lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-10762/28

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-10762/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
931
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-10762/20Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja26.10.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

27.11.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-10762

Kohtuasi

AV (V) hagi RV (V) vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.10.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RV apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AV (ik XXXXXXXXXXX) Kostja RV (ik XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda RV apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 26.10.2017 otsuse peale menetlusse võtmisest.
2.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud RV kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Tagastada RV-le käsikirjaliselt vormistatud apellatsioonkaebus.
4.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-113624/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Asjaolud ja hageja nõue

1.AV (hageja) esitas 13.07.2017 hagi Harju Maakohtule RV (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja abiellusid 03.03.2005. Poolte abielulised suhted lõppesid umbes viis aastat tagasi, kuid nad elasid veel hiljaaegu koos kuni kostja läks seadusega pahuksisse sattumise tõttu teadmata suunas ja ta kuulutati tagaotsitavaks. Kostja on töötatu, ta tarvitab alkoholi ja narkootikume ning on vahetevahel vägivaldne. Pooltel on üks alaealine laps. Hageja ei näinud võimalusi leppimiseks. Kostja vastuväited
2.Kostja ei olnud esmalt abielu lahutamisega nõus, kuid nentis, et poolte vahel ei olnud enam abielulist kooselu ja suhete parandamine ei olnud võimalik. Kooselu lõppes ca 1,5 aastat tagasi ja pärast seda on pooled lihtsalt elanud ühel elamispinnal. Kostja oli vastu abielu lahutamisele põhjusel, et kui abielu lahutada, siis ta kaotab elamispinna. Hiljem avaldas kostja, et on abielu lahutamisega nõus ja palus abielu lahutada kohtuistungita. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi ja lahutas abielu ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 alusel eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Poolte ütlustest nähtus, et nende abielusuhted olid lõppenud ja esinesid eeldused abielu lahutamiseks. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jättis kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, kus avaldas, et ta ei olnud vabatahtlikult nõus abielu lahutamisega. Hageja soovitas tal tungivalt lahutusega nõustuda, ähvardades vastasel juhul küsida lapsele elatist või jätta ta ilma lapse hooldusõigusest. Samas kostja ei soovinud last kaotada. Veel ei soovinud ta jääda ilma sissekirjutusest korterisse ning märkis, et hageja soov abielu lahutada ei olnud siiras. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Vastavalt PKS § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Maakohus leidis otsust tehes õigesti, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Mõlemad pooled kinnitasid, et nende suhted on lõppenud. Ühe hinnangul lõppesid need viis aastat tagasi ja teise arvates 1,5 aastat tagasi. Nad elasid küll suurema osa ajast, kui nende abielusuhted olid juba lõppenud, ühel elamispinnal, kuid seda vaid korterikaaslaste, mitte abikaasadena. Praegu viibib kostja Tallinna Vanglas. Lisaks olid mõlemad veendunud, et nende abielusuhted olid lõppenud pöördumatult. Hageja põhjendas seda asjaoluga, et kostjal on halvad elukombed (joob, tarbib narkootikume, on vägivaldne).

Ka apellatsioonkaebuses ei toonud kostja esile ühtegi põhjust, miks tema hinnangul hageja ja kostja abielusuhted siiski ei olnud lõppenud. Väited, millele tuginedes arvas kostja, et kohtul tuleks teha teistsugune lahend ja poolte abielu jätta lahutamata, puudutasid nende ühist last, keda kostja ei soovinud kaotada ja kostja registrijärgset elukoha aadressi, millest kostja ei soovinud ilma jääda. Need soovid ei ole aga eelduseks abielu lahutamata jätmiseks. Veel enam, abielu lahutamisega ei kaasu vahetult lapsest või senisest elukohakandest ilma jäämine. Kostja jääb poolte ühise lapse isaks ka pärast abielu lahutamist. Ringkonnakohus selgitab, et kuni kohtu kaudu ei ole vanematelt ära võetud lapse hooldusõigust, on nad lapse täieõiguslikud vanemad. Samuti ei sõltu isikute elukohakanded rahvastikuregistris isiku perekonnaseisust. Rahvastikuregistri kanne peab kajastama tegelikkust. See tähendab, et kui isik elab sellel aadressil ja puuduvad rahvastikuregistri seaduses sätestatud alused elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisest või elukoha aadressi muutmisest keeldumiseks (nt tegu ei ole eluruumiga, tegu on valeandmetega, ruumi kasutatakse omaniku nõusolekuta vms), peab rahvastikuregistris kajastuma just see aadress isiku elukohana. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 168 lg 1). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.09.20262-26-13086/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-12506/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja