XXX hagi OÜ XXX vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja lepinguline [email protected])
esindaja:
Indrek
Nuut
(e-post:
Kostja: OÜ XXX (registrikood XXX; asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Imbi Seimar (epost: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX välja OÜ XXX kasuks menetluskulud summas 5 393,34 eurot.
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Riho Vaher’il tasuda OÜ XXX’le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5 393,34 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.
Jätta OÜ XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 4 211,66 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Kohtumääruse asjaolud, põhjendused ja selgitused
1.Harju Maakohus rahuldas 21.02.2014.a otsusega osaliselt XXX hagi OÜ XXX vastu ning jättis menetluskuludest 99/100 hageja kanda ja 1/100 kostja OÜ XXX kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21.10.2014.a otsusega Harju Maakohtu 21.02.2014.a otsuse, jättes hagi rahuldamata ja maakohtu menetlusega seotud menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jäeti hageja kanda. Riigikohus jättis 02.03.2015.a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmast ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud XXX kanda.
2.Ringkonnakohtu kohtulahend jõustus 02.03.2015.a. OÜ XXX esindaja esitas 13.03.2015.a taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palub määrata OÜ XXX hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks 9 605 eurot (käibemaksuta), so 9 325 eurot esindaja tasu ning 280 eurot riigilõiv.
3.Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ning märgib, et saab menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
4.Harju Maakohus edastas 18.03.2015.a kostja menetluskulude nimekirja hageja esindajale, andes hagejale võimaluse 7 päeva jooksul alates avalduse kättesaamisest esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Avalduse sai hageja esindaja kätte 25.03.2015.a. XXX esindaja esitas 25.03.2015.a Harju Maakohtule hageja seisukohad kostja menetluskulude kohta. Hageja vastuväited kostja avaldusele
5.Riigikohus on oma praktikas pidanud keskmiseks mõistlikuks turuhinnaks 120 eurot tunnis. Käesoleval juhul ei ole tegu asjaga, kus oleks õigustatud kõrgem tasu keskmisega võrreldes. Arvestades kostja menetlusdokumentide sisu, oleks mõistlikuks tunnitasu määraks 80 eurot.
6.Hageja on seisukohal, et kulud on ilmselgelt ülepaisutatud ja põhjendamatult suured, arvestades kostja menetlusdokumentide sisu ja lakoonilisust. Kuigi asi läbis ka apellatsioonmenetluse, tugineti siiski läbivalt samadele seisukohtadele – sisuliselt kopeeriti eelnevaid menetlusdokumente. Äärmiselt oluline on siinkohal ka välja tuua, et Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, mistõttu kostja esindaja töö piirdus vaid kahe astmega.
7.Kostja väidab, et tutvudes hagiavalduse ja selle lisadega ning menetluseelsete materjalidega, on tehtud tööd 12 tundi. Hageja leiab, et see ei ole põhjendatud, tutvumiseks võis kuluda maksimaalselt 1 tund.
8.Kostja vastused olid üldjuhul vaid 1 või siis 1,5 lk-d pikad, kusjuures esimene vastus hagile on vaid pool lehekülge. Selliste dokumentide koostamiseks kulub keskmiselt 0,5 kuni 1 tund.
9.Esindajaga läbirääkimised seisukoha kujundamiseks võtsid aega 2 tundi, mis on hageja hinnangul põhjendamatu. Arvestades kostja dokumentide sisutühjust, lakoonilisust ja seda, kui lühikesed need olid, on vastuse seisukohad kujundatud jooksvalt vastust koostades.
10.Kostja väidab, et määruskaebuse koostamine Harju Maakohtu hagi tagamise rahuldamise osas on võtnud aega 2,5 tundi. Hageja leiab, et kulu on üle paisutatud, kuna kostja menetlusdokument on vaid napilt üle ühe lk pikk ja sisutühi. Põhjendatud oleks ajakulutus vaid ühe tunni piires.
11.Põhjendamatu ja ebaselge on ajakulu, mis on märgitud kuupäeva 13.03.2013 juurde – esialgsete seisukohtade ja taotluste kujundamine, koostamine ja esitamine – 2,5 tundi. Selline kulu ei olnud menetluses tarvilik.
12.Ka ringkonnakohtu määrusega tutvumine ja analüüs 18.04.2013 ning seejärel määruskaebuse koostamine ei võtnud tõenäoliselt aega 2 tundi. Hageja leiab, et põhjendatuks võib lugeda poole väiksemat ajakulu, arvestades kostja menetlusdokumendi sisu.
13.Hageja leiab, et ei ole millegagi põhjendatud kostja märgitud järgnevad ajakulud: kohtule täiendava seisukoha koostamine ja esitamine – 17.09.2013 – 1 tund, XXX 14.10.2013 seisukohtade ja lisadega tutvumine ja arvutused – 24.10.2013 – 5 tundi ning viimati nimetatule vastamiseks veel 1 tund, OÜ XXX seisukohtade koostamine ja esitamine – 23.01.2014 – 1 tund. Kõik need dokumentidega tutvumised ja vastused kokku võtaksid reaalselt aega maksimaalselt 1-1,5 tundi.
14.Küsitav on ka Harju Maakohtu otsusega tutvumise ja analüüsi aeg. Hageja leiab, et ei ole põhjendatud, et otsuse analüüs oleks võtnud aega 6 tundi ja seejärel veel kliendiga kohtumine 2 tundi, mil analüüsiti kaebuse esitamist. Juhul kui nii põhjalik analüüs tehti, jääb hagejale arusaamatuks, mida tehti ülejäänud 3 tunni vältel, kui koostati apellatsioonkaebus. Hageja hinnangul ei kulu kohtuotsuse analüüsile ja apellatsioonkaebuse esitamisele üle 2 tunni (sh ka kliendiga kohtumine, kui kliendiga kokkusaamine piirdus asja sisulise arutamisega).
15.Kuna nii esimeses kui teises astmes tugineti peamiselt samadele seisukohtadele, siis ei ole põhjendatud kostja märgitud ajakulud, mis puudutavad apellatsioonkaebuse esitamist ja vastaspoole apellatsioonkaebusega tutvumist.
16.Hageja on seisukohal, et ka istungiks ettevalmistamise ajad on liiga pikad. Kui materjal on põhjalikult analüüsitud ja selge, siis ei kulu seisukohtade ülevaatamisele 2 tundi, nagu on märgitud ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamise ajaks. Ka eelistungiks 03.12.2013 ettevalmistamise aeg 1 tund on hageja arvates põhjendamatu. Mõistlik aeg istungiks ettevalmistamiseks peaks spetsialistile olema 30-45 minuti raames. Kostja märgib, et Tallinna Ringkonnakohtu istung kestis ühe tunni. Tegelikult istungi protokollist nähtub, et istung avati 11.11 ja lõppes 11.57.
17.Hageja ei nõustu menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele kulutatud ajaga – 5 tundi. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele kulutatud aeg ei kuulu teiselt poolelt välja mõistmisele.
18.Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ulatuses. Lähtudes asja keerukusest, tuleb jätta kostja lepingulise esindaja poolt esitatud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus rahuldamata ja kohus peab mõistma välja kulud ainult põhjendatud ulatuses, mis antud juhul oleks ca 5-6 tundi. Tulenevalt eeltoodust palub hageja jätta rahuldamata kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõista hagejalt välja menetluskulud ainult põhjendatud ulatuses. Kohtumääruse põhjendused
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
21.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses
lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
22.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks on 9 605 eurot (käibemaksuta), so 9 325 eurot esindaja tasu ning 280 eurot riigilõiv. Kohtutoimikutest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu kokku 280 eurot (II kd, tl 21; III kd, tl 181; maksekorraldus). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 280 euro ulatuses ja hagejal tuleb see kostjale hüvitada.
23.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludes summas 9325 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 150 eurot.
24.Hageja teatab, et vaidleb kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu nii kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kui ka lepingulise esindaja töötunni hinna osas. Hageja märgib, et Riigikohus on oma praktikas pidanud keskmiseks mõistlikuks turuhinnaks 120 eurot tunnis. Arvestades kostja menetlusdokumentide sisu, peab hageja mõistlikuks tunnitasu määraks 80 eurot. Kohus leiab, et tegemist on õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mida kohus ei pea põhjendatuks. Käesolev vaidlus oli sisuliselt tavapärane, menetlus läbis kaks kohtusüsteemi astet. Kohtutoimikutest nähtuvalt oli aga tõendite maht tavapärasest suurem. Vaidluse ajaline kestvus on keskmisest mõnevõrra pikem. Siiski ei ole asjas olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohus märgib 11.02.2015.a lahendis 3-2-1-115-14 p-s 14, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;
13.novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, arvestades seejuures eelkõige asjas esitatud tõenditega, kuivõrd tõendite esitamine on erinevalt õiguslikust kvalifitseerimisest ainult poole ülesanne, samuti menetluse kestusest ja esindaja kvalifikatsioonist. Kohus hinnanud eeltoodud asjaolusid, jõudis seisukohale, et põhjendatud ning mõistlik kostja esindaja tasu on käesolevas tsiviilasjas 130 eurot tund (käibemaksuta).
25.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et XXX hagiavalduse, selle lisade ning menetluseelsete materjalidega tutvumisele ja analüüsile on kostja esindajal kulunud kokku 12 tundi. Hageja leiab, et see ei ole põhjendatud, tutvumiseks võis kuluda maksimaalselt 1 tund.
Kohus hinnanud eelnimetatud dokumentide sisu ning mahtu, on seisukohal, et kuivõrd tegemist on kokkuvõttes mahukate menetlusdokumentidega, on põhjendatud ning vajalik ajakulu eelnimetatud toimingutele 6,5 tundi summas 845 eurot (6,5h x 130 eurot/h).
26.Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses välja toonud, et OÜ XXX esindajaga läbirääkimised seisukohtade kujundamiseks võtsid 2 tundi. Hageja esitas eelnimetatud ajakulule vastuväite, pidades seda põhjendamatuks. Kohus hinnanud nimetatud toiminguid, hageja vastuväiteid ning menetluskulude nimekirjas läbirääkimistele eelnenud ning järgnevat toimingut, leiab, et kostja märgitud ajakulu on põhjendatud.
27.Määruskaebuse koostamine ja esitamine Harju Maakohtule 17.10.2012.a määrusele hagi tagamise rahuldamise osas on kostja esindajal võtnud ajakulu 2,5 tundi. Hageja leiab, et kulu on üle paisutatud, kuna kostja menetlusdokument on vaid napilt üle ühe lehekülje pikk ning sisutühi. Hageja hinnangul on põhjendatud ajakulu 1 tund. Kohus hinnanud määruskaebuse sisu ja mahtu, ei pea põhjendatuks kostja esindaja märgitud ajakulu 2,5 tundi. Määruskaebus on esitatud 2-l lehel, millest sisuline osa ca 1,5 lehekülge. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud ning vajalik ajakulu määruskaebuse koostamisele ning esitamisele on 1,5 tundi summas 195 eurot (1,5h x 130 eurot/h).
28.Kostja esindajal on esialgsete seisukohtade ja taotluste kujundamisele, koostamisele ning esitamisele kulunud 13.03.2013.a 2,5 tundi. Hageja leiab, et tegemist on põhjendamatu ja ebaselge ajakuluga, mis ei olnud menetluses tarvilik. Kohtutoimikust nähtub, et kostja esindaja on 14.03.2013.a Harju Maakohtule esitanud esialgsed seisukohad ning taotluse vastamiseks täiendava tähtaja andmiseks. Eelnimetatud dokument on esitatud 2-l lehel, millest sisuline osa ca 1 lehekülg. Kohus hinnanud esitatud seisukoha sisu ning mahtu, leiab, et põhjendatud ning mõistlik ajakulu nimetatud toimingute puhul on 1,5 tundi summas 195 eurot (1,5h x 130 eurot/h).
29.Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2013.a määrusega tutvumisele ja analüüsile on kostja esindajal kulunud 1 tund ning määruskaebuse koostamisele ja esitamisele 03.05.2013.a 1 tund. Hageja leiab, et eelnimetatud toimingutele kulunud aeg 2 tunni ulatuses ei ole põhjendatud, arvestades kostja menetlusdokumendi sisu. Kohus hinnanud eelnimetatud dokumentide sisu ja mahtu, leiab, et kostja esindaja esitatud ajakulu on põhjendatud ning vajalik.
30.Kohtule täiendava seisukoha koostamiseks ning esitamiseks on kostja esindajal kulunud 1 tund. Hageja hinnangul ei ole millegagi põhjendatud kostja märgitud ajakulu. Kohtutoimikust nähtub, et 28.08.2013.a on Harju Maakohus kostja esindajale edastanud e-kirja, milles muuhulgas annab kostjale täiendava tähtaja põhjalikuma vastuse ning tõendite esitamiseks, mida kostja esindaja on 17.09.2013.a teinud. Kostja seisukoht on esitatud 3-l lehel, millest ca 0,5 lehekülg on sisuline osa ning 2 lehekülge moodustavad lisatud tõendid. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus põhjendatud ning vajaliku ajakuluna kohtule täiendava seisukoha koostamiseks 0,5 tundi summas 65 eurot (0,5h x 130 eurot/h).
31.XXX14.10.2013.a seisukohtade ja lisadega tutvumisele ning arvutustele on kostja esindajal kulunud 5 tundi. OÜ XXX seisukohtade koostamisele ja esitamisele XXX seisukohtadele on kulunud 1 tund. Hageja on eelnimetatud toimingute ajakulule esitanud vastuväite, viidates asjaolule, et antud toiminguid ei ole millegagi põhjendatud. Kohus hinnanud hageja seisukohtade ning lisade sisu ja mahtu, lisaks kostja esitatud seisukoha mahtu ning sisu, on seisukohal, et kostja esindaja märgitud ajakulu on põhjendatud. Kostja esindaja on esitanud kostja seisukoha 2-l lehel, millest ca 1 lehekülg moodustab sisulise osa. Hageja 14.10.2013.a seisukohale on lisatud mahukad lisad, mille läbitöötamine on ajakulukas. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatud ja vajaliku ajakuluna 6 tundi summas 780 eurot (6h x 130 eurot/h).
32.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et eelistungiks ettevalmistamise ajakulu on 1 tund. Hageja esitab eeltoodule vastuväite, märkides, et märgitud ajakulu on põhjendamatu ning mõistlik aeg istungiks ettevalmistamiseks peaks spetsialistile olema 30-45 minuti raames. Kohus hinnanud kohtuistungi kestust ning kohtuasja materjale, on seisukohal, et kostja esindaja märgitud ajakulu 1 tund eelistungiks ettevalmistamiseks on põhjendatud.
33.OÜ XXX 23.01.2014.a seisukohtade koostamise ja esitamise ajakuluna on kostja esindaja märkinud 1 tund. Hageja hinnangul ei ole eelnimetatud ajakulu põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja märgitud ajakulu on põhjendatud. Kohtutoimikust nähtub, et OÜ XXX esitatud seisukoht on koostatud 3-l lehel, millest sisuline osa moodustab ca 1 lehekülg ning seisukohale lisatud lisa 1 lehekülje.
34.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on märgitud, et Harju Maakohtu 21.02.2014.a otsusega tutvumisele ja analüüsile (6h), lisaks kliendiga kohtumisele (2h), on kostja esindajal kulunud kokku 8 tundi. Hageja on esitanud vastuväite, milles leiab, et otsuse analüüsile ning kliendiga kohtumisele kulunud aeg ei ole põhjendatud. Kuivõrd kostja esindaja on otsusele teinud väga põhjaliku analüüsi, ei ole apellatsioonkaebuse koostamisele märgitud ajakulu põhjendatud. Kohus hinnanud Harju Maakohtu 21.02.2014.a otsuse sisu ning mahtu, lisaks kostja menetluskulude nimekirjas eelnimetatud toimingute kohta märgitud asjaolusid, on seisukohal, et kostja märgitud ajakulu ei ole põhjendatud. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindaja on Harju Maakohtu otsusega tutvunud ajavahemikus 09:00-15:00. Kliendiga kohtumine toimus samuti 18.03.2014.a, kuid ajavahemikul 14:00-16:00. Kohtu hinnangul ei ole võimalik teostada kohtuotsuse analüüsi samaaegselt kliendi nõustamisega, mis on toimunud ajavahemikus 14:00-15:00. Lisaks, Harju Maakohtu otsus on koostatud 5-l lehel, mille läbitöötamine selle sisust ning mahust lähtuvalt, ei saa võtta rohkem aega kui 2 tundi. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus nimetatud toimingute kogukuluks 4 tundi summas 520 eurot (4h x 130 eurot/h).
35.Kostja esindaja hinnangul on hageja apellatsioonkaebusega tutvumise ja analüüsi (2h), lisaks kostja apellatsioonkaebuse koostamise ja esitamise (3h) ajakulu kokku 5 tundi. Hageja esitab vastuväite, milles tugineb asjaolule, et nii esimeses kui teises astmes tugineti peamiselt samadele seisukohtadele, seega ei ole põhjendatud kostja märgitud ajakulu, mis puudutab apellatsioonkaebuse esitamist ja vastaspoole apellatsioonkaebusega tutvumist. Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja apellatsioonkaebus esitatud 3-l lehel, millest sisuline osa moodustab ca 2 lehekülge. Kostja apellatsioonkaebus on seevastu esitatud kokku 2-l leheküljel. Kohus hinnanud eelnimetatud toiminguid ning esitatud dokumentide sisu ja mahtu, on seisukohal, et põhjendatud ajakulu on 2 tundi 10 minuti summas 346,67 eurot (2h 10min x 130 eurot/h).
36.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on märgitud 30.09.2014.a Ringkonnakohtu 01.10.2014.a istungiks ettevalmistamise ajakuluna 2 tundi ning Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2014.a istungil osalemise ajakuluna 1 tund. Hageja on esitanud vastuväite, milles viitab asjaolule, et istungiks ettevalmistase aeg on liiga pikk. Hageja on seisukohal, et kui materjal on põhjalikult analüüsitud ja selge, siis ei kulu seisukohtade ülevaatamisele ning istungiks ettevalmistamisele 2 tundi. Kohtuistungi protokollist (IV kd, tl 60-62) nähtub, et istung kestis kokku 46 minutit (istung avati kell 11:11, istung lõppes 11:57). Kohus hinnanud istungi kestust, kohtuasja materjale ning menetluse käigus esitatud dokumente, lisaks kostja esindaja kvalifikatsiooni, leiab, et kostja esindaja märgitud ajakulu eelnimetatud toimingutele ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ning vajalik ajakulu on 1,5 tundi summas 195 eurot (1,5h x 130 eurot/h).
37.Kostja menetluskulude nimekirjas on toiminguna välja toodud Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2014.a otsusega tutvumine, analüüs ning kliendile tutvustamine, mille ajakuluna on märgitud 5 tundi. Kohus leiab, et eelnimetatud ajakulu ei ole vajalik ning põhjendatud.
Ringkonnakohtu otsus on esitatud 8-l leheküljel. Eelnimetatud dokumendi läbitöötamine ning selle tutvustamine kliendile ei saa olla põhjendatud suuremas ulatuses kui 3,5 tundi. Kohus loeb põhjendatud ajakuluna otsusega tutvumisele ja kliendile tutvustamisele 3,5 tundi summas 455 eurot (3,5h x 130 eurot/h).
38.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisele on kostja esindajal avalduse andmete kohaselt kulunud 5 tundi. Hageja on esitanud vastuväite, milles selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele kulutatud aeg ei kuulu teiselt poolelt välja mõistmisele. Kohus nõustub hageja seisukohaga ning leiab, et kostja esitatud toiming ning selle ajakulu ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Riigikohus on 11.11.2014.a lahendi 3-2-1-77-14 p-s 12 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus ei saa põhjendamatult panna hagejale kohustust hüvitada kostja poolt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt ei rahulda Harju Maakohus kostja menetluskulu menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamiseks ajakuluga 5 tundi.
39.Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
40.Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks 5 113,34 euro ulatuses. Kostja menetluskulud on kokku põhjendatud mahus 5 393,34 eurot (lepingulise esindaja kulu 5 113,34 eurot + riigilõiv 280 eurot), milline summa tuleb hagejalt kostja kasuks ka välja mõista. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 4 211,66 euro ulatuses (taotletud summa 9 605 eurot – rahuldatud summa 5 393,34 eurot).
41.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5 393,34 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
42.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.