Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv
Kohtuasi
AS avaldus AO ainuhooldusõiguse lõpetamiseks lapse viibimiskoha määramise küsimuses ja ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmiseks ning muudes last puudutavates küsimustes ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks ja avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.08.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja AS (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras esindaja advokaat Anna Solomko Puudutatud isik PS (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev Puudutatud isik AO (isikukood XXXXXXXXXXX) Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Kesklinna Valitsuse; Põhja-Tallinna Valitsuse ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-7179
1.Jätta Harju Maakohtu 07.08.2017 määrus muutmata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a PS menetluskulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja avaldus
1.AS (avaldaja, ema) esitas 08.05.2017 Harju Maakohtule avalduse, milles palub lõpetada AO (puudutatud isik II, isa) ainuhooldusõigus alaealise lapse PS (puudutatud isik I, laps) igakordse viibimiskoha määramise suhtes ning anda ainuhooldusõigus lapse igakordse viibimiskoha määramise suhtes avaldajale. Ülejäänud küsimustes palub avaldaja lõpetada avaldaja ja puudutatud isiku II ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anda ainuhooldusõigus täielikult üle avaldajale või alternatiivselt lõpetada avaldaja ja puudutatud isiku II ühine hooldusõigus lapse üle osaliselt ja anda hooldusõigus üle avaldajale lapse varahooldusõiguse, huviringide valiku ja koolivaliku ning tervishoiu küsimustes.
2.Avalduse kohaselt lõpetati Harju Maakohtu 03.03.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-15099 avaldaja ja puudutatud isiku II ühine hooldusõigus lapse suhtes osaliselt ning puudutatud isikule II anti ainuotsustusõigus alaealise lapse igakordse viibimiskoha määramise osas. Ülejäänud küsimustes on vanematel lapse suhtes ühine hooldusõigus. Laps elas isaga kuni 04.12.2016 ning alates 05.12.2016 elab laps XXX (edaspidi turvakodu). Ema soovib lapse enda juurde elama võtta ning osaleda tema kasvatamises ja ülalpidamises. Hetkel omab avaldaja kindlat elukohta aadressil XXX, Tallinn, kuid kavatseb otsida suurema elamispinna. Ema suhtleb lapsega turvakodus ning tal on lubatud lapsega aega veeta nädalavahetustel kl 10.00-18.30. Nädala keskel viib ema last kooli ning toob koolist tagasi, samuti viib teda trenni. Ema saab pakkuda lapsele kõike eluks ja arenguks vajalikku. Ta töötab operaatorina XXX OÜ-s ning otsib uut töökohta suurema töötasuga. Puudutatud isiku II seisukoht
3.Puudutatud isik II ei nõustu avaldusega. Lapse ema on järelevalve all poja peksmise eest ning elab siiani koos SF-ga, kes samuti last peksis. Ema ei ole osutanud lapsele piisavalt tähelepanu ega tasunud tema kooliarvet. Aasta jooksul on ta käinud koolis vaid ühel korral. Ema elab jätkuvalt väikeses korteris. Isa arvab, et lapsel on temaga parem elada. Lapsele määratud esindaja seisukoht
4.Lapse esindaja avalduse rahuldamist ei toeta, kuna see ei ole lapse huvidega kooskõlas ja kindlasti ei taga lapsele stabiilsust ja turvalisust. Seisukoha esitamise ajaks ei viibi laps enam turvakodus, vaid elab isa juures. Isa korter on puhas ja heas seisukorras. Koos isaga elavad korteris veel isa elukaaslane koos kahe tütrega ning elukaaslane ootab puudutatud isikult II last. Lapsed elavad oma toas, vanemad teises toas. Laps avaldas
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-7179 esindajale, et talle meeldib isa juures ning tal on tüdrukutega head suhted. Laps ei taha oma elus midagi muuta. Laps avaldas, et ema juures ta elada ei soovi, teda peksti seal. Lapse isal on olnud majanduslikke raskusi, kuid olukord on paranenud. Isa selgitas, et turvakodus elas laps seetõttu, et lastekaitse ei saanud korraldada isale ja lapsele ajutist elukohta. Eestkosteasutuse seisukoht
5.Tallinna Kesklinna Valitsus esitatud seisukohas avalduse rahuldamist ei toeta, kuna avaldus ei vasta lapse huvidele ja vajadustele. Lastekaitsetöötajad tegid 16.05.2017 etteteatamata kodukülastuse ema elukohta, kuid korterisse avaldaja tütar neid ei lubanud. Ema võttis kodukülastuse järgselt lastekaitsetöötajaga ühendust ning selgitas, et perekonna elamistingimused on samad, mis aasta tagasi, s.o ajal, mil laps isa juurde elama asus. Ema on taotlenud kohalikult omavalitsuselt suuremat korterit ning on järjekorras. Eestkosteasutuse hinnangul puudub lapse ema elukorralduses stabiilsus. Lapsevanem peaks enne enda elukvaliteeti reaalselt parandama ning seejärel tõestama, et on suuteline oma last ise kasvatama.
6.Lasnamäe Linnaosa Valitsus avalduse rahuldamist ei toeta. Mõlemad vanemad on varasemalt kriminaalkorras karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Lastekaitse spetsialistid on vanematega tegelenud avaldaja vanema lapsega seonduvalt juba enne puudutatud isiku I sündi. Nii avaldaja kui tema elukaaslane SF on lapse suhtes kasutanud füüsilist vägivalda, tekitades lapsele füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Ema tunnistati süüdi Harju Maakohtu 07.09.2016 kohtuotsuse alusel karistusseadustiku § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Karistuseks mõisteti talle vangistus 8 kuud, katseaeg 1 aasta ja 6 kuud. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnas võeti ema arvele 16.09.2016. Karistuse kandmine peaks lõppema 06.03.2018. Isa ja laps on olnud alates 24.03.2016 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitse spetsialisti järelvalve all. Nad elasid Tuulemaa sotsiaalmajutusüksuses, kuid 28.11.2016 lõpetati isaga majutusleping üürivõla tõttu. 05.12.2016 paigutas lastekaitse spetsialist lapse turvakodusse. 16.05.2017 leidis isa üürikorteri Tallinnas aadressil XXX ja samal päeval viis isa eestkosteasutuse heakskiidul lapse turvakodust koju. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitse spetsialisti hinnangul on lapse huvides praeguse elukorralduse säilimine, s.o et lapse püsiv elukoht oleks tema isa juures. Turvakodu juhi sõnul kohanes laps turvakodus probleemideta. Lapse ema kohtus lapsega nädalavahetustel. Turvakodusse minnes oli lapse isa nõus, et hakkab poega kooli viima ja tooma. Kuni 07.03.2017 toimisid kokkulepped, isa helistas, kui ei saanud last kooli viia või tuua. 07.03.2017 teatas isa, et on tööga hõivatud ja ei saa last kooli viia ja turvakodu organiseeris lapse kooli jõudmise. Koolist turvakodusse tõi last isa. Isa ja lapse omavaheline kvaliteetaeg on olnud kooli minnes või koolist tulles. Nädalavahetustel ja kooli vaheajal ei näidanud isa initsiatiivi, et pojaga tegeleda. Lapse ema võttis poega laupäeviti ja pühapäeviti, ema pidi turvakodusse jõudma 9.30 ja 3(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-7179 lapsega koos olema kuni 18.30. Ema kokkulepitud kellaaegadest kinni ei pidanud, tuli alati hiljem.
7.Põhja- Tallinna Valitsus avalduse rahuldamist ei toeta. Ema elamistingimused ei ole võrreldes varasema menetlusega paranenud. 16.12.2016 külastasid lastekaitsespetsialistid ema elukohta, milleks on 1-toaline korter, kus puudub küttesüsteem. Külmade ilmade korral oleks vaja kütta elektriradiaatoriga. Sooja vee saamiseks on elektriboiler. Lastel puuduvad voodid ja nad magavad emaga ühes laias voodis, mis hõlmab peaaegu kogu toa. Ema elukaaslane pidi magama põrandal madratsil. Toas ei ole ruumi lastele õppimiskoha sisseseadmiseks. Ema vanem laps AS ööbib koolipäevadel XXX. 24.05.2017 külastasid lastekaitsespetsialistid isa elukohta, milleks on 2-toaline kõigi mugavustega üürikorter. Isa sõnul elavad nad selles korteris lapsega kahekesi. Isa soovib nädalavahetustel tuua sinna ka oma tütre AM. Kodukülastuse ajal viibis korteris ka isa elukaaslane DS. Mehe sõnul ei ole nad veel otsustanud, kas hakkavad koos elama või mitte. Isa elukaaslasel on kaks eelkooliealist tütart ja peagi sünnib ühine laps puudutatud isikuga II. Isa praegu ei tööta ja on arvel Töötukassas. 24.05.2017 turvakodu juhilt saadud informatsiooni kohaselt ei näidanud ema lapsega suhtlemisel aktiivsust ja initsiatiivikust ning suhtles lapsega siis, kui turvakodu töötajad talle helistasid ja palusid lapse enda juurde võtta. Sageli tõi lapse tagasi turvakodusse vanem õde, mitte ema. Emal puudub lapse vastu stabiilne huvi. Isa oli pojaga suheldes kohati liiga jäik ja karm ning tal puudus lapsega suhtlemisel pehmus. Lapse klassijuhatajalt saadud informatsiooni kohaselt on lapsel õpiraskused, ta ei ole võimeline iseseisvalt õppima ja vajab abi. Samuti ei suuda ta kontrollida oma käitumist koolis. Emaga on klassijuhataja kohtunud ühe korra, kui ema last hommikul kooli saatis. Ema ei küsinud midagi lapse õppetööga toimetuleku kohta, vaid tundis huvi ainult rahaliste küsimuste vastu. Isaga on klassijuhataja kohtunud samuti ühe korra, kui isa kohtule esitamiseks kirja küsis. Lapse õppimise vastu ei ole kumbki vanem huvi tundnud. Maakohtu määrus
8.Harju Maakohus jättis 07.08.2017 määrusega avalduse täielikult rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda, v.a lapse kulud, mis jäid riigi kanda.
9.Maakohtu hinnangul ei ole kogutud tõenditest nähtuvalt kumbki vanem täitnud eeskujulikult oma isikuhooldusõigust lapse suhtes. Samuti on mõlemad vanemad rikkunud lapse varahooldusõigust ülalpidamiskohustuse ebapiisava täitmisega. Kohus nõustus emaga selles, et lapse isa suutlikkus tagada enda ja lapse varaline hakkamasaamine jätab soovida. Samas ei nähtunud kohtule, et ema ise oleks isast paremini suuteline last ülal pidama ja varahooldust teostama. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et isa oleks lapse hooletusse jätnud või tema huvid tagamata jätnud. Ka ei 4(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-7179 ole eestkosteasutused esile toonud, et laps oleks sattunud turvakodusse isapoolse hooletusse jätmise tagajärjel. Isa on püüdnud elamispinna tagamiseks teha eestkosteasutusega koostööd, s.o nii eelmise korteri üürivõlgnevuse likvideerimiseks kui ka uue ühise kodu leidmiseks, samuti tasuvama töö leidmiseks. Asjaolu, et isa tema eest hoolitseb, on kinnitanud ka laps kohtule. Asja menetlemise käigus ei ole leidnud tõendamist, et turvakodus viibimise ajal on lapse eest hoolitsenud enamasti ema.
10.On tõendatud, et ema on lapse suhtes vägivaldselt käitunud, sh tekitanud lapsele kehavigastusi. Ema väited isapoolse väärkohtlemise kohta ei ole menetluses tõendamist leidnud. Ka laps ise kinnitas kohtule, et tunneb end turvalisemalt isa juures. Kohus leidis, et ema püüdlused hoiduda edaspidi oma lapse suhtes vägivalla kasutamisest on iseenesestmõistetavad. Arvestades aga lühikese aja möödumist kuriteo toimepanemisest oma laste (sh puudutatud isiku I) suhtes ning asjaolu, et kuriteo eest mõistetud karistus on alles kehtiv, ei saa kuriteo toimepanemist ja selle kordumise ohtu siiski arvesse võtmata jätta ning eeldada, et ema on täielikult oma suhtumist muutnud. Muu hulgas kinnitab kohtu kahtlusi lapse turvalisuse tagatuse osas ema juures see, et avaldaja elab jätkuvalt koos isikuga, kes samuti avaldaja laste vastu vägivalla kasutamise eest süüdi mõistetud on.
11.26.06.2017 kuulas kohus ära lapse, kes avaldas, et kõige lähedasem isik talle on isa. Laps rääkis, et ta suhtleb emaga ja nad käivad koos jalutamas, kuid ta tahaks siiski elada koos isaga. Lapsel on isa elukaaslase ning tema tütardega hea läbisaamine. Turvakodust viis teda kooli tavaliselt isa. Turvakodus viibimise ajal kohtus ta rohkem isaga. Lapsel on hea meel, et ta saab taas isa juures elada. Ema juures elada ta pigem ei soovi, sest kardab, et võib uuesti juhtuda, et teda pekstakse.
12.Kohus leidis, et asjas ei ole tõendamist leidnud perekonnaseaduse (PKS) § 138 lg-s 1 toodud asjaolud, mis võiksid olla aluseks vanemale kuuluva hooldusõiguse üleandmiseks. Hooldusõiguse üleandmine ei vasta praegusel juhul lapse huvidele ning õiguse üleandmist taotlev vanem on vähem sobilik ja võimeline hooldusõigust teostama kui vanem, kellele hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas kuulub. Avaldaja ei ole tõendanud, et kohtulahendi, millega lapse viibimiskoha määramise õigus isale anti, tegemise aluseks olevad asjaolud oleks oluliselt muutunud. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et esineb alus ülejäänud küsimustes (peale viibimiskoha määramise) ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Ema ei ole välja toonud, milles seisneb vanematevaheline vaidlus taotluses toodud küsimustes – avaldusest, täiendusest ja kohtuistungil esitatud seisukohtadest nähtuvalt on vanemate vahel vaidlus vaid lapse elukoha osas. Kohtu hinnangul oli isa teostanud hooldusõigust lapse suhtes üldjoontes lapse huvidest lähtuvalt.
Määruskaebus
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-7179
13.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub ema maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse või teha uus määrus, millega avaldus rahuldada.
14.Ema on seisukohal, et ainuhooldusõiguse jätmine lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise küsimuses lapse isale ei ole põhjendatud ning on lapse huvidega vastuolus.
15.Lapse isa on rikkunud lapse varahooldusõigust. Ta tekitas olukorra, kus laps pidi viibima viis kuud turvakodus. Kohus jättis menetlusnorme rikkudes rahuldamata ema taotlused nõuda välja isa kontode väljavõtted ja Maksu- ja Tolliametilt isa puudutatava dokumentatsiooni. Sellega ei andnud kohus emale võimalust oma seisukohta tõendada ning suur osa tõendeid on jäetud tähelepanuta ja hindamata.
16.Kohus ei selgitanud välja lapse tõelist tahet, kumma vanemaga soovib ta elada. Selleks taotles ema lapse ärakuulamist psühholoogi juuresolekul ning tunnistajate VM ja KS ülekuulamist, kes saaksid ütlusi anda lapse ja isa suhete osas. Ema ei nõustu kohtu järeldusega, et lapsel on hingeline side mõlema vanemaga, ning leiab, et välja on selgitamata lapse tegelikud huvid, mida on võimalik teha psühholoogi abil.
17.Hooldusõiguse üleandmine emale vastab lapse huvidele ning üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Lapse isal on olnud võimalus osaleda lapse elus ning teostada lapse suhtes nõuetekohast hooldusõigust ja täita ülalpidamiskohustust, kuid ta ei teinud seda. Menetluse edasine käik
18.Lapse isa oma seisukohta ei esitanud.
19.Lapse esindaja ja eestkosteasutused palusid määruskaebuse jätta rahuldamata.
20.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
21.Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Järgnevalt vastab ringkonnakohus määruskaebuse väidetele.
22.PKS § 123 lg 1 järgi tuleb kohtul lapse hooldusõigusse puutuvaid asju läbi vaadates teha esmajoones lapse huvidest lähtuv lahend, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib kohus muuta varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. 6(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-7179 Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle (PKS § 137 lg 1). Avaldus rahuldatakse, kui on täidetud PKS § 138 lg 1 teises lauses sätestatud eeldused. Vastavalt PKS § 138 lg 1 teisele lausele muudetakse senist hooldusõiguse jaotust lapse suhtes, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ja õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. PKS § 138 lg 1 kolmas lause lisab täiendava kriteeriumi juhtumite jaoks, kus hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel. Nimelt peab sellisel juhul olema muutunud ka kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud.
23.Vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha väärtusotsustusel põhinev diskretsiooni- ehk kaalutlusotsustus. Seejuures tuleb kohtul arvestada mõlema vanema õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid, mis hooldusõiguse teostamise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb kaalumisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (TsMS § 9 lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide asjaolude kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus praegusel juhul ületanud PKS §-dest 137 ja 138 ning sama seaduse muudest sätetest tulenevaid diskretsiooni piire. Samuti ei ole ringkonnakohus tuvastanud menetlusõiguse normide olulist rikkumist.
24.Kuigi avaldaja on esitatud avalduses soovinud lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse ja saada endale lapse ainuhooldusõigus, on vanematel asja materjalidest nähtuvalt erimeelsus peamiselt lapse viibimiskoha (sh elukoha) otsustusõiguse üle, mis on Harju Maakohtu 03.03.2016 määruse alusel antud isale. Maakohus asus õigesti seisukohale, et seoses ema avaldusega anda temale ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramiseks, tuli maakohtul tuvastada, kas Harju Maakohtu 03.03.2016 määruse tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud.
25.Kolleegium ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maakohtu vaidlustatud määrus on vastuolus lapse huvidega. Maakohus on vaidlustatud määrusest nähtuvalt kaalunud lapse huve ning arvestanud kõigi oluliste asjaoludega ning leidnud, et lapse ema ei ole valmis last veel enda juurde elama võtma. Sellise hinnanguga tuleb kolleegiumi hinnangul nõustuda. Maakohus tuvastas, et ema elamistingimused ja valmisolek last kasvatada ei ole paranenud võrreldes ajaga, kui hooldusõigus lapse viibimiskoha osas anti üle isale. Ema kavatsus otsida tulusam töökoht ja lapsele sobilikum elamispind on seni jäänud tulemusteta. Lisaks vanemate majanduslikule valmisolekule tagada lapsele sobilik elukoht ja hoolitsus, on maakohus põhjendatult hinnanud ka vanemate võimet tagada lapsele turvaline elukeskkond. Maakohus on tuvastatud asjaolude põhjal õigesti järeldanud, et arvestades lapse ema ja tema
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-7179 elukaaslase varasemat vägivaldsust lapse suhtes, on lapsel endiselt turvalisem elada koos oma isaga. Laps on nii temale määratud esindajale kui kohtule väljendanud oma hirmu, et ema juures elades võivad füüsilised rünnakud korduda (tl-d 40 pöördel, 103). Ka eestkosteasutuste arvamuste kohaselt ei ole lapse ema oma käitumisega näidanud üles huvi senise elukorralduse muutmiseks selliselt, et lapsele oleks tagatud turvaline elukeskkond ja areng. Seega ei tuginenud maakohus määruse tegemisel üksnes vanemate elamistingimusi puudutavatele asjaoludele, vaid lapse hooldusõiguse küsimuse lahendamist mõjutavale teabele tervikuna. PKS § 134 lg 1 sätestab, et kui kohtul on põhjust eeldada, et lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu miski ohustab ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, tuleb kohtul ohu ärahoidmiseks rakendada vajalikke abinõusid. Vaatamata asjaolule, et isa majanduslike raskuste tõttu pidi laps viibima vahepeal turvakodus, on ta siiski suutnud tänaseks tagada lapsele sobiliku ja turvalise kodu. Eelnevalt kirjeldatud järeldusele jõudmisel hindas maakohus kõiki tõendeid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et maakohus eksis oma järelduste kujundamisel tegelikele asjaoludele hinnangut andes. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lapse ema ei ole toonud esile sedavõrd muutunud asjaolusid, mis tingiksid lapse huvidest lähtuvalt teistsuguse lahendi tegemise.
26.Vastuseks määruskaebuse etteheitele, et maakohus ei selgitanud välja lapse tõelist tahet küsimuses, kumma vanemaga soovib ta elada, märgib kolleegium järgmist. PKS § 137 lg 2 p 1 järgi on ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse lahendamisel lapse seisukoht otsustava tähendusega üksnes juhul, kui laps on vähemalt 14-aastane. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et lapse ärakuulamiseks ei olnud vajalik psühholoogi juuresviibimine. Maakohus on õigesti leidnud, et üksnes asjaolu, et laps emale räägib üht ja teistele teist, ei pruugi tähendada seda, et lapse ütlused ei ole usaldusväärsed (tl 108 pöördel).
27.Menetlusnormide rikkumist ei näe kolleegium praegusel juhul ka avaldaja esitatud tõendite kogumise taotluste rahuldamata jätmises. Kolleegium iseenesest nõustub avaldajaga, et hagita asja läbivaatamisel on kohtul aktiivsem roll ning kohus peab vastutama väljaselgitatud asjaolude piisavuse ja objektiivsuse eest (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7). Sellest siiski ei järeldu, et kohus peaks rahuldama hagita menetluses kõik menetlusosaliste taotlused tõendite kogumiseks ja vastuvõtmiseks. TsMS § 238 lg-st 1 tulenevalt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Sama lõike järgi ei ole tõendil asjas tähtust eelkõige siis, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada (mh kui asjaolu ei ole vaidlusalune) või kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Maakohus on 27.06.2017 ja 03.07.2017 määrustes (tl-d 104 ja 108) leidnud, et asjaolud, mille kohta avaldaja on tõendite kogumist soovinud, kas ei vaja tõendamist või on nende asjaolude kohta juba piisavalt teavet kogutud. Maakohus on vastavaid menetluslikke otsuseid piisavalt põhjendanud ning ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega.
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-7179
28.Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 teise lause alusel jätab kolleegium avaldaja ning puudutatud isiku II ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud nende endi ning lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. Eelmärgitut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Ele Liiv
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.