30.juuni 2015.a. Põlva kohtumaja, Võru tn. 12, Põlva
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-1735
Tsiviilasi
Tareke KÜ hagi E. L. vastu korteriühistule kuuluva sularaha üleandmise, viivise ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1238,88 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Tareke KÜ – registrikood 80055191, asukoht Keskuse tee 12, Himmaste küla, Põlva vald Põlva maakond 63228 esindajad Seaduslik esindaja: juhatuse liige Riina Kolsar Lepinguline esindaja: Agu Rillo – e-post: [email protected] Kostja: E. L. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Grete Lüüs–Advokaadibüroo LMP, Soola 8, Tartu, e-post: [email protected] Kirjalik menetlus
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista E. L. Tareke KÜ kasuks 1368 (üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa) eurot 20 senti, sealhulgas 1068 eurot põhivõlgnevuse katteks ning 300,20 eurot viivise katteks kuni 30.06.2015.a.(kaasa arvatud)
3.Välja mõista E. L. Tareke KÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt 1068 eurot alates 01.07.2015.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras.
5.Mõista E. L. Tareke KÜ kasuks välja 150 (ükssada viiskümmend) eurot menetluses tasutud riigilõivu katteks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 30.juunist 2015.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja ajavahemikul 24.08.2007 kuni 11.01.2012 hageja juhatuse liige. Juhatuse liikmena oli kostjal seadusest tulenev kohustus hoida korras hageja raamatupidamist ning valitseda hageja rahalisi vahendeid. Kostja, andes 10.01.2012 üle enda käsutuses olevaid vahendeid, ei andnud üle hageja kassat ning vastavalt ühingu raamatupidamisandmetele selles olema pidanud sularaha 1068 eurot. 30.05.2012 tegid ühistu liikmed kostjale ettepaneku vabatahtlikult puuduolev summa hüvitada, kuid kostja seda ei teinud. 27.12.2012 toimunud ühistu üldkoosolekul otsustasid ühingu liikmed pöörduda nõudega kohtusse. Juriidilise isiku juhatuse liikme ja juriidilise isiku vaheline suhe on käsundisarnane suhe. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige olema oma kohustuste täitmisel hoolas, võlaõigusseaduse (VÕS) § 620 seab käsundisaajale kohustuse olla käsundiandjale lojaalne ning hoida ära kahju tekkimine käsundiandja varale. Sellest tulenevalt saab lugeda kostjat isikuks, kes hoides ja vallates hageja rahalisi vahendeid, pidi tegema kõik mõistliku, et hagejale ei tekiks kahju, et kostja kätte usaldatud raha säiliks ning ühingul oleks igal hetkel võimalik antud vahendeid käsutada. Vastavalt VÕS § 626 lõikele 1 peab kostja andma hagejale välja kõik selle, mille ta on juhatuse liikmena hageja varast saanud enda valdusse. Hageja on seisukohal, et ei ole vaidlust küsimuse üle, et kostja ei andnud peale oma juhatuse liikme volituste lõppu hagejale üle sularaha summas 1068 eurot. Seega on kostja oma kohustust VÕS § 100 tähenduses rikkunud. Kuivõrd tegemist on rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega, nõuab hageja vastavalt VÕS § 113 lõike 1 kohaselt ka viivist seaduses sätestatud määras. Eeltoodud asjaoludel taotleb hageja kostjalt võla, summas 1068 eurot ja viivise seisuga 09.01.2013, summas 85,44 eurot väljamõistmist ning lisanduva viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited
2.Kostja oma vastuses hagiavaldusele (tl.36-38) ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid.
Kostja ei vaidlusta asjaolu, et ta oli hageja juhatuse liige ning pidi täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja hinnangul kinnitab hageja poolt esitatud 10.01.2012.a koostatud dokument sularaha seisu kohta 10.01.2012.a. (tl.10), et nimetatud kuupäeva seisuga hageja kassas sularaha ei olnud. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et kassas pidi olema sularaha. Tõendamata on hageja väide, et “vastavalt ühingu raamatupidamisandmetele pidi vastav summa olemas olema ühingu kassas”. Majandusaasta aruande lisast 2- “Raha” nähtub, et 2010.a lõpus oli ühingul sularaha kassas 1029 eurot ning 2011.a lõpus oli 0 eurot ja 65 eurot arveldusarvel. Seega kinnitab majandusaasta aruanne, et 2011.a lõpus kassas raha ei olnud ning kostja ei saanud üle anda hagejale kuuluvat sularaha, mida reaalselt hageja valduses ei olnud. Majandusaasta aruande raha puudutavast lisast ei saa mitte kuidagi tuletada summat 1068 eurot.
3.30.05.2012.a kostjale hageja poolt esitatud võlanõude näol on tegemist alusetult esitatud nõudega, paljasõnaline on nõudes märgitu, et 2011.aastal sularahaga arveldusi ei toimunud. Samas võlanõudes märgib hageja, et majandusaasta aruandes jääb muude nõuete alla üles summa 1068 eurot. Majandusaasta aruandest ega muudest hageja poolt esitatud tõenditest ei selgu, kuidas on nimetatud nõue tekkinud, seda nõuet ei saa koheselt samastada nõudega kostja vastu. Tareke KÜ 27.12.2012.a üldkoosoleku otsus kahjunõude esitamise kohta on tühine äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 1771 lg 1 alusel heade kommete vastasuse tõttu selles osas, millega otsustati kahjunõude esitamine kostja vastu. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. On tõendamata, kes võttis 27.12.2012.a üldkoosolekust osa ning kas otsuste vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus oli esindatud. Hageja ei ole tõendanud, et tal on kostja vastu nõue või et kostja oma ülesandeid täites ei olnud piisavalt hoolas või et kostja on hagejale kahju tekitanud ning on selle tekitamises süüdi. Kuna hageja nõue ei ole tõendatud, ei saa pidada ka hagejapoolset viivisearvestust õiguspäraseks. Poolte kirjalikus menetluses esitatud seisukohad
4.Hageja on esitanud arvamuse kostja vastuse kohta (tl.41-42), milles selgitab, et hagiavaldusele lisatud dokumentaalse tõendiga, mis kajastas sularaha seisu 10.01.2012.a. soovib hageja tõendada, et kostja poolt ei antud ühingule üle sularaha, mis pidi kassas olema. Seetõttu ei olnudki võimalik üleandmisakti rahasummat märkida. KÜ Tareke 2011.a. majandusaasta aruandes (tl.11-16) ei ole puuduolevat kassajääki kirjendatud raha ja pangakontode real, kuivõrd raha üle ei antud. Vastavalt raamatupidamisseaduse § 15 lg 1 tuleb majandusaasta aruandega anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohuslase majandusseisundist. Seega tuli puuduolev rahasumma kajastada bilansis nõuete real, ning majandusaasta aruande lisas 3 real „muud nõuded“. Asjaolu, et raha pidi kassas olema tuleneb hageja 2010.a. majandusaasta aruandest (tl.44-49), mille on allkirjastanud kostja ning milles on kajastatud korteriühistu kassajääk 31.12.2010.a. seisuga 16099 krooni. Aruandes on kinnitus, et „kassa asub juhatuse liikme valduses, kassalimiiti kehtestatud ei ole“. Kostja poolt üle antud hageja raamatupidamisdokumentidest ei nähtu, et hageja oleks 01.01.2011 kuni kassa üleandmise kohustuse tekkimiseni teinud sularahaväljamakseid. Nimetatud asjaolu tõendamise kohustus on kostjal.
Hageja 27.12.2012 üldkoosolek, kus otsustati kahjunõude esitamine E. L. vastu oli otsustusvõimeline ning kutsutud kokku kõiki nõudeid järgides. Hageja on esitanud konto väljavõtted, mis tõendavad, et kostja on kandnud regulaarselt hageja arveldusarvelt raha üle enda ja endaga seotud isikute isiklikele arveldusarvetele (tl.5058).
5.Tl.61-65 on kostja vastus hageja seisukohtadele, milles kostja jätkuvalt kinnitab, et tema võlgnevus hageja ees ei ole tõendatud. Kuna hageja on esitanud dokumendi, mille kohaselt 10.01.2012.a seisuga oli sularaha jääk kassas 0 eurot, siis ei ole kostjal mingitki võimalust tagastada hagejale rahasummat, mida ei ole eksisteerinud algusest peale. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et sularaha pidi kassas olema. Hageja väide, et kuna 2011.a sularahatehinguid ei teostatud, pidi sularaha jääk vastama 2010.a lõpu seisule, mis oli 1029 eurot, mitte 1068 eurot, on ümber lükatud 2011.a. majandusaasta aruandega, mis näitab, et sularahajääk kassas seisuga 31.12.2011 oli 0 eurot. Vastav majandusaasta aruande lisa näitab üheselt, et aasta jooksul on tehtud tehinguid sularahaga. Kuna hageja on väitnud, et sularahatehinguid ei tehtud peab ta nimetatud asjaolu tõendama. Olukorras, kus hagejal puudub nõue kostja vastu ning alusetut nõuet üritatakse realiseerida alustades üldkoosoleku otsusel kohtumenetlust kostja vastu, on selline otsus ilmselgelt vastuolus nii seaduse kui ka heade kommetega. Lükkamaks ümber hageja väidet, et kostja on omastanud hageja vara, kandes rahasummasid enda ja endaga seotud isikute pangakontodele, on kostja esitanud oma pangakonto väljavõtted, millelt nähtub, et ta on ka tagasimaksed hageja pangakontole teostanud (tl.66-71). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
6.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks, et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 4 , 5 ja 9 tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid, kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all ning teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi, muuhulgas on ära kuulatud poolte poolt taotletud tunnistajad (tl.156-159)ning hageja esindaja ja kostja (tl.89-90). TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtulahendis nr 3-2-137-07 selgitanud, et tulenevalt TsMS § 230 lõikest 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks. Kostja võib kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada.
7.Käesolevas asjas ei ole vaidlust asjaolu üle, et kostja E. L. oli ajavahemikul 24.08.2007 11.01.2012 hageja juhatuse liige, nimetatud asjaolu tõendab ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmete väljatrükk (tl.9) ja KÜ tareke koosoleku protokoll (tl.144). 27.juulil 1998.a. toimunud korteriühistu üldkoosolekul oli E. L. raamatupidajaks (tl.145).
valitus korteriühistu
Tulenevalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 1 peab juhatuse liige oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega, osundatud paragrahvi 2.lõige sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Hageja on esitanud tõendina KÜ Tareke majandusaasta aruanded 2010 ja 2011.a. kohta (tl.4449 ja 11-16). Esimese aruande lisas 2 Raha (tl.47 pöördel) on märgitud, et 31.12.2010.a. seisuga oli sularaha kassas 16 099 krooni (1028,91 eurot), arvelduskontol raha olemasolu ei ole aruandes kajastatud. Märgitud on, et kassa asub juhatuse liikme valduses. 2010.a. majandusaasta aruande lisas 2 Raha (tl.14 pöördel) on näidatud sularaha kassas 0 eurot ning arvelduskontol 65 eurot.
8.Hageja seaduslik esindaja Riina Kolsar on 02.12.2013.a. toimunud ärakuulamisel (menetlustoimingu protokoll tl.89-90) selgitanud, nõude esitamise aluseks E. L. vastu on asjaolu, et 2010.a. majandusaasta aruande järgi oli E. L. käes ühistu sularaha, mida ta ei andnud üle uuele juhatuse esimehele. Ühistu liikmed soovisid saada juba eelnevalt selgitusi sularaha kohta raamatupidajalt, kuid E. L. keeldus tema nime nimetamast ning keeldus näitamast ka kontoväljavõtteid. 31.12.2011.a. kutsuti E. L. juhatuse liikme kohalt tagasi, ta keeldus tegemast ka 2011.a. majandusaasta aruannet. R.Kolsar lasi koostada 2011.a. majandusaasta aruande ning kui raamatupidaja esitas bilansi, siis selgus, et sularaha jääk peab olema 1068 eurot. Kuna reaalselt seda raha kassas ei olnud, ei saanud seda ka rahana kajastada ning tuli kajastada nõudena endise juhatuse liikme vastu, kuna nimetatud rahasumma kasutamist kinnitavaid dokumente E. L. üle ei andnud. 30.05.2012.a. toimunud üldkoosolekul kinnitati 2011.a. majandusaasta aruanne. Samas esitati ka nõue E. L. nõue 1068 euro maksmiseks hiljemalt 31.12.2012.a. koos maksegraafikuga (tl.17-18). Kuigi E. L. nimetatud dokumente vastu ei võtnud, oli ta neist koosolekul osalejana teadlik (tl.19, registreerimisleht). Kui puuduolev summa lihtsalt maha kanda, oleks tulnud sellelt tasuda makes umbes 700 eurot, millega ühistu liikmed ei olnud nõus. Kuna E. L. vabatahtlikult raha ei tagastanud, pöördus korteriühistu vastavalt 27.12.2012.a. üldkoosoleku otsuse alusel (tl.20) kohtusse. Seoses sellega, et kostja on vaidlustanud 27.12.2012.a. korteriühistu üldkoosoleku otsuse õiguspärasuse, mille alusel otsustati kohtu poole pöördumine E. L. vastu kahjunõude esitamiseks (tl.20), on hageja esitanud üldkoosoleku registreerimislehe (tl.82), millest nähtub, et koosolekust võttis osa seitse korteriühistu liiget või volitatud esindajat kaheksast.
9.Kohus on 02.12.2013.a. toimunud menetlustoimingu käigus ära kuulanud ka kostja E. L. seletuse (tl.89-90). Kostja on seisukohal, et raha kasutamine peab välja tulema ühistule üleantud dokumentidest. 2007.a. temale üleantud dokumendid olid halvas seisus. Koos isikliku tuttava M. H. tegi ta need korda. Sularaha korjati nagu ka varasema juhatuse liikme ajal muuhulgas tasuks juhatuse liikme töö eest ühes kuus 25 krooni, hiljem 1,60 eurot korteri kohta. Sellest rahast tasuti ka M. H. . Enda töö tasarvestas E. L. osaliselt kommunaalmaksetega, selle kohta kuludokumente ei koostatud. 02.04.2012.a. toimunud KÜ Tareke üldkoosolekul arutati, mida teha sularaha jäägiga, mida reaalselt ei ole. Koosoleku protokollist ja selle lisast (tl.147-149) nähtub, et E. L. on pidanud seda raha oma töötasuks ja arvete maksmiseks- “sularaha kassasse tekke põhjuseks on kõikide KÜ Tareke nõusolekul toimund E. L. töötasu maksmiseks, aastaarunade koostamiseks ja kulutšekkideta raha tasaarvelduseks KÜ arveldusarvelt”.
04.12.2014.a. toimunud kohtuistungil on E. L. samuti kinnitanud, et sularaha kassasse tekkimise põhjuseks oli tegelikult kokkulepitud töötasu, mis ei pidanud kassas olema. Sularaha jääk on tekkinud sellest, et oli juba eelnev kassajääk ning tehtud väljamakseid ei ole dokumenteeritud. R.Kolsar on selgitanud, et sularaha jääk tehti kindlaks raamatupidamisdokumentide revideerimise käigus – sularaha sisse- ja välja raamatupidamise algdokumentide järgi tekkiski vahe. 2011.a. majandusaasta aruande koostas raamatupidaja Tartust. Kuni 2007.aastani ei olnud ühistul pangaarvet, arveldati sularahas. 2007.a. on E. L. kandnud ühistu pangaarvelt kahel korral raha EU Lill OÜ-le selgitusega korteriühistu arvete maksmiseks ning ühel korral raha enda isiklikule arvele. Pearaamatus on näidatud need summad sularahana kassasse arvete maksmiseks, kuid ühstul ei ole ühtegi arvet, mille jaoks neid summasid võidi kasutada. Tegelikult oli ka sularaha olemas, sest osa liikmeid tasusid endiselt sularahas.
10.Tunnistaja K. S. on 04.12.2014.a. andnud kohtuistungil ütlusi (tl.157 pöördel-), et tema on osalenud KÜ Tareke koosolekutel kuni 2011.aastani ning talle teadaolevalt ei ole sellist kokkulepet, et ühistu juhatajale makstakse igakuiselt mingeid summasid, kuid üüri arvetel see kajastus – algul 15 krooni, hiljem 25 krooni. 12.08.2014.a. esitatud avalduses on K.Simso kinnitanud, et korteriühistu Tareke algusaastatel võeti üldkoosolekul vastu otsus maksta juhatuse liikmetel, kes korraldab ühistu raamatupidamist, tasu 15 krooni kuus igalt korterilt, hiljem suurendati seda summat 25 kroonini (tl.140). Kohtule on esitatud KÜ Tareke arved (nimetusega üürikviitung) 2003, 2006 ja 2007.aastast (tl.139),millel on kajastatud selgituseta summad 15.- eurot ja 25-krooni. Ühel arvel on märgitud administratiivkulud 100 krooni. Kohus on tunnistajana ära kuulanud ka M. H. , kes on koostanud alates 1996.aastast E. L. palvel korteriühistu raamatupidamise algdokumentide alusel majandusaasta aruandeid, ta sai selle eest ka tasu. Alates 2007.aastast olid olemas kassa sissetuleku orderid sularahas arvete tasumise kohta. Enne seda toimus E. L. ütluste alusel tuvastamine, kes kuipalju on maksnud. Raha sai tulla ainult liikmete poolt tehtud maksetest. Teatud aastatel oli üürikviitungitel kirjas ka hüvitis juhatuse liikmetele. Tl.130 on KÜ Tareke bilanss 01.10.2007.a. seisuga, mille kohaselt oli korteriühistul bilansi koostamise aja seisuga raha 9676 krooni. TL.151-154 on bilansi koostamise aluseks olnud KÜ Tareke pearaamatu väljavõte.
11.Hageja on esitanud KÜ Tareke kontoväljavõtted 2007. ja 2008.aastast, kust on näha, et kontolt on tehtud E. L. ja U. L. kontodele, samuti kahel korral EU Lill OÜ-le selgitusega KÜ Tareke arvete tasumine (tl.50-58). Kostja on omakorda esitanud maksekorraldused (tl.66-70) tema poolt korteriühistule tehtud ülekannete kohta. Kannete kokkuvõttest (tl.71) nähtub, et KÜ arvelt on E. L. või temaga seotud osaühingu arvele kantud kokku 62 534,65 krooni ja E. L. arvelt korteriühistu arvele 99 291,60 krooni.
12.Eeltoodu alusel on võimalik tuvastatuks lugeda asjaolu, et E. L. ei täitnud KÜ Tareke juhatuse liikme ülesandeid juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega ning on sellega põhjustanud korteriühistule kahju. Ta ei ole juhatuse liikme ülesannetest vabastamise järgselt
andnud hagejale üle rahasummat, mis vastavalt raamatupidamisdokumentidele ja 2010.a. majandusaasta aruandele pidi olema tema valduses. Kuivõrd juriidilise isiku juhatuse liikme ja juriidilise isiku suhtele kohaldatakse käsundit reguleerivaid võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid, siis ka VÕS § 620 lg 2 järgi peab käsundisaaja hoidma ära kahju tekkimise käsundiandja varale. MTÜS § 32 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Järelikult kui hageja on tõendanud, et korteriühistu rahalistes vahendites esineb puudujääk, siis vastutusest vabanemiseks peab kostja tõendama, et ta on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Antud juhul on E. L. möönnud, et ta on võtnud kassas olnud sularaha või vähemalt osa isiklikku kasutusse tasuna juhatuse liikme töö eest. Ta ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaksid raha kasutamist korteriühistu huvides. Kohtule on esitatud tõendid, mis kaudselt tõendavad E. L. hooletut ümberkäimist korteriühistu rahaliste vahenditega – raha kandmist tema enda ja temaga seotud isikute arvetele.
13.Raamatupidamise seaduse ja maksukorralduse seaduse põhimõtete järgi tuleneb kassas olev sularaha aasta lõpus inventeerida ning tuvastatud puudujääk tuleb kas raha kadumises süüdi olevalt isikult sisse nõuda või tasuda maksukohustused isiklikku tarbimisse läinud varalt. Kui raha on juhatuse liikme isiklikus kasutuses, tuleb tuvastada, kas tegemist on laenusuhtega või füüsilisele isikule tehtud väljamaksega. Viimasel juhul on eelduslikult tegemist palgatuluga, millelt tuleb kinni pidada tulumaks, töötuskindlustusmaksed, kohustusliku kogumispensioni makse ning tasuda sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse. MTÜS § 281 lg 1 sätestab, et juhatuse liikmele võib maksta tasu, mille suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et KÜ Tareke juhatuse liikmele on üldkoosoleku otsusega määratud tasu maksmine.
14.Kostja poolt esitatud vastuväide hagile, mille kohaselt on hageja 27.12.2012.a. üldkoosoleku otsus, milles otsustati kostjalt hagejale tekitatud kahju sisse nõuda kohtu kaudu, tühine MTÜS § 241 lg 1 alusel kuna ei vasta seadusele ega headele kommetele, tuleb jätta tähelepanuta. Kohus on käesolevas otsuses tuvastanud, et hagejal oli alus esitada nõue kostja vastu tulenevalt MTÜS § 32 lg 2.
15.Kuna kahju hüvitamine seisneb käesolevas asjas raha maksmises, on kostja rikkunud alates 11.01.2011, kui tal tekkis kohustus anda hagejale üle tema valduses olev korteriühistu sularaha jääk, raha maksmise kohustust. Seetõttu on hagejal õigus VÕS § 101 lg 6 ja 113 lg 1 ka viivist. Hageja on arvestanud kuni hagi esitamiseni viivist VÕS § 113 2.lauses sätestatud määras (8 % aastas) 85,44 eurot ning taotlenud, et kohus mõistaks TsMS § 367 alusel viivise välja kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edaspidi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on arvestanud viivise välja alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 214,76 eurot, võttes viivise määrana aluseks perioodil 10.01.2013-01.07.2013 ja 01.07.2014-30.06.2015 0,022 % päevas ning 01.07.201330.06.2014 0,023 % päevas.
Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud; kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskuludeks on toimikus olevate materjalide kohaselt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 150 eurot (tl.8). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb hagi esitamise ajal kehtinud Riigilõivuseaduse lisast 1. Nimetatud menetluskulu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.