Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi Xxx vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
11 587,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248, aadress Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Lepinguline esindaja Kaarel xxx (elektronpost [email protected])
Kostja
Xxx(isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja Annika [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung menetlus
20.01.2015,
pärast
Kiisk
(elektronpost
kohtuistungit
kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu osaline hagist loobumine ja lõpetada menetlus lepingu ennistustasu nõude 65 (kuuskümmend viis) eurot tasumise nõude osas.
2.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
3.Välja mõista Xxx(xxx, isikukood xxx) Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood xxx) kasuks 8124,59 (kaheksa tuhat ükssada kakskümmend neli koma viiskümmend üheksa) eurot.
4.Jätta Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) hagi Xxx (isikukood xxx) vastu 3462,48 (kolm tuhat nelisada kuuskümmend kaks koma nelikümmend kaheksa) euro tasumise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud Xxx(isikukood xxx) kanda 70,12% (seitsmekümne koma kaheteist protsendi) ulatuses ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) kanda 29,88% (kahekümne üheksa koma kaheksakümne kaheksa protsendi) ulatuses.
6.Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Edasikaebamise kord 1 (12)
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) esitas 07.11.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse liisinguvõtja XxxOÜ (registrikood xxx, äriregistrist kustutatud 30.07.2013) ja Xxx(kostja) vastu (I kd, tl-d 1-8). Kohus võttis hagi 12.11.2012 määrusega menetlusse (I kd, tl-d 98-102). Kohus andis hagile vastamiseks tähtaja 14 päeva alates määruse ja hagiavalduse koos lisadega kättesaamisest (I kd, tl 98). Kostja vastas hagile 27.11.2012 (I kd, tl-d 112-117). Hageja vastas kostja vastusele 21.12.2012 (I kd, tl-d 143-149). 12.08.2013 määrusega kohus lõpetas menetluse hageja hagis liisinguvõtja vastu ja jätkas menetlust hageja hagis kostja vastu. Kohtumenetluses on pooled esitanud kohtule korduvalt menetlusdokumente ning avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus on asja arutanud istungil ja määranud ekspertiisi vaidluse esemeks olevale sõidukile hariliku väärtuse (kohaliku keskmise turuhinna) väljaselgitamiseks. 02.06.2015 koostatud ekspertiisakti nr 15-202 kohaselt oli vaidlusaluse sõiduauto Land Cruiser 120 4,0, ehitusaasta 2008, tehasetähisega XXX, registreerimismärgiga xxx turuväärtus 2012.a märtsis 26 000 eurot (koos käibemaksuga).
2.Hageja on esitanud järgmised asjaolud ja seisukohad ning vastuväited. 18.04.2008 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingu nr xxx, mille esemeks oli maastur Toyota Land Cruiser 4,0; ehitusaasta 2008. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.1 ja viivisemäär lepingu punktis 5.1. Liisinguvõtja poolt valitud vara ostis hageja 08.05.2008 ning andis selle liisinguvõtjale 08.05.2008 üle liisingulepingu nr xxx lisa nr 1 alusel. Lepingu punkti 11.1 kohaselt kohustus ostja hiljemalt järgmisel päeval pärast eseme enda valdusesse saamist sõlmima eseme vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning lepingu üldtingimuste punkti 6.3 kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult ostja. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 6.3.1 kohustus ostja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.2 järgi kohustus ostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud. Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 18.04.2008 sõlmiti kindlustusleping, mille kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus ja kindlustusvõtjaks liisinguvõtja. Kindlustusleppe punkti 2 viienda valiku kohaselt kohustus liisinguvõtja kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras (iga kalendrikuu 30. kuupäevaks hageja vastavale arveldusarvele). Liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed. Liisinguvõtja poolt on hagejale tasumata lepingu alusel liisinguvõtjale esitatud arved (debitoorne võlgnevus - põhiosa- ja intressivõlgnevus, kaskokindlustusmaksete võlgnevus) kokku summas 11 718,37 eurot. Lisaks tasus hageja liisinguvõtja eest liikluskindlustusmakseid, mille hüvitamise kohustus tuleneb lepingu 2 (12)
üldtingimustest (p 6.3.2). Liikluskindlustusmaksete võlgnevus moodustab kokku 95,98 eurot. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 0,25% päevas (lepingu punkt 5.1). Viivisvõlgnevus moodustab 1 051,50 eurot. Hagejal on liisinguvõtja vastu nõue eelnimetatud hageja poolt tasutud kindlustusmakse summa ulatuses. Liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed. 29.12.2011 saatis hageja liisinguvõtjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles teavitab, et liisinguvõtjal on lepingust tulenev võlgnevus 242 päeva ning palus lepingust tulenev võlgnevus tasuda hiljemalt 18.01.2012. Kuna liisinguvõtja võlgnevust ei kustutanud, lõpetas hageja lepingu ühepoolselt 20.01.2012. Lepingu üldtingimuste punkti 7.1.3 kohaselt on hagejal õigus lugeda leping ennetähtaegselt lõppenuks (üles öelda) juhul kui liisinguvõtja on jätnud osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus liisinguvõtja tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 7.5 andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna liisinguvõtja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastmiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri Reeborn OÜ poole. Vara valdus taastati 22.03.2012. Pärast vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle XxxAS-ile. Reeborn OÜ ja XxxAS esitasid hagejale osutatud teenuste (vara tagastusteenus, vahendustasu) eest arved kokku summas 796,67 eurot, mis on hageja poolt tasutud. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu. Kahju koosneb hageja lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta). Hageja lepingust tulenev nõue liisinguvõtja vastu oli 29 920,41 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 16 257,89 eurot (käibemaksuta), debitoorne võlgnevus 11 718,37 eurot (käibemaksuta), vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 796,67 eurot (käibemaksuta), kindlustusmaksete võlgnevusest 95,98 eurot ja viivismaksete võlgnevusest 1 051,50 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 18 333,34 eurot (käibemaksuta). 29 920,41 – 18 333,34 = 11 587,07 eurot. Hageja nõue on seega 11 587,07 eurot. Hageja vähendab lepingu ennistustasu nõude võrra oma nõuet, mistõttu on hageja nõudeks 11 522,07 eurot. 18.04.2008 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr xxx, mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel 18.04.2008 sõlmitud liisingulepingust nr xxx ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti 46 758.56 eurot (käenduslepingu p 1). Käendusleping on kehtiv kuni liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni. 29.12.2011 saadetud kirjas teatas hageja kostjale liisinguvõtja täitmata kohustusest ning palus need käendajal (kostjal) täita. Nimetatud kirja sai kostja kätte 30.12.2011. 13.09.2012 saadetud kirjas teatas hageja kostjale lepingu ülesütlemisest, milles palus kostjal kõik lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused tasuda. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et leping ei ole kehtivalt üles öeldud, sest lepingu ülesütlemise teatist ei saa lugeda kostjale kättetoimetatuks. Hageja on märkinud, et on saatnud lepingu ülesütlemise teate liisinguvõtjale tema tegelikul aadressil. See on märgitud liisinguvõtja kehtivaks tegevus- ja asukohaks liisingulepingus. Tegemist on liisinguvõtja kehtiva aadressiga äriregistris toodud andmete kohaselt ning liisinguvõtja on ka hagi vastuses kinnitanud, et tegemist on tema kehtiva aadressiga. Lisaks on hageja saatnud teated (lepingu ülesütlemise teate ja lõpliku nõude teate) ka liisinguvõtja kehtival elektronposti aadressil xxx. Nimetatud aadress on märgitud liisinguvõtja kontaktaadressiks äriregistris ning hageja on liisinguvõtjaga ka varasemalt sellel aadressil suhelnud. Hageja leiab, et on kasutanud liisinguvõtjale teadete edastamiseks kõiki mõistlikke viise. Samuti on vähemalt tähitud kirja teel saadetud teade liisinguvõtja jaoks kaotsi läinud ehk hagejast mitteolenevatel põhjustel ei ole jõudnud liisinguvõtjani. Hageja hinnangul tuleb lugeda hageja saadetud teated, sh lepingu ülesütlemise teatis kostjale kättetoimetatuks elektronkirja teel hiljemalt järgmisel päeval alates saatmisest (30.12.2011) ning posti teel ülejärgmisel tööpäeval peale postitamist (02.01.2012). Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et põhjendamatu on esitada 11 kuu arved. Hageja märgib, et on põhjendatud seisukoht, mille kohaselt tuleb maksegraafiku osamakseid tasuda igakuiselt. Maksegraafik on lepingu osa ja pooltele siduv. Esitatavad arved on meeldetuletusliku ja täpsustava iseloomuga. Kostja ei täitnud oma kohustust nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja lepingu üles ning katkestas seetõttu arvete esitamise. Kostja esitas hageja vastu hagi lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning maakohus tuvastas, et varasem ülesütlemine on tühine ning lepingut tuleb jätkata. Kohtuotsuse jõustumise tõttu ennistas hageja lepingu ning esitas 3 (12)
tasumiseks arved kõigi võlgnetavate osamaksete kohta. Kostja väide, et hageja on ise põhjustanud olukorra, mis soodustab lepingu ülesütlemist, on otsitud ja pahatahtlik. Kostja on jätnud tasumata osamaksed alates oktoobrist 2010 ja rikkunud selliselt oluliselt lepingulist kohustust, hoidnud kõrvale lepinguga seotud teadete vastuvõtmisest. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et ta ei ole tõendanud sõiduki müüki Hageja on esitanud hagiavalduse lisana vara võõrandamisakti. Nimetatud dokumendilt nähtuvad kõik asjas tähtsust omavad andmed (sõiduki müügiperiood, realiseerimisteenuse osutaja, vara, müügihind ja aeg). Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et sõiduki müügihinnast lähtumine ei ole lubatav ning sõiduki müügihind on oluliselt madalam selle turuväärtusest. Hageja hinnangul on kehtiv lepingu üldtingimuste punktides 7.4 ja 7.4.1 sätestatud kokkuleppe müügihinnast lähtumise kohta. Hageja on välja toonud, et suunas sõiduki müüki 30.03.2012 hinnaga 35 000,00 eurot (koos käibemaksuga) ning saatis selle kohta teate ka kostjale. Hageja märkis, et sõiduk õnnestus võõrandada 07.09.2012 hinnaga 22 000,00 eurot (koos käibemaksuga). Kogu müügiperioodi vältel oli sõiduk avalikult müügis müügiplatsil ning suurimas kohalikus kasutatud sõidukite müügiportaalis auto24.ee. Hageja on seisukohal, et on teinud kõik endast oleneva, et saavutada sõiduki realiseerimisel parim ja kiireim tulemus, pakkudes ka kostjale võimaluse osaleda müügiprotsessis ning teavitanud neid määratud hindadest. Seega on avaliku ja korrektse müügiprotsessi käigus selgunud sõiduki tegelik turuväärtus. Hageja leiab, et sõiduki müügihind 18 333,34 eurot (ilma käibemaksuta) kajastab selle turuväärtust. Hageja on muuhulgas märkinud, et kostja on leidnud, et tekkinud lisakulud tuleb hüvitada üksnes turuhinnas. Hageja hinnangul sellisel juhul tuleks kostjal tõendada, milline oleks teenuse turuhind ning antud juhul on kostja väide kulude põhjendamatu suuruse kohta alusetu. Hageja märgib, et kostja on vara ise tagastanud, kuid see ei tähenda, et vara tagastusteenust pakkuv ettevõte ei oleks toiminguid teinud. Vara tagastusteenust pakkuv ettevõte on täitnud hageja pandud eesmärgi taastada vara valdus. Hageja rõhutab, et liisinguvõtja kohustus on seista selle eest, et vara õigeaegselt tagastatakse. Kostjal oli võimalus tekkinud kulu vältida. Kostjatele saadetud teates lepingu ülesütlemise kohta on välja toodud, et vara tagastusteenuse maksumus on minimaalselt 155 eurot. Seega on põhjendamatu kostja väide, et teenuse maksumus on ebamõistlik. Hageja on täiendavalt välja toonud, et kostjal puudusid takistused lepingujärgsete maksete tegemiseks. Vastav kontonumber ja viitenumber on esitatud liisingulepingus, tasumisele kuuluvad summad siduvas maksegraafikus ning maksekohustus tuleneb lepingu üldtingimuste punktist 1.3, mille kohaselt tuleb makseid tasuda vastavalt maksegraafikule. Kostja kasutas hageja omandis olevat sõidukit ja hageja finantseeritud tehingut, kuid sellel perioodil teenuse eest ei tasunud.
3.Kostja on esitanud järgmised asjaolud ja seisukohad ning vastuväited. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole öelnud lepingut üles kehtivalt. Hagi materjalidest ei nähtu, et hageja oleks liisinguvõtjale kättetoimetanud liisingulepingu ülesütlemise teatise. Kostja leiab, et kuna hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et ta on antud dokumendi liisinguvõtjale kätte toimetanud, siis ei ole öeldud liisingulepingut üles kooskõlas seadusega (s.t kehtivalt). Kostja leiab, et hageja ei ole käitunud liisinguvõtjaga õigussuhetes lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning hageja otsene eesmärk on olnud soov vabaneda poolte vahel sõlmitud liisingulepingu kehtivusest. Seoses liisingulepinguga nr xxx on poolte vahel toimunud varasemalt kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-10-57142, kus 23.09.2011 otsusega kohus tunnustas Swedbank Liising AS-i poolt teostatud 18.04.2008.a. sõlmitud liisingulepingu nr xxx ülesütlemisavalduste tühisust ja kohustas Swedbank Liising AS-i liisingulepingu nr xxx edasiseks täitmiseks. Kostja leiab, et hageja on esitanud hagiavalduse lisadena liisingu osamaksete arved, milledel tugineb tema nõue ning arvetest nähtub, et hageja on 21.11.2011 väljastanud liisinguvõtjale korraga 11 kuu osamakse arve ning lisaks arve selgitusega ennistustasu. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub seaduslik alus nõudmaks kostjalt ennistustasu, s.t tasu hageja enda rikkumise kõrvaldamiseks ning jõustunud kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmise eest. Vastavalt poolte vahel sõlmitud liisingulepingu punkti 3 olemusele, kuulub liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele 1 osamakse kuus. Hageja on pahatahtlikult esitanud kostjale 11 kuu osamakse arved üheaegse tasumise tähtajaga. Hageja on otseselt enda tegevusega loonud olukorra, mis annaks aluse lepingu lõpetamiseks. Kostja on seisukohal, et hagejal puudus õigus esitada nõue 11 osamakse osas üheaegseks tasumiseks. Samuti kostja hinnangul on hageja esitatud viivisenõue ebatäpne. Kostja toob välja asjaolu, et hageja ei ole tõendanud liisingulepingu eseme müüki. Vara võõrandamisakt nr xxx ei tõenda otseselt vara 4 (12)
võõrandamist, samuti ei nähtu antud aktist, kellele on antud sõiduk väidetavalt võõrandatud. Kostja hinnangul hagiavaldusest ei tulene, et hageja oleks arvestanud oma nõude kalkulatsioonil liisingueseme tagastamisaegse turuväärtusega. Kostja hinnangul puuduvad tal kohustused hageja ees, sest sõiduki tagastamisaegne turuväärtus ületab hageja nõudeid. Kostja on seisukohal, et liisingulepingut ei ole üles öeldud kehtivalt. Seega ei kuulu hageja nõutavad vara tagastusteenuse ja müügivahendusteenuse tasud kostja poolt hüvitamisele. Juhul, kui lugeda lepingu ülesütlemine kehtivaks, leiab kostja, et hageja nõutud lisateenuste tasud ei ole mõistlikult põhjendatavad. Kostja tagastas lepingueseme hageja nimetatud paika, s.t viis sõiduki XxxAS müügiplatsile, kus hageja esindajana sõiduki üleandmis-vastuvõtmisaktile kirjutas alla Reeborn OÜ töötaja. Kostja leiab, et ei saa pidada põhjendatuks 155 euro maksmist üksnes akti koostamise eest. Kostja on seisukohal, et Reeborn OÜ arvel nimetatud teenuse näol ei ole tegemist mõistlikult põhjendatud kulutusega. Kostja on seisukohal, et liisinguvõtja on hageja ees vaidlusalusest lepingust tulenevad kohustused täitnud. Vara tagastamisaegne turuväärtus kattis ära kõik liisingulepingust tulenevad kulud, mis liisinguandja kandis seoses liisinguesemega. Eeltoodust tulenevalt ei vastuta kostja käendajana käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Lisaks palub kostja kohtul tuvastada panga üldtingimuste punkti 5.1.4 kui tüüptingimuse tühisus, kuna see arvestades üldtingimuste olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid, kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. Üldtingimuste punkti 5.1.4 kohaselt loetakse personaalsed teated, mis pank on kliendile saatnud, kättesaaduks, kui teate väljasaatmisest pangale teada oleval kliendi või tema nimel teadet vastu võtma õigustatud isiku kontaktaadressil või –numbril, on möödunud ajavahemik, mis on tavaliselt vajalik teate edastamiseks selle sidevahendi teel. Kostja märgib, et hageja on saatnud 29.12.2011 elektronkirja aadressile xxx, mida kostja saanud ei ole. Kostja hinnangul elektronkirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud elektronkirja väljavõttega, sest see ei tõenda elektronkirja jõudmist saajani. Kostja soovib täiendavalt rõhutada, et ka käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt olulised, hinna alandamise teateid, ei ole kostjale kätte toimetatud, millest tulenevalt pole kostja olnud kaasatud liisingvara müügiprotsessi. Kostja on seisukohal, et nii juhul kui liisinguleping on ülesöeldud kehtivalt, kui ka juhul, kui see ei ole ülesöeldud kehtivalt, tuleb lähtuda hageja võimaliku nõude menetlemisel sõiduki turuväärtusest sellel ajahetkel, mil lõppes kostja otsene valdus sõiduki üle ning see läks üle hagejale. Juhul kui kohus leiab, et leping on kostjale üles öeldud kehtivalt, paluvad kostjad hagi rahuldamata jätta alternatiivsel põhjusel, kuna liisinguandjale tagastatud sõiduki turuväärtus, selle liisinguandjale tagastamise hetkel, kattis kõik liisinguandja nõuded kostjate vastu.
4.20.01.2015 toimus kohtuvaidluses avalik kohtuistung, milles avaldati järgmist. Kohus tegi pooltele ettepaneku sõlmida kompromissi. Kohus selgitas, et mõistlik on läbirääkimistel lähtuda sellest, et liisingueseme müügihind pärast tagastamist moodustab keskmiselt 85% turuväärtusest asja tagastamise hetkel. Kohus märkis, et tugineb kohtumenetlustes tehtud ekspertiisiaktides märgitud keskmisele turuväärtusele. Kohus juhtis tähelepanu, et võib lugeda tühiseks tüüptingimused, mille kohaselt hageja nõude suurus sõltub sõiduauto müügihinnast. Kohus lähtub liisingueseme väärtusest asja tagastamise hetkel. Pooltel on võimalik tõendada asja väärtust tagastamise hetkel. Ühtlasi on pooltel võimalik taotleda kohtult ekspertiisi sõiduki väärtuse kindlaksmääramise kohta. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist ning märkis, et selgitab asja lahendamisel esmalt välja debitoorse võlgnevuse suuruse. Seejärel VÕS § 367 lg 1 ja 2 järgi nõude suuruse ning viimaks VÕS § 367 lg 4 järgi nõude suuruse. Liisingueseme väärtust saab kohus arvestada VÕS § 367 lg 1 ja 2 järgse nõude suuruse kindlaksmääramisel. Kohus tõi välja, et hageja debitoorne võlgnevus on ebaselge. See, millest koosneb võlgnevus, tuleb eraldi välja tuua. Hageja peab esitama kohtule debitoorse võlgnevuse viivisearvestuse, millest nähtub eraldi igalt osamakselt või põhinõude makselt arvestatav viivis, viivisearvestuse algus, lõpp ja viivitatud päevade arv. Viivisearvetel märgitust ei ole võimalik aru saada, millistelt summadelt ja kui palju on viivist arvestatud. Ei nähtu arvutuskäiku. Kohus peab saama hageja esitatud andmete põhjal ise viivise välja arvutada. Kui ostuhinna või liisingueseme väärtuse arvel on loetud nõudeid täidetuks, peab hageja näitama millised konkreetsed nõuded on täidetuks loetud. Kostja esindaja teatas, et loobub taotlusest, mille kohaselt hageja esitaks müügilepingu tervikuna. Hageja esindaja nõustus taotlusest loobumisega ja kohus võttis taotlusest loobumise vastu. Pooled avaldasid, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus 5 (12)
määras, et hagejal tuleb tuua välja nõude arvestus iga sissenõutavaks muutunud osamakse kohta eraldi, viivisearvestuse täpsustuse, viiviste arvestuse täpsustuse, millal tuleb lugeda teade lepingu lõpetamise kohta võlgnikule ja kostjale kättetoimetatuks. Samuti on võimalus hagejal esitada ekspertiisitaotlus. Menetlusdokument tuleb esitada hiljemalt 20.02.2015. Kostja pidi teatama hiljemalt 20.02.2015 kohtule, kas soovib ekspertiisi. Kostja pidi esitama seisukoha 65 euro ennistusetasu maksmise nõudest loobumise kohta. Seejärel määras kohus tähtajad asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
5.Hageja esindaja esitas 19.02.2015 kohtule hagi nõude täpsustused. Kostja esindaja esitas 12.06.2015 kostja lõplikud seisukohad, milles kostja nõustus hageja 65 euro suuruse ennistustasu nõudest loobumisega. Samuti kostja tõi välja, et tagastas lepingueseme hageja volitatud esindaja nimetatud paika ja viis sõiduki XxxAS müügiplatsile, kus hageja volitatud esindajana sõiduki üleandmis-vastuvõtmisaktile kirjutas alla Reeborn OÜ töötaja. Kostja hinnangul ta viis vaidlusaluse sõiduauto nimetatud ajal nimetatud kohta ning andis sõiduki valduse üle liisinguandja volitatud esindajale vastavalt liisinguandja poolt kehtestatud tähtajal ja korras. Kostja on seisukohal, et on täitnud liisingueseme tagastamise kohustuse vastavalt lepingule. Tagastusteenuse tasu maksmine hageja poolt OÜ-le Reeborn ei ole seega seotud kostja käitumisega, vaid hageja vaba valikuga kasutada omapoolseks kohustuse täitmiseks (liisingulepingu esemeks oleva sõiduauto vastuvõtmiseks kostja käest) teenust OÜ-lt Reeborn. Muuhulgas esitas kostja hagejale kompromissettepanku, mille osas hageja ei esitanud seisukohta kohtu määratud tähtajaks 19.06.2015. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Asjaolud, mille üle pooled ei vaidle
6.-
Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: Hageja ja liisinguvõtja XxxOÜ sõlmisid liisingulepingu nr xxx; XxxOÜ kasutusse anti lepingu alusel sõiduauto Land Cruiser 120 4,0, ehitusaasta 2008, tehasetähisega XXX (liisinguese); Hageja ja kostja sõlmisid käenduslepingu, millega kohustus kostja vastutama liisingulepingust tulenevate nõuete täitmise eest (liisinguleping); Hageja sai liisingueseme valduse 22.03.2012; Liisinguese müüdi 07.09.2012.
Vaidluse puudumise tõttu leiab kohus, et punktis 6 nimetatud asjaolusid ei ole vastavalt TsMS § 231 lg-le 4 vaja tõendada. Liisingulepingu ülesütlemise kehtivus
7.Kostja on esitanud vastuväite, et liisingulepingut ei ole üles öeldud kehtivalt ning kostja taotleb kohtult panga üldtingimuste punkti 5.1.4 tühisuse tuvastamist.
7.1.Liisingulepingu üldtingimuste punkti 1.7 kohaselt: „Poolte kokkuleppel kohaldatakse liisingulepingu reguleerimata küsimustes AS-i Hansapank üldtingimustes (edaspidi Panga üldtingimused) sätestatut, võttes arvesse liisingulepingu olemuslikke erisusi. Vastuolu korral liisingulepingus ja Panga üldtingimustes sätestatu vahel, kuuluvad poolte kokkuleppel kohaldamisele liisingulepingu tingimused. Panga üldtingimused on kättesaadavad AS-i Hansapank esindustes ning internetileheküljel www.hansa.ee. Liisinguvõtja kinnitab, et on Panga üldtingimustega tutvunud.“ Liisinguvõtja on liisingulepingu ja selle üldtingimused allkirjastanud, mistõttu kohus loeb tuvastatuks, et liisinguvõtja on panga üldtingimustega ja liisingulepingu üldtingimustega tutvunud ning nendega nõustunud. Panga üldtingimuste punkti 5.1.4 kohaselt loetakse personaalsed teated, mis pank on kliendile saatnud, kättesaaduks, kui teate väljasaatmisest pangale teada oleval kliendi või tema nimel teadet vastu võtma õigustatud isiku kontaktaadressil või –numbril, on möödunud ajavahemik, mis on tavaliselt vajalik teate edastamiseks selle sidevahendi teel. Kohtu hinnangul ei 6 (12)
ole panga üldtingimuste punkt 5.1.4 vastuolus seadusega, mistõttu kohus ei tuvasta panga üldtingimuste punkti 5.1.4 tühisust.
7.2.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. TsÜS kommenteeritud väljaande autorid täpsustavad TsÜS § 70 osas järgmist. Kui saatja suudab tõendada, et ta vastava kirja või elektronkirja välja saatis, tuleb lugeda vastav teade sel ajal kättesaaduks, mil kiri või elektronkiri saaja posti või elektronposti hulka oleks pidanud saabuma (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura 2010, lk 232).
7.3.Hageja on välja toonud, et saatis tähitud kirjaga 29.12.2011 liisinguvõtja äriregistris toodud aadressile Savi 17, 50405 Tartu teatise liisingulepingu nr xxx ülesütlemise kohta ning vastava teate ka liisinguvõtjale äriregistris toodud elektronposti aadressile xxx. Nimetatud postiaadressi oli liisinguvõtja eelnevalt hagejale avaldanud ka liisingulepingu sõlmimisel (I kd, tl 9). Muuhulgas nähtub menetlusdokumentidest, et hageja saatis kostjale tähitud kirjaga ja viitega käenduslepingule nr xxx teate liisingulepingu nr xxx ülesütlemise kohta kostja poolt kohtule avaldatud aadressil xxx. Hageja poolt saadetud teatisest nähtub liisingulepingu nr xxx kohustuste rikkumine kostja poolt (tekkinud võlgnevus) ning asjaolu, et hageja loeb lepingud üles öelduks alates 19.01.2012, kui võlgnevust hiljemalt 18.01.2012 ei likvideerita. Seejuures liisinguvõtja ega kostja pole esitanud asjaolusid ja mõjuvaid põhjuseid posti (sh elektronposti) vastu võtmata jätmise kohta. Samuti ei ole liisinguvõtja ja kostja vaidlustanud liisingulepingu lõpetamise teatise väljasaatmist hageja poolt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ütles liisingulepingu kehtivalt üles alates 19.01.2012.
7.4.Juhul kui eeldada, et hageja ei öelnud liisingulepingut kehtivalt üles alates 19.01.2012, siis on võimalik asuda seisukohale, et kostja on väljendanud oma tegevusega kaudselt tahet lepingu lõpetamiseks. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Hageja on välja toonud ja kostja pole vastu vaielnud, et kostja on jätnud tasumata alates oktoobrist 2010 lepingujärgsed osamaksed, millega kostja on rikkunud oluliselt lepingulist kohustust ning kohtu hinnangul väljendanud tahet lepingu lõpetamiseks, millega hageja on nõustunud saates muuhulgas kostjale 19.01.2012 teate liisingulepingu nr xxx ülesütlemise kohta. Üldtingimuste kehtivus
8.Hageja on välja toonud, et tema sõiduauto müügihinnast lähtuv nõue põhineb liisingulepingu üldtingimuste punktidel 7.4 ja 7.4.1 (I kd, tl 3, 20). Liisingulepingu üldtingimuste punkt 7.4 on sõnastatud järgmiselt: „7.4 Liisingulepingu ülesütlemisel lähtudes liisingulepingu üldtingimuste punktist 7.1, kuulub liisinguese liisinguandja poolt võõrandamisele. Liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalsed tõestatud põhjendatud kulud, seejärel liisinguvõtja poolt liisingulepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress, seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised ja leppetrahvid ning üksnes seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole.“ Liisingulepingu üldtingimuste punkt 7.4.1 on sõnastatud järgmiselt: „7.4.1 Kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudu jääva osa.“ Kohus on seisukohal, et tegemist on tüüptingimustega. Kohus peab hindama kohaldatava lepingu kehtivust, sealhulgas peab kohus hindama, kas tüüptingimused on kehtivad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 3 järgi tuleb liisinguandja VÕS § 367 lg-s 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat 7 (12)
müügihinda. Vastupidine tüüptingimus on liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine). Üldtingimuste punktide 7.4 ja 7.4.1 järgi ei arvestata VÕS § 367 lg-s 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel. Üldtingimustes ei sisaldu poolte kokkuleppet selle kohta, et liisingueseme tagastamisaegse väärtuse asemel võib lähtuda liisingueseme müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Kohus leiab eeltoodule tuginedes, et liisingulepingu üldtingimuste punktid 7.4 ja 7.4.1 on tüüptingimustena tühised osas, mille kohaselt hageja nõude suurus sõltub sõiduauto müügihinnast. Kohus lähtub liisingueseme väärtusest asja tagastamise hetkel ja seda kohalikust keskmisest turuhinnast lähtuvalt. Pooled on andnud kohtumenetluses nõusoleku ekspertiisi läbiviimiseks, et kindlaks määrata sõiduki turuväärtus tagastamise hetkel 22.03.2012 (II kd, tl 131-133).
9.Kohus tuvastas eelnevalt hageja nõude aluseks oleva kokkuleppe tühisuse. Hagi aluseks olevatest asjaoludest nähtuvalt soovib hageja kostjalt liisingulepingu täitmatajätmisest ja ülesütlemisest tulenevate võlgnevuste väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et kohus saab hageja esitatud asjaoludele seadust kohaldades hinnata, kas hagejal on kostja vastu nõue. Kohus on seisukohal, et hageja kogunõue koosneb järgmistest nõuetest: lepingu täitmise nõue enne lepingu ülesütlemist tekkinud kohustuste osas; liisinguandja kulude hüvitamise nõue (VÕS § 367 lg 1); liisinguandja lisakulude hüvitamise nõue (VÕS § 367 lg 4). Kohus tuvastab alljärgnevalt, kas ja millised nõuded on hagejal kostja vastu tulenevalt poolte võlasuhtest. Lepingu täitmise nõue
10.Hageja märkis 19.02.2015 hagi nõude täpsustuse menetlusdokumendis, et liisinguvõtja jättis hagejale tähtaegselt tasumata arved summas 11 718,37 eurot. Hageja täpsustab nimetatud menetlusdokumendis, et nõuab kostjalt tähtaegselt tasumata arveid (lepingumakseid, s.o debitoorset võlgnevust) summas 11 718,37 eurot. Kohus on tuvastanud, et liisinguleping öeldi üles 19.01.2012. Kostja on vaielnud arvetest tulenevatele nõuetele vastu ja leidnud, et esitatud viivisenõue on ebatäpne.
10.1.Hageja on nõude koosseisu täpsustanud 19.02.2015 menetlusdokumendis. Kohus on seisukohal, et hageja nõude koosseis on hageja 19.02.2015 menetlusdokumendist nähtuvalt piisavalt selge. 19.01.2012 seisuga koosnes hageja tähtaegselt tasumata arvete (lepingumaksed, s.o debitoorne võlgnevuse) nõue liisinguvõtja vastu järgmistest nõuetest: liisingulepingu osamaksed (põhimaksed) 8109,25 eurot, intressid 1643,99 eurot, ennistustasu 65 eurot ja kaskokindlustusmaksed 1900,13 eurot. Eeltoodust tulenevalt oli hageja nõude suurus liisinguvõtja vastu 11 718,37 eurot (8109,25+1643,99+65+1900,13).
10.2.Hageja on kohtumenetluses avaldanud, et vähendab lepingu ennistustasu nõude 65 eurot võrra oma nõuet. Kohus on seisukohal, et lepingu ennistustasu nõude 65 eurot võrra nõude vähendamine kujutab endast hagist osalist loobumist. Kostja on nõustunud hageja osalise hagist loobumisega (lepingu ennistustasu nõudest 65 eurot). Kohtu hinnangul puuduvad alused hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse lepingu ennistustasu 65 eurot tasumise nõude osas. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõude suurus liisinguvõtja vastu 11 653,37 eurot (11 718,37-65).
10.3.Kohus leiab, et hageja on välja toonud asjaolud, millest tuleneb kostja kohustus tasuda kindlustusmakseid. Liisingulepingu üldtingimuste punktist 6.3 nähtuvalt on hageja ja liisinguvõtja kokku leppinud liisinguvõtja kohustuses tasuda kindlustusmakseid ning kindlustusega seotud muid kulutusi. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja kindlustusmaksete (liiklus- ja kaskokindlustuse) 8 (12)
nõue kostja vastu pärast liisingulepingu ülesütlemist 19.01.2012, sest pärast liisingulepingu ülesütlemist puudub kindlustusmaksete (liiklus- ja kaskokindlustuse) nõude lepinguline alus liisingulepingu lõppemise tõttu. Hageja on enda menetlusdokumendis avaldanud, et kostja liikluskindlustusmaksete võlgnevus on 95,98 eurot ja viidanud liikluskindlustusmaksete arvetele (I kd, tl 2). Liikluskindlustusmakse arvest nähtub, et hageja on esitanud nõude liikluskindlustuse võlgnevuse eest perioodil 02.02.2012 – 01.05.2012 summas 47,99 eurot (I kd, tl 58). Seejuures hageja esitatud menetlusdokumentidest (19.02.2015 menetlusdokument) ja arvetest nähtub, et hageja kaskokindlustusmaksete nõue on summas 1900,13 eurot, mis sisaldab endas kaskokindlustust summas 297,50 eurot perioodi 31.01.2012-30.03.2012 eest (I kd, tl 49). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt kindlustusmaksete (liiklus- ja kaskokindlustuse) tasumist pärast liisingulepingu ülesütlemist 19.01.2012 summas 345,49 eurot (47,99+297,50). Kohus rahuldab osaliselt hageja liikluskindlustusmaksete nõude summas 47,99 eurot (95,98-47,99) kostja vastu ning jätab rahuldamata hageja liikluskindlustusmaksete nõude summas 47,99 eurot kostja vastu. Kohus rahuldab osaliselt hageja kaskokindlustusmaksete nõude summas 1602,63 (1900,13-297,50) eurot kostja vastu ning jätab rahuldamata hageja kaskokindlustusmaksete nõude summas 297,50 eurot kostja vastu.
10.4.Kostja on esitanud viivise nõude ebaselguse vastuväite. Kuivõrd nõue ei ole kohtule ebaselge, ei välista kostja vastuväide hageja viivisenõuet, mis on tekkinud kuni liisingulepingu ülesütlemiseni. Liisingulepingust nähtuvalt on hageja ja liisinguvõtja kokku leppinud viivisemääras suurusega 0,25% päevas. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks viivisekokkuleppe tühisus. Hageja ei ole arvestanud kuni lepingu ülesütlemiseni viivist põhinõudest suuremas ulatuses. Kohus rahuldab hageja viivise nõude kuni liisingulepingu ülesütlemiseni kostja vastu summas 1051,50 eurot.
10.5.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole esitanud enne liisingulepingu ülesütlemist tekkinud nõuete osas vastuväiteid, mille sisuks on nõude lepingulise aluse puudumine, mittetekkimine või nõude lõppemine. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et hagejal oli liisingulepingu ülesütlemise seisuga 19.01.2012 liisingulepingu alusel õigus nõuda kostjalt 11 355,87 euro tasumist (11 653,37 eurot miinus rahuldamata kaskokindlustusmakse nõue summas 297,50 eurot). 11 355,87 euro tasumise nõudele lisandub hageja viivise nõue kostja vastu summas 1051,50 eurot ja liikluskindlustusmaksete nõue summas 47,99 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingust tulenevate raha tasumise kohustuste täitmiseks 12 455,36 euro (11 355,87+1051,50+47,99) tasumist (VÕS § 101 lg 1 p 1; 108 lg 1). Alljärgnevalt kohus tuvastab ja võtab seisukoha ning lahendab teised hageja nimetatud nõuded kostja vastu. Liisinguandja kulude hüvitamise nõue
11.VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
12.Kohus on tuvastanud, et liisinguleping öeldi üles 19.01.2012. Liisingumaksete summa (vara jääkmaksumus), mis jäi tasuda pärast 19.01.2012, oli liisingulepingu maksegraafikust nähtuvalt ilma käibemaksuta 16 694,23 eurot (I kd, tl 9 ja 15). Hageja määras oma nõude suuruse kindlaks, võttes aluseks liisingueseme ostuhinna, millega liisinguandja müüs liisingueseme pärast selle tagastamist. 9 (12)
Kohus tuvastas liisingulepingu üldtingimuste (tüüptingimuste) punktide 7.4 ja 7.4.1 tühisuse osas, mille kohaselt hageja nõude suurus sõltub sõiduauto müügihinnast. Seetõttu kohus ei saa hageja nõude suuruse kindlaksmääramisel võtta aluseks vara võõrandamise hinda. Kohus juhindub VÕS § 367 lg 3 kohaselt liisingueseme tagastamise hetke väärtusest.
13.Ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et liisingueseme väärtus selle hagejale tagastamise hetkel oli 26 000 eurot (koos käibemaksuga). Seega liisingueseme väärtus selle hagejale tagastamise hetkel ilma käibemaksuta oli 21 666,67 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaksid alust pidada ekspertiisiga kindlaksmääratud hinda ebaõigeks. Kohus on seisukohal, et ekspertiisiaktiga on tõendatud liisingueseme väärtus 21 666,67 eurot (summa ei sisalda käibemaksu) selle hagejale tagastamise ajal.
14.Eeltoodust tulenevalt katab liisingueseme väärtus 21 666,67 eurot hageja kulude 16 694,23 eurot hüvitamise nõude täies ulatuses. Seetõttu puudub hagejal kostja vastu VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulude hüvitamise nõue.
15.Liisingueseme väärtus liisingueseme tagastamise ajal oli liisingueseme jääkmaksumusest (kostja poolt tasumata liisingumaksed) 4972,44 euro (21 666,67-16 694,23) võrra suurem. Seetõttu tekkis liisinguvõtjal hageja vastu liisingueseme tagastamisel nõudeõigus liisingueseme väärtuse ja liisingueseme jääkväärtuse vahe 4972,44 euro hüvitamiseks, sest nimetatud summa võrra rikastus liisinguandja liisingueseme tagastamisel. Liisinguandja lisakulude hüvitamise nõue
16.VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Käesoleval juhul ei nähtu kohtumenetluses esitatud dokumentidest, et ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
17.Hageja nõuab kostjalt järgmiste lisakulude hüvitamist summas 796,67 eurot: liisingulepingu eseme tagastusteenuse tasu summas 155 eurot (summa ei sisalda käibemaksu) ja liisingulepingu eseme vahendustasu summas 641,67 eurot (summa ei sisalda käibemaksu) (I kd, tl 2, 66-69).
18.Kostja on esitanud järgnevad vastuväited. Kostja vaidleb vastu liisingulepingu eseme tagastusteenuse tasule. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt täiendavate kulutuste hüvitamist.
19.Hageja nõuab kostjalt liisingulepingu eseme tagastusteenuse tasu summas 155 eurot hüvitamist. Kohus on seisukohal, et antud juhul on liisingulepingu eseme tagastusteenuse tasu maksmist ettenägev kokkulepe tühine, sest annab ühele lepingupoolele võimaluse nõuda kulude hüvitamist vastavalt ühe poole poolt kehtestatud ulatuses, sõltumata toimingu tegemisega kaasnevatest tegelikest kuludest. Seetõttu on kohus seisukohal, et hagejal puudub kostja vastu liisingulepingu eseme tagastusteenuse tasu 155 eurot tasumise nõue.
20.Liisingueseme müümisega seonduvad kulud on VÕS § 367 lg 4 mõistes liisinguandja lisakulud, sest neid ei oleks tekkinud siis, kui liisingulepingut ei oleks üles öeldud. Liisingueseme müümisega seonduvateks kuludeks võivad olla liisinguandjale kolmanda isiku poolt müügiteenuse (vahenduse) pakkumisega kaasnevad kulud. Kohus on seisukohal, et liisinguandja kulude hüvitamise nõuet ei saa piirata see, millises õiguslikus vormis on liisinguandja ja kolmas isik kokku leppinud vahendusteenuse osutamise. Kohus leiab, et liisingulepingu ülesütlemisega võib kaasneda liisinguandjale vajadus liisinguese võõrandada. Liisingueseme võõrandamisega kaasnevad kulud (sealhulgas liisingueseme pesu, tehniline kontroll, automüügi vahendus) on seetõttu vahetus seoses liisingulepingu ülesütlemisega. Hageja on esitanud kohtule arved, millest nähtub liisingulepingu eseme vahendustasu nõude olemasolu (I kd, tl 68-69). Automüügi vahenduse kulude kandmine sõltub 10 (12)
konkreetse müügilepingu tingimustest. Kui liisinguandja on pidanud sõlmima müügilepingu, mille kohaselt kannab liisinguandja automüügi vahenduse kulud, on tegemist liisinguandja lisakuludega, sest kõnealuseid kulusid ei oleks liisinguandja liisingulepingu kehtivuse korral kandnud. Kostja ei ole tõendanud kolmanda isiku poolt liisingueseme müümisega kaasnenud teenuste mitteosutamist ega vastavate kulude ebamõistlikkust. Seetõttu ei välista kostja vastuväide hageja kulude 641,67 eurot tasumise nõuet. Kohus tuvastab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt liisingulepingu eseme vahendustasu kulude 641,67 euro tasumist. Nõuete lahendamine
21.Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt järgmistest kohustustest tulenevate nõuete täitmist: - lepingust tuleneva 12 455,36 euro (liisingulepingu osamaksete, intresside, liikluskindlustusmaksete, kaskokindlustusmaksete, viivise) tasumise kohustuse täitmise nõue; - liisinguandja lisakulude 641,67 eurot (liisingulepingu eseme vahendustasu) hüvitamise nõue. Kokku on hageja raha tasumise nõude suurus 13 097,03 eurot (12 455,36+641,67). Liisinguvõtjal on hageja vastu liisingueseme väärtuse ja liisingueseme jääkväärtuse vahe 4972,44 euro hüvitamise nõue. Kostja on avaldanud, et hagejal ei ole tema vastu nõuet, sest liisingueseme väärtus katab hageja nõuded tervikuna. Kohus on seisukohal, et kostja poolt menetluses avaldatust nähtub kostja positsioon, mille kohaselt katab liisingueseme väärtus kõik hageja nõuded, mistõttu tuleb jätta hagi tervikuna rahuldamata. Kohus on seisukohal, et kostja on esitanud oma kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite. VÕS § 149 lg 3 sätestab, et käendaja võib keelduda võlausaldaja nõude rahuldamisest tähtaja jooksul, mil põhivõlgnik võib tema kohustuse aluseks oleva tehingu tühistada või lepingust taganeda. See õigus on käendajal ka siis, kui põhivõlgnik võib tema kohustuse aluseks olevast tehingust tuleneva nõude tasaarvestada. Kohus on seisukohal, et kostjal on õigus VÕS § 149 lg 3 alusel keelduda nõude rahuldamisest 4972,44 euro ulatuses. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 8124,59 euro tasumist (13 097,03-4972,44 =8124,59). Kohus rahuldab hagi osaliselt, sest hageja nõudis hagi esitamisel kostjalt 11 587,07 euro tasumist (I kd, tl 6), kusjuures hageja on hiljem 19.02.2015 menetlusdokumendis vähendanud nõuet ennistustasu summa 65 eurot võrra, ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 8124,59 eurot. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi 3462,48 euro tasumise nõudes rahuldamata (11 587,078124,59=3462,48). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 70,12% (8124,59 eurot) ulatuses ning jättis hagi 29,88% (3462,48 eurot) ulatuses rahuldamata. Kohus jätab sellest tulenevalt menetluskulud 29,88% ulatuses hageja kanda ja 70,12% ulatuses kostja kanda.
23.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või 11 (12)
menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kostja esindaja edastas kohtule 12.06.2015 kostja menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja edastas kohtule 10.06.2015 hageja menetluskulude nimekirja. Kohtul on vajalik põhjalikult analüüsida menetluskulude põhjendatust ja vajalikust, mistõttu ei ole võimalik menetluskulude osas teha põhjendatud lahendit kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 26.06.2015 kell 16.30. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.