V D hagi OÜ BestTrans Grupp vastu üürilepingu ülesütlemise avalduse tühiseks tunnistamiseks ja OÜ BestTrans Grupp vastuhagi V D, A A D ja K D vastu korteriomandi valduse üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.04.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V D määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: V D (isikukood XXXXX), lepinguline esindaja Igor Sumarok Kostja: OÜ BestTrans Grupp (registrikood 10918839), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Vastuhagis kostjad: A A D (isikukood XXXXX) ja K D (isikukood XXXXX), kostjate lepinguline esindaja Igor Sumarok
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 30.04.2015 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebe kord Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohus rahuldas 11.06.2014 otsusega V D hagi OÜ BestTrans Grupp vastu üürilepingu ülesütlemise avalduse tühiseks tunnistamiseks ning jättis rahuldamata OÜ BestTrans Grupp vastuhagi V D, A A D ja K D vastu korteriomandi, asukohaga Tartu mnt XX-XX, Tallinn, valduse üleandmiseks. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
2.
Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2014 otsusega Harju Maakohtu otsus tühistati, V D hagi OÜ BestTrans Grupp vastu jäeti rahuldamata ja vastuhagi rahuldati. Kõik menetluskulud jättis Tallinna Ringkonnakohus hageja kanda. Riigikohus jättis 01.04.2015 kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus seega 01.04.2015.
3.05.04.2015 esitas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Kostja palus hagejalt, s.o V D lt välja mõista menetluskuludena lepingulise esindaja kulud summas 6002,10 eurot, vastuhagilt tasutud riigilõivu summas 60 eurot ning apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 75 eurot. Samuti palus kostja kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.27.04.2015 esitas hageja vastuväite kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele leides, et kostja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses nimetatud menetluskulud ei ole piisaval määral põhjendatud, vajalikud ega tõendatud. Maakohtu määrus
5.30.04.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus hageja avalduse osaliselt, määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetlusekulud summas 5247 eurot, s.o esindaja tasu summas 5100 eurot, sõidukulu 12 eurot, riigilõivud kogusummas 135 eurot, ning viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
6.Kohus juhindus lahendi tegemisel kuni 31.12.2014 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise korrast, mille kohaselt menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete alusel eraldi põhimenetlusest, kuna menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise aluseks on kohtulahend, mis on tehtud enne 01.01.2015. Kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt.
7.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 teine lause sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
8.Esmalt luges kohus põhjendatud menetluskuluks vastuhagilt tasutud riigilõivu 60 eurot ning apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 75 eurot. Kostja on nimetatud kulu reaalselt kandnud (I kd, lk 83; II kd, lk 17). Samuti ei vaidlustanud hageja nimetatud kulu.
9.Vastuseks hageja vastuväitele kostja arvete tasumise osas märkis kohus, et seadus ei nõua esitatud arvete tasumist tõendavate dokumentide esitamist (vt ka Riigikohtu
lahend kohtuasjas nr 3-2-1-98-13). Samuti ei ole oluline, kes arved tasus (kuni 0.1.01.2015 TsMS § 175 lg 4 ning alates 01.01.2015 TsMS § 179 lg 9).
10.Seejärel hindas kohus kostjale esitatud teenuste vajalikkust ja põhjendatust. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tegi kostja lepinguline esindaja tööd 59,9 tundi, millest kohus pidas kokkuvõttes põhjendatud ajakuluks 51 tundi. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määraks oli esitatud arvete alusel 100 eurot/tund, mida kohus pidas mõistlikuks ja põhjendatuks. Seega luges kohus kokku põhjendatud menetluskulu (esindaja tasu) suuruseks 5100 eurot, millise summa kujunemine on toodud alljärgnevalt.
11.Kohus luges hagiavalduse läbitöötamise, õigusliku positsiooni kujundamise ning hagiavaldusele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 11 tundi, millest hagiavalduse läbitöötamisega seoses 2 tundi ja vastuse koostamise eest 9 tundi, kuivõrd vastuse (I kd, lk 33-42) puhul on tegemist põhjalikult koostatud dokumendiga, mis sisaldab muuhulgas ka taotlust menetluskulude katteks tagatise andmiseks ning tunnistaja ülekuulamise taotlust.
12.Arvestades kostja 07.02.2014 esitatud vastuhagi (I kd, lk 78-82) sisu ja mahtu luges kohus vastuhagi koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 5 tundi.
13.Kostja 28.03.2014 esitatud seisukoha (I kd, lk 134-137) esitamiseks vajaliku eelneva õigusliku analüüsi ja dokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks luges kohus kokku 4 tundi.
14.31.03.2014 toimunud maakohtu kohtuistungiks ettevalmistamine ei ole kohtu hinnangul kuigi ajakulukas tegevus (arvestades, et hagimaterjalide jm dokumentide läbitöötamisele, vastuse koostamisele ja vastuhagi koostamisele ning omakorda sellele esitatud vastuväidetega tutvumisele, on kostja käesoleva määruse eelnevates punktides analüüsitu alusel kulutanud üsna põhjalikult aega). Seega luges kohus kohtuistungiks ettevalmistamise (s.h töö toimikuga) ning istungil osalemise põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi ja 30 minutit.
15.12.05.2014 toimunud maakohtu kohtuistungiks kohtukõne kirjalike teeside (I kd; lk 170-177) koostamisele kulunud aega 6 tundi ja 30 minutit pidas kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks ning kuna nimetatud kohtuistungil kuulati üle ka tunnistajaid, siis oli kohtu hinnangul vajalik põhjalikumalt istungiks ette valmistada, mistõttu luges kohus istungiks ettevalmistamise (1,5h) ja osalemise (5h) põhjendatud ajakuluks kokku 6 tundi ja 30 minutit.
16.Kohtu hinnangul ei ole maakohtu otsusega tutvumine ning apellatsioonkaebuse esitamise võimaluste analüüs kuigi ajakulukad tegevused ja luges nimetatud tegevuste põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund.
17.26.06.2014 kliendiga kohtumise 1 tunni ulatuses luges kohus vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks, kuna esindajal on õigus oma kliendiga kohtuda ning arutada menetluslikku olukorda ning edasikaebamise võimalusi.
18.Kuivõrd kostja on 11.07.2014 esitanud põhjaliku ja mahuka apellatsioonkaebuse (II kd, lk 2-16), loeb kohus selle koostamisele ja esitamisele kulunud põhjendatud ajakuluks 12 tundi.
19.Tallinna Ringkonnakohtus 05.11.2014 toimunud kohtuistungiks ettevalmistamine, s.h töö toimikuga, ei ole kuigi ajakulukas tegevus, seega luges kohus istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund ja 30 minutit.
20.Lisaks on menetluskulude nimekirjale lisatud arvest nähtuvalt kostja esindajal kulunud transpordi (takso) peale 12 eurot, mille kohus luges TsMS § 144 p 2 alusel põhjendatuks. Kohtu hinnangul on usutav, et tegemist on kohtuistungitele sõitmisega seotud otsese sõidukuluga.
21.Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 märkis kohus kostja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5247 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
22.14.05.2015 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 30.04.2015 määruse täies ulatuses ning teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
23.Kaebuse esitaja on seisukohal, et määruse tegemisel rikkus kohus oluliselt nii seaduse sätteid kui ka kaebuse esitaja õigusi ning ei kaalunud piisaval määral asja puutuvat informatsiooni.
24.Hageja ei nõustu kohtu arvutuste ja seisukohtadega, kuna kujunenud kohtupraktika kohaselt peaks asja materjalide ja kohtulahenditega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, infovahetusele kliendiga ning temaga nõupidamistele, kliendiga seisukohtade kooskõlastamisele vms kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega tuleb arvestada menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamise ja kohtuistungitel osalemisega. Seega tuleb jätta arvestamata kostja lepingulise esindaja ajakulu, mis on kostja esindajal kulunud eelnimetatud tegevustele.
25.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses ei olnud tegemist keskmisest keerukama menetlusega (ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms ning tõendite maht ei olnud suur), arvestades vastustaja esindaja kogemust ja professionaalsust, tuleb ühe lehekülje koostamise kohta arvestada 40 minutit.
26.Eeltoodust lähtudes leiab hageja, et kostjale õigusabi osutamise põhjendatud ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel võiks olla 25 tundi ja 20 minutit, millist ajakulu põhjendab hageja järgmiselt.
27.Hageja leiab, et kostja esindajal võis kuluda sisuliselt 8-leheküljelise hagiavaldusele vastuse koostamisele 5 t ja 20 min (8lk*40 min), sisuliselt 3,5-leheküljelise vastuhagi tegemiseks 2 t ja20 min (3,5 lk*40 min), sisuliselt 2,5-leheküljelise 28.03.2014 seisukoha koostamiseks 1t ja 40 min (3,5 lk*40 min).
28.Hageja leiab, et 30.03.2014 Harju Maakohtu 31.03.2014 kohtuistungiks kliendi esinduse ettevalmistamiseks ja tööks toimikuga võis kuluda vaid 1 tund ja 30 min, kuna kostja esindaja oli selleks ajaks teadlik kõikidest menetluse asjaoludest.
29.09.05.2014 kliendi kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamiseks 12.05.2014 kohtuistungiks märgitud ajakulu ei ole üldse põhjendatud ega vajalik, nimetatud dokument sisaldab kõiki eelnevalt esitatud asjaolusid ning ei sisalda uusi argumente.
30.Harju Maakohtu 12.05.2014 kohtuistungiks kliendi esinduse ettevalmistamise ja 12.05.2014 kliendi esindamise Harju Maakohtu 12.05.2014 kohtuistungil ajakuluks võiks hageja arvates olla kokku 5 tundi.
31.Hageja leiab, et Harju Maakohtu 11.06.2014 kohtuotsusega tutvumine, kliendile kohtuotsuse põhjendamine ja apellatsioonikaebuse esitamise võimaluste arutamine on põhjendatud osaliselt ehk 30 minuti ulatuses.
32.Apellatsioonkaebuse põhiliste vastuväidete väljatöötamine, Tallinna Ringkonnakohtule 11.07.2014 apellatsioonkaebuse koostamine ning dokumendi lõplik redigeerimine ja kohtule edastamine võiks aega võtta kokku 8 tundi (12 lk * 40 min), võttes arvesse, et apellatsioonikaebus on koostatud sisuliselt 12 leheküljel ning seda, et kostja esindaja on teadlik tsiviilasja asjaoludest, esindaja on varem teostanud otsuse analüüsi.
33.Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2014 kohtuistungiks kliendi esinduse ettevalmistamise ja Tallinna Ringkonnakohtus istungil esindamise ajakulu võiks kokku olla 1 tund.
34.Määruskaebuse esitaja palub jätta kostja esindaja sõiduaja ajakulu menetluskuluna arvestamata. Vastus määruskaebusele
35.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 30.04.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
37.Hageja on palunud tühistada maakohtu määruse täies ulatuses, kuid sisuliselt on vaidlustanud vaid maakohtu eksimust ajakulu hindamisel. Seoses määruskaebuse väidetega õigusabiteenuse osutamise ajakulu kohta peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt Riigikohtu 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19).
38.Hageja seisukoha osas, et ettevalmistavad toimingud peavad olema hõlmatud dokumendi koostamise ajakuluga ja umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks antud tsiviilasjas kuluda 40min, leiab ringkonnakohus, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu hindamisel ei saa lähtuda ainuüksi dokumendi leheküljelisest mahust, vaid arvesse tuleb võtta ka selle sisu ja vaidluse keerukust. Maakohus on menetluskulude hindamisel toimikumaterjali silmas pidades õigesti arvestanud sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja milline oli esindaja vajalik töömaht selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus efektiivselt kaitstud. Nimetatud asjaoludest lähtuvalt on maakohus TsMS § 175 lg-s 1 antud diskretsioonipiire arvestades määranud õigesti kindlaks väljamõistmisele kuuluvate vajalike ja põhjendatud kulude suuruse.
39.Kolleegium ei nõustu ka hagejaga arvamusega kostja 09.05.2014 kirjalike seisukohtade koostamise ajakulu osas ja leiab, et ainuüksi asjaolu, et ettevalmistatud kohtukõne sisaldab varasemaid kostja seisukohti, ei tähenda, et selle dokumendi koostamiseks ei ole esindaja tööaega kulunud.
40.Hageja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-65-13 lepingulise esindaja sõidu ajakulu hüvitamise osas ei ole täpne, kuna tsiviilkolleegium on samas lahendis rõhutanud, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu. Seda arvestades, on maakohus õigesti tuvastanud, et transpordile kulutatud 12 euro näol on tegemist otsese sõidukuluga, mille hüvitamine on TsMS § 144 p 2 alusel põhjendatud ja lubatav.
41.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude
kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
42.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.