Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord

Tsiviilasi nr 2-14-57220 tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil.

Menetluse käik, menetlusosaliste esitatud väited ja taotlused Hageja Nordea Bank AB Eesti filiaal esitas 11.09.2014 hagiavalduse (tl 2-22), mille kohaselt sõlmiti hageja ja kostja I. S. vahel 09.08.2005 laenuleping nr 01320126470 (tl 23-25). Nimetatud lepingu alusel kohustus hageja kostjale välja maksma eluasemelaenu summas 36 429.64 EUR (570 000 EEK) kinnistu ostmiseks aadressil XXXXXXXX küla, Xxxxx vald, Xxxxxxxx, Xxxxxxxxx. Laenulepingu punkti 6 ja notariaalselt sõlmitud tagatislepingu alusel (tl 26-31) seati 08.08.2005 hageja kasuks laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks hüpoteek kinnistule aadressil XXXXXXXX küla, Xxxxx vald, Xxxxxxxx, Xxxxxxxxx. Lisaks sõlmisid pooled 09.11.2005 laenulepingu nr 0132012647000 (tl 32-34), mille alusel kohustus hageja kostjale välja maksma eluasemelaenu summas 11 504.10 EUR (180 000 EEK) korteri ostmiseks aadressil Xxxxxxx x, Xxxxx vald, Xxxxxxxxx. Notariaalselt sõlmitud tagatislepingu alusel (tl 35-40) seati 09.11.2005 hageja kasuks laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks hüpoteek kinnistule aadressil Xxxxxxx x, Xxxxx vald, Xxxxxxxxx. Samuti sõlmisid pooled 04.10.2006 laenulepingu nr 0132012647001 (tl 41-44), mille alusel kohustus hageja kostjale välja maksma eluasemelaenu summas 42 501.25 EUR (665 000 EEK) korteri ostmiseks ja remondiks aadressil Xxxxxxx x, Xxxxx vald, Xxxxxxxxx. Laenulepingu punkti 6 ja notariaalselt sõlmitud tagatislepingu alusel (tl 45-50) seati 09.10.2006 hageja kasuks laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks hüpoteek kinnistutele aadressil Xxxxxxx x, Xxxxx vald, Xxxxxxxxx ja aadressil Xxxxxxx, XXXXXXXX küla, Xxxxx vald, Xxxxxxxxx. 01.12.2006 sõlmisid pooled veel laenulepingu nr 0132012647002 (tl 51-55), mille alusel kohustus hageja kostjale välja maksma tarbimislaenu summas 38 346.99 EUR (600 000 EEK). Laenulepingu punkti 6 ja notariaalselt sõlmitud tagatislepingu alusel (tl 55-59) seati 01.12.2006 hageja kasuks laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks hüpoteek kinnistule aadressil Xxxxxxxxxx, Xxxxx küla, Xxxxxxxxxx, Xxxxxxxxx. Notariaalselt sõlmitud tagatislepingu alusel (tl 60-65) kustutati 23.01.2007 hageja kasuks seatud hüpoteek kinnistult aadressil Xxxxxxx, XXXXXXXX küla, Xxxxx vald, Xxxxxxxxx Pooled sõlmisid 11.06.2007 laenulepingu nr 0132012647000 muudatuse 1 (tl 66). Laenulepingu muudatuse alusel lõpetati laenuleping nr 0132012647000. Pooled sõlmisid 11.06.2007 laenulepingu nr 0132012647001 muudatuse 2 (tl 67). Laenulepingu muudatuse alusel kohustus hageja kustutama hüpoteegi korteriomandil aadressil Xxxxxxx x, Xxxxx vald, Xxxxxxxxx. Pooled sõlmisid 07.12.2006 krediitkaardi lepingu (tl 69), mille alusel kohustus hageja kostjal võimaldama krediiti limiidiga 1278.23 EUR (20 000 EEK). Pooled sõlmisid 25.06.2007 krediitkaardi lepingu (tl 68), mille alusel kohustus hageja kostjale võimaldama krediiti limiidiga 958.67 EUR (15 000 EEK). Pooled sõlmisid 02.04.2008 laenulepingu nr 0132012647003 (tl 70-73), mille muudatuse alusel kohustus hageja kostjale välja maksma laenu summas 18 577.39 EUR (290 673 EEK) laenulepingu nr 012201226688 refinantseerimiseks.

2 (9)

Tsiviilasi nr 2-14-57220 Põhjusel, et kostja ei tasunud makseid õigeaegselt, ütles hageja nii nimetatud laenulepingud kui krediitkaardi lepingud ennetähtaegselt lepingute rikkumise tõttu üles 13.09.2010 (teade tl 134). Tagatis aadressil Xxxxxxx krt x, Xxxxxx k, Xxxxx, Xxxxxxxxx realiseeriti 09.02.2012 täitemenetluse korras täitemenetluse läbiviija kohtutäitur Rocki Alberti poolt hinnaga 12 585 EUR, millest maksti hagejale välja 11 301.84 EUR ning täitemenetluse kulu oli 1283.16 EUR (tl 75-81). Tagatis aadressil Xxxxxxxxxx, Xxxxx küla, Xxxxxxxxxx, Xxxxxxxxx realiseeriti 25.09.2012 täitemenetluse korras täitemenetluse läbiviija kohtutäitur Rocki Alberti poolt hinnaga 6600 EUR, millest maksti hagejale välja 5884.76 EUR ning täitemenetluse kulu oli 715.24 EUR (tl 82-87). Tagatis aadressil Xxxxxxxx, XXXXXXXX, Xxxxx, Xxxxxxxxx realiseeriti 07.05.2013 täitemenetluse korras täitemenetluse läbiviija kohtutäitur Rocki Alberti poolt hinnaga 10 000 EUR, millest maksti Hagejale välja 8995.39 EUR ning täitemenetluse kulu oli 1004.61 EUR (tl 88-82). Saadud summad läksid laenulepingu põhiosa võlgnevuse, väikekrediiditoote võlgnevuse, kindlustuspoliisi ja hindamisakti katteks. Hageja nõudeid kostjate vastu rahuldati järgnevalt: krediitkaardi lepingu 1 katteks summas 1448.12 EUR, krediitkaardi lepingu 2 katteks summas 1251.51 EUR, kindlustuspoliisi nr 881987 katteks 47.90 EUR, hindamisakti katteks 78 EUR, laenulepingu nr 0132012647001 katteks 8476.31 EUR, Marko Langund laenulepingu nr 01320137231 katteks summas 5884.76 EUR ja laenulepingu nr 01320126470 katteks summas 8995.39 EUR. Laenunulepingust nr 01320126470 tulenev põhivõlg on 21 383.29 EUR, intress 1663.20 EUR ning viivised 9003.70 EUR. Laenulepingust nr 0132012647001 tulenev põhivõlg on 32 484.73 EUR , intress 2797.54 EUR ning viivised 11 676.52 EUR. Laenulepingu nr 0132012647002 tulenev põhivõlg 37 095.66 EUR, intress 2669.81 EUR ning viivised summas 19 275.08 EUR. Laenulepingust nr 0132012647003 tulenev põhivõlg 17 791.79 EUR, intress 904.62 EUR ning viivised summas 5860.85 EUR. Nimetatud summad – kokku põhinõuded 108 755.47 EUR, intressid 8035.17 EUR ja viivised 45 816.15 EUR – palub hageja kostjalt välja mõista. Kostja esitatud vastuse (tl 124-125) kohaselt ta hagi ei tunnista ning palub menetlus lõpetada seoses nõude aegumisega. Kostja viitab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1, mille kohaselt on lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning kostja leiab, et nõue on aegunud kuupäevast 13.09.2010 3 aasta möödumisel ehk alates 14.09.2013. Alates laenulepingute ülesütlemisest (teade tl hageja poolt algas hageja jaoks kulgema ka hagi aegumise tähtaeg, miile kestel tema saaks kohtus oma nõuded maksma panna. Hagi esitati hageja poolt kohtule 11.09.2014 ehk ca 11 kuud pärast aegumistähtaja lõppemist. Hageja märgib kostja vastuse osas (tl 129-133), et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega (TsÜS § 159 lg 1). Hüpoteegi realiseerimiseks esitas hageja täitmisavalduse kohtutäiturile 10.12.2010. Tagatiseks olnud kinnistu aadressil Xxxxxxx krt x, Xxxxxx k, Xxxxx, Xxxxxxxxx võõrandati täitemenetluse käigus kordusenampakkumisel 09.02.2012; Xxxxxxxxxx, Xxxxx küla, Xxxxxxxxxx, Xxxxxxxxx võõrandati 25.09.2012; Xxxxxxxx, XXXXXXXX, Xxxxx, Xxxxxxxxx võõrandati 07.05.2013. Kohtutäitur kandis 09.05.3013 hagejale üle tagatise aadressil Xxxxxxxx, XXXXXXXX, Xxxxx x müügist saadud raha. Alates enampakkumisel saadud müügihinna laekumisest hagejale ehk siis nõude täitmisest kostja poolt tekkis hagejal lähtudes menetlusökonoomika põhimõttest võimalus esitada kohtusse hagiavaldus nõude osas, mis jäi täitemenetluse käigus rahuldamata. Enne täitemenetluses 3 (9)

Tsiviilasi nr 2-14-57220 saadud rahade laekumist ja täitemenetluse lõpetamist ei olnud hagejal võimalik määrata hagihinda ning vajadust hagiavalduse esitamiseks. Tagatise müügiks korraldati enampakkumised 2010-2013 aastal. Täitemenetluse seadustik seab piirid tagatise hinna langetamise osas. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejal võimalik kiirendada tagatise sundmüüki. Reeglina ei ole ka tagatise omaniku ja laenusaaja huvides tagatise kiire müük. Seega ei ole mõeldav, et täitedokumendi täitmiseks esitamisega algab uuesti 3-aastane aegumistähtaeg. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 4 p 2 võimaldab küll hagejal hagiavalduses esitatud põhinõuet ja kõrvalnõudeid suurendada ja vähendada, kuid ei ole mõeldav, et hageja peab esitama kolm aastat enne tagatise müüki ja lõpliku hagihinna kujunemist hagiavalduse laenusaajate vastu. Hagi esitamise võimalus tekkis võlausaldajal kõige varem peale tagatise müügist saadud rahade laekumist või täitemenetluse lõpetamist. Hageja viitab Riigikohtu otsusele tsiviilasjas 3-2-1-93-06, leides, et hüpoteegipidajale ei ole üldjuhul mõistlik võimaldada hüpoteegi realiseerimise nõude maksmapanekut hagimenetluses, kui ta võib kohe esitada avalduse täitemenetluse algatamiseks, s.t kui on olemas eelnimetatud nn kohese sundtäitmise kokkulepe. Hageja esitas hagi kohtusse 11.09.2014, s.o vähem kui 3 aastat pärast tagatiseks olevate kinnistute realiseerimist. Hageja leiab, et ta ei ole kohtusse pöördumisega ebamõistlikult viivitanud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks ka notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Vastavalt TsÜS § 157 lg 1 ja 2 on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Hageja viitab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, kus märgitakse: „Täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lg-te 1 ja 2 järgi 30 aastat täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Kolleegiumi arvates tähendab hüpoteegi kohese sundtäitmise kokkuleppe sõlmimine TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes sisuliselt hüpoteegiga tagatud nõude kõrvale täiendava täitedokumendist tuleneva nõude andmist ulatuses, milles nõue on hüpoteegiga tagatud. See tähendab sisuliselt, et kohese sundtäitmise kokkuleppe alusel saab hüpoteegipidaja pöörduda avaldusega täitemenetluse alustamiseks TsÜS § 157 lg-te 1 ja 2 alusel 30 a jooksul alates nõude sissenõutavaks muutumisest. See regulatsioon piirab hüpoteegi puhul ajaliselt ka TsÜS § 1451 lg 1 järgset pandipidaja õigust rahuldada oma põhivõla nõue panditud eseme arvel pärast nõude aegumist. Hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegile tuginedes täitemenetluse alustamise tagajärjeks on TsÜS § 159 lg 1 järgi nii n-ö algse nõude kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise katkemine.“ Vaidlust ei ole selles osas, et kostjal oli võlgnevus hageja ees ning täitemenetlus viidi läbi selle kohustuse täitmiseks kostja poolt hagejale antud tagatise müümiseks. Tagatise müügist saadud rahaga hageja vähendas kostjate laenulepingust tulenevat võlgnevust. TMS § 221 lg-s 3 alusel saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Kostja ei esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ning tunnustas nõuet. TsÜS § 158 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Seega täitemenetluses enampakkumisel saadud raha laekumisega hageja kontole ehk nõude tunnustamisega 09.05.2013 aegumine veel kord katkes. Nõude aegumistähtaeg algas uuesti 10.05.2013 ning lepingust tuleneva nõude 3aastane aegumistähtaeg lõppeks kõige varem 09.05.2016. Hagi esitati 11.09.2014, seega enne nõude aegumistähtaja lõppemist. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

4 (9)

Tsiviilasi nr 2-14-57220 Kostja märgib (tl 144-147), et hageja nõuete aegumistähtaeg ei ole katkenud. Kostja ei ole vaidlustanud, et on põhivõlgnikuna sõlminud hagejaga hagiavalduses nimetatud laenulepingud ja ei ole objektiivsetest asjaoludest tulenevalt suutnud oma laenulepingutest tulenevaid kohustusi täita ehk laenu täies ulatuses tagasi maksta. Hageja nõudeid tagasid kolmandale isikule OÜ Gellert Haldus kuulunud kinnistutele seatud hüpoteegid. Kostja vara suhtes ehk kinnisasjade suhtes ei ole toimunud hageja avalduste alusel täitemenetlust ja kostja ei ole olnud kolmes kõnealuses täitemenetluses täitemenetluse osaline. Kostja ei olnud teadlik ja saanudki olla teadlik täitemenetlustest, milliseid toimetati OÜ Gellert Haldus suhtes viimasele kuuluvate kinnisasjade osas. Riigikohus on 19.02.2014.a. lahendis nr 3-2-1-175-13 analoogses vaidluses andnud juhise, millal kuulub TsÜS § 159 lg 1 kohaldamisele:...asjas on tuvastatud, et kinnistud, millele seatud hüpoteegid tagasid vaidlusalustest laenulepingutest tulenevate kostjate kohustuste täitmist, on edasi võõrandatud, ning täitemenetluse osalised on kinnistute uute omanikena kolmandad isikud. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus järeldas valesti, et hageja hüpoteekide sundtäitmisele pööramine täitedokumendi täitmiseks esitamisega kolmandate isikute suhtes katkestas TsÜS § 159 lg 1 alusel nõude aegumise kostjate suhtes. Võlausaldaja nõuet kolmandate isikute kui täitemenetluse mõttes kohustatud isikute (võlgnike) vastu ei saa samastada võlausaldaja nõudega põhivõlgniku vastu, mis tuleneb pooltevahelisest lepingust (nö algne nõue). Tegemist on nõuetega eri isikute vastu. Seega kohaldub TsÜS § 159 lg 1 juhul, kui nii võlausaldaja algne nõue kui ka täitedokumendist tulenev nõue on esitatud põhivõlgniku vastu. Praeguses asjas on hageja algne nõue esitatud kostjate vastu, kuid täitedokumendist tulenev nõue kolmandate isikute vastu. Eeltoodust lähtudes on tuvastatav, et kuivõrd täitedokumentidest tulenevad nõuded esitati kolmanda isiku OÜ Gellert Haldus vastu ja hageja algne laenulepingutest tulenev nõue on esitatud kostja vastu, siis ei ole hageja poolt hagis esitatud nõuete aegumistähtaeg TsÜS § 159 lg 1 alusel katkenud. Seonduvalt hageja seisukohaga, et tema nõuete aegumistähtaeg katkes ka TsÜS § 158 lg 1 alusel, märgib kostja, et tema ei ole andnud hagejale mingisugust tagatist ja tema ei ole olnud OÜ Gellert Haldus suhtes läbi viidud täitemenetlustes täitemenetluse osaline. Kostja ei olnud teadlik OÜ Gellert Haldus suhtes läbiviidavatest täitemenetlustest ega sellest, kas ja kui palju hageja täitemenetluste tulemusena sai oma nõuetele rahuldust. Kostja ei ole teinud mingisugust tahteavaldust ega tegu, mida saaks tõlgendada hageja nõude tunnustamisena. Kostja teadmatusest tingitud tegevusetust ei viita vähemalgi määral nõude tunnustamisele. Seega ei ole kostja hageja nõudeid mingilgi määral tunnustanud ja hageja nõude aegumine ei ole katkenud. Laenulepingute järgi pidi kostja tasuma hagejale vastavalt maksegraafikutele igakuiselt laenu põhiosa ja intressimakseid (osamakseid). Seega on tegemist korduvate kohustuste täimisele suunatud hageja nõudega TsÜS § 154 tähenduses. TsÜS § 147 lg 1 kohasel aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuni laenulepingute ülesütlemiseni 13.09.2010.a sissenõutavaks muutunud hageja nõuete puhul kuulub kohaldamisele TsÜS § 154, milline on erinormiks § 147 suhtes aegumise algusaja arvutamiseks. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

5 (9)

Tsiviilasi nr 2-14-57220 Seega korduvate kohustuste täitmisele suunatud hageja nõuded kuni laenulepingute ülesütlemiseni 13.09.2010 aegusid hiljemalt 31.12.2013 kell 24.00., kuivõrd kõige hilisemate s.o. 2010.a nõuete aegumine algas 01.01.2011 (2010.a. sissenõutavaks muutunud nõuded aegusid 31.12.2013, 2009.a. sissenõutavaks muutunud nõuded aegusid 31.12.2012 jne). Seega on kõik hageja nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne 13.09.2010.a., aegunud, kuivõrd hagi esitati kohtusse alles 2014.a 11. septembril. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahelised laenulepingud üles öeldud 13.09.2010. Kostja seda ei vaidlusta. Nimetatud kuupäevast (hageja määratlusel 14.09.2010.a) muutusid sissenõutavaks hageja nõuded (nõuete kogusumma), millised ei olnud varem sissenõutavaks muutunud. 13.09.2010 (või siis 14.09.2010) sissenõutavaks muutunud nõuetele ehk nõude kogusummale kohaldub TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude kolmeaastane aegumistähtaeg. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajast, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Seega vastavad nõuded (vastav nõuete kogusumma) muutusid sissenõutavaks hiljemalt 14.09.2010.a. ja need nõuded (nende nõuete kogusumma) aegusid hiljemalt 13.09.2013.a. s.o. kolmeaastase aegumistähtaja lõppemisel. Hagi on hageja kohtule esitanud alles 11.09.2014.a. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses esitatud intressi- ja viivisenõuded aegusid kooskõlas TsÜS §-ga 154. Intressinõuded (intressid kuni 13.09.2010) ja viivisenõuded kuni aastani 2010 k.a. aegusid iseseisvalt hiljemalt 31.12.2013. TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kuivõrd kostja põhikohustusest (põhikohustustest) tulenev nõue on täies ulatuses aegunud on samaks tähtajaks aegunud ka hageja kõrvalnõuded, eeskätt viivisenõuded. Hageja märgib täiendavalt (tl 153-154), et ei nõustu kostja väitega, et kostja ei olnud teadlik ja saanudki olla teadlik täitemenetlustest, milliseid toimetati OÜ Gellert Haldus suhtes viimasele kuuluvate kinnisasjade osas. Äriregistri andmete kohaselt oli kostja OÜ Gellert Halduse juhatuse liige alates 26.03.2009. Seega kostja pidi olema teadlik täitemenetlusest ning kostjal oli võimalik menetluskulgu mõjutada. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-175-13 ei ole asjakohane.

Kohtu seisukohad, kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 alusel võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kuivõrd asja edasine menetlus on otseselt seotud hagi aegumise küsimusega, peab kohus vältimatuks käesoleva vaheotsuse tegemist. Küsimuse lahendamine on vajalik ka menetluskulude kokkuhoiu aspektist. Kostja on vaheotsuse tegemist taotlenud ning kohus on seda 02.06.2015 kirjaga põhjendatuks pidanud. Antud juhul puudub vaidlus, et kostja on saanud hagejalt hagiavalduses nimetatud asjaoludel erinevate laenulepingute alusel laenu. Samuti ei ole vaidlust, et hageja on kõik laenulepingud, millest tulenevad nõuded käesoleva hagiga on esitatud, üles öelnud alates 13.09.2010. Samuti puudub vaidlus asjaolus, et hageja nõudeid tagasid kolmandale isikule OÜ-le Gellert Haldus

6 (9)

Tsiviilasi nr 2-14-57220 kuulunud kinnistutele seatud hüpoteegid. Hageja seisukoht, et tagatised laenu- ja krediidilepingutest tulenenud kohustuste täitmiseks on andnud kostja, on seega ebaõige. Hageja esitatud nõude kogusummale kohaldub (nagu kostja õigesti viitab) TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude kolmeaastane aegumistähtaeg. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajast, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Seega vastavad nõuded (vastav nõuete kogusumma) muutusid sissenõutavaks hiljemalt 14.09.2010 ja need nõuded aegusid hiljemalt 13.09.2013. Samuti on kostja asjakohaselt märkinud, et laenulepingute järgi pidi kostja tasuma hagejale vastavalt maksegraafikutele igakuiselt laenu põhiosa ja intressimakseid (osamakseid). Seega on tõepoolest tegemist korduvate kohustuste täimisele suunatud hageja nõudega TsÜS § 154 tähenduses. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuni laenulepingute ülesütlemiseni 13.09.2010 sissenõutavaks muutunud hageja nõuete puhul kuulub kohaldamisele TsÜS § 154, milline on erinormiks § 147 suhtes aegumise algusaja arvutamiseks. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega korduvate kohustuste täitmisele suunatud hageja nõuded kuni laenulepingute ülesütlemiseni 13.09.2010 aegusid hiljemalt 31.12.2013 kell 24.00, kuivõrd kõige hilisemate s.o. 2010.a nõuete aegumine algas 01.01.2011. Seega on ka kõik hageja nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne 13.09.2010, aegunud, kuivõrd hagi esitati kohtusse 11.09.2014. Hagi esitamisega hagi aegumine peatub tulenevalt TsÜS § 160 lg 2 p 1 sätetest. Tulenevalt eelpooltoodust aegusid esitatud intressi- ja viivisenõuded kooskõlas TsÜS §-ga 154. Intressinõuded (intressid kuni 13.09.2010) ja viivisenõuded kuni aastani 2010 k.a. aegusid iseseisvalt hiljemalt 31.12.2013.a. TsÜS § 144 sätestab, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kuivõrd kostja põhikohustusest (põhikohustustest) tulenev nõue on täies ulatuses aegunud, on samaks tähtajaks aegunud ka hageja kõrvalnõuded, eeskätt viivisenõuded. Et hagi ei oleks käesoleval juhul aegunud, peab eelnevat arvestades olema hagi aegumine katkenud (hageja viitab selles osas TsÜS § 158 ja § 159 (ka § 157) sätetele). Selles osas peab kohus vajalikuks märkida, et - täitemenetluses enampakkumisel saadud raha laekumine hageja kontole ei ole nõude tunnustamine, raha laekus kostjale mittekuuluvate kinnistute/tagatiste müügist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks teinud mingisugust tahteavaldust ega tegu, mida saaks tõlgendada hageja nõude tunnustamisena TsÜS § 158 lg 2 mõttes -

viide TsÜS § 159 ja § 157 sätetele ei ole hageja poolt asjakohane. Kostja on õigesti viidanud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-175-13, milles oli sisuliselt tegemist analoogse olukorraga kui käesolevas asjas ning kus Riigikohus selgitas, et võlausaldaja nõue täitemenetluse võlgniku vastu ei ole samastatav võlausaldaja nõudega põhivõlgniku vastu, kui need võlgnikud ei lange kokku. Asjaolu, et kostja oli täitemenetluse võlgniku OÜ Gellert Haldus juhatuse liige, seda järeldust ei väära. Laenuleping ei ole täitedokument TsÜS § 157 lg 1 mõttes ja seega ei kohaldu temale ka 10-aastane aegumistähtaeg ning hageja viitab ekslikult Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10. Täitedokumendiks olid käesoleval juhul hüpoteegi seadmise kokkulepped, mille pooleks aga kostja ei olnud. 7 (9)

Tsiviilasi nr 2-14-57220 Mis puutub hageja viitesse Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-93-06, siis märgib kohus, et antud lahend ei ole käesolevas tsiviilasjas asjassepuutuv, kuna viidatud lahendis oli tegemist hüpoteegi realiseerimisnõudega hagimenetluses. Kohus märgib, et hageja saanuks ka pärast kõigi tagatiste realiseerimist (viimane realiseeriti 7.05.2013) aegumist vältides hagi selle aegumistähtaja piires esitada. Enne nende realiseerimist ei olnuks tõepoolest mõistlik seda teha, kuid kui hüpoteeke ei õnnestunuks 3 aastaga realiseerida, tulnuks käesoleval juhul hagi ka täitemenetluste ajal esitada. Kuivõrd kohus on eelpool tuvastanud, et hageja nõuded on aegunud ja et aegumine ei olnud aegumistähtaja kulgemise jooksul katkenud/peatunud ning kostja on taotlenud aegumise kohaldamist, siis jätab kohus Nordea Bank AB Eesti filiaali hagi I. S. vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 162 606.79 eurot väljamõistmiseks rahuldamata nõude aegumise tõttu käesoleva vaheotsusega, millel on menetlusõiguslikult samane tähendus lõppotsusega tulenevalt TsMS § 449 lõikest 3. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmise korral menetluse kulud jätta hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Seega, tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 ja 477 lg-st 7 peab kohus juhul, kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on põhjendatud ja vajalikud. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. I. S.i poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on selgelt ja arusaadavalt näidatud õigusabi osutamisele kulunud aeg, tunnihind ja tehtud toimingud. Käesolevas tsiviilasjas on kostja esindaja esitanud kohtule vastuse hagiavaldusele ning vastuväite kostja vastusele koos taotlusega aegumise kohaldamiseks. Menetlusdokumentide koostamiseks on kostja esindaja tutvunud asja lahendamiseks vajalike materjalidega ning konsulteerinud esindatavaga. Vastavalt avalduses esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja esindaja Raul 8 (9)

Tsiviilasi nr 2-14-57220 Oberg osutanud õigusabi kokku 5 töötunni ulatuses tunnitasuga 80 eurot (lisandub käibemaks), kokku 480 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus, tutvunud kostja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et avaldus on põhjendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja esitanud vastuväiteid vastaspoole menetluskuludele nimekirjale. Kohus leiab, et kulutus lepingulise esindaja õigusabile on põhjendatud ning seega kostja põhjendatud menetluskulud 480 eurot. Lepingulise esindaja tunnihind on mõistlik (Riigikohus on pidanud mõistlikuks ka tunnihinda 100 eurot + käibemaks). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on kostja esitanud ja seega tuleb hagejal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.