Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing
Kohtuasi
MJ hagi CJ ja CJ vastu elatise vähendamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.08.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
MJ määruskaebus Hageja/määruskaebuse esitaja: MJ (isikukood: XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merike Roosileht Kostja I: CJ (isikukood: XXXXXXXXXXX) Kostja II: CJ (isikukood: XXXXXXXXXXX) Kostjate seaduslik esindaja: CV
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 22.08.2017 määrus jätta muutmata ja MJ määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta MJ kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.MJ esitas 08.08.2017 Harju Maakohtule hagi C ja CJ vastu elatise vähendamise nõudes.
2.Kostjate elukoht on Austrias. Hagejalt on elatis välja mõistetud Austria kohtu poolt. Hageja elukoht on alates aprillist 2013 Eestis. 1(4)
3.Harju Maakohus keeldus 22.08.2017 määrusega hagi menetlusse võtmisest. Kuivõrd kostjate elukoht on Austrias, kohaldub kohtualluvuse osas nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes. Nimetatud määruse art 8 lg 1 sätestab et, kui kohtuotsus tehakse liikmesriigis või 2007. aasta Haagi konventsiooni osalisriigis, kus on õigustatud isiku alaline elukoht, ei saa kohustatud isik algatada menetlust otsuse muutmiseks või uue kohtuotsuse tegemiseks üheski teises liikmesriigis seni, kuni õigustatud isiku alaline elukoht on kohtuotsuse teinud riigis. Kuivõrd elatis, mille vähendamist hageja taotles, on välja mõistetud Austria kohtu otsusega ning lapsed (õigustatud isikud) elavad siiani Austrias, saab hageja esitada elatise vähendamise hagi vaid Austria kohtusse. Määruskaebus ja selle põhjendused
4.MJ esitas 07.09.2017 määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 22.08.2017 määruse ja teha asjas uue määruse, millega hagi menetlusse võtta.
5.Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuna praegusel juhul ei taotle hageja kohtuotsuse tunnustamist, vaid taotleb väljamõistetud elatise vähendamist, ei kohaldu nõukogu määruse art 8, kuna elatise väljamõistmise otsus ei ole tehtud Eesti kohtus.
6.Arvestades asjaoluga, et määruskaebuse esitajalt elatise väljamõistmise otsus on tehtud Austria kohtus 29.03.2012, siis ei tule otsuse muutmiseks lähtuda Haagi 2007. aasta konventsioonist.
7.Käesolevas asjas ei kohaldu nõukogu määrus (EÜ) 4/2009 art 8 lg-s 1 sätestatu, vaid art 3 alajaotus d), mille kohaselt liikmesriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes on pädev otsustama kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev menetlema vanemlikku vastutust käsitlevaid kohtuasja, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus. Määruskaebuse esitaja (hageja MJ), vastustajad (kostjad C ja CJ) ja vastustajate (kostjate) seaduslik esindaja (CV) on kõik Eesti Vabariigi kodanikud.
8.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 70 lg-test 1 ja 2 ning lg 4 p-st 3, § 72 lg-test 1 ja 2 ning § 103 lg-test 2 ja 4 allub asi Harju Maakohtule. Menetluse edasine käik
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
10.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Maakohus on õigesti keeldunud hagi menetlusse võtmast, kuna hagi ei allu Eesti kohtule. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2(4)
11.Kohtualluvus tähendab TsMS § 69 lg 1 järgi isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse TsMS § 70 lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 lubab tsiviilkohtumenetluse seadustiku rahvusvahelise kohtualluvuse sätetele tugineda üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või TsMS § 70 lg 4 p-des 1–4 nimetatud Euroopa Liidu määrustes. Kui kohtule esitatakse avaldus, peab kohus TsMS § 75 lg 1 järgi kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule, ja seejärel kontrollima, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Maakohus on õigesti tuvastanud, et nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 art 8 lg 1 järgi ei allu asi Eesti kohtule.
12.Nõukogu määruse (EÜ) 4/2009 art 10 kohaselt, kui liikmesriigi kohtusse on pöördutud küsimuses, mis käesoleva määruse kohaselt ei ole tema pädevuses, teatab kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev. Ebaõige on määruskaebuse viide nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 art-le 3, kuna elatise vähendamise hagi kohtualluvuse kohta on erisäte art 8 lg-s 1, mille kohaselt, kui kohtuotsus tehakse liikmesriigis või 2007. aasta Haagi konventsiooni osalisriigis, kus on õigustatud isiku alaline elukoht, ei saa kohustatud isik algatada menetlust otsuse muutmiseks või uue kohtuotsuse tegemiseks üheski teises liikmesriigis seni, kuni õigustatud isiku alaline elukoht on kohtuotsuse teinud riigis. Praegusel juhul pole vaidlust, et art 2 p 10 mõistes õigustatud isikute, s.o isikute, kellel on õigus elatisele, elukoht on jätkuvalt Austrias, kus on tehtud ka otsus elatise väljamõistmise kohta. Seega ei ole pädevaks kohtuks Eesti kohus.
13.Kaebuses viidatud TsMS § 72 lg-d 1 ja 2 ei ole asjakohased, kuna käsitlevad Harju Maakohtu erialluvust olukordades, kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja välislepingust või seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga ja kohtualluvuse kindlaks tegemisel kuulub kohaldamisele nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009. Asjakohatu on määruskaebuse esitaja viide TsMS § 103 lg-le 2. Kolleegium selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustik kohaldub nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 art 6 järgi vaid juhul, kui liikmesriigi ükski kohus ei ole määruse art-te 3, 4 ja 5 kohaselt pädev, ning sel juhul määratakse kohtualluvus igas liikmesriigis kindlaks selle riigi õigusaktide alusel.
14.Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 art 8 lg 2 järgi art 8 lg 1 ei kohaldata, kui pooled on vastavalt art-le 4 leppinud kokku kõnealuse teise liikmesriigi kohtute pädevuses (alapunkt a) või õigustatud isik tunnustab kõnealuse teise liikmesriigi kohtu pädevust vastavalt art-le 5 (alapunkt b). Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 art 4 alapunkt 3 järgi ei ole võimalik alla 18aastase lapse ülalpidamiskohustust käsitleva vaidluse suhtes kohtualluvuse osas kokkulepet sõlmida. Määruse art 5 kohaselt on lisaks määruse muudest sätetest tulenevale pädevusele pädev ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub ja sisuliselt nõustub kohtualluvusega. Vaatamata kohtu korduvatele järelepärimistele, ei ole kostjate seaduslik esindaja avaldanud nõusolekut asja menetlemiseks Eesti kohtus, seega ei saa ka art 5 alusel lugeda Eesti kohut pädevaks kohtuks.
3(4)
15.Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, mis sätestab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus määruskaebusest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.