Hageja: H T (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), lepinguline esindaja: vandeadvokaat M A (e-post: xxxx); Kostja: A K (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), lepinguline esindaja: Monica Meristo-Dmitrijev (e-post: [email protected]).
Istungi toimumise aeg
21. mai 2015 kell 13.00.
Istungil osalenud isikud
Hageja H T ja tema lepinguline esindaja M A; Kostja A K ja tema lepinguline esindaja Monica MeristoDmitrijev.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostja A K’ilt hageja H T’i kasuks põhivõlgnevus 11 700 (üksteist tuhat seitsesada) eurot.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja välja mõista A K’ilt H T’i kasuks menetluskulude katteks 1 560 (üks tuhat viissada kuuskümmend) eurot 48 senti, s.h hagi esitamisel tasutud riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud koos käibemaksuga 960.48 eurot.
4.Välja mõista A K’ilt hageja H T’i kasuks viivis menetluskuludelt (1 560.48 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 1 (8)
2-15-1520
5.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUS
1.30. jaanuaril 2015 esitatud hagiavalduse kohaselt A K (kostja) on H Ti (hageja) abikaasa R T isa. Hageja andis kostjale laenu neli korda (4 suulist laenulepingut): 18.08.2012 sularahas 1 000 eurot, 21.08.2012 3 500 eurot ülekandega selgitusega „laenu andmine“, 08.03.2012 10 000 eurot ülekandega selgitusega „lühiajalise laenu andmine“, 29.05.2013 10 000 eurot ülekandega selgitusega „lühiajaline laenuandmine“.
2.Kostja on hagejale tagastanud 18.08.2012 sularahas antud laenu 1 000 eurot, 21.08.2012 antud laenu summas 3 500 eurot ja osaliselt 8 300 euro ulatuses 08.03.2013 antud laenu. Need summad tagastati 19.04.2013 ülekandega hagejale kokku summas 12 500 eurot kostja poolt selgitusega "laenu tagasimakse" ja 01.11.2014 sularahas summas 100 eurot, 12.11.2014 sularahas summas 100 eurot ja 22.12.2014 ülekandega 100 eurot selgitusega „laen".
3.Kostjal on tasumata 08.03.2013 antud laenust 1 700 eurot ja kogu 29.05.2013 antud laen 10 000 eurot, kokku 11 700 eurot. Laenu tagastamise tähtpäev oli 08.03.2013 laenu ja 29.05.2013 laenu puhul 2 kuud, s.o vastavalt 08.05.2013 ja 29.07.2013. Laenude andmist tõendab AS-i Swedbank 14.01.2015 kiri nr B06.02-200-07/226. Samast tõendist nähtub ka kostja tehtud tagasimakse.
4.Pooled ei leppinud kokku laenuintressis, seega on laen antud intressita. Hageja ei nõua viiviseid, kuigi tal oleks selleks seaduslik õigus.
5.Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 11 700 eurot või alternatiivselt mõista 10 700 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
MENETLUSE KÄIK
6.Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks. Viru Maakohtu 03.02.2015 kohtumäärusega jäeti hagi tagamise taotlus käiguta ning hagejale määrati tähtaeg 585 eurot või 800 eurot hagi tagamise tagatise tasumiseks. Samuti palus kohus selgitada, miks hageja taotleb kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 16 000 eurot, kui hageja nõue kostja vastu on 11 700 eurot.
7.05.02.2015 kõrvaldas hageja hagi tagamise taotluse puudused ja esitas maksekorralduse 04.02.2015 hagi tagamise tagatise 800 eurot tasumise kohta.
8.06.02.2015 kohtumäärusega hagi tagamise taotlus rahuldati ning hagi tagamiseks seati kostja omandis olevale kinnistule registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx, esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 16 000 eurot hageja kasuks. 2 (8)
2-15-1520
KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE
9.17. märtsil 2015 esitatud vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt on hagejale kogu võla tagastanud summas 12 000 eurot ja seda enne jaanipäeva 2014 hageja elukoha lähedal. Kaasas olid kaks töömeest – J ja V, kellele hageja andis saadud rahast tööraha kokku 2 000 eurot. Kostja taotles tunnistajate ära kuulamist ning palus jätta hagi rahuldamata.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE
10.30. märtsil 2015 esitatud seisukohas hageja leidis, et kostja ei esitanud vastust ja selles sisalduvaid taotlusi tähtaegselt. Seega tuleb kostja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks jätta rahuldamata. Hageja vaidles tunnistajate ülekuulamisele vastu, sest kostja ei ole laenu hagejale tagastanud ja hageja huvi ei ole kostja suhtes kriminaalmenetluse alustamine valeütluste andmisele kihutamise eest.
11.Selleks, et kohus saaks kostja taotluste rahuldamise mittevajalikkuses veenduda ning lugeda tõendatuks, et kostja ei ole laenu tagastanud, esitas hageja täiendavalt järgmised dokumentaalsed tõendid: 1) R T ja P K Facebook kirjavahetus R T teated 08.12.2014 kell 10:46, 08.12.2014 kell 10:48, 18.02.2015 kell 8:08 ning P K teated 26.10.2014 kell 23:36, 8.12.2014 kell 23:11. Antud dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et laenu ei tagastatud kostja väidetud ajal ning tunnistajad saavad anda üksnes valeütlusi; 2) R 16.02.2015 telefonikõne R K stenogramm ja salvestus. Riigikohus on märkinud, et enda telefonivestluse kuulamine ja lindistamine ei ole jälitustoiming, sest enda telefonikõnet ei saa isik ise salaja ega varjatult pealt kuulata ega sellel eesmärgil lindistada. Tegemist on dokumentaalse tõendiga, mis tõendab asjaolu, et kostja üritas kallutada R K valeütluste andmisele ja kaudse tõendiga selle kohta, et laenu ei ole tegelikult tagasi makstud; 3) Kinnistu xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx väljatrükk, mis tõendab, et vaatamata asjaolule, et kostja sai kinnistu müügist oktoobris 2014 raha, et tasunud ta võlgnevust hagejale.
KOSTJA TÄIENDAVAD EISUKOHAD
12.08. aprillil 2015 esitatud seisukohas kostja leidis, et 17.03.2015 esitatud vastus hagile on tähtaegne. Kui kostja sõlmis esindajaga lepingu, siis ei mäletanud ta täpselt millal ta hagimaterjalid kätte sai. Kui esindaja esitas vastuse, siis sai ta ka ligipääsu e-toimikule, kust nähtus et materjalid sai kostja kätte 23.02.2015. Hageja esitatud dokumendid ei tõenda, et kostja poleks hagejale võlga ära tasunud. Esitatud dokumentidest nähtub ainult asjaolu, et poolte vahel on olnud rahalised suhted, kuid missugused täpselt, pole aru saada. Mis puutub salvestistesse, siis ka eraviisilisi vestlusi tohib avaldada kolmandatele isikutele ainult teise poole nõusolekul või kohtu nõudmisel.
13.17. aprillil 2015 esitatud seisukohas kostja teatas, et tunnistajad võivad kinnitada 12 000 eurot üleandmist kostja poolt hagejale sularahas ning seda, et sellest rahast sai kubki hagejalt tööraha 1 000 eurot. Tunnistajateks on A. V ja A. J, kelle kohaloleku kohtuistungil garanteerib kostja. Tunnistajad tõendavad, et just enne jaanipäeva toimus raha üleandmine ja kostja on seega oma võla hageja ees hüvitanud ning hagi on alusetu.
KOHTUISTUNG
14.21. mail 2015 toimunud kohtuistungil hageja ja tema esindaja jäid hagi juurde. Hageja loobus hageja 30.03.2015 seiskoha juurde lisatud R T ja P K Facebook kirjavahetuse (t.lk. 101-105) toimiku materjalide juurde võtmise taotlusest. Hageja vande all antud seletuse kohaselt tema seda raha saanud ei ole, kuigi on korduvalt küsinud. Hageja oli kostjaga viimati kontaktis suvel 2014. Kostja keeldus igasugustest kokkulepetest. Ei ole olnud juhtumit, et enne jaanipäeva 2014 kostja hagejale mingi raha 3 (8)
2-15-1520 tagastas. Samuti ei ole hageja raha vastu võtnud ega koos olnud hageja ja hageja kahe tunnistajaga. Ei ole ühtegi loogilist põhjust, miks hageja oleks pidanud tahtma, et kostja laenu sularahas tagastaks. Kui laen on antud ülekandega, tagastatakse see ka ülekandega. Hageja kinnitas, et ei ole kostja käest mingit sularaha saanud ei enne jaanipäeva 2014 ega ka pärast seda.
15.Kostja ja tema esindaja jäid kostja vastuse juurde ja palusid jätta hagi rahuldamata.. Kostja tunnistas esimest laenu 30.03.2014, kui võttis 10 000 eurot ja maksis selle protsendiga tagasi 12 500 eurot. Kostja vande all antud seletuse kohaselt teine laen oli kinnistu ostu jaoks, kuid tehing lükkus edasi ning ta pakkus hagejale raha tagasi, kuid hageja ütles, et raha võib hiljem vaja minna ning et kostja maksaks hiljem tagasi. Kostja väidete kohaselt tagastas ta hagejale 12 000 eurot enne jaanipäeva 2014 xxxx kahe tunnistaja juuresolekul. Kostja andis raha hagejale ning hageja andis kummalegi (A. J ja A. V) 1 000 eurot. Mis puudutab hageja väidet, nagu kostja oleks kinnitanud, et on jätkuvalt võlgu, siis kostja arvates see on leidnud tõendamist ainult R T ütlustega, kes on hageja abikaasa ning seega mitte objektiivne tunnistaja.
16.Tunnistaja R T ütluste kohaselt käis ta kostjaga rääkimas, kuna kostja keeldus hagejaga rääkimast ning raha tagastamast. Kostja ütles tunnistajale, et on hageja peale solvunud ja keeldub talle seda raha maksmast ja selgitas, et kui maksab, siis R T. Juulis ütles kostja tunnistajale, et kui maksab siis maksab kogu ulatuses talle. Juulis ütles, et suve lõpuks maksab kogu võla 12 000 eurot ära. Tunnistaja sõnul 30.01.2015 telefonikõnes ütles ta kostjale, et võivad asja kohtusse anda ning kostja vastas, et võib ka väita, et on raha sularahas tagastanud. Tunnistaja sõnul on kostja talle pärast 2014 aasta jaanipäeva kinnitanud, et on jätkuvalt hagejale võlgu ja maksab selle ära.
17.Tunnistaja A J ütluste kohaselt toimus kostja poolt hagejale raha maksmine xxxx lähedal autos summas 12 000 eurot. Hageja andis tunnistajale ja teisele kaasas olnud isikule kostja tagastatud rahast 1 000 eurot kummalegi.
KOSTJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
18.26. mail 2015 esitas kostja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostja menetluskuludeks antud asjas on hagiga ja selle lisadega tutvumine, vastuse koostamine, hageja seisukohaga tutvumine, kohtuistungiks ettevalmistus ja kohtuistung. Tunnihind 100 eurot, kulutatud kokku 4,5 tundi, sealhulgas 2,5 tundi kohtuistung. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
HAGEJA VASTUVÄITED KOSTJA MENETLUSKULUDELE
19.26. mail 2015 esitas hageja vastuse kostja menetluskuludele, mille kohaselt hageja ei vaidle kostja kulude suurusele vastu ning leidis, et kulud on mõistlikud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära hageja ja kostja vande all antud seletused ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
21.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulised laenulepingud, millede alusel laenas hageja kostjale kokku 24 500 eurot, s.h: 18.08.2012 sularahas 1 000 eurot, 21.08.2012 ülekandega 3 500 eurot, 08.03.2012 ülekandega 10 000 eurot ja 29.05.2013 ülekandega 10 000 eurot. Hageja poolt 4 (8)
2-15-1520 kostjale 23 500 eurot laenuna ülekandmist kinnitab AS-i Swedbank 14.01.2015 tõend (t.lk. 9). Kostjal ei ole vaidlust hageja poolt temale 24 500 eurot ulatuses laenu andmise üle. AS-i Swedbank tõendi kohaselt tagastas kostja 19.04.2013 hagejale 12 500 eurot selgitusega laenu tagasimakse. Hageja väidab, et lisaks tagastas kostja hagejale sularahas 01.11.2014 100 eurot ja 12.11.2014 100 eurot ning 22.12.2014 ülekandega 100 eurot. Eeltooduga on tuvastatud, et poolte vahel olid sõlmitud laenulepingud, millede alusel on hageja andnud kostjale laenu kokku summas 24 500 eurot, millest kostja on tagastanud hagejale 12 800 eurot.
22.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
23.VÕS § 396 lg 1 tulenevalt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna VÕS § 396 lg 1 ei sätesta laenulepingu kirjalikku vormi, siis TsÜS § 77 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 alusel on võimalik sõlmida laenulepingu ka suulises vormis. VÕS § 82 lg 7 ls 1 lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 tulenevalt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid laenu põhiosa sissenõutavaks muutumisele. Käesoleva otsuse punktis 21 on tuvastatud, et poolte vahel olid sõlmitud laenulepingud, millede alusel on hageja andnud kostjale laenu kokku summas 24 500 eurot, millest on kostja tagastanud hagejale 12 800 eurot.
24.Vastavalt VÕS § 13 lg 1 lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. VÕS § 186 p 6 tulenevalt võlasuhe lõpeb muu hulgas ka lepingu ülesütlemisega. VÕS § 398 lg1 sätestab, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja laenulepingu(d) üles ütles. Samas, kuna TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ja kostja ei ole laenulepingu(te) ülesütlemisele vastu vaielnud, siis ei ole kohtul võimalik vaidluse lahendamisel tugineda asjaoludele, mida pooled ei pea vaidluse lahendamisel oluliseks. Kostja vastuväidete puudumise tõttu loeb kohus, et hageja nõue kostja vastus on muutunud sissenõutavaks.
25.TsMS § 230 sätestab tõendamise ja tõendite esitamise kohustuse. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja 5 (8)
2-15-1520 vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS § 231 lg 1). Käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormises kokku leppinud. Kuna kostja vaidleb nõudele vastu põhjusel, et ta on kohustuse hageja ees täielikult täitnud, makstes hagejale sularahas 12 000 eurot, siis nendest sätetest tulenevalt hagi rahuldamata jätmise nõudmisel lasub tõendamiskoormis kostjal. Kostja pidi tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama, et ta on kohustuse täielikult täitnud ja et hagejal ei ole enam nõudeõigust kostja vastu.
26.TsMS § 229 lg 2 ls 1 alusel tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus. Kohus on vastavalt TsMS § 268 vande all üle kuulanud nii hageja kui kostja, kuid poolte vande all antud seletusega ei ole võimalik tuvastada kostja poolt hagejale 12 000 eurot tagastamist, sest poolte seletused on vastuolulised. Kuna hageja ei kinnita kostja poolt temale 12 000 sularahas tagastamist, siis ei ole kohtul võimalik ka asuda seisukohale, et kostja 12 000 eurot hagejale sularahas tagastas. Kohtuistungil üle kuulatud kostja tunnistajana A J’i ütluste kohaselt toimus kostja poolt hagejale raha maksmine enne jaanipäeva 2014 xxxx lähedal autos summas 12 000 eurot. Hageja andis tunnistajale ja teisele kaasas olnud isikule kostja tagastatud rahast 1 000 eurot kummalegi. Kohus ei nõustu kostja tunnistaja ütlustega, põhjusel, et tunnistaja ei tea täpselt, millal raha tagastamine toimus. Ta ei näinud, kas ja kui palju ning kust kostja hagejale väidetavalt üleantud raha välja võttis (t.lk. 160 pöördel, 161, 161 pöördel). Samas hageja tunnistaja R T ütlustega on tuvastatud, et kostja on talle pärast 2014 aasta jaanipäeva kinnitanud, et on jätkuvalt hagejale võlgu ja maksab selle ära (t. lk. 159 pöördel, 160). Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja tunnistaja näol ei ole tegemist objektiivse tunnistajaga, kuna tunnistaja on hageja abikaasa. Tunnistaja on ka kostja alaneja sugulane (tütar). Kostja ei ole vastu vaielnud tunnistaja ütlustele, et kostja on ka pärast väidetavalt tema poolt juunis 2014 laenu tagastamist on jätkuvalt kinnitanud tunnistajale hagejale raha võlgnemist. Laenuvõlgnevusega seoses peab kohus vajalikuks märkida ka seda, et hagiavalduse kohaselt kostjal on täitamata kohus summas 11 700 eurot. Kostja vastuses ega ka kohtuistungil ei ole kostja seletanud, miks ta väidatavalt hagejale 12 000 laenuvõlgnevuse katteks tagastas, kui tema tegelik võlgnevus hageja ees oli 11 700 eurot.
27.Kostjal ei ole ka ühtegi mõistlikku põhjendust, miks ta temale ülekandega antud laenuosa väidetavalt sularahas tagastas. Kostjal ei olnud keelatud laenu ka sularahas tagastada, kuid pidi aru saama, et sularahas tagastamisel peab ta nõude rahuldamise välistamiseks tõendama tema poolt kohustuse täitmist. TsMS § 232 lg 1 järgi kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kostja tõendid (tema seletus vande all ja tunnistaja ütlus) ei tekitanud kohtul laenu üldse või just summas 12 000 eurot tagastamise siseveendumist. Kohustuse täitmise tõendamata jätmise tõttu kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenvõlgnevuse põhisummas 11 700 eurot. Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 6 (8)
2-15-1520
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on 05.02.2015 esitanud avalduse hagi esitamise seisuga tekkinud menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Täiendavaid kulusid hageja esitanud ei ole, kuigi kohus on seda võimaldanud (t. lk. 162). Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).
30.TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas asjas esindas hagejat TsMS § 218 lg 1 p 1 nõutele vastav lepinguline esindaja. Hageja lepinguline esindaja on esitanud kohtule hagiavalduse (sisuliselt 3 lk), hagi tagamise taotluse (sisuliselt 5-l lehel), kõrvaldanud kohtu nõudel puudused (sisuliselt 1 lk) ja esitanud kirjaliku seisukoha (1 lk). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses ei ole tegemist raske vaidlusega, arvestab kohus 40 minutit ehk 0,667 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta. Seega on hagejale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel 6.67 tundi (10 lk x 0,667 t).
31.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta ehk 144 eurot koos käibemaksuga. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13).
32.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega, mis aga ei tähendada et hageja taotlus menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramises tuleb rahuldada täies ulatuses. Riigikohus on lahendi 3-2-1-4-15 punktis 14 rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Lahendi 3-2-1-115-14 punktis 14 on Riigikohus välja toonud, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu on 960.48 eurot (6.67 x 144). Lisaks hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 600 eurot ja hagi tagamise taotluselt 50 eurot. Kohus peab põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 1 560.48 eurot, s.h hagi esitamisel tasutud riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud koos käibemaksuga 960.48 eurot.
33.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist 7 (8)
2-15-1520 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagiavalduses nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
34.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.