Xxxxavaldus Xxxxainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse elukoha määramise osas avaldajale ning muudes last puudutavates küsimustes ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks lapse suhtes ja avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja Xxxx(isikukood xxxx, e-post: xxxx), riigi õigusabi korras esindaja advokaat Anna Solomko (e-post: [email protected])
esindajad
Puudutatud isik I Xxxx(isikukood xxxx), määratud korras esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev (e-post: [email protected]) Puudutatud isik II Xxxx(isikukood xxxx; elukoht xxxx, epost: xxxx) Eestkosteasutused: Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu), esindaja Kristi Kensap (e-post: [email protected]); Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu), esindaja Viive Lindsalu (e-post: [email protected]); Tallinna linn (Xxxx Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja Airi Vaaderpall (e-post: [email protected]) Ärakuulamine toimus
4.juulil 2017
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xxxxavaldus täielikult rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda ning lapse esindamise kulud riigi kanda. Määrus tuleb toimetada kätte menetlusosalistele.
2-17-7179 Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Xxxx(edaspidi ka avaldaja või ema) esitas 8.05.2017 Harju Maakohtule avalduse Xxxx(edaspidi ka isa) vastu, milles taotles lõpetada Xxxxainuotsustusõigus alaealise lapse Xxxx(edaspidi ka laps) igakordse viibimiskoha määramise suhtes ning üle anda ainuotsustusõigus lapse igakordse viibimiskoha määramise suhtes avaldajale, samuti lõpetada avaldaja ja Xxxxühine hooldusõigus lapse suhtes ja anda ainuhooldusõigus täielikult üle avaldajale. Alternatiivselt taotleb avaldaja lõpetada Xxxxainuotsustusõigus lapse Xxxxigakordse viibimiskoha määramise suhtes ning ainuotsustusõigus lapse igakordse viibimiskoha määramise osas üle anda avaldajale ning lõpetada avaldaja ja Xxxxühine hooldusõigus lapse Xxxxüle osaliselt ja anda hooldusõigus lapse üle avaldajale varahooldusõiguse, huviringide-ja koolivaliku ning tervishoiu küsimustes. Avalduse kohaselt lõpetati Harju Maakohtu 03.03.2016. a määrusega Xxxxja Xxxxühine hooldusõigus alaealise Xxxxsuhtes osaliselt ning anti Xxxxainuotsustusõigus alaealise lapse igakordse viibimiskoha (sh elukoha) määramise suhtes. Ülejäänud osas on vanematel lapse suhtes ühine hooldusõigus. Laps elas isaga kuni 04.12.2016. Alates 05.12.2016 on laps isalt ära võetud ning paigutatud Tallinna Laste Turvakodu Männi keskusse. Vaatamata sellele, et laps ei ela juba 5 kuud isaga, saab isa lapse elatisraha avaldajalt kohtutäituri vahendusel ning kasutab seda enda huvides. Hageja töötasust tehakse kinnipidamisi täitemenetluses lapse arvele, kuid lapse arvele ja pangakaardile omab ligipääsu üksnes lapse isa. Seega ei kasuta isa lapse elatist lapse huvides. Avaldajal on olemas kodu ja ta soovib last enda juurde elama võtta ning osaleda tema kasvatamises ja ülalpidamises. Hetkel omab avaldaja kindlat elukohta (korter 28 m2) aadressil Xxxx, Tallinn, kuid kavatseb otsida uue suurema elamispinna. Avaldaja suhtleb lapsega turvakodus ning nädalavahetustel kl 10.00-18.30 on avaldajal lubatud aega veeta koos lapsega. Nädala keskel viib avaldaja last kooli (laps käib esimeses klassis) ning toob koolist tagasi, samuti viib last jalgpalli trenni. Avaldaja ei kunagi last hooletusse jätnud. Avaldajal on pakkuda lapsele kõik eluks ja arenguks vajalik. Avaldaja käib tööl XxxxOÜ-s (töötab operaatorina) ning otsib uut töökohta suurema töötasuga. Avaldaja esindajal õnnestus näha ka last ning lühidalt vestelda temaga. Oli näha, et lapse ja ema vahel on kiindumussuhted, laps armastab oma ema. Kohtumise käigus laps kallistas ema. Laps ütles, et talle ei meeldi turvakodus ning ta tahab elada oma emaga. Lapse sõnade järgi ei külasta isa teda seal. Lapsele meeldib koos emaga aega veeta. Vabal ajal ema koos lapsega jalutavad, mängivad ning teevad koduseid ülesandeid, samuti käivad jalgpalli trennis. Laps oli hästi riietatud ja hoolitsetud. Esindaja on seisukohal, et kohus peab kindlasti ära kuulama lapse isiklikult tema tavalises keskkonnas TsMS § 5521 lg 1 teise lause mõttes. Hooldusõiguse üleandmisega lapse emale ei jää lapse isa ilma suhtlusõigusest lapsega ega millestki muust tavapärasest, mis oleks olnud isa elu lahutamatu osa. Selles osas on ema valmis lapse isaga sõlmima mõistlikku kompromissi. Oma käitumisega näitas lapse isa oma soovimatust osaleda lapse elus. Laps sattus turvakeskusesse ning viibib seal juba 5 kuud, isa ei tule lapse juurde ega suhtle temaga. Lapse isa ei hoolitsenud ega hoolitse lapse arengu, hariduse, turvalise ja stabiilse elukeskkonna eest. Lapse eest hoolitseb ema. Kui laps elas emaga, ei täitnud lapse isa oma ülalpidamiskohustust. Tal on suur elatise võlg.
2-17-7179
Arvestades avaldaja ja lapse isa suhete laadi (täpsemalt nende puudumist), on vanemate omavaheline suhtlemine ja koostöö peaaegu võimatu. Takistatud on lapse elukorraldusega seonduvate oluliste otsuste ja toimingute tegemine. Lapse peamiseks huviks on stabiilne elukorraldus ja turvaline keskkond. Arvestades, et käesoleval ajal hoolitseb lapse heaolu eest avaldaja üksinda, on ainuhooldusõiguse üleandmine emale põhjendatud. Hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele ning üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Lapse isal on olnud võimalus osaleda lapse elus ning teostada lapse suhtes nõuetekohast hooldusõigust ja täita ülalpidamiskohustust, eriti kui laps elas temaga. Tema aga seda ei teinud. Nüüd teeb avaldaja kõik endast sõltuva, et tagada lapse eluks ja heaoluks vajalikud tingimused ning hoolitseb oma lapse eest parimal võimalikul moel. Lapse ema soovib last turvakodust koju tagasi võtta ning kasvatada teda normaalsetes tingimustes. Juhul, kui kohus leiab, et hooldusõiguse täielik üleandmine ei ole põhjendatud, siis avaldaja taotleb hooldusõiguse osalist üleandmist eespool toodud põhjustel temale järgmistes küsimustes: lapse viibimis- ja elukoht; huviringide-ja koolivaliku (hariduskorraldus); tervishoiuga seonduv; lapse varaga seotud küsimused.
2.Kohus võttis 11.05.2017 määrusega avalduse menetlusse, andis lapsele riigi õigusabi ning kohustas eestkosteasutusi, lapsele määratavat esindajat ja puudutatud isikut II esitama seisukohad.
3.Tallinna linn (Tallinna kesklinna Valitsuse kaudu) ei toetanud 22.05.2017 seisukohas esitatud avaldust, kuna avaldus ei vasta lapse huvidele ja vajadustele. Harju Maakohtu 03.03.2016 kohtumääruse põhjendustest nähtub, et lapse ema nõustus ärakuulamisel, et laps jääb elama isa juurde, kuna ema elamistingimused on lapsele mittesobivad (1-toaline korter, 28 m2). Tallinna Kesklinna Valitsuse lastekaitsetöötajatel ei õnnestunud avaldajaga telefoni teel ühendust saada, kuna korduvaid kõnesid avaldaja vastu ei võtnud ega vastanud vastamata kõnedele. Lastekaitsetöötajad tegid 16.05.2017 etteteatamata kodukülastuse avaldaja elukohta. Korteri ukse avas avaldaja alaealine tütar, kes suitsetas lastekaitsetöötajate nähes, sulges kiiresti ukse ja palus oodata, seejärel selgitas, et ema on tööl ning keeldus lastekaitsetöötajaid korterisse sisse laskmast väites, et kasuisa magab. Tütre sõnul elab antud elamispinnal (1-toaline korter, 28m2) kokku neli inimest ja perekonnal on ka suur koer. Avaldaja võttis kodukülastuse järgselt lastekaitsetöötajaga ühendust ning selgitas, et perekonna elutingimused on samad, mis aasta tagasi- ajal, mil Xxxxisa juurde elama läks. Avaldaja on taotlenud kohalikult omavalitsuselt suuremat korterit ning on järjekorras. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna hinnangul puudub lapse ema elukorralduses stabiilsus, mis omakorda tekitab küsitavuse, kas ta suudab pakkuda alaealisele lapsele turvalist ning stabiilset elukeskkonda. Lapsevanem peaks enne enda elukvaliteeti reaalselt parandama ning seejärel tõestama, et on suuteline oma last ise kasvatama.
4.Tallinna linn (Xxxx Linnaosa valitsuse kaudu) ei toetanud 24.05.2017 seisukohas avaldust. Mõlemad Xxxx vanemad on varasemalt kriminaalkorras karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemise eest. Lastekaitse spetsialistid on Xxxx vanematega tegelenud avaldaja vanema lapsega seonduvalt juba enne Xxxx sündi. Harju Maakohtu 10.06.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-2769 võeti Xxxxära hooldusõigus Xxxxja Xxxxsuhtes. Xxxxhooldusõigust Xxxxsuhtes piirata ei olnud võimalik, sest lapse sünniaktis puudus märge isa kohta. Harju Maakohtu 20.11.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-1161020 tuvastati Xxxxpõlvnemine Xxxx. Harju Maakohtu 23.05.2011 otsusega kriminaalasjas
2-17-7179 1-10-1360 vabastati Xxxxkaristuse kandmisest enne tähtaega tingimisi kuni 30.09.2012 kriminaalhooldusele allutamisega. Harju Maakohtu 26.06.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-1319462 taastati Xxxxhooldusõigus Xxxx ja Xxxxsuhtes ja lapsed asusid elama ema juurde. 27.07.2015 alustas Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo Lastekaitse talitus menetlust kriminaalasjas nr 15230103964 karistusseadustiku § 121 lg 2 p 2 tunnustel selles, et 24.07.2015 õhtupoolikul aadressil Xxxx, Tallinn asuvas korteris kasutas avaldaja elukaaslane Xxxx(ik xxxx) füüsilist vägivalda oma elukaaslase Xxxxlaste Xxxxja Xxxxsuhtes, tekitades lastele füüsilist valu ja tervisekahjustusi. 25.07.2015 hommikupoolikul, samal aadressil, kasutas Xxxxfüüsilist vägivalda oma laste Xxxxja Xxxxsuhtes, tekitades lastele füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Xxxxtunnistati süüdi Harju Maakohtu 07.09.2016 kohtuotsuse alusel KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Karistuseks mõisteti talle vangistus 8 kuud, katseaeg 1 aasta ja 6 kuud. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnas võeti Xxxxarvele 16.09.2016. Karistuse kandmine peaks lõppema 06.03.2018. Harju Maakohtu 03.03.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-15099 rahuldati Xxxxavaldus osaliselt, lõpetati Xxxxja Xxxxühine hooldusõigus alaealise Xxxxsuhtes osaliselt ning anti Xxxxainuotsustusõigus alaealise Xxxxigakordse viibimiskoha määramise suhtes. Xxxx Linnaosa Valitsuse lastekaitse spetsialisti järelvalve all on Xxxxja Xxxxolnud alates 24.03.2016. Xxxxelas koos pojaga Tuulemaa sotsiaalmajutusüksuses (SMÜ). Alates maist 2016 jäi Xxxx SMÜ-le võlgu üüri ning ei suutnud pidada kinni temaga korduvalt kokku lepitud võla tasumise maksegraafikutest. 13.10.2016 tegi Xxxx Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond Xxxxtoetamiseks ja üürivõla vähendamiseks 100 eurot sotsiaaltoetust ning paluti anda ülejäänud osa tasumiseks pikendust kuni 24.11.2016. 28.11.2016 lõpetati XxxxSMÜ majutusleping maksekohustuse mittetäitmisega. 05.12.2016 paigutas lastekaitse spetsialist Xxxx Xxxx. Xxxxasus elama resotsialiseerimisüksusesse. Xxxxtegi lastekaitse spetsialist juhtumiplaani, mille eesmärkideks oli SMÜ üürivõla tasumine, et vajadusel saaks sinna tagasi kolida; tasuvama töökoha leidmine, mille tulemusel saaks kolida koos lapsega üürikorterisse. Xxxxleidis 16.05.2017 üürikorteri aadressil Xxxx, Tallinn. Lastekaitse spetsialist teostas 16.05.2017 kodukülastuse antud aadressile. Kahetoaline korter on kõigi mugavustega, puhas ja korralik. 16.05.2017 viis Xxxxpoja Xxxx turvakodust koju. Tallinna Xxxxüksuse juhi sõnul kohanes Xxxxturvakodus probleemideta. Lapse ema kohtus lapsega nädalavahetustel. Turvakodusse minnes oli lapse isa nõus, et hakkab poega kooli viima ja tooma. Kuni 07.03.2017 toimisid kokkulepped enam vähem, isa helistas, kui ei saanud last kooli viia või tuua. 07.03.2017 teatas isa, et on tööga hõivatud ja ei saa Xxxxt kooli viia ja turvakodu organiseeris lapse kooli jõudmise. Koolist turvakodusse tõi last isa. Isa ja lapse omavaheline kvaliteetaeg on olnud kooli minnes või koolist tulles. Nädalavahetustel ja kooli vaheajal ei näidanud isa initsiatiivi, et pojaga tegeleda. Lapse ema võttis poega laupäeviti ja pühapäeviti, ema pidi turvakodusse jõudma 9.30 ja lapsega koos olema kuni
18.30.Xxxxkokkulepitud kellaaegadest kinni ei pidanud, tuli alati hiljem. Lähtudes lapse vanusest, vajadustest ja huvidest ning juhul, kui vanemad ei sõlmi teistsugust kompromissi ja seda kohtule iseseisvalt ei edasta, on Xxxx Linnaosa Valitsuse lastekaitse spetsialisti hinnangul lapse Xxxxhuvides praeguse elukorralduse säilimine ehk siis lapse püsiv elukoht oleks tema isa Xxxxjuures. Xxxxkasutas oma alaealise lapse Xxxxsuhtes füüsilist vägivalda, mille eest on tal karistus lõpuni kandmata, samuti elab Xxxxendiselt koos elukaaslase Xxxx, kes on süüdi mõistetud samas kriminaalasjas.
2-17-7179
5.Lapsele määratud esindaja 30.05.2017 seisukohas avaldust ei toetanud ning leidis, et avalduse rahuldamine ei oleks lapse huvidega kooskõlas ja kindlasti ei tagaks lapsele stabiilsust ja turvalisust. Laps ei asu enam turvakodus vaid elab isa juures. Isa kahetoaline üürikorter on puhas ja heas seisukorras. Koos isaga elavad korteris veel isa elukaaslane koos kahe tütrega, elukaaslane ootab Xxxx last. Lapsed elavad oma toas ja vanemad teises toas. Xxxx avaldas esindajale, et talle meeldib isa juures ning tal on tüdrukutega head suhted. Xxxx ei taha oma elus midagi muuta. Laps avaldas ka, et ema juures ta elada ei soovi ning teda peksti seal. Lapse isal on olnud majanduslikke raskusi, kuid nüüd on olukord paranenud. Isa selgitas, et lastekodus elas laps seetõttu, et lastekaitse ei saanud korraldada isale ja lapsele ajutist elukohta, kuna ajutised elukohad on ette nähtud emale lapsega, mitte isale lapsega. Isa viis enda sõnul last iga päev kooli ja koolist tagasi turvakodusse.
6.Xxxxei nõustunud 31.05.2017 seisukohas avaldusega. Avaldaja on järelevalve all poja peksmise eest ning elab senimaani koos Xxxx, kes samuti Xxxx peksis ja on ka järelevalve all. Avaldaja ei ole osutanud ka lapsele piisavalt tähelepanu ega tasunud tema kooliarvet. Aasta jooksul on ta käinud koolis vaid ühel korral. Ema elab jätkuvalt väikeses korteris. Xxxx arvab, et lapsel on isaga parem elada.
7.Tallinna linn (Põhja- Tallinna Valitsuse kaudu) ei toetanud 01.06.2017 seisukohas avaldust. Avaldaja elutingimused ei ole võrreldes varasema menetlusega paranenud. 16.12.2016 teostasid lastekaitsespetsialistid avaldaja elukoha aadressile kodukülastuse. 1-toalises korteris puudub küttesüsteem. Külmade ilmade korral oleks vaja kütta elektriradiaatoriga. Sooja vee saamiseks on elektriboiler. Lastel puuduvad voodid ja nad magavad emaga ühes laias voodis, mis hõlmab peaaegu kogu toa. Xxxx elukaaslane pidavat magama põrandal madratsil. Toas ei ole ruumi lastele õppimiskoha sisse seadmiseks. Avaldaja tütar Xxxx S , sünd xxxx, ööbib koolipäevadel Xxxx Lastekeskuses. Xxxxelukaaslane Xxxxei tööta. Xxxxja Xxxxon 07.09.2016 Harju Maakohtu kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-16-4758 alusel KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises süüdi tunnistatud ja määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul kriminaalhooldaja järelevalve alla. 24.05.2017 teostasid lastekaitsespetsialistid Viive Lindsalu ja Kristi Liiv kodukülastuse Xxxxelukohta Xxxx, Tallinn, milleks on 2-toaline kõigi mugavustega üürikorter. Xxxxsõnul elavad selles korteris nemad Xxxx kahekesi. Xxxxsoovib nädalavahetustel tuua sinna ka oma eraldi elava tütre Xxxx, sünd xxxx. Kodukülastuse ajal viibis korteris ka Xxxxpraegune elukaaslane Xxxx. Mehe sõnul ei ole nad veel otsustanud, kas hakkavad koos elama või mitte. Xxxx on kaks eelkooliealist tütart ja peagi sünnib ühine laps Xxxx. Enda sõnul Xxxxpraegu ei tööta ja on arvel Töötukassas. 24.05.2017 Tallinna Laste Turvakeskuse Turvakoduteenuse juhilt Tiina Simsonilt saadud informatsiooni kohaselt ei näidanud Xxxx pojaga suhtlemisel aktiivsust ja initsiatiivikust ning suhtles lapsega siis, kui turvakodu töötajad talle helistasid ja palusid lapse enda juurde võtta. Sageli tõi Xxxx tagasi turvakodusse vanem õde, mitte ema. Tiina Simsoni hinnangul puudub Xxxxlapse vastu stabiilne huvi. Xxxxoli pojaga suheldes kohati liiga jäik ja karm ning tal puudus lapsega suhtlemisel pehmus. Eestkosteasutuse arvamusele on lisatud isa ja poja suhte paremaks iseloomustamiseks Tiina Simsoni 24.01.2017 Xxxx LOV-le esitatud teave Xxxxkohta. 31.05.2017 Xxxx Põhikooli õpetajalt, Xxxx klassijuhatajalt, Xxxxsaadud informatsiooni kohaselt on poisil suured õpiraskused, ta ei ole võimeline iseseisvalt õppima ja vajab
2-17-7179 täiskasvanute abi. Samuti ei suuda ta kontrollida oma käitumist koolis. Xxxxon klassijuhataja kohtunud ühe korra, kui ema last hommikul kooli saatis. Ema ei küsinud midagi lapse õppetööga toimetuleku kohta, vaid tundis huvi ainult rahaliste küsimuste vastu. Xxxx on klassijuhataja kohtunud samuti ühe korra, kui isa kohtule esitamiseks kirja küsis. Lapse õppimise vastu ei ole kumbki vanem huvi tundnud. Arvestades asjaolu, et nii Xxxx kui Xxxx on Xxxx füüsilise väärkohtlemise eest süüdi tunnistatud ja nende suhtes kehtib katseaeg, on oht lapse uueks väärkohtlemiseks väga kõrge. Xxxx ei ole oma 08.05.2017 Harju Maakohtule esitatud avaldusele lisanud ühtegi tema väiteid, mis puudutavad suhtlemist lapsega, tõendavat dokumenti.
8.Avaldaja leidis 20.06.2017 täiendavas seisukohas, et avalduse rahuldamise eeldused esinevad ka vaatamata sellele, et laps ei viibi enam turvakodus. Isa on käitunud üüri tähtaegselt tasumata jätmisega lapse suhtes hooletult. Isa pidi ette nägema, et võlgade likvideerimata jätmisel öeldakse üürileping üles ning laps võidakse paigutada turvakodusse. Lapse isa ei muretsenud sellise asjade võimaliku käigu pärast. Alles peale avalduse menetlusse võtmist leidis isa endale uue üürikorteri ja viis poja koju. Kuivõrd isa on töötu, ei ole selge, millest ta kavatseb maksta igakuiselt üüri 300 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud ja millistest vahenditest oma laps ülal pidada. Seega ei ole selge isa varaline võimekus. Avaldaja viitab ka lapse isa kriminaalkaristusele. Avaldajale teadaolevalt külastab isa sageli kasiinot. Tõenäoline on, et lapse isa kulutab avaldajalt saadud elatise oma huvides (hasartmängudeks või oma teiste laste ülalpidamiseks, sh teisele lapsele elatise maksmiseks) ning laps jääb vajaliku hoolduse ja ülalpidamiseta. Avaldaja käib tööl ja täidab oma tööülesandeid kohusetundlikult. Tal on kindel töötasu ning ta on otsimas perele suuremat korterit. Kuivõrd avaldajale on laps kinnitanud soovi elada koos emaga ning soovimatust elada koos isaga, samuti on laps väitnud, et isa külastas teda turvakodus harva, on avaldaja hinnangul vajalik kuulata laps ära psühholoogi juuresolekul, kuid ilma kõrvaliste isikuteta. Avaldaja hinnangul suudab vaid psühholoog välja selgitada, kas laps räägib tõtt või on teda sunnitud avaldama ühele vanemale sobivat seisukohta. Lapse sõnul andis isa talle rihma ja laps kardab isa. Ei ole õige lähtuda vaid varasemast juhtumist, avaldaja on oma käitumist oluliselt paremaks muutnud ja laps on talle andestanud. Avaldaja esitas täiendavas seisukohas ka mitmeid taotlusi, mille kohus osaliselt rahuldamata jättis. Avaldaja esindaja esitas ka 29.06.2017 vastuväite kohtu tegevusele, mille kohus 03.07.2017 määrusega rahuldamata jättis.
9.Kohus kuulas 26.06.2017 ära Xxxx , kes avaldas, et kõige lähedasem isik talle on isa. Xxxx rääkis, et ta suhtleb emaga ja nad käivad koos jalutamas, kuid Xxxx tahaks siiski elada koos isaga. Xxxxl on oma isa elukaaslase ning tema tütardega hea läbisaamine. Turvakodust viis teda kooli tavaliselt isa. Turvakodus viibimise ajal kohtus ta enam isaga. Xxxxl on hea meel, et ta saab taas isa juures elada. Isaga saab huvitavaid asju teha ja igal pool käia. Ema juures elada ta pigem ei soovi, sest kardab, et võib uuesti juhtuda, et teda pekstakse.
10.04.07.2017 kohtuistungil jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde. Avaldaja selgituse kohaselt ei vasta tõele väited, et ta on last peksnud- lapse sõnul lõi hoopis isa teda. Laps räägib, et armastab ema ja tahab koos temaga elada. Avaldaja ei osanud välja tuua, millised asjaolud on oluliselt muutunud võrreldes eelmise menetlusega, mil kohus andis isale ainuotsustusõiguse lapse igakordse viibimiskoha osas. Ema selgitas, et ei saa muuta oma elutingimusi, kuna on kohustatud tasuma lapsele elatist. Avaldaja ei vastanud elatise hagile
2-17-7179 seetõttu, et tal ei olnud võimalik tasuta juristiga konsulteerida, jurist oli puhkusel. Ema töötasu on 450-480 eurot kuus, osa tuleb arvelduskontole ning osa makstakse sularahas. Ema ei osanud kohtule selgitada ka, miks ta suudab oma väikesest sissetulekut ja mitmeid alaealisi ülalpeetavaid arvestades isast paremini Xxxxt ülal pidada. Ema kinnitas, et isa ei ole teinud takistusi lapsega suhtlemiseks, isa on lihtsalt raske telefoni teel kätte saada. Praegu on laps olnud pikalt emaga. Ema ei osanud tuua välja, milles seisneb lapse abivajadus (laps on raske puudega) ning väitis, et isa ei ole teda sellest teavitanud. Ema ei toonud välja, milles seisnevad erimeelsused lapse huviringide, kooli ja tervishoiu osas ning selgitas, et vaidlus on põhiliselt siiski elukoha määramise osas. Isa selgitas, et tema majanduslikud raskused olid ajutised. Raskused olid tingitud sellest, et eelmine tööandja jättis töötasu maksmata. Viimati oli ta kojamees kolmel objektil. Last ei võetud temalt ära, vaid paigutati tema palvel turvakodusse. Lapse ema ei ole lapse vastu huvi tundnud, pärast eelmist menetlust võttis ema lapse enda juurde alles poole aasta pärast. Isa peab alati ema paluma, et viimane lapsega suhtleks. Isa hinnangul ei ole ema ajendiks käesoleva avalduse esitamisel mitte lapse huvid vaid vajadus vabaneda elatise tasumisest. Isa ei ole takistanud emal lapsega suhelda. Isa loodab peatselt tööd leida. Isa selgitas, et tema pere sissetulek on koos kõigi toetustega 1500 eurot, millele lisandub töötukassast saadav raha. Tallinna Kesklinna Valitsuse hinnangul esitas ema samasisulise avalduse nagu varem, kuid aasta jooksul ei ole ema oma elutingimusi muutnud, vaatamata oma kavatsustele. Mõlemal vanemal on lapsega lähedane suhe, kuid stabiilset elukohta suudab pakkuda hetkel vaid isa. Kõiki asjaolusid arvesse võttes on lapsel isa juures stabiilsem elukorraldus.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega ja täiendava seisukohaga, puudutatud isiku II ning kohaliku omavalitsuse seisukohtadega ja lapse esindaja seisukohaga leiab, et avaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
12.Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale (PKS § 119 esimene lause). PKS § 120 lg 2 p 1 alusel esindab vanem last üksinda, kui tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus. PKS § 124 lg 1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (PKS § 127 lg 1 esimene lause). PKS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 138 lg-s 1 on sätestatud, et kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, võib teine vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks
2-17-7179 osaliselt või täielikult temale üle. Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, või ühise hooldusõiguse taastamist. PKS § 137 lg 3 alusel lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi.
13.Harju Maakohtu 03.03.2016 määrusega on lõpetatud Xxxxja Xxxxühine hooldusõigus alaealise Xxxxsuhtes ning antud Xxxxainuotsustusõigus alaealise Xxxxigakordse viibimiskoha (sh elukoha) määramise suhtes. Kuigi lapse igakordse viibimiskoha osas on antud isale ainuotsustusõigus, tuleb seda kohtu hinnangul käsitleda siiski hooldusõiguse osalise üleandmisena isale, kuivõrd otsustusõigus hõlmab tavapäraselt endas vaid ühekordsete otsustuste tegemise õigust ning hooldusõigus kestvat õigust otsustada lapse viibimiskoha üle. Avaldaja on seega sisuliselt esitanud avalduse lapse isale kuuluva osalise hooldusõiguse üleandmiseks emale lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas. Riigikohus on 25. mai 2016. a otsuse nr 3-2-1-35-16 (p 13) leidnud, et otsustusõiguse saamiseks (PKS § 119) saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses lõpetada. Seevastu on ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise (PKS § 137 lg 1) avalduse eesmärk üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse (vt Riigikohtu 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1159-15, p 25). Samuti on avaldaja taotlenud ülejäänud küsimustes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist ning hooldusõiguse täielikult avaldajale andmist. Alternatiivselt on avaldaja taotlenud lisaks viibimiskoha osas hooldusõiguse emale üleandmisele lõpetada ühine hooldusõigus osaliselt ja anda avaldajale üle hooldusõigus lapse varahoolduse, huviringide, haridusekorralduse ning tervishoiu küsimustes.
14.Avalduse lahendamiseks tuleb kindlaks teha, kas varasema kohtulahendi tegemise aluseks olevad asjaolud on oluliselt muutunud, kas ühise hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele kas lapse ema on arvestades avaldatud asjaolusid võimeline last vaimselt ja majanduslikult kasvatama, samuti milline on tema hingeline seotus lapsega ja senine pühendumine lapse eest hoolitsemisele ning lapsele pakutavad (tulevased) elamistingimused (PKS § 137 lg 3).
15.Kogutud tõenditest nähtub, et Xxxx , sündinud xxxx, on avaldaja ja Xxxxühine laps (tl 17). Xxxxviibis xxxx ales 05.12.2016 kuni 16.05.2017 (tl 68; 37 pöördel). Kogutud tõenditest nähtub ka, et kumbki vanem ei ole täitnud eeskujulikult oma isikuhooldusõigus lapse suhtes, samuti on mõlemad vanemad rikkunud lapse
2-17-7179 varahooldusõigust ülalpidamiskohustuse ebapiisava täitmisega. Avaldaja etteheited Xxxxon suuremas osas varalised. Xxxxei ole vaielnud vastu avaldaja väidetele ülalpidamiskohustuse rikkumise ja elatise võlgnevuse kohta ajavahemiku eest, mil laps elas ema juures ning oli ema ülalpidamisel. Asjaolu, et isalt elatise saamiseks pidi avaldaja pöörduma nõudega kohtu poole, on tõendatud Pärnu Maakohtu 20.01.2014 maksekäsuga (tl 13), millega kohustati Xxxxmaksma Xxxx le elatist 160 eurot kuus. Kohus nõustub avaldajaga selles, et lapse isa on oma tegevuse, õigemini tegevusetusega tekitanud olukorra, kus laps pidi viibima ajutiselt turvakodus. Samas märgib kohus, et kui lapse ema oleks täitnud oma ülalpidamiskohustust kohaselt, oleks see tõenäoliselt vähendanud isa rahalisi raskuseid üüri tasumisel. Ka ema pole esitatud tõenditest nähtuvalt täitnud ülalpidamiskohustust kohaselt. Harju Maakohtu 27.06.2016 tagaseljaotsusega on emalt välja mõistetud elatis 215 eurot kuus Xxxxülalpidamiseks (tl 10 pöördel-11 pöördel). Avaldaja on esitatud väljavõttest (tl 12) nähtuvalt tasunud elatist kohtutäituri vahendusel 2017. a veebruaris 115,91 eurot ja märtsis 111,25 eurot, seega oluliselt väiksemas ulatuses, kui ta kohustatud oli. Seega on ka avaldaja rikkunud lapse varahooldusõigust ülalpidamiskohustuse ebakohase täitmisega. Avaldaja on leidnud, et lapse isa ei ole suuteline piisavalt last ülal pidama, millisel juhul võib taas tekkida olukord, kus laps peab ajutiselt turvakodusse suunduma; avaldaja arvates on võimalik, et isa tasub avaldaja poolt makstud elatisest hoopis oma teise või teiste laste ülalpidamise eest ning kasutab elatist kasiinos mängimiseks. Kohus nõustub avaldajaga selles, et lapse isa suutlikkus tagada enda ja lapse varaline hakkamasaamine jätab soovida. Samas ei nähtu kohtule, et avaldaja ise oleks isast paremini suuteline last ülal pidama ja varahooldust teostama. Muuhulgas tegi kohus avaldaja suhtes elatise nõudes tagaseljaotsuse põhjusel, et avaldaja ei vastanud hagile. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane avaldaja väide, mille kohaselt takistas tal hagile vastamist tasuta juristi puhkusel viibimine. Elatise nõudes on kohtul uurimisprintsiip, st avaldajal oleks piisanud vaid kohtule faktiliste asjaolude, s.o oma reaalsed sissetulekud, vara ja vältimatud väljaminekud, esiletoomisest ning kohus oleks andnud ise juhised, millised asjaolud oleks tulnud veel esile tuua, võimaldamaks elatise väljamõistmist vaid ulatuses, milles avaldaja oleks suuteline seda reaalselt tasuma. Ka asjaolu ise, et emalt lapsele ülalpidamise saamiseks oli vajalik kohtusse pöördumine, ei iseloomusta avaldajat kui lapse varahoolduse kohast täitjat ning lapse ülalpidamiseks oluliselt võimekamat vanemat
16.Osad avaldaja etteheited puudutavad isa vähest huvi lapse vastu ning tema vanemlikke oskusi. Eestkosteasutused on viidanud isa puudulikele oskustele lapse eest parimal moel hoolitseda ja lapsega sobivalt suhelda (tl 68). Muu hulgas on Tallinna xxxxüksuse juhi Tiina Simsoni kirjas välja toodud, et lapse ja isa suhe on emotsioonitu, laps näib isa kartvat ning isa nõuded poja iseseisvale hakkamasaamisele on ülemäära kõrged. Ka ei olnud isa asunud lapsele 27.06.2016 seisuga koostatud rehabilitatsiooniplaani täitma, tuues põhjuseks lapse viibimise turvakodus. Samuti nähtub eeltoodud kirjast, et nädalavahetustel või koolivaheajal ei ole isa näidanud üles aktiivsust lapsega üheskoos ajaveetmiseks. Tiina Simsoni hinnangul vajaks isa kindlasti osalemist vanemlusprogrammis. Kohtu hinnangul ei ole samas tõendatud, et isa oleks lapse hooletusse jätnud või tema huvid tagamata jätnud. Ka ei ole eestkosteasutused esile toonud, et laps oleks sattunud turvakodusse isapoolse hooletusse jätmise tagajärjel. Isa on püüdnud ka elamispinna tagamiseks teha eestkosteasutusega koostööd, s.o nii eelmise korteri üürivõlgnevuse likvideerimiseks kui ka uue ühise kodu leidmiseks (tl 37-38) ja tasuvama töö leidmiseks. Tallinna Laste Turvakeskuse teabest Xxxx kohta (tl 68) nähtub, et turvakodusse tuli Xxxxkoos isa ja lastekaitse
2-17-7179 spetsialistiga ning enamasti viis last kooli ning tõi koolist isa. Seega ei ole tõendamist leidnud, et isa ei ole last turvakodus viibimise ajal külastanud ega tema eest hoolitsemata jätnud. Asjaolu, et isa tema eest hoolitseb, on kinnitanud ka laps kohtule. Tallinna Laste Turvakeskuse teabest (tl 68) nähtuvalt külastas ema last 18.12.2016 ning ka jõulude ajal, 24.-26.12.2016. Asja menetlemise käigus ei ole leidnud tõendamist, et turvakodus viibimise ajal on lapse eest hoolitsenud enamasti ema.
17.Mõlemad vanemad on tuginenud teise vanema vägivaldusele lapse suhtes. Ema väitis kohtuistungil, et tema last löönud ei ole ning last on löönud hoopis isa. Kohtule jääb selgusetuks ema väidetu lapse väärkohtlemise puudumise kohta ema poolt, kuivõrd Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusest kriminaalasjas nr 1-16-4758 (tl 54-56) nähtub, et Xxxxon tunnistatud süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või see on toime pandud korduvalt. Nimetatud kriminaalasjades olid kannatanuks avaldaja alaealised lapsed Xxxx ja Xxxx . Karistus on mõistetud tingimisi ning karistuse kandmine peaks lõppema 06.03.2018 (tl 37 pöördel). Samas kriminaalasjas on samuti samade laste väärkohtlemises süüdi mõistetud avaldaja elukaaslane Xxxx(tl 37 pöördel), kellega avaldaja ka käesoleval hetkel koos elab. Seega on leidnud tõendamist, et ema on lapse suhtes vägivaldselt käitunud, sh tekitanud lapsele kehavigastusi. Ema väited isapoolse väärkohtlemise kohta ei ole menetluses tõendamist leidnud. Ka laps ise on kohtule kinnitanud, et tunneb end turvalisemalt isa juures.
18.Avaldaja on viidanud lapse isa kriminaalkorras karistatusele, sh KarS § 184 järgi (narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine). Tallinna linna (Xxxx Linnaosavalitsuse kaudu) seisukohast (tl 37-38) nähtuvalt on sama paragrahvi alusel samas kriminaalasjas tehtud sama kuupäeva kandva otsusega karistatud ka avaldajat ennast. Avaldaja ei ole seda väidet vaidlustanud. Seega ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et avaldaja käitumine minevikus on olnud lapse isast oluliselt vähem kriminaalne ja et ema oleks seetõttu lapse kasvatamiseks sobilikum vanem.
19.Avaldaja on leidnud, et lähtuda ei tuleks vaid juba minevikus aset leidnud sündmusest ning tuleks võtta arvesse ka seda, et ema on oma käitumist parandanud ja laps on talle andestanud. Avaldaja kriminaalhooldusametnik Leina Lauri kinnitas kohtule 26.06.2017 telefoni teel (vt toimiku teadete leht), et avaldaja suhtes kriminaalhooldusametnikul etteheiteid ei ole ning samuti ei ole alkohoolsete ja narkootiliste ainete tarvitamise kahtlust. Avaldaja käitumine on olnud viisakas ja väljapeetud. Kohus leiab, et avaldaja püüdlused hoiduda edaspidi oma lapse suhtes vägivalla kasutamisest on iseenesestmõistetavad. Arvestades aga lühikese aja möödumist kuriteo toimepanemisest oma laste suhtes ning asjaolu, et kuriteo eest mõistetud karistus on alles kehtiv, ei saa kuriteo toimepanemist ja selle kordumise ohtu siiski arvesse võtmata jätta ning eeldada, et avaldaja on täielikult oma suhtumist muutnud. Muu hulgas kinnitab kohtu kahtlusi lapse turvalisuse tagatuse osas ema juures see, et avaldaja elab jätkuvalt koos Xxxx, kes samuti avaldaja laste vastu vägivalla kasutamise eest süüdi mõistetud on. Seega elaks laps ema juures koos kahe isikuga, keda tema suhtes vägivalla eest karistatud on, milline olukord suurendaks kohtu hinnangul vägivalla kordumise ohtu veelgi.
2-17-7179 Kohus märgib ka, et ei tugine asja lahendamisel vaid emapoolse vägivalla ohule, vaid kaalub kõiki asjaolusid kogumis.
20.Lapse isa heitis emale ette seda, et ema ei ole teadlik, milles seisneb lapse abivajadus. Isa seisukohale lisatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise 04.11.2016 otsusest nr 1403704 (tl 50-51) nähtub, et lapsel on tuvastatud raske puue, millest tingituna vajab ta igal ööpäeval kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, suhtlemisel, kestusega kaks aastast. Ema selgituse kohaselt ei ole ta teadlik lapse abivajadusest, kuna isa ei ole teda sellest teavitanud. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et oluline teave lapse tervise kohta on emal saamata vaid isapoolse teavitamata jätmise tagajärjel, pigem viitab see kohtu hinnangul ema huvipuudusele lapse suhtes. Muu hulgas oli emal võimalik tutvuda vastava teabega isa poolt vastavate dokumentide esitamisel kohtule (31.05.2017 seisukoha lisad, tl 50-53). Selles, milleks laps igapäevaselt abi vajab, on saanud ema veenduda ka lapsega suhtlemisel.
21.Hooldusõiguse üleandmise otsustamisel tuleks tuvastada ka mõlema vanema hingeline seotus lapsega. Kohtul puudub alus kahelda selles, et lapsel on mõlema vanemaga lähedane suhe. Seda on kinnitanud kohtule eestkosteasutuste esindajad ning kohus sai veenduda selles ka lapse ärakuulamisel. Seetõttu ei ole kohus nõus ka avaldaja seisukohaga selles suhtes, et ainult psühholoogi ärakuulamisel viibimine võimaldaks tagada arusaamise, kas laps valetab või räägib tõtt. Üldteada asjaoluna soovib laps vanemale meele järgi olla ning seetõtu on loomulik, et laps räägibki vanemale just seda, mida ta arvab vanemat kuulda tahtvat. Sotsiaalpsühholoog ja perenõustaja on välja toonud (seminar “Tugi-isiku võimalused üksikvanemaga pere toetamiseks”, 2010), et riiulises õhkkonnas peavad lapsed valima, kummal poolel nad on, See on arenguliselt raske, sest laps vajab kaitset. Põhimõtteliselt ei tahaks ta olla kummagi vanema vastu. Kui laps liitub ühe vanemaga teise vastu, tunneb ta selle pärast süütunnet. Kuna laps ei soovi vastanduda kummagi vanemaga, on seega mõistetav, kui ta mõlemale vanemale avaldab soovi just tema juures elada. Samas ei pruugi ka lapse enda soov tähendada tema huve kõige paremini tagavat lahendust. Seetõttu on oluline lapse seisukoha ärakuulamine, kuid lapse soov ei saa olla ainus asi, millest kohus hooldusõiguse vaidluse lahendamisel lähtuma peaks. Kohus märgib, et kuulas lapse ära ilma kõrvaliste isikute (ja ka vanemate) juuresolekuta ning kohtule ei jäänud veendumust, et lapse seisukohad oleks olnud mõjutatud ühe või teise vanema huvidest või et lapse arengutase ei oleks võimaldanud oma seisukohti avaldada.
22.Kohus leiab, et eeltooduga ei ole tõendamist leidnud PKS § 138 lg-s 1 toodud asjaolud, mis võiksid olla aluseks vanemale kuuluva hooldusõiguse üleandmiseks. Hooldusõiguse üleandmine ei vasta ei vasta käesoleval juhul lapse huvidele ning õiguse üleandmist taotlev vanem on vähem sobilik ja võimeline hooldusõigust teostama kui vanem, kellele hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas kuulub. Avaldaja ei ole ka tõendanud, et kohtulahendi, millega lapse viibimiskoha määramise õigus isale anti, tegemise aluseks olevad asjaolud oleks oluliselt muutunud. Avaldaja ei ole vaielnud vastu sellele, et tema elutingimused ei ole vahepeal oluliselt muutunud. Vaatamata väidetavatele kavatsustele parandada oma elutingimusi ning muretseda selleks tasuvam töökoht ei ole avaldaja seda asjaoludest nähtuvalt siiski teinud.
2-17-7179
23.Samuti ei ole tõendamist leidnud, et esineb alus ülejäänud küsimustes (peale viibimiskoha määramise) ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Seda ühelt poolt seetõttu, et avaldaja ei ole välja toonud, milles seisneb vanematevaheline vaidlus taotluses toodud küsimustes - avaldusest, täiendusest ja kohtuistungil esitatud seisukohtadest nähtuvalt on vanemate vahel vaidlus vaid lapse elukoha osas. Teiselt poolt seetõttu, et kui ka esineks vajadus ülejäänud osas ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, siis ei oleks põhjendatud nendes küsimustes ainuhooldusõiguse andmine just lapse emale. Kohtu hinnangul on isa teostanud hooldusõigust lapse suhtes üldjoontes lapse huvidest lähtuvalt. Lapse ema poolt pakutavad elamistingimused on samas lapsele vähem sobilikud, kui isa poolt pakutavad elamistingimused. Tõendatud ei ole ka ema poolt suurem pühendumine lapse eest hoolitsemisele ega suurem huvi lapse tervise ning hariduse suhtes.
24.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd käesolev lahend on tehtud lapse huvides ning menetluskulude lapse kanda jätmine ei oleks õiglane, jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning lapse esindamise kulud riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.