IJ avaldus EJ ja MJ (J) suhtes JJ-ga (J) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning õppimiskoha ja huviringide määramise osas ainuhooldusõiguse IJ-le üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.08.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
IJ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja IJ (ik XXXXXXXXX), esindaja Jelena Beljakova Puudutatud isik I EJ (ik XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II MJ (ik XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikute I ja II esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik III JJ (ik XXXXXXXXXXX), esindaja Vassili Kosteitšuk Eestkosteasutused Haabersti Linnaosa Valitsus, Kristiine Linnaosa Valitsus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.08.2017 määrus osas, milles kohus kinnitas kompromissi tingimusel, et kui ema paneb MJ huviringi, peab ema teda viima ja selle huviringi eest maksma. Kui isa paneb MJ huviringi, peab isa teda viima ja selle huviringi eest maksma ning lõpetas asjas menetluse ja määras kindlaks menetluskulude jaotuse.
2.Saata tühistatud osas asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
4.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata.
Asjaolud ja menetluse käik
1.IJ (avaldaja, ema) esitas Harju Maakohtule 02.04.2017 avalduse EJ (puudutatud isik I, laps) ja MJ (puudutatud isik II, laps) suhtes JJ-ga (puudutatud isik III, isa) ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale I ainuhooldusõiguse üleandmiseks laste viibimiskoha, tervise, õppimiskoha ja huviringide otsustuste vastuvõtmise osas. Puudutatud isik III esitas 27.04.2017 vastuavalduse, paludes määrata laste ja lahuselavate vanemate vaheline suhtlemise kord.
2.Maakohus kinnitas 15.05.2017 kompromissi, millega kehtestati suhtlemiskord laste ja lahuselava vanema vahel ning muud laste kasvatamist puudutavad tingimused ja lõpetas asjas menetluse, v.a osas, mis puudutas vanemate õiguste määramist laste kooli ja huviringide küsimuses.
3.Maakohus kinnitas 30.08.2017 määrusega kompromissi, milles lepiti kokku, et puudutatud isik I käib nendes huvialaringides, milles ta tahab ja puudutatud isiku II huvialaringide kulud katab vanem, kes lapse huvialaringi paneb. Asjas lõpetati menetlus ja määrati, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi osutamise kulud, mis jäid riigi kanda. Määruskaebus
4.Avaldaja palus maakohtu määruse p 1.2 tühistada ja teha uus määrus, mille kohaselt puudutatud isiku I käesoleval ajal kehtivad huviringid (jalgpall, eelkoolikursus, eelkooli täiendavad eratunnid) jäävad ja nende eest maksavad vanemad koos võrdsetes osades. Juhul kui spordiring muutub ühest teiseks, juhtub ka see vanemate ühisel otsusel ja selle eest tasuvad vanemad samuti koos. Juhul kui üks vanematest soovib lisada huviringe nt ujumisering või muu spordiring, siis see vanem, kes selle ringi määrab, maksab ringi eest ise ja võtab isiklikult kanda ringiga seonduvad transpordiküsimused. Eelnev ei puuduta kooliks vajalikke tunde, lisakeeleõppe kursuseid ja muud hariduseks vajalikku, mis jääb lapsevanemate kanda võrdsetes osades. Kohus ei kajastanud määruses puudutatud isiku II osas õigesti seda, milles pooled kokku leppisid. Vanemate kokkulepe huviringide osas hõlmas vaid neid ringe, mis aja jooksul lapsele lisanduvad. See ei hõlmanud neid, milles puudutatud isik II juba osales. Samuti ei kajastunud määrus küsimusi, mis puudutasid lasteaeda, eelkooli ja lisatunde. Veel oli vanematel vaidlus, missuguses koolis hakkab puudutatud isik II käima. Lapse isa soovis, et puudutatud isik II käiks puudutatud isikuga I samas koolis, aga ema hinnangul oli see lapsele lisatundideta ja täiendava ettevalmistuseta ülejõukäiv. Kohtumääruses kajastatud tingimused ei olnud puudutatud isiku II huvides, vaid kandsid ainult lapse isa huve. Vastused määruskaebusele
5.Puudutatud isik III oli seisukohal, et kohtumäärus vastas ärakuulamiseks korraldatud istungil avaldajate poolt kokkulepitule. Vastasel juhul oleks avaldaja saanud taotleda protokolli parandamist.
6.Puudutatud isikute I ja II riigi õigusabi korras esindaja hinnangul oli laste huvidega kooskõlas, kui käsitleda küsimusi, mis on seotud kooliks ettevalmistusega, haridusküsimustena, millel on vanematel ühine hooldusõigus.
7.Kristiine Linnaosa Valitsus oli seisukohal, et haridusküsimustes peab vanematel olema ühine otsustusõigus ja vajadusel võib vaidlustatud määrust täpsustada, et huviringid hõlmavad vaid lapse huvitegevust ja tegevusi, mis on seotud kooliks ettevalmistusega, tuleb käsitleda haridusküsimustena, millel on vanematel ühine hooldusõigus.
8.Haabersti Linnaosa Valitsus määruskaebust ei toetanud. Asutuse hinnangul pidi eelkooli täiendavate eratundide küsimuses säilima vanematel ühine otsustusõigus. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud kaebustega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu vaidlustatud osas tühistada ning saata asi uueks menetlemiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustas avaldaja maakohtu määruse osas, milles kohus määras vaidlust lõpetavas kompromissi kinnitamise määruses, et kui avaldaja paneb puudutatud isiku II huviringi, peab avaldaja teda viima ja selle huvialaringi eest maksma ja kui puudutatud isik III paneb puudutatud isiku II huviringi, peab puudutatud isik III teda viima ja selle huviringi eest maksma. Maakohtu määrust ei vaidlustatud osas, milles määrati, et puudutatud isik I käib nendes huviringides, milles ta tahab. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Vastavalt TsMS § 4 lg-le 4 peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1, 2). TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Maakohus talitas õigesti, kui suunas vanemaid laste hooldusõiguse küsimuses kompromissi sõlmima. Seda enam, et tegu on perekonnaasjaga, kus reeglina on kõikide osaliste huvides saavutada vaidlusalustes küsimustes kokkulepped. Menetlusosaliste kompromissileping ei pea olema kohtule esitatud kirjalikus vormis. Kompromissi võib kohtule esitada ka suuliselt istungil. Viimane nõuab kohtult suuremat aktiivsust ja põhjalikumat selgitamiskohustuse täitmist kokkuleppe täpsete tingimuste väljaselgitamisel ja protokolli kandmisel. Praegusel juhul ei ole maakohus asja materjalidest nähtuvalt selgitamiskohustust piisaval määral teostanud, mis on viinud lahendi tegemiseni, mida ei ole võimalik täita. 29.08.2017 toimunud ärakuulamiseks korraldatud istungi protokollist on nähtav, et pooltel on vaidlus eelkõige puudutatud isiku II huvialaringide osas, kusjuures istungi toimumise ajal käis laps jalgpalli trennis. Avaldaja soovis huvialaringide osas otsustusõigust endale ja puudutatud isik III ei olnud sellega nõus. Kompromiss, mille kohus kinnitas, lahendas vaid lisanduvate huvialaringide küsimuse, jättes lahtiseks küsimuse, kuidas toimub nende huvialaringide finantseerimine, kus laps juba käib. Kohus oleks pidanud istungil sellele tähelepanu juhtima. Nõndasamuti jäi lahendamata puudutatud isiku II üldhariduse omandamise küsimused, seda eelkõige eelkooli ja lisatundide küsimuses, võimaldades kirjeldatud osas vaidlusalust määrust mitmeti tõlgendada. Lapse ema hinnangul reguleeris kohus vaidlusaluse määrusega ka eelnevalt kirjeldatud valdkonna, määrates, et lapse üldhariduslikku edenemisse panustamine on kummagi lapsevanema enda otsustada ja finantseerida, milleks avaldaja istungil nõusolekut ei andnud. Määruskaebuse seisukohtadest nähtub samuti tõdemus, et määruses on hariduselu korraldamise osas vajakajäämisi. Näiteks on Kristiine Linnaosa Valitsus teinud ettepaneku täpsustada
kompromissi selliselt, et huviringid hõlmavad vaid lapse huvitegevust ning tegevused, mis on seotud kooliks ettevalmistumisega, tuleb käsitleda haridusküsimustena, milles on vanematel ühine hooldusõigus (tl 132 pöördel). Eelneva seisukohaga nõustus ka laste esindaja riigi õigusabi korras (lk 141 pöördel). Ebaõige oli lapse isa seisukohas avaldatud mõte, et lapse emal ei olnud õigust tugineda sellele, et kohus mõistis kompromissi sõlmimisel vanemaid valesti, sest ta ei esitanud taotlust protokolli parandamiseks. TsMS § 477 lg 8 teise lause kohaselt ei ole menetlusosalistel õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 53 sätestatule. Maakohus märkis ärakuulamise protokollis õigesti, et menetlusosalistel ei ole õigust taotleda protokolli parandamist (lk 102 pöördel). Vastuväited protokollile võib aga esitada lahendi peale edasi kaevates. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja saata tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotuse jääb esimese astme kohtu otsustada (TsMS § 173 lg 3). Vastavalt TsMS § 696 lg-le 1 ja §-le 433 ei saa praegusel juhul määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.