lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-11522/7

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-11522/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1257
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 3401 lg 2TsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 338 lg 1Kohtule esitatava menetlusdokumendi sisuTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 372 lg 4Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

28. september 2016, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-11522

Kohtuasi

RV hagi Osaühing Priva vastu täiteasjas nr 022/2016/3459 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.08.2016 määrus menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RV määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja RV (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Indrek Nuut

hagi

Kostja Osaühing Priva (rg-kood 10038239), seaduslik esindaja ULV Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 10.08.2016 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik
1.RV (hageja) esitas 28.07.2016 hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, taotluse hagi tagamiseks ja nõude tasaarvestuse avalduse.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Harju Maakohus jättis 01.08.2016 määrusega hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse käiguta ja määras hagejale tähtaja hagiavalduses ja hagi tagamise taotluses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus palus hagejal hagis märkida hageja aadress ja muud sidevahendite andmed, selgesti eristatav hagiavalduse resolutsioon ja tuua hagi resolutsioonis välja hagi ese ning kirjeldada laenulepingust tuleneva nõude asjaolusid, mida hageja soovib sundtäitmisele esitatud nõudega tasaarvestada. Samuti selgitas maakohus, et täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamise võimaluste hindamisel ei saa kohus arvestada väiteid, et sundtäitmine on hageja

suhtes ebaõiglane, kuivõrd sissenõude oleks saanud pöörata muule hageja varale või täitmisavalduse on esitanud selleks esindusõigust mitteomav isik.

3.Hageja edastas kohtule 08.08.2016 selgitused maakohtu määruses nimetatud hagi puuduste kohta. Selgituste kohaselt on hagiavalduses märgitud hageja aadressiks „puudub“ põhjusel, et hageja ei ela alaliselt Eestis ja menetlusdokumente saab menetlusosalisele kätte toimetada tema esindaja kaudu. Hagi esemeks on hageja suhtes läbi viidava täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõue täiteasjas 022/2016/3459. Hagiavaldus ei ole Eesti seaduste järgi standardiseeritud ja kohtu poole võib pöörduda vabas vormis. Seega ei pea hagi ese väljenduma eraldi hagi resolutsioonis. Tasaarvestuse nõue põhineb omanikulaenul summas 164 569,91 eurot, mille olemasolu on tuvastatud tsiviilasjas 2-12-38930. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus jättis 10.08.2016 määrusega hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda ning menetluskulude suuruse kindlaks määramata.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 338 lg 1 p 1 järgi peab menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis olema menetlusosaliste nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Ka menetlusosalise viibimisel välismaal on menetlusosalisel võimalik avaldada väljaspool Eestit asuva alalise elukoha või igakordse viibimiskoha aadress. Hageja ei ole avaldanud kohtule oma aadressi.
6.TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Kuivõrd taotlus sisaldus hagiavalduse tekstis (p 2.3), seda ei olnud märgitud eraldi hagi resolutsioonis ja taotlus sisaldas õiguslikke põhjendusi, ei saanud kohus tekstis kajastuvat taotlust lugeda hagi esemeks.
7.TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi märgitakse hagiavalduses mh hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Hageja ei avaldanud tasaarvestatava nõude asjaolusid, sh laenulepingu sõlmimise asjaolusid, tingimusi, kohustuse liiki ja suurust ning raha tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumise aega. Poolte vahel jõustunud kohtuotsuse olemasolu ei vabasta hagejat hagi aluseks olevate asjaolude väljatoomise kohustusest.
8.Kohus selgitas vastuseks hageja hinnangule täitemenetluse ebaõigluse ja hea usu vastasuse osas, et selliste vastuväidete korral on sobivaks õiguskaitsevahendiks kaebus kohtutäituri tegevuse peale ja mitte sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Samuti ei anna täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 võlgnikule eraldi aluse taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagimenetluses täitemenetluse peatamist või täitemenetluse ebaõiglaseks lugemist.
9.Kohus keeldus TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest. Määruskaebus
10.Hageja esitas 25.08.2016 määruskaebuse Harju Maakohtu 10.08.2016 määruse peale, millega jäeti hagi menetlusse võtmata. Hageja ei nõustunud määruses kajastatuga ja leidis, et kohtu etteheited on ebaselged. Hageja aadressi mittemärkimine ei takista isiku identifitseerimist ja ei ole seega hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Hageja hinnangul on hagi ese ja tasaarvestuse avaldus selged ning kohtu etteheited kohatud. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on ammendavalt sätestatud TsMS §-s 371, kuid ühelegi TsMS §-st 371 tulenevale alusele maakohus määruses viidanud ei ole.

Määruse põhjendused

11.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata tsiviilasi hagiavalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus tuleb rahuldada.
12.TsMS § 372 lg 4 alusel tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus jätnud hagiavalduse menetlusse võtmata kolme asjaolu tõttu: 1) hagiavalduses ei ole märgitud hageja aadressi; 2) hagiavalduse resolutsioonis ei ole selgelt välja toodud hagi eset; 3) hagiavalduses ei ole välja toodud tasaarvestuse nõude aluseks olevaid asjaolusid.
14.Kirjeldatud vajakajäämistest tingituna ja tuginedes TsMS 3401 lg-le 2 ja TsMS § 371 lg-le 2 jättis maakohus hagiavalduse menetlusse võtmata. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et TsMS § 3401 reguleerib üldsättena kõikide menetlusdokumentide puuduste kõrvaldamise korda. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on ammendavalt kirjas TsMS §-s 371 ning kohus saab hagi menetlusse võtmisest keeldumisel tugineda üksnes antud paragrahvis toodud alustele. Asjaolu, et kohus jättis kaebuse puuduste tõttu käiguta ning määras tähtaja nende kõrvaldamiseks, ei anna otsest alust keelduda puuduste kõrvaldamata jätmisel hagi menetlusse võtmisest.
13.Teise menetlusse võtmisest keeldumise alussättena on maakohus tuginenud TsMS § 371 lgle 2 ehk õigusliku perspektiivituse sättele. Õigusliku perspektiivituse sätted kuuluvad kohaldamisele juhul, kui kohus on süvenenult analüüsinud nõude väljavaateid, lähtumata mitte nõude kitsast sõnastusest, vaid nõude aluseks olevatest asjaoludest ja neile kohalduvatest õigusnormidest ning hinnanud, kas hageja esitatud asjaolude pinnalt, arvestades kohtu selgituskohustust ning hagi täpsustamise ja parandamise võimalusi, oleks hagi rahuldamine välistatud või oleks hagiga taotletava eesmärgi saavutamine välistatud (TlnRnKo 2-08-68459). Ka Riigikohus on lahendis 3-2-1-139-13 asunud seisukohale, et hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata jätmisel, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus.
14.Praegusel juhul puudub menetlusse võtmisest keeldumise määruses viide sellele, kas kohus jättis hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel, s.t kas kohus asus hagiavalduse pinnalt seisukohale, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (TsMS § 371 lg 2 p 1) või hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2). Kohtumääruses on kirjeldatud, et hagiavaldus ei vasta hageja aadressi, hagi eseme ja hagi aluse poolest TsMS § 338 lg 1 p-s 1 ja TsMS § 363 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Samuti on selgitatud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei ole võimalik esitada etteheiteid kohtutäituri tegevusele ja taotleda täitemenetluse peatamist, täitmise pikendamist või ajatamist. Maakohus ei ole selgitanud, kuidas nimetatud puudused annavad kohtule õiguse jätta hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel. Sellega on kohus rikkunud põhjendamis- ja kaalumiskohustust.
15.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et hageja aadressi mittemärkimine menetlusdokumentidel olukorras, kus see ei takista menetlusosalise tuvastamist ja ei venita põhjendamatult menetlust, sest hagejal on menetluses esindaja, ei ole hagiavalduse olulise vorminõude rikkumine. Samuti on maakohus käiguta jätmise ja menetlusse võtmisest keeldumise määruses eksitavalt suure rõhu pannud hagiavalduses eraldiseisva resolutsiooni puudumise väljatoomisele. Õige on maakohtu seisukoht, et hagiavalduses peab olema selgelt väljendatud nõue (hagi ese), kuid hagis selgelt eristatava resolutsiooni vajaduse rõhutamisega on tahtmatult nihutatud puuduse raskuskese võimalikust sisulisest vajakajäämisest vormilisele. Eraldiseisva resolutsiooni selgelt esile tõstmata jätmine hagiavalduses ei ole olulise vorminõude rikkumine.
16.Hagiavalduse menetlusse võtmise uuel otsustamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht, kas hagiavalduses esinevad puudused on aluseks hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks (TsMS § 371). Leides, et hagiavaldusel esinevad puudused vastavad TsMS § 371 lg 2 p-des 1 või 2 nimetatutele, tuleb kohtul hagi menetlusse võtmata jätmise põhjendamisel jälgida kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustust ning kõrvutada hagis esinevad puudused konkreetse sätte kohaldamise eeldustega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium