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 920 eurot, millele lisandub käibemaks ning hüvitada büroole vajalike kulutuste katteks 90 eurot. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja N D pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Urmas Ustavi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Aruande kohaselt on võlgnikul vara 41 600 euro väärtuses, mis kiirmüügiväärtuses on eelduslikult oluliselt vähem. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 79 328,14 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused vajavad täiendavat analüüsimist. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb N D pankrot välja kuulutada. Kohus leiab, et kuna N D vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi ja võlgniku majandustegevus on lõppenud, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et N Don kohustatud andma võlgniku vande. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel N D trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 920 eurot, millele lisandub käibemaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks, s.o korteri turuväärtuse väljaselgitamiseks tellitud ekspertarvamuse eest, palub ajutine haldur büroole hüvitada 90 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ei ole täies ulatuses mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga. Tegemist on füüsilise isiku pankrotiavaldusega, mistõttu ei olnud asjas vajalik analüüsida keerulisi raamatupidamisdokumente, samuti ei olnud käesolevas asjas võlgnikul vara, mille väärtusele hinnangu andmine oleks tavapärasest töömahukam. Kohus leiab, et arvestades käesoleva avalduse asjaolusid on mõistlik ja põhjendatud töötasu ajutisele haldurile 1 000 eurot, millele lisanud käibemaks. Ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutused summas 90 eurot on tõendatud ning vajalikud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 1 000 eurot, millele lisandub käibemaks ja ajutise halduri kulutuste hüvitis 90 eurot OÜ Advokaadibüroo LEXTAL kasuks välja mõista võlgnikult, N D .

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.