2-12-29160/41 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2009 märtsis tarbijatöövõtulepingu, mille esemeks oli kolme ukse valmistamine hinnaga 21 000 krooni. Hageja esitas kostjale täpsed nõudmised, kuidas tööd tuleb läbi viia. Lepingu kohaselt kohustus kostja tööd teostama hiljemalt 2009 maiks. Augustis 2009 andis kostja hagejale uksed üle. Mõni päev peale uste üleandmist märkas hageja, et uksed ei vasta lepingutingimustele. Ustel esinesid järgnevad puudused: peitsitriibud, uksetahvlid olid raami sees lahti ja loksusid, tahvli servad olid halvasti töödeldud, lakidefektid, detaile ei olnud peitsitud eraldi, lävepakud olid kasest (mitte tammest), lengil ei olnud eraldi soont uksepakule. Hageja tagastas kostjale uksed. Esmalt pakkus hageja võimalust, et kostja kõrvaldaks puudused. Kostja poolt pakutud variant peitsitriipude kõrvaldamiseks ei olnud hageja poolt aktsepteeritud. Hageja palus valmistada uued uksed, millest kostja keeldus. Hageja tasus kostjale 16 183 krooni (tööraha 15 000 krooni, materjalitasu 6183 krooni), millest kostja on hagejale tagastanud 10 000 krooni. Kostja võlgneb hagejale 6183 krooni, hageja vähendas nõuet materjalide eest 6100 euroni. Lisaks kandis hageja kulusid 2000 krooni seoses ukse vineeri liimimise ja transpordiga ning 135 eurot seoses nõude realiseerimisega kohtueelses menetluses. Hageja nõudis kostjalt intresse 8,19 eurot ja viiviseid 88,80 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja tuli märtsis 2009 hagejale vastu ja lubas proovida valmistada talle sobivad uksed. Hagejale selgitati, et kostja ei garanteeri, et valmivad tema soovile vastavad uksed. Hoolimata hoiatusest oli hageja nõus selle riski võtma. Hageja ei soovinud sõlmida kirjalikku lepingut. Hageja võttis valmis uksed kostja töökojas vastu ja viis need ära, kuid paari päeva möödudes teatas, et uksed on puudustega. Selliseid puudusi, mida hageja nimetab, ustel ei ole. Töökoja valguse ja ruumi tavavalgusega peitsimisest tulenev triibulisus välja ei paistnud. Kostja tunnistas probleemi ja pakkus, et püüab uksed uuesti lihvida ja uuesti peitsida. Hageja keeldus sellest ja teatas, et kostja peab talle uued uksed valmistama. Hageja ei tasunud kostjale uste lõplikku hinda. Kuna läbirääkimised hagejaga tulemusi ei andnud, tarnis kostja uksed tagasi ja müüs need kolmandatele isikutele, uste eest saadud 10 000 krooni tagastas hagejale. Hageja väidetavad rahatasumised ei ole tõendatud. Lepingust saab hageja taganeda siis, kui tegemist on olulise lepingurikkumisega, mida hageja ei tõendanud. Kostja vabaneb vastutusest, kuna hageja erinõudmiste tõttu ei olnud võimalik saavutada soovitud lahendust ja sellest oli hagejat eelnevalt hoiatatud. Hageja viivise ja kahjunõuded olid samuti alusetud. Esimese astme kohtu otsus 29.05.2015 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1890 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid märtsis 2009 suulise töövõtulepingu kolme ukse valmistamiseks; ustel esinesid peitsitriibud ja hageja soovis kostjalt uute uste valmistamist; kuna kostja ei nõustunud uute uste valmistamisega, tagastas hageja kostjale uksed ning kostja maksis hagejale 10 000 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, millised olid lepingutingimused, kas kostja rikkus lepingut ja kas hagejal oli lepingust taganemise õigus. Hageja nõudis uste valmimise kulusid 6100 krooni, materjali liimimise ja transpordi kulusid 2000 krooni, kohtueelses menetluses nõude realiseerimisega seonduvat kulu 135 eurot, intressi 8,19 eurot ja viivist 75,45 eurot. Hageja arvates tegi kostja uksed paljude puudustega. 08.04.2015 istungil vande all ära kuulatud tunnistajate ütluste kohaselt ei olnud ustel näha hageja poolt mainitud puuduseid. Hageja esitatud fotodest ei ole võimalik järeldada nimetatud

puuduste olemasolu. Peale peitsimisest tuleneva triibulisuse ei ole kostja muid hageja väiteid omaks võtnud. Maakohus oli seisukohal, et hageja ei tõendanud, et pooled oleksid sõlminud lepingu hageja poolt väidetud tingimustel ja et uksed pidid vastama hageja poolt koostatud eskiisidele ja juhistele. Hageja ei tõendanud, et ustel esinesid just sellised puudused, mida kostja ei oleks saanud kõrvaldada. Tõendatud on, et kolmel uksel esinesid defektid peitsis, milliseid kostja oli valmis kõrvaldama, kuid millest hageja keeldus. Hageja ei tõendanud, et puuduste kõrvaldamine oleks olnud võimatu või oleks kaasa toonud uste lubamatu tumenemise. Kostja ei ole lepingutingimusi oluliselt rikkunud (VÕS § 647 lg 1) ja on pakkunud töö parandamist. Hageja ei tõendanud ka, et ta keeldus õigustatult kostja ettepanekust uksed uuesti lihvida ja peitsida. Hageja ei põhistanud ega tõendanud, milline oluline kostjapoolne lepingu rikkumine andis talle õiguse lepingust taganeda. Hagejal puudus õigus vähendada kostjale makstavat tasu (VÕS § 648 p 2). Hagejal tuli tõendada, millised summad hageja lepingu alusel kostjale üle kandis. Sellest, et kostja tagastas hagejalt saadud e-kirja peale 10 000 krooni, ei saa järeldada, et kostja tunnistas 16 000 krooni nõuet või tunnistas seda, et ta on lepingut rikkunud. Hageja 02.12.2009 e-kirjast kostjale, milles hageja palus kostjal uste eest saadud 16 000 krooni tagasi kanda, ei saa järeldada, millise summa ja millal hageja kostjale tasus. Hageja nõue tasutud lepingusummana 6100 krooni (389,86 euro) tagastamiseks tuli jätta rahuldamata. Hageja ei tõendanud, et tal oleks õigus nõuda kostjalt töövõtutasu tagastamist. Raha tasumise tõenduseks sobiv tõend oleks sularahatšekk või pangaväljavõte. Tõendatud ei ole, et hageja oleks tasunud kostjale töövõtutasuna enam, kui kostja poolt tagastatud 10 000 krooni. Samuti ei eksisteeri asjaolu, mis annaks hagejale aluse kahju hüvitamise nõuete esitamiseks kostja vastu. Hageja ei tõendanud kostja lepingu rikkumist. Tõendamata oli põhjuslik seos kostja lepingu rikkumise ja kolmandaks isikuks oleva R V uga lepingu sõlmimise vahel. Tegemist on erinevate õiguslike suhetega. R V u õiendist ei ole võimalik järeldada, milline osa 2000 kroonist tasuti vineeri liimimise ja milline osa materjali transportimise eest. R V u poolt tunnistajana antud ütlusest nähtus, et vineeri liimimine teostati hageja palvel. Kohtuvälise pretensiooni esitamine kostjale ei anna hagejale õigust nõuda kostjalt õigusabikulude hüvitamist. Hageja ei tõendanud, et kostja rikkus lepingut ja et sellest rikkumisest tulenevalt tekkis hagejal vajadus kanda õigusabikulusid. Õigusabikulude arvest ei ole võimalik järeldada, kuidas on tekkinud hagejal 135 euro nõue. Seega hagi jäi rahuldamata ja menetluskulud jäid hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja esitas 30.04.2015 enda menetluskulude nimekirja. Hageja vastuväiteid kostja menetluskuludele ei esitanud. Kostja palus mõista hagejalt välja kostja kasuks lepingulise esindaja kulud 1890 eurot. Kostja kasutas LAKI KK OÜ juristi Karin Laugase õigusabiteenust 27 h ulatuses hinnaga 70 eurot/h. Õigusabi hind ei sisalda käibemaksu, kuna Laki KK OÜ ei ole käibemaksukohustuslane. Õigusabi 27 h ulatuses hinnaga 70 eurot/h oli põhjendatud ja vajalik. Hagejalt tuli kostja kasuks välja mõista menetluskulud 1890 eurot. Apellatsioonkaebus 25.06.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti ning kohaldas vääralt materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi. Uksed pidi vastama hageja poolt koostatud eskiisidele. Ka kostja kinnitas, et hageja esitas visandid ustest. Asjaolu, et ukse detailid tuli peitsida käsitsi ja eraldi, oli jutuks lepingu

sõlmimisel. Hageja nõudis uute uste valmistamist, kuna uste triibulisust ei oleks olnud võimalik parandada ilma, et uksed oleksid muutunud tumedamaks. Maakohus leidis ringkonnakohtu 10.04.2014 otsusega vastupidiselt, et kostja ei oleks saanud ka omavoliliselt uksi parandada, sest parandamine eeldas hageja nõustumust ja tähtaja andmist. Maakohus jättis mh arvestamata kostja seisukoha, et uksi ei oleks olnud võimalik parandada selliselt, et need vastaksid lepingutingimustele. Olukorras, kus hageja sooviks oli saada kokkulepitud tooni uksed ja kostja ei suutnud seda teha, oli tegemist olulise lepingurikkumisega ja hagejal oli õigus lepingust taganeda ning nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist. Võimalik ei ole, et peitsimise triibud oleks põhjustatud materjalist. Hagejal puudus võimalus võtta seisukoht kostja väite osas, et kostjal on ukse proovitükk, millel on samuti peitsitriibud. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et hageja ei põhistanud, milline lepingurikkumine andis talle õiguse lepingust taganeda. Hageja on korduvalt toonud välja puudused, mis ustel esinesid, kõige olulisemaks puuduseks olid peitsitriibud. Hageja ei nõustu maakohtuga, et sularaha väljavõtmine hageja poolt tõendaks kostjale makstud summasid. Hageja tarbijana ei saa vastutada selle eest, et kostja ei andnud talle tšekki. Väide, et hageja soovis vältida lepingut ja arveldada mitteametlikult, on vale. Kohus leidis ekslikult, et kostja tõendamata ja valed väited muudavad tunnistaja ütlused ebausaldusväärseks, jättes samas arvestamata kirjavahetuse, kus kostja ei ole hageja nõude peale väitnud, et ta ei ole lepingu alusel saanud 16 000 krooni. Asjaolu, et kostjaga ja R V sõlmitud lepingute näol oli tegemist erinevate õigussuhetega, ei välista kahju hüvitamise nõuet. Materjali liimimisega seotud kulud kandis hageja selleks, et kostja saaks töid teostada. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lõikega 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lõike 21 alusel keelduda. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lõike 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a. juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi rahuldamata jättev otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kuna hageja rahaline nõue ei ületanud põhinõude osas 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lõike 1 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole otsuse tegemisel kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ega hinnanud ebaõigesti tõendeid. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väidete osas on maakohus otsuses juba hinnangu andnud ning need ei võimalda jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.