OÜ Aadu-Maali hagi AS Peetri Põld ja Piim vastu rendilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 06. märtsi 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Peetri Põld ja Piim apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aadu-Maali (registrikood 11463542), lepinguline esindaja Willem Ignatjev Kostja: AS Peetri Põld ja Piim (registrikood 10529233), seaduslik esindaja Priit Süüden
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 06. märtsi 2015 otsus ja teha uus otsus.
2.Jätta rahuldamata OÜ Aadu-Maali hagi AS Peetri Põld ja Piim vastu rendilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
3.Lugeda OÜ Aadu-Maali ja PR vahel 01.03.2008 sõlmitud Xxxxxxx kinnistu tähtajalise maakasutuse rendilepingu nr 1-2008 lõppemise ajaks 31.10.2015.
1.Jätta maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud hageja OÜ Aadu-Maali kanda.
2.Välja mõista OÜ-lt Aadu-Maali menetluskulud, riigilõiv 300 eurot AS Peetri Põld ja Piim kasuks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist
VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Aadu-Maali 29.09.2014 Pärnu Maakohtule hagi AS Peetri Põld ja Piim vastu rendilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja PR 01.03.2008 tähtajalise maakasutuse rendilepingu nr 1-2008 Xxxxxxx kinnistu suhtes tähtajaga kuni 01.03.2018.
3.Kostja kui uus kinnistu omanik ütles rendilepingu 26.08.2014 avaldusega üles. Avalduses puudub lepingu ülesütlemise põhjendus. Avaldus ei vasta formaalsetele ülesütlemise tingimustele ja lepingu ülesütlemiseks puudus mõjuv põhjus. Rendilepingu ülesütlemine oli vastuolus heade kommetega. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja järgis seaduses sätestatud põllumajandusliku rendilepingu ülesütlemise korda. Hageja sai kirjaliku rendilepingu ülesütlemisavalduse kätte 29.08.2014. Tegemist on lepingu erakorralise ülesütlemisega mõjuval põhjusel. Kostjalt ei saa kõiki asjaolusid ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
5.Kostja ostis kinnistu paremate majandamisvõimaluste loomise eesmärgil 31.07.2014 ja maksis selle eest 59 000 eurot. Kostja on ehitanud uue robotlüpsifarmi kompleksi ja oluliselt suurendanud lüpsikarja arvukust. Kostja toodab ise enda lüpsikarjale (820 lüpsilehma) ja noorkarjale (750 noorlooma) rohusöödad ja teravilja ning lisaks kasvatab teravilja ja rapsi ka müügiks. Kostja vajab ja kasutab tootmiseks ca 2300 ha põllumaad, millest omandis on ca 800 ha. Ettevõtte töö stabiilsuse ja kindluse tagamiseks on vajalik saada vähemalt 1500 ha haritavat maad omandisse. Ei ole mõistlik eeldada, et kostja peaks jätma põllumaa, mille eest ta maksis 59 000 eurot, ka edaspidiseks hageja kasutusse tasuta rendilepingu alusel, samal ajal ise ettevõtte tegevuse toimimiseks maad tasu eest rentides hinnaga kuni 146 eur/ha. Olukord, kus kostja ei saa ise ostetud maad kasutada, muudaks tema majandusliku olukorra raskeks. Maa ost oli vajalik, sest maa kasutamise vajadus on tungiv. 22.07.2014 andis ülaltoodud maa ostmiseks loa Peetri Põld ja Piim AS nõukogu. Ostuloa andmisele eelnes kostja majandusliku olukorra ja tulevikuplaanide põhjalik analüüs. Kui kostja ostetud 21,0 ha suurune põllumaa jääks
rendilepingu alusel hageja (tasuta) kasutusse, oleks kostja huvid kahjustatud oluliselt suuremal määral kui hageja huvid juhul, kui rendileping lõpetatakse. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Maakohus rahuldas hagi, Jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 250 eurot, märkides, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Kohus tuvastas, et LR ja hageja sõlmisid 01.03.2008 maakasutuse lepingu 1-2008, millega LR andis hagejale põllumajanduslikuks tootmiseks kasutada Xxxxxx külas Xxxxxx vallas Xxxxxxxxx asuva Xxxxxxx maaüksuse tähtajaga 01.03.2018. Pooled käsitlevad lepingut põllumajandusliku rendilepinguna. 31.07.2014 ostis kostja LR-lt ja VR-lt Xxxxxxx kinnistu. Kostja kinnistu uue omanikuna on lepingut tunnistanud ja ei ole seda vaidlustanud.
8.26.08.2014 dateeritud kirjaga nr 108, mille hageja sai kätte 29.08.2014, teavitas kostja hagejat Xxxxxxx kinnistu ostmisest ja sellest, et tehingu käigus selgus asjaolu, et kinnistu endine omanik ja hageja olid sõlminud maakasutuse lepingu. Kostja teatas, et ta lõpetab hagejaga maakasutuse lepingu alates 31.10.2014.
9.Xxxxxxx kinnistu kasutamiseks on sõlmitud põllumajanduslik rendileping VÕS § 340 mõttes ja leping on tähtajaline. Kinnistu omandamisega läksid lepingust tulenevad rendileandja õigused ja kohustused üle kostjale (VÕS § 291 lg 1).
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt on kehtiv või tühine.
11.Kostja on järginud lepingu ülesütlemisel VÕS §-s 354 sätestatud põllumajandusliku rendilepingu ülesütlemisavaldusele kehtestatud vorminõudeid ja lepingu ülesütlemine ei ole VÕS § 325 lg 5 alusel tühine. Kostja 26.08.2014 kirjas nr 108 avaldatud teade lepingu ülesütlemise kohta on esitatud TsÜS § 79 kohases kirjalikus taasesitatavas vormis. Hageja on ülesütlemise teate kätte saanud. Teatest nähtub selgelt ja üheselt mõistetavalt kostja tahe leping erakorraliselt alates 31.10.2014 lõpetada. Põllumajandusliku rendilepingu ülesütlemisavaldusele ei kohaldu VÕS §-s 325 sätestatud täiendavate andmete esitamise nõuded.
12.Kostja väitel ütles ta hagejaga sõlmitud tähtajalise lepingu erakorraliselt üles mõjuval põhjusel VÕS § 313 lg 1 ja 196 järgi. Kostja poolt esile toodud asjaolud, et ta ostis kinnistu 31.07.2014 ja maksis selle eest 59 000 eurot; et maa ostmise eesmärgiks oli paremate majandamisvõimaluste loomine; et kostja on ehitanud uue robotlüpsifarmi kompleksi ja oluliselt suurendanud lüpsikarja arvukust; et ettevõte toodab ise enda lüpsikarjale (820 lüpsilehma) ja noorkarjale (750 noorlooma) rohusöödad ja teravilja ning lisaks kasvatab teravilja ja rapsi ka müügiks; et kostja vajab ja kasutab tootmiseks ca 2300 ha põllumaad, millest omandis on ca 800 ha; et ettevõtte töö stabiilsuse ja kindluse tagamiseks on vajalik vähemalt 1500 ha haritavat maad omandisse saada; et pole mõistlik eeldada, et kostja peaks jätma põllumaa, mille eest ta maksis 59 000 eurot, ka edaspidiseks hageja kasutusse tasuta rendilepingu alusel, samal ajal ise ettevõtte tegevuse toimimiseks maad tasu eest rentides hinnaga kuni 146 eur/ha; et olukord, kus kostja ei saa ise kasutada ostetud maad, muudaks tema majandusliku olukorra raskeks; et maa ost oli vajalik, sest maa kasutamise vajadus on tungiv; et 22.07.2014 andis ülaltoodud maa ostmiseks loa Peetri Põld ja Piim AS nõukogu; et ostuloa andmisele eelnes kostja majandusliku olukorra ja tulevikuplaanide põhjalik analüüs ning et kui kostja poolt 59 000 euro eest ostetud 21,0 ha suurune põllumaa jääks rendilepingu alusel hageja (tasuta) kasutusse, oleksid kostja huvid kahjustatud oluliselt suuremal määral kui
hageja huvid juhul, kui rendileping lõpetatakse, ei saa olla lepingu ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks VÕS § 313 lg 1 mõttes.
13.Üürilepingu VÕS § 313 lg 1 järgi erakorralist ülesütlemist õigustab vaid poolte jaoks erakorraline, so ettenägematu asjaolu, mille tõttu poolte huvisid kaaludes saab eeldada, et lepingu täitmine ühe või teise poole jaoks on muutunud võimatuks. Erakorralise ülesütlemise aluseks ei ole pelgalt asjaolud, et üürileandja vajab üürile antud asja ise. Kuigi erakorralise ülesütlemise aluseks võib VÕS § 313 lg 1 järgi üldiselt olla üürileandja vajadus üüritud asja järele, peab see vajadus olema ootamatu ja põhinema asjaolude muutumisel (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-62-04, 3-2-1-100-04).
14.Käesoleval juhul on lepingu ülesütlemise avalduse teinud kostja, kes sai põllumajandusmaa rendileandjaks kinnisasja omandamisel VÕS § 291 lg 1 alusel. Kostja kinnitas, et vaidlusaluse maa ostmise eesmärk oli endale paremate majandamisvõimaluste loomine. Kostja selline kinnitus annab tunnistust, et ta oli juba müügilepingu sõlmimisel teadlik asjaolust, et ta soovib ostetavat põllumajandusmaad ise kasutada. Seetõttu ei saa nimetatud asjaolu (vajadus ise maad kasutada) hinnata kostja jaoks lepingu erakorralist ülesütlemist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks.
15.31.07.2014 notariaalaktiga on tõendatud ka asjaolu, et juba enne kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimist teadis kostja, et ostetava kinnistu suhtes on hagejaga sõlmitud põllumajandusliku maa rendileping ja seda kuni 31.03.2018. Seega tekitas kostja ise enda jaoks olukorra, kus ta on omandas maa, mida ta ei saa kasutada hagejaga sõlmitud rendilepingu tõttu. Kostja ei saanud eeldada ega arvata, et tal tekib õigus hagejaga sõlmitud rendileping lõpetada.
16.Eeltoodut kogumis arvestades leidis kohus, et kostjal ei esinenud lepingu ülesütlemiseks mõjuvat põhjust VÕS § 313 lg 1 mõttes, kuna ülesütlemise põhjus ei olnud tema jaoks erakorraline, so ettenägematu. Ainuüksi seetõttu on lepingu ülesütlemise tehing materiaalõiguslikus mõttes tühine, mistõttu hageja hagi tuleb rahuldada.
17.Kuna kohus tuvastas mõjuva põhjuse puudumise lepingu ülesütlemiseks VÕS § 313 lg 1 alusel ja leping on kehtiv, ei pea ega saagi kohus enam analüüsida ülesütlemise kooskõla hea usu põhimõttega VÕS § 326 järgi (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-100-04).
18.Vajalik ei ole analüüsida hageja väiteid kostja ning LR ja VR vahel 31.07.2014 sõlmitud Xxxxxxx kinnistu müügilepingu kui tehingu tühisuse kohta, kuivõrd nimetatud müügilepingu kehtivus enne ülesütlemisavalduse esitamist ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Apellatsioonkaebus
19.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
20.Maakohus leidis ebaõigesti, et lepingu ülesütlemine on ebaõige materiaalõiguslikus mõttes. Kohus kohaldas VÕS § 313 lg-t 1 ebaõigesti ja jättis välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud. Kohus ei kohaldanud VÕS § 323 lg-t 1, kuigi seda oleks tulnud asjaoludest tulenevalt teha.
21.VÕS § 313 lg 1 kohaldamine eeldab mõlema lepingupoole huvide kaalumist, mille käigus võrreldakse, kas lepingu lõpetamist sooviva osapoole huvid on olulisemad ja saaksid rohkem kahjustada kui teise lepingupoole huvid lepingu lõppemise korral. Kohus lepingupoolte huvisid ei kaalunud.
22.Puuduvad tõendid, mis annaksid informatsiooni hageja majanduslike huvide ja võimekuse kohta. Samas esitas kostja tõendid selle kohta, et Xxxxxxx kinnistu ostmine oli vajalik, kuna maa kasutamise vajadus oli tungiv. Tõendid kinnitavad, et tegemist on toimiva põllumajandusettevõttega. Ostuloa Xxxxxxx kinnistu ostmiseks andis
22.07.2014 Peetri Põld ja Piim nõukogu. Ostuloa andmisele eelnes majandusliku olukorra ja tulevikuplaanide põhjalik analüüs.
23.Kohus nõustus hageja paljasõnaliste väidetega, mille kohaselt on kostja kasutuses piisava suurusega põllumajandusmaa ja rendilepingu ülesütlemine jätab hageja üldse ilma maata. Ei ole mõistlik eeldada, et kostja jätkab rendilepingu täitmist, jättes hageja tasuta kasutusse 21 ha põllumajanduslikku maad, mille ta ostis oma ettevõtte majandushuvidest lähtuvalt 59 000 euro eest. Hageja ei ole nõustunud rendisuhteid reguleerima ja jättis vastamata kostja ettepanekutele renditasu kehtestamiseks.
24.Väär on kohtu seisukoht, et kostja on ise tekitanud enda jaoks olukorra, kus ta on omandanud maa, mida ta ei saa kasutada hagejaga sõlmitud rendilepingu tõttu ja et kostja ei saanud eeldada ega arvata, et tal tekib õigus hagejaga sõlmitud rendileping lõpetada.
25.Kostjal tekkis VÕS § 323 lg 1 alusel õigus hagejaga sõlmitud rendilepingu lõpetamiseks Xxxxxxx kinnistu omanikuks saamise momendist (omanikuna kinnistusraamatusse kandmise momendist). Vastavalt VÕS § 323 lg-le 1 võib kinnisasja omanikuks saaja kõik kinnisasja üürilepingud, millest tulenevad üürileandja õigused ja kohustused omandajale VÕS § 291 alusel üle läksid, kolme kuu jooksul üles öelda. Erandiks on vaid elu-ja äriruumid, mille üürilepingu võib uus omandaja üles öelda vaid juhul, kui vajab üüritud ruume tungivalt ise. Antud asjas on vaidlusobjektiks põllumajandusmaa. Selle rendilepingu ülesütlemiseks uuele omanikule seadus tingimusi ei sea, v.a 3-kuuline tähtaeg, mille jooksul peab ülesütlemine toimuma. Tähtajast on kinni peetud.
26.Kostja sai Xxxxxxx kinnistu omanikuks 31.07.2014, kinnistusraamatusse kanti ta omanikuna samal päeval. Üürilepingu kolmekuuline ülesütlemise tähtaeg hakkab kulgema kinnisasja omandiõiguse ülemineku hetkest. Kostja ütles rendilepingu üles 26.08.2014 kirjaga, mille hageja sai kätte 29.08.2014. Seega toimus rendilepingu ülesütlemine VÕS § 323 lg-s 1 ette nähtud tähtajal.
27.Kostjal oli seaduslik alus ja mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks. Lepingu ülesütlemisel on järgitud vorminõudeid ja peetud kinni tähtaegadest. Ülesütlemine ei ole tühine materiaalõiguslikus ega ka vormilises mõttes. Vastus apellatsioonkaebusele
28.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja jaotab teisiti menetluskulud.
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi ja rikkus oluliselt menetlusõiguse normi. Kohus ei lähtunud otsust tehes kõigist kohtu ette toodud asjaoludest, mis viis ringkonnakohtu hinnangul ebaõige otsuse tegemiseni.
31.Maakohus leidis õigesti, et kostja ei rikkunud põllumajandusliku rendilepingu ülesütlemisavaldusele kehtestatud vorminõudeid. Samuti leidis kohus õigesti, et kostjal puudus alus rendilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks VÕS § 313 lg 1 alusel, millele kostja vastuses hagiavalduses ülesütlemise õigusliku alusena viitas (koos §-ga 196). Samas ei arvestanud maakohus sellega, et TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus peab esile toodud asjaolude alusel kohaldama seadust ise.
32.Kostja tugines lepingu ülesütlemisel asjaoludele, et ta on alates 31.07.2014 kinnistu uus omanik ja soovib edaspidi maad ise kasutada. VÕS § 323 lg 1 alusel võib üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja
võõrandamise või koormamise tõttu uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul sama seaduse §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada. VÕS § 323 lg-t 1 saab rakendada üksnes siis, kui üürileandja õigused ja kohustused lähevad VÕS § 291 alusel teisele isikule üle, nagu oli see ka antud juhul. VÕS § 323 lg-st 1 tulenev ülesütlemisõigus kehtib sõltumata sellest, kas kinnisasja omandaja üürilepingust teadis või mitte. VÕS § 341 järgi kohaldatakse samasid sätteid ka rendilepingule. Seega oli kostjal seadusest tulenev õigus öelda rendileping üles kolme kuu jooksul alates kinnistu omandamisest. Kostja omandas kinnistu 31.07.2014 ja ütles hagejale rendilepingu üles 26.08.2014 kirjaga, mille hageja sai kätte 29.08.2014. Seega järgis kostja kolmekuulist tähtaega, mille jooksul ta võis kinnistu uue omanikuna ülesütlemisõigust kasutada.
33.Samas ei järginud kostja VÕS § 312 lg-s 1 sätestatud kolmekuulist etteteatamistähtaega, kui teatas lepingu lõpetamisest alates 31.10.2014. Kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping VÕS § 311 lg 2 järgi ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisel. Seega oleks antud juhul saanud lugeda lepingu lõppenuks alates 29.11.2014.
34.Kuna lepingu p 4.2.2 järgi saab lepingut lõpetada üksnes ajavahemikus 31.oktoobrist 01.aprillini ja kohtumenetluse tõttu on tähtaeg 29.11.2014 möödunud, tuleb maakasutuse rendileping nr 1-2008 lugeda lõppenuks 31.oktoobrist 2015, sest hagejale tuleb anda võimalus lõpetada põllumajanduslik tootmine hooaja lõpuks.
35.VÕS § 323 lg 2 kohaselt, kui uus üürileandja ütleb tähtajalise üürilepingu sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud juhul üles enne lepingu tähtaja möödumist, vastutab eelmine omanik lepingu lõppemisega üürnikule tekkinud kahju eest. Selles osas tuleb muu hulgas arvestada maakasutuse lepingu p-des 4.2.3 ja 4.2.4 kokkulepitud tingimusi.
36.Hageja ei toonud kohtumenetluses välja, milles seisneb tema arvates kostjapoolne hea usu põhimõtte rikkumine rendilepingu ülesütlemisel. Ringkonnakohus sellist rikkumist ei tuvastanud.
37.Hageja väiteid kostja ning LR ja VR vahel 31.07.2014 sõlmitud Xxxxxxx kinnistu müügilepingu tühisuse kohta hageja ostueesõiguse rikkumise tõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta, sest nendele hinnangu andmine väljub käesoleva vaidluse raamidest.
38.Kuna ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata, jäävad nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
39.Hagejalt tuleb TsMS § 174 lg 3 alusel kostja kasuks välja mõista apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot.
40.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Tsiviilasja toimikust nähtub, et kostjal ei olnud menetluses lepingulist esindajat. Kostjat esindas menetluses seaduslik esindaja Priit Süüden. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus rahuldamata kostja taotluse õigusabikulude 680 euro hüvitamise osas. Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.