R V i hagi OÜ Priva vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.04.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R V i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R V (isikukood XXXXXXX), lepinguline esindaja Indrek Nuut Kostja: OÜ Priva (registrikood 10038239), lepinguline esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29.04.2015 määrus lõppjärelduses muutmata, arvestades määruse põhjendamisel ka ringkonnakohtu määruse motiive.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebe kord Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohus rahuldas 21.02.2014 otsusega osaliselt R V i hagi OÜ Priva vastu ning jättis menetluskuludest 99/100 hageja kanda ja 1/100 kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21.10.2014 otsusega Harju Maakohtu 21.02.2014 otsuse, jättes hagi rahuldamata ja maakohtu menetlusega seotud menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jäeti hageja kanda. Riigikohus jättis 02.03.2015
määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmast ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu kohtulahend jõustus 02.03.2015. Kostja esindaja esitas 13.03.2015 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palub määrata kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks 9605 eurot (käibemaksuta), so 9325 eurot esindaja tasu ning 280 eurot riigilõiv. Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ning märgib, et saab menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on seisukohal, et kulud on ilmselgelt ülepaisutatud ja põhjendamatult suured, arvestades kostja menetlusdokumentide sisu ja lakoonilisust. Kuigi asi läbis ka apellatsioonmenetluse, tugineti siiski läbivalt samadele seisukohtadele – sisuliselt kopeeriti eelnevaid menetlusdokumente. Äärmiselt oluline on siinkohal ka välja tuua, et Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, mistõttu kostja esindaja töö piirdus vaid kahe astmega. Lähtudes asja keerukusest, tuleb jätta kostja lepingulise esindaja poolt esitatud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus rahuldamata ja kohus peab mõistma välja kulud ainult põhjendatud ulatuses, mis antud juhul oleks ca 5-6 tundi.
Maakohtu määrus
4.29.04.2015 määrusega Harju Maakohus rahuldas kostja avalduse osaliselt, määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetlusekulud summas 5393,34 eurot ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 4211,66 euro ulatuses jättis maakohus rahuldamata.
5.Kohtutoimikutest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu kokku 280 eurot (II kd, tl 21; III kd, tl 181; maksekorraldus) ja hagejal tuleb see kostjale hüvitada.
6.Järgnevalt kontrollis kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludes summas 9325 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 150 eurot.
7.Hageja vaidles kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu nii kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kui ka lepingulise esindaja töötunni hinna osas. Hageja märgib, et Riigikohus on oma praktikas pidanud keskmiseks mõistlikuks turuhinnaks 120 eurot tunnis. Arvestades kostja menetlusdokumentide sisu, peab hageja mõistlikuks tunnitasu määraks 80 eurot. Kohus leidis, et tegemist on õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mida kohus ei pea põhjendatuks. Käesolev vaidlus oli sisuliselt tavapärane, menetlus läbis kaks kohtusüsteemi astet. Kohtutoimikutest nähtuvalt oli aga tõendite maht tavapärasest suurem. Vaidluse ajaline kestvus on keskmisest mõnevõrra pikem. Siiski ei ole asjas olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Maakohus selgitas, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Kohus hinnanud tsiviilasja keerukust ja mahukust, samuti menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni ning Riigikohtu praktikat, jõudis seisukohale, et põhjendatud ning mõistlik kostja esindaja tasu on käesolevas tsiviilasjas 130 eurot tund (käibemaksuta).
8.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagiavalduse, selle lisade ning menetluseelsete materjalidega tutvumisele ja analüüsile on kostja esindajal kulunud kokku 12 tundi. Hageja leiab, et see ei ole põhjendatud, tutvumiseks võis kuluda maksimaalselt 1 tund. Kohus hinnanud eelnimetatud dokumentide sisu ning mahtu, on seisukohal, et kuivõrd tegemist on kokkuvõttes mahukate menetlusdokumentidega, on põhjendatud ning vajalik ajakulu eelnimetatud toimingutele 6,5 tundi summas 845 eurot (6,5h x 130 eurot/h).
9.Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses välja toonud, et hageja esindajaga läbirääkimised seisukohtade kujundamiseks võtsid 2 tundi. Hageja pidas seda põhjendamatuks. Kohus hinnanud nimetatud toiminguid, hageja vastuväiteid ning menetluskulude nimekirjas läbirääkimistele eelnenud ning järgnevat toimingut, leiab, et kostja märgitud ajakulu on põhjendatud.
10.Määruskaebuse koostamine ja esitamine Harju Maakohtule 17.10.2012 määrusele hagi tagamise rahuldamise osas on kostja esindajal võtnud ajakulu 2,5 tundi. Hageja leiab, et kulu on üle paisutatud, kuna kostja menetlusdokument on vaid napilt üle ühe lehekülje pikk ning sisutühi. Hageja hinnangul on põhjendatud ajakulu 1 tund. Kohus hinnanud määruskaebuse sisu ja mahtu leiab, et põhjendatud ning vajalik ajakulu määruskaebuse koostamisele ning esitamisele on 1,5 tundi summas 195 eurot (1,5h x 130 eurot/h).
11.Kostja esindajal on esialgsete seisukohtade ja taotluste kujundamisele, koostamisele ning esitamisele kulunud 13.03.2013 2,5 tundi. Hageja leiab, et tegemist on põhjendamatu ja ebaselge ajakuluga, mis ei olnud menetluses tarvilik. Kohtutoimikust nähtub, et kostja esindaja on 14.03.2013 Harju Maakohtule esitanud esialgsed seisukohad ning taotluse vastamiseks täiendava tähtaja andmiseks. Eelnimetatud dokument on esitatud 2-l lehel, millest sisuline osa ca 1 lehekülg. Kohus hinnanud esitatud seisukoha sisu ning mahtu, leiab, et põhjendatud ning mõistlik ajakulu nimetatud toimingute puhul on 1,5 tundi summas 195 eurot (1,5h x 130 eurot/h).
12.Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2013 määrusega tutvumisele ja analüüsile on kostja esindajal kulunud 1 tund ning määruskaebuse koostamisele ja esitamisele 03.05.2013 1 tund. Hageja leiab, et eelnimetatud toimingutele kulunud aeg 2 tunni ulatuses ei ole põhjendatud, arvestades kostja menetlusdokumendi sisu. Kohus hinnanud eelnimetatud dokumentide sisu ja mahtu, leiab, et kostja esindaja esitatud ajakulu on põhjendatud ning vajalik.
13.Kohtule täiendava seisukoha koostamiseks ning esitamiseks on kostja esindajal kulunud 1 tund. Hageja hinnangul ei ole millegagi põhjendatud kostja märgitud ajakulu. Kohtutoimikust nähtub, et 28.08.2013 on Harju Maakohus kostja esindajale edastanud e-kirja, milles muuhulgas annab kostjale täiendava tähtaja põhjalikuma vastuse ning tõendite esitamiseks, mida kostja esindaja on 17.09.2013 teinud. Kostja seisukoht on esitatud 3-l lehel, millest ca 0,5 lehekülg on sisuline osa ning 2 lehekülge moodustavad lisatud tõendid. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus põhjendatud ning vajaliku ajakuluna kohtule täiendava seisukoha koostamiseks 0,5 tundi summas 65 eurot (0,5h x 130 eurot/h).
14.R V i 14.10.2013 seisukohtade ja lisadega tutvumisele ning arvutustele on kostja esindajal kulunud 5 tundi. OÜ Priva seisukohtade koostamisele ja esitamisele R V i seisukohtadele on kulunud 1 tund. Hageja on eelnimetatud toimingute ajakulule esitanud vastuväite, viidates asjaolule, et antud toiminguid ei ole millegagi põhjendatud. Kohus hinnanud hageja seisukohtade ning lisade sisu ja mahtu, lisaks kostja esitatud seisukoha mahtu ning sisu, on seisukohal, et kostja esindaja märgitud ajakulu on põhjendatud. Kostja esindaja on esitanud kostja seisukoha 2-l lehel, millest ca 1 lehekülg moodustab sisulise osa. Hageja 14.10.2013 seisukohale on lisatud
mahukad lisad, mille läbitöötamine on ajakulukas. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatud ja vajaliku ajakuluna 6 tundi summas 780 eurot (6h x 130 eurot/h).
15.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et eelistungiks ettevalmistamise ajakulu on 1 tund. Hageja esitab eeltoodule vastuväite, märkides, et märgitud ajakulu on põhjendamatu ning mõistlik aeg istungiks ettevalmistamiseks peaks spetsialistile olema 30-45 minuti raames. Kohus hinnanud kohtuistungi kestust ning kohtuasja materjale, on seisukohal, et kostja esindaja märgitud ajakulu 1 tund eelistungiks ettevalmistamiseks on põhjendatud.
16.Kostja 23.01.2014 seisukohtade koostamise ja esitamise ajakuluna on kostja esindaja märkinud 1 tund. Hageja hinnangul ei ole eelnimetatud ajakulu põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja märgitud ajakulu on põhjendatud. Kohtutoimikust nähtub, et kostja esitatud seisukoht on koostatud 3-l lehel, millest sisuline osa moodustab ca 1 lehekülg ning seisukohale lisatud lisa 1 lehekülje.
17.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on märgitud, et Harju Maakohtu 21.02.2014 otsusega tutvumisele ja analüüsile (6h), lisaks kliendiga kohtumisele (2h), on kostja esindajal kulunud kokku 8 tundi. Hageja on esitanud vastuväite, milles leiab, et kulunud aeg ei ole põhjendatud, sest kuivõrd kostja esindaja on otsusele teinud väga põhjaliku analüüsi, ei ole apellatsioonkaebuse koostamisele märgitud ajakulu põhjendatud. Kohus hinnanud Harju Maakohtu 21.02.2014 otsuse sisu ning mahtu, lisaks kostja menetluskulude nimekirjas eelnimetatud toimingute kohta märgitud asjaolusid, on seisukohal, et kostja märgitud ajakulu ei ole põhjendatud. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindaja on Harju Maakohtu otsusega tutvunud ajavahemikus 09:00-15:00. Kliendiga kohtumine toimus samuti 18.03.2014, kuid ajavahemikul 14:00-16:00. Kohtu hinnangul ei ole võimalik teostada kohtuotsuse analüüsi samaaegselt kliendi nõustamisega, mis on toimunud ajavahemikus 14:0015:00. Lisaks, Harju Maakohtu otsus on koostatud 5-l lehel, mille läbitöötamine selle sisust ning mahust lähtuvalt, ei saa võtta rohkem aega kui 2 tundi. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus nimetatud toimingute kogukuluks 4 tundi summas 520 eurot (4h x 130 eurot/h).
18.Kostja esindaja hinnangul on hageja apellatsioonkaebusega tutvumise ja analüüsi (2h), lisaks kostja apellatsioonkaebuse koostamise ja esitamise (3h) ajakulu kokku 5 tundi. Hageja esitab vastuväite, milles tugineb asjaolule, et nii esimeses kui teises astmes tugineti peamiselt samadele seisukohtadele, seega ei ole põhjendatud kostja märgitud ajakulu, mis puudutab apellatsioonkaebuse esitamist ja vastaspoole apellatsioonkaebusega tutvumist. Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja apellatsioonkaebus esitatud 3-l lehel, millest sisuline osa moodustab ca 2 lehekülge. Kostja apellatsioonkaebus on seevastu esitatud kokku 2-l leheküljel. Kohus hinnanud eelnimetatud toiminguid ning esitatud dokumentide sisu ja mahtu, on seisukohal, et põhjendatud ajakulu on 2 tundi 10 minutit summas 346,67 eurot (2h 10min x 130 eurot/h).
19.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on märgitud 30.09.2014 ringkonnakohtu 01.10.2014 istungiks ettevalmistamise ajakuluna 2 tundi ning Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2014 istungil osalemise ajakuluna 1 tund. Hageja on esitanud vastuväite, milles viitab asjaolule, et istungiks ettevalmistamise aeg on liiga pikk. Hageja on seisukohal, et kui materjal on põhjalikult analüüsitud ja selge, siis ei kulu seisukohtade ülevaatamisele ning istungiks ettevalmistamisele 2 tundi. Kohtuistungi protokollist (IV kd, tl 60-62) nähtub, et istung kestis kokku 46 minutit. Kohus hinnanud istungi kestust, kohtuasja materjale ning menetluse käigus esitatud dokumente, lisaks kostja esindaja kvalifikatsiooni, leiab, et kostja esindaja märgitud ajakulu eelnimetatud toimingutele ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ning vajalik ajakulu on 1,5 tundi summas 195 eurot (1,5h x 130 eurot/h).
20.Kostja menetluskulude nimekirjas on toiminguna välja toodud Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2014 otsusega tutvumine, analüüs ning kliendile tutvustamine, mille ajakuluna on märgitud 5 tundi. Kohus leiab, et eelnimetatud ajakulu ei ole vajalik ning põhjendatud. Ringkonnakohtu otsus on esitatud 8-l leheküljel. Eelnimetatud dokumendi läbitöötamine ning selle tutvustamine kliendile ei saa olla põhjendatud suuremas ulatuses kui 3,5 tundi. Kohus loeb põhjendatud ajakuluna otsusega tutvumisele ja kliendile tutvustamisele 3,5 tundi summas 455 eurot (3,5h x 130 eurot/h).
21.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisele on kostja esindajal avalduse andmete kohaselt kulunud 5 tundi. Hageja on esitanud vastuväite, milles selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele kulutatud aeg ei kuulu teiselt poolelt välja mõistmisele. Kohus nõustub hageja seisukohaga ning leiab, et kostja esitatud toiming ning selle ajakulu ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Riigikohus on 11.11.2014 lahendi 3-2-1-77-14 p-s 12 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt ei rahulda Harju Maakohus kostja menetluskulu menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamiseks ajakuluga 5 tundi.
22.Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud.
23.Kostja menetluskulud on kokku põhjendatud mahus 5393,34 eurot (lepingulise esindaja kulu 5113,34 eurot + riigilõiv 280 eurot), milline summa tuleb hagejalt kostja kasuks ka välja mõista. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 4211,66 euro ulatuses.
24.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märkis kohus, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5393,34 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
25.19.05.2015 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 29.04.2015 määruse ja teha asjas uus määrus, millega mõistetakse hagejalt välja menetluskulud ainult põhjendatud ulatuses.
26.Hageja kordab oma seisukohta, et arvestades kostja menetlusdokumentide sisu, oleks mõistlikuks tunnitasu määraks tavapärasest madalam 80 eurot. Kostja hinnangul ei ole kohus tunnihinda määranud objektiivselt. Lisaks on hageja hinnangul kõik kostja märgitud ajakulud märgitud tegelikust märkimisväärselt suuremaks, arvestades kostja menetlusdokumentide sisu ja lakoonilisus.
27.Kohus pidas põhjendatud hagiavalduse ja selle lisadega ning menetluseelsete materjalidega tutvumise ajakuluks 6,5 tundi kostja märgitud 12 tunni asemel. Hageja leiab, et arvestades kostja dokumentide sisutühjust, lakoonilisust ja seda, kui lühikesed nad olid, ei ole võimalik, et õigusabi osutati väidetavas mahus või arutati kaks tundi menetluspositsioone. Seega ei ole põhjendatud hagiga tutvumine ja selle kliendiga arutamine enama kui 2-3 tunni ulatuses.
28.Hageja leiab, et ajakulu määruskaebuse koostamise Harju Maakohtu hagi tagamise rahuldamise osas on üle paisutatud, kuna kostja menetlusdokument on vaid napilt üle
ühe lehekülje pikk ja sisutühi, mistõttu oleks põhjendatud ajakulutus maksimaalselt ühe tunni piires.
29.Kohus on asunud seisukohale, et 1,5 tundi on põhjendatud ja mõistlik ajakulu 14.03.2013 kohtule esitatud dokumendi puhul, mis sisaldas kostja esialgseid seisukohti ja taotlust vastamiseks täiendava tähtaja andmiseks. Hageja leiab, et kuna dokumendi sisuline osa on vaid 1 lk, siis selle koostamiseks ei saanud kuluda üle ühe tunni.
30.Ringkonnakohtu määrusega tutvumise ja analüüsi 18.04.2013 ning seejärel määruskaebuse koostamise põhjendatuks ajakuluks võib lugeda poole väiksemat ajakulu ehk 1 tund, arvestades taaskord kostja menetlusdokumendis esitatud seisukohti ja seda, et selle sisuline osa ei ületa üht lehekülge.
31.Hageja hinnangul sisaldab kostja 17.09.2013 esitatud dokument (ca pool lk) peamiselt vaid üht kaalukat seisukohta, mistõttu dokumendi koostamise ja esitamise ajakulu võiks piirduda vaid veerand tunniga.
32.Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt on põhjendatud ajakulu kokku 6 tundi hageja 14.10.2013 seisukohtade ja lisadega tutvumisele ning arvutustele ning seejärel kostja seisukohtade koostamisele ja esitamisele. Hageja arvutuste ülekontrollimist ei saa hinnata samas suurusjärgus juristi sisulise tööga, seda tuleb hinnata tunduvalt madalamalt, seega on kohus siin teinud diskretsioonivea. Hageja leiab, et põhjendatud ajakuluks võib lugeda kokku 1-2 tundi arvutamist. Kostja seisukoha koostamise ajakulu pidi olema minimaalne, kuna taaskord on tegemist äärmiselt lühikese dokumendiga, mis ei sisalda selliseid seisukohti, mille formuleerimine oleks pidanud võtma aega üle poole tunni.
33.Hageja on jätkuvalt seisukohal, et ka istungiks ettevalmistamise ajad on liiga pikad. Eelistungiks 03.12.2013 ettevalmistamise aeg 1 tund on hageja arvates põhjendamatult palju, kuigi kohus on lugenud selle põhjendatuks. Mõistlik aeg istungiks ettevalmistamiseks peaks olema spetsialistile 30-45 minuti raames. Eelistung ise kestis vaid 10.02 kuni 10.40, seega 38 minutit - vaid napilt üle poole tunni. Kui kohus pidas võimalikuks asja arutamist nii lühikese aja jooksul, puudus vajadus keerukaks valmistumiseks.
34.Hageja ei nõustu kohtu hinnanguga kostja 23.01.214 seisukoha koostamise ja esitamise ajakuluga. Kohus on lugenud põhjendatud ajakuluks 1 tund, kuid hageja leiab, et üle poole tunni dokumendi koostamine reaalselt aega ei võtnud, kuna selles peamiselt korrati juba varasemalt esitatud seisukohti.
35.Kohus on lugenud põhjendatud kogukuluks 4 tundi Harju Maakohtu 21.02.214 otsusega tutvumisele ja analüüsile ning kliendiga kohtumisele. Muuhulgas on kohus välja toonud, et kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on toimunud eelviidatud otsusega tutvumine ja kliendiga kohtumine osaliselt samal ajal. Hageja märgib, et see on kõnekas näide sellest, kuidas kostja on püüdnud oma ajakulusid näidata tegelikust suuremana. Samas hageja on seisukohal, et ka kohtu hinnang ei vasta tegelikkusele, kuna ilmselt kliendiga kohtumine ei saanud aega võtta 2 tundi, kui kokkusaamine piirdus asja sisulise arutamisega ning ka 5 lk analüüs (Harju Maakohtu otsus) peaks tegelikult toimuma spetsialistil kiiremini kui 2 tundi. Hageja on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks üle 2,5 - 3 tunni lugeda ei saa.
36.Ei ole põhjendatud kohtu poolt märgitud ajakulu 2 tundi ja 10 minutit, mis kulus apellatsioonkaebuse esitamiseks ja vastaspoole apellatsioonkaebusega tutvumiseks. Hageja leiab, et eelnimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks võib lugeda maksimaalselt 1 tund ja 30 minutit, kuna nii esimeses kui teises astmes tuginesid mõlemad pooled peamiselt samadele seisukohtadele.
37.Kohtuistungi protokollist nähtub, et ringkonnakohtu istung kestis kokku 46 minutit. Hageja leiab, et istungiks ettevalmistamise aeg ei saanud olla üle veerand tunni või
maksimaalselt 30 minutit, arvestades kostja esindaja kvalifikatsiooni, kohtuasja materjale ning seda, et esindaja oli asjaga varasemalt tuttav.
38.Hageja on seisukohal, et kohtu hinnang Ringkonnakohtu otsusega tutvumise ja kliendile tutvustamise ajakulu osas on ülepaisutatud. Peaaegu 8 lk, sellest tsiviilkolleegiumi seisukoht vaid 2,5 lk, mille mõttega lugemine ja analüüs ning kliendile tutvustamine ei saa võtta aega üle 1 tunni. Siinkohal tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et asjas tehti otsus, millega hagi ei rahuldatud ja seetõttu kostjal puudus vajadus analüüsida kassatsioonkaebuse esitamise võimalikkust.
39.Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks kohtumääruse punkt 39, kus kohus leiab, et kõik muu on põhjendatud. Diskretsiooniotsuse puhul tuleb läbi analüüsida iga kulupunkt ning kontrollida selle põhjendatust. Lõpptulemuseks peab olema arvutuskäik ilma arusaamatute muutujate, mida nimetatakse „muuks“. Antud juhul ei ole aru saada, mis on „kõik muu“ ning kohus on siinkohal rikkunud menetlusnorme. Vastus määruskaebusele
40.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
41.Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
42.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 29.04.2015 määrus tuleb jätta muutmata, arvestades seejuures käesoleva määruse põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
43.Esmalt selgitab kolleegium, et Riigikohus on varem korduvalt leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt Riigikohtu 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Lepingulise esindaja tasumäära põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on maakohtu diskretsiooniotsus. Maakohus on tasumäära osas juhindunud konkreetsest vaidlusest ja Riigikohtu senisest praktikast ning kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus ületanud sellega diskretsioonipiire.
44.Kolleegium nõustub hageja väidetega vaidlustatud kohtumääruse põhjendamatuse kohta kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise osas. TsMS §-s 465 sätestatakse kohtumääruse sisule esitatavad nõuded ning TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama muuhulgas põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kontrollimine tähendab seda, et maakohus kontrollib avalduses taotletud iga menetluskulu komponendi põhjendatust ja vajalikkust ning võtab kohtumääruse motiveerivas osas seisukoha iga avaldusele esitatud vastuväite osas. Käesoleval juhul on maakohus vaidlustatud määruses võtnud põhjendatud seisukoha üksnes osade toimingute suhtes, jättes pikemalt analüüsimata 9 menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingu vajalikkuse. Nii on jäänud eraldi välja toomata järgmised õigusabitoimingud: R V i seisukohtadega määruskaebusele tutvumine 23.03.2013, eelistung 04.12.2013, istungi protokolliga tutvumine 04.12.2013, R V i 10.12.2013 seisukohtadega tutvumine 16.12.2013, kohtumine kliendiga 22.03.2014, R V i 10.02.2014 seisukohtadega tutvumine ja analüüs 11.02.2014, OÜ Priva seisukohtade koostamine ja esitamine 11.02.2014, Tallinna Ringkonnakohtu protokolliga tutvumine 06.10.2014, R V i protokolli paranduste taotlusega tutvumine ja seisukohtade koostamine 07.10.2014 (IV kd, lk 110-112). Nimetatud kulude osas on kohus üksnes
märkinud, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kuigi maakohtu määrus on jäetud kohtuniku poolt osaliselt põhjendamata, saab ringkonnakohus maakohtu määruse puuduse määruskaebusele vastates kõrvaldada ja ise puuduvas osas õigusabitoimingute vajalikkust ja ajakulu põhjendatust hinnata.
45.Kolleegium, olles tutvunud eelpool nimetatud maakohtu poolt pikema analüüsita põhjendatuks peetud kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingutega, nõustub maakohtu lõppjäreldusega menetluskulude vajalikkuse ja välja mõistetud summa osas. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepinguline esindaja ei ole kulutanud aega põhjendamatult R V i seisukohtadega tutvumisele 26.03.2013 (30min/65 eurot) ega 16.12.2013 (30min/65 eurot). Samuti on põhjendatud R V i seisukohtadega tutvumine ja analüüs 11.02.2014 ning seejärel kostja seisukohtade koostamine kokku 2 tunni ulatuses (260 eurot). Kostja esindaja kohtumine kliendiga 22.03.2014 0,5 tunni (65 eurot) ulatuses on mõistlik, kuivõrd esindajal on õigus esindatavaga nõu pidada. Arusaadavalt on põhjendatud ja vajalik 04.12.2014 toimunud eelistungil osalemise (40min/86,67 eurot)) ajakulu, kuid korrektne ei ole menetluskulu nimekirja märgitud istungi protokolliga tutvumise ajakulu 04.12.2014, kuna viidatud protokoll on edastatud kostja esindajale 05.12.2014 (III kd, lk 143). Tallinna Ringkonnakohtu protokolliga tutvumise 06.10.2014 (30min/65 eurot) ja R V i protokolli paranduste taotlusega tutvumise ja seisukohtade koostamise 07.10.2014 (1 tund/130 eurot) ajakulu on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik. Kuivõrd maakohus oli teinud arvutusvea menetluskulude kokku arvestamisel, siis kokkuvõttes, arvestamata eelistungi protokolliga tutvumise ajakulu, jääb kostja kasuks väljamõistmisele kuuluv lepingulise esindaja kulu (5113,34 eurot) samaks.
46.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
47.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.