AS Kiviõli Soojus hagi V. T. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagi hind
4799, 54 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: AS Kiviõli Soojus (RK xxx, asukoht Aasa 19, 43122 Kiviõli) Hageja lepinguline esindaja: Madis Sirkel (Lindorff Eesti AS, e-post [email protected] ) Kostja: V. T. (IK xxx, viibimiskoht xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Kiviõli Soojus hagi V. T.i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.
2.Välja mõista V. T.ilt AS Kiviõli Soojus kasuks korteriomandi asukohaga Soo 1115 Kiviõli soojusenergia võlgnevus 4515 (neli tuhat viissada viisteist) eurot 94 senti sh. põhivõlgnevus 3884, 98 eurot perioodi 01.01.2011-31.12.2014 eest ja sissenõutavaks muutunud viivis 630, 96 eurot perioodi 26.02.2011-04.03.2014 eest.
3.Välja mõista V. T.ilt AS Kiviõli Soojus kasuks viivis 0,02% päevas põhivõlgnevuselt (3884, 98 eurot) alates 05.03.2015 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
5.Välja mõista kostjalt, V. T.ilt AS Kiviõli Soojus kasuks menetluskulud 495 (nelisada üheksakümmend viis) eurot 87 senti sh. maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 141,63 eurot, hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 258,37 eurot ja õigusabikulud 95,87 eurot.
6.Välja mõista kostjalt, V. T.ilt AS Kiviõli Soojus kasuks viivis menetluskuludelt (495,87 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi (registrikood 1664608) asukohaga Soo 1115 Kiviõli xxx Soojus osutas nimetatud piirkonnas soojusenergia teenust, millest tulenevalt on hageja esitanud ajavahemikul 01.01.2011-31.12.2014 kostjale arveid summas 3884, 98 eurot ning kostja on jätnud arved tasumata. Lisaks põhivõlgnevusele nõuab hageja kostjalt ka sissnõutavaks muutunud viivist 630, 96 eurot perioodi 26.02.20111-04.03.2015 eest.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 3884, 98 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivise 630, 96 eurot ja viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,02% päevas. Menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulud 115,04 eurot ning viivise menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole AS-iga Kiviõli Soojus lepingut sõlminud. Kostja viibib Viru Vanglas alates 06.11.2009. Selle aja jooksul ei ole talle arveid esitatud. Võlgnevus summas 4515, 94 eurot sh. viivised on põhjendamatud ja seadusevastased. Kuna keskkütte leping on ühepoolne, on võlgnevuse tekkimine täielikult hageja süü. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
III KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl. 10, 101, 103).
5.Hagiavalduse kohaselt varustas hageja kostjat soojusenergiaga ja esitas kostjale arveid, mida kostja ei tasunud nõuetekohaselt. Kostja vastuväide, et tema ei ole lepingut sõlminud, ei vabasta teda rahalise kohustuse täitmisest. Tarbitud teenuste eest ei saa jätta tasumata. Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid ja teisi korteriomandi kasutamiseks vajalikke teenuseid (nt küte) lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 2 järgi (RKTKo 3-2-1-33-13 p 13). VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Seega saab hageja VÕS § 1023 järgi nõuda kostjalt mõistliku tasu käsundita asjaajamise eest, st. tegemist on kostja lepinguvälise kohustusega. Kohus leiab, et hageja nõuab mõistlikku tasu, kuna soojusettevõtjale on kehtestatud müüdava soojuse piirhind, millest kallimalt soojusettevõtja soojust müüa ei tohi. Kostja sisulisi vastuväited
võlgnevusele esitanud ei ole. Tuvastatud on et kostja on maksekohustust rikkunud, st. kostja ei ole tarbitud soojusenergia eest tasunud. Kuivõrd kostja ei ole omapoolset kohustust täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Järelikult on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3884, 98 eurot perioodi 01.01.2011-31.12.2014 eest.
6.Hageja palub välja mõista kostjalt vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 sissenõutavaks muutunud viivise summas 630, 96 eurot perioodi 26.02.2011-04.03.2015 eest ja alates 05.03.2015 viivise põhinõudelt (3884, 98 eurot) 0,02% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). Ka käsundita asjaajamisest tuleneva hüvitiskohustuse täitmata jätmise korral peab soodustatu maksma asjaajajale viivist VÕS § 113 järgi. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sisse nõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt välja mõista nii sissenõutavaks muutunud viivis kui ka viivis, mis ei ole veel sisse nõutavaks muutunud. Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise suurusele ega määrale. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 630, 96 eurot perioodi 26.02.201104.03.2015 eest ning alates 05.03.2015 viivise põhivõlgnevuselt (3884, 98 eurot) 0,02% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on riigilõiv. Kohtuväliseks kuluks on menetlusosalise esindaja kulu. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 515, 04 eurot sh maksekäsu kiirmenetluses 22.12.2014 tasutud riigilõiv 141, 63 eurot, hagi esitamisel 06.03.2015 tasutud täiendav riigilõiv 258, 37 eurot, õigusabikulud 115,04 eurot koos käibemaksuga ning viivise menetluskuludelt. Hageja ei ole kinnitanud, et ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13 p 16). Hageja esindaja vastavat kinnitust esitanud ei ole. Seega mõistab kohus esindaja kulud hageja kasuks välja ilma käibemaksuta.
Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud kokku 495, 87 eurot, sh. maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 141, 63 eurot, hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 258, 37 eurot ja õigusabi kulud 95, 87 eurot käibemaksuta ning viivise menetluskuludelt (495, 87 eurolt) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.