Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
30.06.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-1996
Tsiviilasi
S Y i hagi J Š vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/7637
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.06.2015 määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S Y i määruskaebus menetluskulude kindlaksmääramise peale
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja S Y (isikukood xxxxxxx), lepinguline esindaja Andrei Tšerednik Kostja J Š (isikukood xxxxxxx), lepinguline esindaja Kerstin Malberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 10.06.2015 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.07.02.2015 esitas S Y (hageja) maakohtule hagi J Š (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/7637. Kohtutäitur Elin Vilippus lõpetas 10.03.2015 otsustega täitemenetluse täiteasjas nr 022/2014/7637.
2.08.06.2015 esitas kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskuluks käesolevas asjas on õigusabikulu 811.96 eurot (koos käibemaksuga), mille ta palub hagejalt välja mõista. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise. Lepinguline esindaja osutas kostjale õigusabi 9 tunni ja 40 minuti ulatuses tunnitasuga 70 eurot + käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal 10.03.2015 3 tundi ja 27 minutit hagimaterjalidega ja e-toimikuga tutvumiseks, suhtlemiseks kohtuga, positsioonide kujundamiseks ning vastuse koostamiseks hagile; 03.06.2015 3 tundi ja 46 minutit tutvumiseks hageja 18.03.2015 menetlusdokumendiga ja lisadega, positsioonide kujundamiseks ja eeltoodule vastuse koostamiseks; 08.06.2015 1 tund ja 55 minutit hageja 04.06.2015 menetlusdokumendiga tutvumiseks ja positsioonide kujundamiseks seoses aegumise vastuväitega, samuti 0,32 tundi (taotluses ilmselt ekslikult märgitud 0,32 minutit) kohtu korraldusega (e-kirjad) tutvumiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks.
3.08.06.2015 esitas hageja vastuväited menetluskuludele. Kostja kulud ei ole põhjendatud ning on suures osas mittevajalikud. Hageja nõustus kostja menetluskuluga 0,5 tunni ulatuses summas 35 eurot + käibemaks. Tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas. Kostja esindaja esitatud dokumentidest nähtub, et enamus tööd oli hageja kirja kopeerimine. 10.03.2015 ajakulust pidas kostja põhjendatuks 30 minutit. Kostja esindaja on oma vastuses kohtule kinnitanud, et kostja ei pea midagi tõendama, vaid lihtsalt nõustub või mitte nõustub hageja poolt tooduga. Kostja ega ta esindaja ei ole kulutanud aega tõendite otsimiseks ja summade arvutamiseks. Kostja esindaja töö 10.03.2015 vastuse koostamisel piirdus ühe lõiguga, kus ta räägib viivise kohta, ülejäänu on hageja kaebuse kopeerimine. 03.06.2015 ajakulu ei ole põhjendatud. Siin ei ole tegemist uute asjaoludega, mis vajaks täiendavat analüüsi, sisuliselt oli tegemist 10.03.2015 vastuse kordamisega. Väär on kostja esindaja väide, et ta on tutvunud 18.03.2015 lisadega, kuna selliseid esitatud ei ole. 08.06.2015 ajakulu on samuti põhjendamatu. Hageja 04.06.2015 kiri oli pool lehekülge pikk, kus oli konkreetne viide täpsele ja selgele seadusesättele aegumise kohta. Seega ei olnud vaja teha täiendavat analüüsi. Mõistlik aeg tutvumiseks ja analüüsiks oleks 5 minutit. Ka ei ole põhjendatud menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamise ajakulu, kuna need ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus jättis 10.06.2015 määrusega hagi TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 168 lõike 2 järgi hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt välja kostja menetluskuluna 562.80 eurot.
5.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on kõrvaldada täitedokumendi täidetavus, samuti lõpetada käimasolev täitemenetlus osas, milles kohus tunnistab sundtäitmise lubamatuks (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-60-11, p 15; nr 3-2-1134-07, p 11; nr 3-2-1-42-08, p 16; nr 3-2-1-64-09, p 9; nr 3-2-1-153-09, p 25). Hagiga ei ole võimalik saavutada täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamist täiteasjas
nr 022/2014/7637. Kohtutäitur Elin Vilippus lõpetas 10.03.2015 otsustega täitemenetluse täiteasjas nr 022/2014/7637. Kuivõrd täitemenetlus märgitud täiteasjas on lõppenud, ei ole hagejal võimalik saavutada hagiga soovitavat eesmärki, sest hagi rahuldamine ei saa kaasa tuua täitemenetluse lõppemist. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel, sest hagiga ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki. 07.06.2015 edastas hageja uue hagi alusetult saadu tagastamiseks. Kohus edastas hagi kantseleisse eraldi menetlusena registreerimiseks. Kohus selgitas, et vastavalt Riigikohtu lahendites nr 3-2-1-31-10 ja nr 3-2-1-11-15 toodud seisukohale, põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust.
6.Kohus viitas TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 ning § 177 lõikele 1 järgi. Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud.
7.Esitatud aruande kohaselt on kostjale osutatud õigusabi 9 tunni ja 40 minuti ulatuses, mis on maakohtu hinnangul osaliselt ülemäärane.
8.Kohus leidis, et hagile vastamisega seotud toimingutele kulunud 3 tundi ja 27 minutit on vajalik ja põhjendatud. Selle aja sisse mahub nii hagiavalduse materjalidega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine ja ka vastuse kirjalik formuleerimine. 03.06.2015 toimingutele on kulunud kohtu hinnangul aga ülemääraselt aega. Arvestades asjaolu, et kostja oli hagiavalduse ajaoludega kursis hagile vastates, ei saanud tal kuluda hageja seisukohale vastamiseks enam aega kui hagiavaldusele vastamiseks. Kohus hindas põhjendatud ajakuluks 3 tundi. 08.06.2015 toiminguid ei pidanud kohus põhjendatuks, kuivõrd 04.06.2015 hageja menetlusdokumendile ei ole kohus kostja vastust küsinud. Kohus selgitas 05.06.2015 e-kirjas, et esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-77-14 punktis 12 kinnitanud, et menetluskulude avalduse koostamise kulud ei kuulu väljamõistmisele, kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusteadmisi. Seega tuleb vähendada kostja õigusabikulusid selle summa võrra. Kohtu kirjaga tutvumisele võis kuluda maksimaalselt 15 minutit.
9.Kokku on maakohtu hinnangul osutatud kostjale põhjendatud ja vajalikku õigusabi 6 tunni ja 42 minuti ulatuses. Arvestades kostja esindaja teenuste tunnihinda 70 eurot + km, tuleb hagejal hüvitada kostja menetluskuluna 562.80 eurot, summa on koos käibemaksuga. Kostja on kinnitanud, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Määruskaebus
10.12.06.2015 esitatud määruskaebuses vaidlustas hageja maakohtu määruse osas, milles kohus määras kindlaks menetluskulud ja mõistis hagejalt kostjale välja õigusabikulud rohkem kui 1-1,5 tunni eest.
11.Kohus jättis arvestamata hageja vastuväited selle kohta, et kostja esindaja töö on
põhjendamata ega olnud vajalik taotletavas ulatuses. Hageja jäi oma varasemate vastuväidete juurde, märkides täiendavalt järgmist. Kostja esindaja oli teadlik, et tema poole pöördumise ajal oli menetlus lõpetatud ehk sissenõudja sai raha kätte, seega kostjale ohtu ei olnud ja esindaja tegi tühja tööd. Professionaalist lepinguline esindaja ei saa menetlustoimingutele kulutada üleliia aega. Hageja hinnangul menetlusdokumendi 1 lk koostamisele võiks professionaalsel esindajal kuluda aega ca 40 minutit kuni 1 tund, sh aeg dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni loomisele. Eeltoodust tuleneb, et kostja esindaja juba analüüsimise staadiumis 10.03.2015 pidi märkama, et käesolev menetlus ei oma perspektiivi, kuna täitemenetlus on lõpuni viidud. Hageja hinnangul on kostja mõistlikud kulud 1–1,5 tundi. Vastustaja seisukoht
12.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 10.06.2015 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebus on esitatud menetluskulude kindlaksmääramise ja hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmise osas. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
15.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendusega kostjale osutatud õigusabi mahu osas: maakohus on piisavalt põhjendanud, miks tuleb lugeda õigusabi 6 tunni ja 42 minuti ulatuses kostja esindamisel vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks. Kohus on analüüsinud ja hinnanud toimiku materjalidele tuginedes kostja esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning vähendanud vastavalt hagejalt väljamõistetavat menetluskulu. Dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust ei saa hinnata tuginedes üksnes teise menetlusosalise hinnangule. Menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada ka vastaspoole esitatud dokumentide sisu ja mahuga, kui menetlusdokument koostatakse vastuseks või seisukoha esitamiseks. Seega sisaldab kostja menetlusdokumentide koostamiseks põhjendatud aeg ka vastaspoole esitatud menetlusdokumendiga tutvumist ja vastavat analüüsi. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
16.Kaebuse väited, et kostja lepinguline esindaja tegi kostja esindamisel tühja tööd, kuna
vaidlusalune täitemenetlus lõpetati juba 10.03.2015, millisest asjaolust oli kostja esindaja hageja hinnangul teadlik, on põhjendamatud. Kostja on vastuses määruskaebusele õigesti märkinud, et kohus kohustas teda esitama hagile vastuse, mida ta ka tegi. Samuti oli kostjal õigus vastata hageja 18.03.2015 menetlusdokumendile. Lisaks on vastuses kaebusele õigesti märgitud, et hageja väited kostja alusetust kohtule vastamisest on vastuolus hageja enda käitumisega, kuna ka hageja esitas peale täitemenetluse lõppemist menetlusdokumente, suurendades seeläbi ühtlasi kostja menetluskulusid.
17.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.