Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes, Imbi SidokToomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-2820
Tsiviilasi
Little BD OÜ hagi Calibrato OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.11.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3257 eurot 29 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Calibrato OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Little BD OÜ (registrikood 12453404; asukoht Tulbi 3-7, Tallinn), tehinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Calibrato OÜ (registrikood 11714926; asukoht Paavli 5, Tallinn), tehinguline esindaja vandeadvokaat Viljar Kähari
Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja, Calibrato OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-2820 teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.21.01.2014 esitas Little BD OÜ (hageja) Pärnu Maakohtule Calibrato OÜ (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 2901,96 euro nõudes. Kostja esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite ning Pärnu Maakohus andis avalduse üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja nõuab esitatud hagis 2759,25 euro suuruse põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viivise ja lisanduva viivise väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt erinevaid juurdelõikus- ja õmblustöid. Hageja teostas õmblustöid 12-le erinevale mudelile, mille eest esitas arve nr 13003 summas 2205,10 eurot. Arve tasus kostja osaliselt summas 1500 eurot. Hageja tegi kostjale juurdelõikustöid, mille eest esitas arve nr 13004 summas 231,36 eurot. Kostja tasus arve täielikult. Samuti esitas hageja kostjale juurdelõikustööde eest arve nr 13007 summas 570,24 eurot. Ka selle arve tasus kostja täielikult. Kostja jättis tasumata juurdelõikustööde eest esitatud arve nr 13009 summas 380,16 eurot. Lisaks tegi hageja kostjale õmblustöid, mille eest esitas arved nr 13024 summas 606 eurot, arve nr 13026 summas 744 eurot ning arve nr 13027 summas 324 eurot. Arved nr 13024, 13026, 13027 jättis kostja tasumata.
3.Tasaarvestuse eeldused pole hageja hinnangul täidetud. Kostja ning hageja vahel ei eksisteeri samaliigilisi nõudeid. Samuti ei ole kostja esitanud tasaarvestuse avaldust, mis vastaks avalduse minimaalsetele nõuetele. Kostja ei saanud oma nõudeid Scalpelli Travellers OÜ-le (endise ärinimega Huntington OÜ) vastu tasaarvestada hageja kui täiesti iseseisva äriühingu nõuetega tema vastu.
4.Kostja esitas hagejale tööde tegemiseks tellimuslehed. Peamiselt käisid hageja juures kohal kostja esindajad HV, JM ja vahel ka KT ning teatasid, mis töid soovib kostja tellida. Tellimuslehtedel kajastuvad kostja tellitud tööd. Tellimuslehtedega on tõendatud, mis tööd olid arvete esitamise aluseks. Kostja on vastu võtnud hageja teostatud õmblustooted ning need edasi müünud, saades sellest tulu. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja ei ole kohustatud arveid tasuma, sest tegelikkuses ei ole vaidlusaluste arvete eest osutatud teenuseid. Kostja ei ole kunagi aktsepteerinud esitatud arveid.
6.Kostja pole arvete aluseks olevaid teenuseid tellinud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostja oleks tellinud hagejalt teenuseid, mille alusel arved on väljastatud. Hageja on üksnes üldsõnaliselt kirjeldanud koostööd, mis olevat kostja ja hageja vahel toimunud. Hagejal peaksid olemas olema kostja poolt hagejale esitatud tellimuslehed, mille alusel olevat teenuseid tellitud.
7.Kostjal oli lepinguline suhe vastastikuste teenuste osutamiseks hageja juhatuse liikme AA ainuosaluses olnud äriühinguga Scalpelli Travellers OÜ, mis tegutses samal
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-2820 aadressil ning mille ainus juhatuse liige oli AA. Vastastikused nõuded on tasaarvestatud.
8.Kostja sekretäri allkirju hagiavalduses nimetatud arvetel (13009; 13024; 13026; 13029) ei saa tõlgendada arvete aktsepteerimisena. Antud allkirjad on vaid arvete olemasolu kinnitamiseks. Hageja esitatud arvetest ei nähtu, et hageja oleks väidetava summa eest teenuseid osutanud. Hagiavalduse lisades ei ole kahte väidetavat arvet (13004 ja 13007). Ühtlasi puudub ühe arve vastuvõtmise kohta allkiri (13003). Kostja ei ole nimetatud arvet näinud. Arvetel nr 13003 ja nr 13009 on tasumiseks mõeldud summa välja toodud kahes erinevas valuutas, st kroonides ja eurodes, mistõttu on arusaamatu, mida hageja täpselt nõuab. Kostja poolt hageja arvete tasumine on toimunud ekslikult ja kostjal on nõudeõigus ülekantud raha tagastamiseks alusetu rikastumise sätete alusel. Arved võttis vastu sekretär, kes edastas need raamatupidamisse, kuid sekretäril puudus pädevus arvete aktsepteerimiseks.
9.Alternatiivselt leidis kostja, et kui hagejal oleks arvete alusel nõue kostja vastu, on nõuded tasaarvestatud maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitega. Juhul, kui kohus leiab, et tasaarvestuse avaldust pole varem esitatud, esitab kostja protsessuaalse tasaarvestusavalduse. Hageja ei ole kordagi vaidlustanud Scapelli Travellers OÜ kohustusi kostja ees. Hageja juhatuse liige oli Scapelli Travellers OÜ endise juhatuse liikmena selliste kohustuste olemasolust teadlik. Hageja ja kostja vahelisest kirjavahetusest nähtuvalt on Scapelli Travellers OÜ võlgnevus summas ca 2600 eurot ning viivised. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks põhinõudena välja 2759,25 eurot, lisaks kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutnud viivise 273,26 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast (26.11.2014) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude summalt 2759,25 eurot kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
11.Maakohtule esitatud tõendeid hinnates leidis kohus, et hageja esitas kostjale erinevate tööde tegemise eest arved. Need arved olid kajastatud hageja raamatupidamises ning kostja sai arved kätte, tasudes neist täielikult kaks ja osaliselt ühe. Erinevus arvetel selles osas, et numbriliselt olid summad väljendatud eurodes ning sõnadena lahti kirjutatuna oli summa toodud kroonides, ei omanud kohtu hinnangul sisulist tähendust ega muuda arveid arusaamatuteks. Kohus nõustus hageja seletusega, et tegu võis olla raamatupidamise programmi eksimusega, sest arvete väljastamise ajal oli Eestis kehtivaks maksevahendiks euro.
12.Kohus nõustus ka kostja seisukohaga, et ainuüksi arvetest ei saa tuleneda kostjale kohustust nende eest tasuda ning arvete kättesaamisel neile märgitud kostja töötaja allkirjast ei saa järeldada, et kostja nõustus arvete sisuga. Arve iseenesest (ilma täiendava õigusliku aluseta) ei loo kellelegi maksekohustust. Kohus selgitas hagejale kohustust tõendada kostjaga lepingu sõlmimist tööde tegemiseks. Hageja esitas kohtule seletuskirjad ja tellimuslehed, mida kogumis hinnates luges kohus tõendatuks hageja väited selle kohta, et kostja tellis hagejalt töid tellimuslehtedes märgitud kogustes. Kostja esitatud tõendid ei tõendanud kohtu hinnangul vastupidist. Tellimuste esitamist kostja poolt ja nende täitmist hageja poolt tõendas kohtu hinnangul täiendavalt asjaolu, et kostja on samadel tingimustel tehtud osade tellimuste eest
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-2820 tasunud arvete nr 13004, nr 13009 alusel täielikult ja arve nr 13003 alusel osaliselt. Kostja väidet, et ülekanded tehti ekslikult, ei pidanud kohus usutavaks.
13.Kostja tasaarvestuse väiteid ei pidanud kohus põhjendatuks. Kohus selgitas kostjale, et viimasel tuleb tõendada lepingu sõlmimist Scapelli Travellers OÜ-ga, samuti nõude olemasolu antud ettevõtte vastu. Kohus selgitas kostjale, et tal tuleb tõendada tasaarvestuse aluseks oleva nõude olemasolu ja tasaarvestuse avalduse esitamist. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja oma vastuväiteid tõendanud. Puudub vaidlus, et kostjal puuduvad nõuded hageja vastu.
14.Kostja esitatud Scapelli Travellers OÜ äriregistri väljavõttest (tl 70-72) nähtub, et ettevõte tegutses ajavahemikul 08.11.2011 kuni 01.04.2014 aadressil XXXXX X-X, Tallinnas. Samal ajal oli ettevõtte juhatuse liige ja osanik AA, kes on ka hageja juhatuse liige. Ettevõtte põhitegevusalaks oli rõivaste ja rõivalisandite tootmine. Kohus leidis, et ainuüksi juhatuse liikme ja osaniku samasusest, samuti samast tegevuskohast ja tegevusalast ei saa järeldada ettevõtte üleminekut. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks järeldada lepingu olemasolu ettevõtte ülemineku kohta hageja ja Scapelli Travellers OÜ vahel. Kostja ei ole tõendanud ega välja toonud Scapelli Travellers OÜ poolt hagejale ühegi asja, vara või lepingu üleandmist. Seega on kostja väited ettevõtte ülemineku kohta tõendamata. Apellatsioonkaebus
15.Kostja palub esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
16.Kostja hinnangul ei toeta esitatud tõendid hagi rahuldamist. Otsuse punktis 43 luges Harju Maakohus tõendatuks, et kostja on tellinud hagejalt tellimuslehtede esitamisega töid ning kostja ja hageja on sõlminud ka vastava lepingu. Maakohtu otsusest ei nähtu, mida luges maakohus ühe või teise tõendiga tõendatuks. Pole selge, kes ja millal on esitanud tellimuslehed hagejale, kes võttis hageja nimel need vastu, millal ja kes andis hageja nimel tellimuslehtedele omapoolse aktsepti, mis oli sõlmitud lepingu sisuks ning millal ja mis tingimustel tuli väidetav tellimus täita. Seega on tõendamata hageja nõude aluseks olevad asjaolud. Hageja töötaja SH on tunnistanud, et tellimused esitati suuliselt, mistõttu ei ole kostja tellimuslehti koostanud ega esitanud. Ka JM tunnistusest ei nähtu, et hageja poolt esitatud arvetel oleks õiguslik alus.
17.Kui kostjale esitatud arved on väljastatud lepingu alusel, siis on arusaamatu, miks nõuab hageja kostjalt 15,6466 korda rohkem raha kui on arvetel märgitud. Arvetel on summad kirjeldatud Eesti kroonides, mitte eurodes. Kostja kohustuse väärtus on seega ebaselge.
18.Kostja hinnangul on maakohus jätnud vääralt nõuded tasaarvestamata. Hageja on vaielnud vastu üksnes tasaarvestuse avalduse esitamisele ja sellest hagejale teavitamisele ning sellele, et kostja nõue Scapelli Travellers OÜ vastu on muutunud nõudeks hageja vastu. Hageja pole kordagi vaielnud vastu asjaolule, et kostjal oli/on nõue Scapelli Travellers OÜ vastu. Seega on see hageja poolt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 alusel omaks võetud ning kostja ei pea seda asjaolu eraldi tõendama.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-2820
19.Maakohus on otsuse punktis 54 asunud seisukohale, et tasaarvestuse avaldusest pole võimalik järeldada, millises summas ja millist nõuet tasaarvestatakse. Kostja ei nõustu selle seisukohaga. Puudub vaidlus, et kostja poolt 18.06.2014 esitatud dokument on kätte toimetatud hagejale ning et selles dokumendis pole keelatud tingimusi või tähtaega.
20.Hageja on muutunud Scapelli Travellers OÜ kohustuste eest vastutavaks tulenevalt ettevõtte üleminekust. Seejuures on kostja viidanud ühingute tegevusalade, juhatuse liikmete, asukoha ning osanike kattumisele. Ettevõtte üleminek hagejale on piisavalt tõendatud.
21.Maakohus on kohelnud menetlusosalisi tõendamisstandardi kohaldamisel ebavõrdselt. Nii on kohus pidanud hageja nõude tõendamisel piisavaks üksnes kaudseid selgitusi poolte vahelisest koostööst ning hageja enda vormistatud dokumente, ilma et kohus oleks omanud igasuguseid konkreetseid tõendeid hageja nõude olemasolu kohta. Samas on maakohus pidanud kostja vastuväite osas ebapiisavaks kirjavahetust kostja juhatuse liikme KT ning hageja ja Scapelli Travellers OÜ juhatuse liikme AA vahel ning riiklikest andmekogudest nähtuvat informatsiooni Scapelli Travellers OÜ tegevuse jätkamise kohta hageja poolt. Maakohus on omaalgatuslikult nõudnud kostjalt asjaolude tõendamist, mille osas pole hageja vastu vaielnudki ning mis on seega tõendamisest vabastatud. Vastustaja seisukoht
22.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda.
24.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus tõendeid igakülgselt, objektiivselt ja täielikult vastavalt siseveendumusele. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole tõenditel ette kindlaksmääratud tõenduslikku jõudu. Muu hulgas võib Riigikohtu praktikast lähtuvalt tõenditena arvestada ja hinnata menetlusosalisteks mitteolevate isikute seletuskirju (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Menetlusseadustikust ei tulene kohtule ka kohustust igale tõendile otsuses eraldi viidata, kuid kohtu otsusest peab olema arusaadav, millistele tõenditele on kohus otsuse tegemisel tuginenud (TsMS § 436 ja § 442 lg 8). Maakohtu otsuse punktides 40-45 on kohus selgitanud, millistele tõenditele tuginedes on kohus lugenud tellimuse esitamise tõendatuks. Kolleegiumi hinnangul pole maakohus tõendeid vääralt hinnanud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuses märgitust teistsugusele järeldusele jõudmiseks.
25.Kostja väide, et hageja raamatupidamisprogrammi väljavõtted ei tõenda nõuete olemasolu, ei ole apellatsioonkaebuse alusena asjakohane – maakohus ei ole sellele tõendile pooltevahelise võlasuhte tuvastamisel tuginenud.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-2820
26.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kostja kohustuse väärtus on ebaselge seetõttu, et teatud arvetel on tasumisele kuuluv summa märgitud nii kroonides kui eurodes. Kostja samasisulistele vastuväidetele on maakohus oma otsuses seisukoha võtnud. Kuivõrd arvete väljastamise ajal oli kehtivaks maksevahendiks euro ning arvestades, et kostja on osasid samalaadse eksimusega arveid aktsepteerinud ning tasunud, tuleb kolleegiumi hinnangul nõustuda maakohtu järeldusega, et eksimus pole sellist laadi, mis muudaks arvetel märgitud nõudest arusaamise kostja jaoks võimatuks.
27.Kolleegium nõustub maakohtuga ka kostja nõude tasaarvestamata jätmise küsimuses. Ka kolleegiumi hinnangul ei ole kostja esitanud menetluses selgesõnalist tasaarvestuse avaldust, mille põhjal hageja ja kohus oleksid saanud järeldada, millises summas nõuet ja millest tulenevat nõuet ning kelle vastu kostja tasaarvestab. Samuti pole tõendatud, et kostja oleks esitanud hagejale või Scalpelli Travellers OÜ-le kohtumenetluse väliselt tasaarvestuse avalduse. Apellatsioonkaebuses sisalduvate vastupidiste väidetega kolleegium ei nõustu.
28.Apellatsioonkaebuse väidete põhjendatust möönmata märgib kolleegium täiendavalt, et Scalpelli Travellers OÜ ei ole käesolevas tsiviilasjas menetlusosaliseks. Seetõttu ei saaks kostja ka hüpoteetiliselt tasaarvestada oma võimalikku nõuet viidatud äriühingu vastu. Niinimetatud protsessuaalne tasaarvestus tsiviilkohtumenetluses on küll lubatud, kuid see saab toimuda vaid isikute vahel, kes on tsiviilkohtumenetluse asjas menetlusosalisteks.
29.Olukorras, kus kostja soovis tugineda oma vastuväites asjaolule, et hageja kohustus kostja suhtes tuleneb ettevõtte üleminekust Scalpelli Travellers OÜ-lt hagejale, tulnuks kostjal tõendada vastava õigusjärgluse olemasolu (TsMS § 230 lg 1). Euroopa Liidu direktiivi 2001/23/EÜ “Äriühingute, ettevõtete või äriühingute ja ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta” kohaselt on ettevõtte üleminekuga tegemist siis, kui üle läheb majandusüksus, mis säilitab oma identiteedi, st ressursside organiseeritud grupeeringut, mille eesmärk on tegeleda majandustegevusega, sõltumata sellest, kas tegemist on tema pea- või kõrvaltegevusega. Lähtuda tuleb nn majandusüksuse identiteedi põhimõttest ja hinnata kompleksselt nii vara, lepingute, klientuuri kui ka töötajate (õiguste ja kohustuste) ülevõtmist ning tegutsemist (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-11, p 10 koos viidetega Euroopa Kohtu praktikale). VÕS § 180 lg-st 2 tulenevalt peaks ettevõtte ülemineku korral olema tõendatud ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivate asjade, õiguste ja kohustuste, muu hulgas ettevõttega seotud lepingute ülevõtmine. Kostja poolt esitatud tõendid ja põhistused ei anna kolleegiumi hinnangul alust maakohtu otsuses märgitust erinevale järeldusele jõudmiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et ainuüksi tegevusala, juhatuse liikme, osanike ja asukoha kokkulangevusest ei saa järeldada ettevõtte üleminekut.
30.Kostja leiab, et hageja on TsMS § 231 lg 4 mõttes omaks võtnud asjaolu, et kostjal oli nõue Scalpelli Travellers OÜ vastu, mistõttu ei pidanud kostja seda asjaolu eraldi tõendama. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja viide TsMS § 231 lg-st 4 tulenevale hagejapoolsele omaksvõtule praegusel juhul põhjendatud. Hageja on vaielnud kostja väidetud nõuete tasaarvestusele tervikuna vastu. Hageja poolt menetluses tehtud avaldustest ei nähtu, et ta ei soovi vaidlustada kostja nõude olemasolu Scalpelli Travellers OÜ vastu. Ka maakohus on teinud kostjale 18.08.2014 pöördumises
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-2820 ettepaneku nõude olemasolu tõendada (tl 84 pöördel). Kolleegiumi arvates ei ole maakohus sellega menetlusõiguse norme rikkunud.
31.Kuivõrd Scalpelli Travellers OÜ kohustuste üleminek hagejale pole tõendatud ja arvestades, et Scalpelli Travellers OÜ pole käesolevas asjas menetlusosaliseks, ei pea kolleegium vajalikuks analüüsida tasaarvestuse avalduse esitamist puudutavaid kostja muid väiteid.
32.Kolleegium ei nõustu kostja väidetega, et maakohus on menetlusosalisi ebavõrdselt kohelnud. Maakohus on oma 18.08.2014 kirjas mõlemale menetlusosalisele selgitanud tõendamiskoormise olemasolu ning täiendavate tõendite ja põhistuste esitamise vajadust. Tsiviilkohtumenetluses kehtib kohtul selgitamiskohustus, mida maakohus on kolleegiumi hinnangul käesoleval juhul korrektselt järginud. Nagu eelnevalt märgitud, pole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2) ning kohus hindab tõendeid oma siseveendumuse kohaselt. Tsiviilasjas kogutud tõendite hindamise tulemusel tehtud järeldused ei viita kolleegiumi hinnangul poolte ebavõrdsele kohtlemisele ning seda ei kinnita ka kostja apellatsioonikaebuses toodud väited. Menetluskulude jaotus
33.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
34.Menetluskulude rahalise suuruse määrab käesolevas asjas kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.