Jätta rahuldamata Xxxxtaotlus väljamõistetud menetluskulude osamaksetega tasumiseks.
6.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Xxxx tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik
1.Xxxxesitas 02.03.2017 Harju Maakohtule hagi Xxxx(Xxxx) vastu abielu lahutamiseks. Harju Maakohus keeldus oma 12.04.2017 kohtumäärusega nimetatud asja menetlusse võtmast ning
jättis kõik menetluskulud Xxxx kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 07.06.2017 kohtumäärusega jäeti Harju Maakohtu 12.04.2017 kohtumäärus muutmata, jättes kõik menetluskulud Xxxx kanda. Riigikohus jättis asja oma 02.08.2017 kohtumäärusega menetlusse võtmata. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus
2.Xxxx esitas Harju Maakohtule avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks 18.08.2017. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt kandis kostja käesolevas asjas menetluskulusid kokku summas 1.048,67 eurot (käibemaksuta). Seejuures selgitas kostja, et kuna kostja eest tasub arveid Kreekas käibemaksukohustuslasena registreeritud äriühing, taotleb kostja kulude hüvitamist käibemaksuta. Lisaks eeltoodule palus kostja mõista hagejalt välja menetluskulude hüvitamisega viivitamisel viivis. Kostja sõnul osutati talle õigusabi 7,0 h ja 28 minutit tunnihindadega 140,00 eurot ja 150,00 eurot. Seejuures märkis kostja, et nimetatud tunnihinnad on mõistlikud ja vastavad õigusteenust osutanud advokaatide kutsealastele oskustele, arvestades ka, et kostjat esindasid vandeadvokaadid.
3.Kostja esitas kohtule ka menetluskulude nimekirja, mille kohaselt teostas kostja esindaja järgnevad toimingud: kostja vastuväidete koostamine abielu lahutuse hagi menetlusse võtmisele, 1,0 h ja 30 minutit, 210,00 eurot (Merilin Ojasaar tunnihinnaga 140,00 eurot), kliendi e-kirjadega tutvumine ja vastuskirja koostamine seoses hageja 20.03.2017 puuduste kõrvaldamisega, 20 minutit, 50,00 eurot (Aivar Pilv tunnihinnaga 150,00 eurot); menetlusse võtmisest keeldumisega tutvumine ning e-kirja edastamine kliendile, 10 minutit, 23,33 eurot (Merilin Ojasaar tunnihinnaga 140,00 eurot); hageja määruskaebusega tutvumine ning kliendile määruskaebuse edastamine koos selgitustega, 50 minutit, 116,67 eurot (Merilin Ojasaar tunnihinnaga 140,00 eurot), määruskaebusele vastuse koostamine, 3,0 h ja 45 minutit, 525,00 eurot (Merilin Ojasaar tunnihinnaga 140,00 eurot), hageja määruskaebusega tutvumine ja kliendile sellest kokkuvõtte koostamine, 33 minutit, 77,00 eurot (Merilin Ojasaar tunnihinnaga 140,00 eurot), menetluskulude nimekirja koostamine, 20 minutit, 46,67 eurot (Merilin Ojasaar tunnihinnaga 140,00 eurot).
4.20.09.2017 esitas kostja kohtule täiendava seisukoha, milles kostja rõhutas, et mistahes menetlusdokumentide koostamisele eelneb menetlusdokumentide suhtes õigusliku positsiooni kujundamine (sealhulgas faktiliste asjaolude täpsustamine, tõendite läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine) ning selle kooskõlastamine kliendiga. Samuti oli vajalik kostjale anda ülevaade hageja ja kohtu seisukohtadest menetluses ning kujundada seeläbi edasine tegevuskava seoses vaidluse aluseks olevate asjaolude selgitamise ja nende menetluses tõendamisega. Nimetatud tegevused olid vajalikud ka seetõttu, et kostja ei valda eesti keelt ega suudaks ilma advokaadi abita mõista Eesti õiguskorda ning kohtumenetluses toimuvat. Seejuures vastavad lepingulise esindaja tegevused tehtud töö mahule ega ole ajaliselt ülepaisutatud (moodustades kogu menetluse peale kokku vähem kui 2,0 h). Lisaks rõhutas kostja, et juhul kui hageja ei oleks kohtu eest varjanud hagi menetlusse võtmise seisukohast olulisi asjaolusid, siis ei oleks kostja pidanud viidatud asjaolusid ise välja tooma ega tõendama. Seega oleks hageja saanud ise ära hoida kulude tekkimist. Hageja võttis teadlikult riski, et kohus võib jätta hagiavalduse kohtualluvuse puudumise tõttu menetlusse võtmata, kuna poolte vahel oli hagi esitamise hetkel kohtualluvuse osas vaidlus ka ühise lapse hooldusõiguse menetluses (tsiviilasi 2-17-2333), milles kostja oli juba esitanud oma seisukohad Eesti kohtu pädevuse puudumise osas. Lisaks leidis kostja, et hageja poolt kostja vastu erinevate põhjendamatute nõuetega kohtu poole pöördumine ja sellega seotud õigusabikulude tasumine annab alust asuda seisukohale, et hagejal on majanduslik võimekus hüvitada kostjale tema poolt kantud menetluskulud täies ulatuses ja seda ühekordse maksena. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus hageja on tasunud märkimisväärses ulatuses õigusabikulusid ja teeb seda muude vaidluste jätkumise tõttu ka edaspidi, ei ole hagejal ühtäkki majanduslikult võimalik tasuda kostjale hüvitatavaid menetluskulusid ühekordse maksena või et see oleks ebamõistlikult koormav. Seega, kuna hageja ei selgitanud ega tõendanud vajadust
hüvitada kostja poolt kantud menetluskulud osamaksetena, tuleks hageja vastavasisuline taotlus jätta rahuldamata. Ka on oluline, et kostja ei ole kohustatud esitama menetluskulude kindlaksmääramiseks kulude aluseks olevaid dokumentaalseid tõendeid, kui kohus seda ei nõua. Konfidentsiaalset kirjavahetuse esitamine nimetatu tõendamiseks ei ole ühelgi juhul põhjendatud. Hageja vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele
5.Vastuseks kostja menetluskuludele, märkis hageja oma 06.09.2017 kohtule esitatud seisukohas, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid kostja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist, kuna kostja õigusabikulud on liialdatud ning nende väljamõistmine kostja poolt viidatud summas oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane.
6.Hageja hinnangul saab kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidada maksimaalselt 5,0 h, misjuures oleks tunnitasuks maksimaalselt 120,00 eurot (kokku 600,00 eurot käibemaksuga), kuna enamik kostja lepingulise esindaja toimingutest ei olnud vajalikud. Hageja sõnul tuleb arvesse võtta ka seda, et menetlus toimus kirjalikult ja kostja vastuväited on oma sisult ühetaolised, mis on piirdunud teises kohtuvaidluses esitatud andmete kohtusse esitamisega. Samuti ei saanud keeruline olla tõendite kogumine. Põhjendatud ei ole ka hageja poolt Riigikohtule esitatud määruskaebusega tutvumine ja kliendile sellest kokkuvõtte koostamine, sest Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis määruskaebuse menetlusse võtmata, mistõttu kostjal ei olnud vajadust antud määruskaebusega tutvuda. Samuti ei ole põhjendatud 29.03.2017, 12.04.2017 ja 02.05.2017 menetluskulude hüvitamise nõuded, sest kostja ei ole kohtule esitanud nimetatud kulude aluseks olevaid dokumentaalsed tõendid. Hagejale ei ole teada, et e-kirjad, seisukohad ja selgitused on seotud antud kohtumenetlusega, kuna käimas on ka teised kohtuvaidlused. Oma 27.09.2017 kohtule esitatud seisukohas märkis hageja, et talle jääb arusaamatuks, milliseid faktilisi asjaolusid pidi kostja esindaja oma kliendilt täpsustama, sest kõik asjaolud oli juba välja selgitatud tsiviilasja 2-17-2333 menetluses. Seetõttu ei ole põhjendatud ka tõendite läbitöötamine.
7.Tulenevalt kõigest eeltoodust palus hageja rahuldada kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määrates kindlaks kostja menetluskulude rahaline suurus summas 600,00 eurot (käibemaksuga). Lisaks palus hageja ajatada kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude tasumist, selliselt et hageja võiks tasuda menetluskulud vastavalt graafikule, s.o iga 20. kuupäevaks võrdsete 200,00 euro osamaksetena alates kohtulahendi tegemisele järgnevast kuust. Oma 27.09.2017 kohtule esitatud seisukohas kinnitas hageja, et tema ja temaga koos elava alaealise lapse igakuised kulud on kokku 976,00 eurot. Kohtumääruse põhjendused
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 7 peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lõike 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 punkti 1 järgi on kohtuväliseks kuluks ka menetlusosaliste esindajate kulud.
9.Kohus analüüsib kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust sisuliselt, käsitledes esmalt hageja vastuväiteid, kostja lepinguliste esindajate mõistlikku tunnitasu suurust ning seejärel lepinguliste esindajate poolt teostatud toimingute ja nende teostamise ajakulu põhjendatust ja vajalikkust iga toimingu puhul eraldi. Lõpuks võtab kohus seisukoha hageja
taotluse osas tasuda väljamõistetud menetluskulusid osamaksetega.
10.Seoses hageja väitega, et 29.03.2017, 12.04.2017 ja 02.05.2017 menetluskulude hüvitamise nõuded tuleks jätta rahuldamata põhjusel, et kostja ei esitanud kohtule nimetatud kulude aluseks olevaid dokumentaalsed tõendid, mistõttu ei ole teada, et e-kirjad, seisukohad ja selgitused on seotud antud kohtumenetlusega, kuna käimas on ka teised kohtuvaidlused, märgib kohus, et kuivõrd konfidentsiaalsete dokumentide küsimine kulude tõendamiseks ei ole ühelgi juhul põhjendatud ja menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et kulud on ka tegelikkuses kantud, millisele seisukohale on jõudnud mitmeid kordi ka Riigikohus, muuhulgas oma 13.11.2013 lahendi 3-2-1-115-13 punktis 26, ei pidanud kohus käesoleval juhul, juhindudes ka TsMS § 477 lõike 7 teisest lausest, vajalikuks nõuda kostjalt täiendavaid dokumente, vaid kohus kontrollib ise iga lepinguliste esindajate poolt teostatud toimingute sisu ja mahtu eraldi.
11.Seoses väitega, et kostja lepingulised esindajad ei pidanud paljusid toiminguid teostama, kuivõrd need olid teostatud juba eelnevalt tsiviilasja 2-17-2333 menetluse raames, ei ole samuti asjakohane, kuivõrd nimetatud menetluse ja käesoleva menetluse raames arutati erinevaid asju, s.o vastavalt lapse hooldusõigust ja abielu lahutamist puudutavaid küsimusi, mistõttu käesoleva asja menetluses ei olnud võimalik ega ka ei esitatud täpselt samu seisukohti ning tõendeid, samuti pidi viitama erinevatele, sealhulgas rahvusvahelistele, õigusaktidele. Lisaks ei saanud kostja jätta tutvumata hageja poolt kohtule esitatud seisukohtadega ega ka kohtumäärustega.
12.Alljärgnevalt võtab kohus seisukoha kostja lepinguliste esindajate tunnitasumäärade osas. Kostjat esindasid kohtumenetluses esindajad, kelle tunnihindadeks olid 140,00 eurot ja 150,00 eurot (viimase hinnaga teostati vaid 1 toiming), millele käesoleval juhul ei lisandu käibemaksu, kuna kostja eest tasub arveid Kreekas käibemaksukohustuslasena registreeritud äriühing. Hageja vaidlustas tunnitasu määra, kuna tema hinnangul ei peaks advokaatide tunnitasu ületama 120,00 eurot, mida on ka Riigikohtu poolt korduvalt tunnustatud. Kohus märgib, et käesolevaks ajaks on kohtupraktika muutunud. Näiteks ei ole Riigikohtu 11.02.2015 lahendi tsiviilasjas 3-2-1-115-14 punkti 14 kohaselt välistatud tunnitasu 153,00 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku koos käibemaksuga 183,60 eurot) ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2015 lahendi tsiviilasjas 2-1345357 kohaselt ka 160,00 eurot. Riigikohtu 03.03.2015 lahendi haldusasjas 3-3-1-82-14 punkti 28 kohaselt saab teatud juhul põhjendatuks lugeda ka tunnitasu 193,20 eurot. Lisaks on Riigikohus selgitanud oma 11.02.2015 lahendi tsiviilasjas 3-2-1-115-14 punktis 14, et eelduslikult on ajakirjanduses avaldatu kohaselt aastal 2008 advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot aastatega tõusnud. Kuivõrd käesoleval juhul osutati teenust valdavalt tunnihinnaga 140,00 eurot, samuti ei dubleerinud esindajad toiminguid, leiab kohus, arvestades ka käesolevas asjas esitatud seisukohtade ja tõendite hulka, samuti esindajate kõrget kvalifikatsiooni ja suuri praktilisi kogemusi, et käesoleval juhul saab pidada kostja poolt soovitud tunnitasu suuruseid põhjendatuks. Kuigi tegemist on kõrge hinnaga pidi hageja menetluse algusest alates arvestama asjaoluga, et kostjat esindavad kõrge kvalifikatsiooniga vandeadvokaadid. Seejuures märgib kohus, et kohus arvestab esindajate kõrget kvalifikatsiooni ka hinnates toimingute teostamisele kulunud põhjendatud aega. Lisaks märgib kohus, et eelnimetatud tunnitasu aluseks võtmist õigustab ka asjaolu, et hageja ei pea käesoleval juhul hüvitama kostjale käibemaksu.
13.Alljärgnevalt analüüsib kohus iga kostja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingu ja selle teostamise peale kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust eraldi.
13.1.Esmalt koostas kostja lepinguline esindaja kostja vastuväiteid abielu lahutuse hagi menetlusse võtmisele, 1,0 h ja 30 minutit, 210,00 eurot (Merilin Ojasaar tunnihinnaga 140,00 eurot). Kuivõrd nimetatud toiming hõlmas endas kindlasti ka hagiavalduse ja selle lisadega tutvumist (t/l 5-10), samuti kohtukirjaga (t/l 25) tutvumist, siis leiab kohus, arvestades ka kostja
vastuse ja selle lisade sisu ja mahtu (t/l 33-114), et nimetatud toimingute ajakulu kokku 1,0 h ja 30 minutit on igal juhul põhjendatud, mistõttu kuulub ka hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele kostja poolt soovitud 210,00 eurot.
13.2.Järgnevalt tutvus kostja lepinguline esindaja kliendi e-kirjadega ja koostas vastuskirja seoses hageja 20.03.2017 puuduste kõrvaldamisega, 20 minutit, 50,00 eurot (Aivar Pilv tunnihinnaga 150,00 eurot). Kuivõrd ka nimetatud toiming pidi endas kindlasti hõlmama hagiavalduse täpsustuse ja nende lisadega tutvumist (t/l 26-32) ning igal juhul on põhjendatud mõistlik ajakulu kliendiga suhtlemiseks, kusjuures kostja lepingulised esindajad ei taotlenud ka eraldi hageja poolt 04.04.2017 kohtule esitatud seisukoha ja selle lisade (t/l 117-159) tutvumise ajakulu hüvitamist, asub kohus seisukohale, et ka nimetatud ajakulu hüvitamine hageja poolt kostjale on õigustatud, mistõttu kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele eelnimetatud toimingute eest 50,00 eurot.
13.3.Kostja lepinguline esindaja tutvus ka menetlusse võtmisest keeldumise määrusega ning edastas kliendile e-kirja, 10 minutit, 23,33 eurot (Merilin Ojasaar tunnihinnaga 140,00 eurot). Arvestades kohtumääruse (t/l 160-162, kahepoolne) sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et ka nimetatud ajakulu kliendiga suhtlemiseks on igati mõistlik, kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele kostja poolt soovitud 23,33 eurot.
13.4.Ka tutvus kostja lepinguline esindaja hageja määruskaebusega ja edastas seda koos selgitustega kliendile, 50 minutit, 116,67 eurot (Merilin Ojasaar tunnihinnaga 140,00 eurot) ning koostas sellele ka vastust, 3,0 h ja 45 minutit, 525,00 eurot (Merilin Ojasaar tunnihinnaga 140,00 eurot). Kohus, arvestades ka siinkohal nii määruskaebuse (t/l 163-165, kahepoolne) kui ka vastuse (t/l 172-174, kahepoolne) sisu ja mahtu, samuti kostja esindaja kõrget kvalifikatsiooni, asub seisukohale, et eelnimetatud toimingute ajakulu kokku võiks maksimaalselt olla 2,5 h (0,5 h määruskaebuse tutvumise eest ja 2,0 h vastuse koostamise eest), mille eest on tasu kokku 350,00 eurot. Seega jätab kohus kindlaksmääramata ja välja mõistmata menetluskulu 291,67 eurot.
13.5.Seejärel tutvus kostja lepinguline esindaja hageja määruskaebusega ja koostas sellest kliendile kokkuvõtet, 33 minutit, 77,00 eurot (Merilin Ojasaar tunnihinnaga 140,00 eurot). Kuivõrd käesoleval juhul ei valda kostja kohtule teadaolevalt eesti keelt oli ka nimetatud toimingu teostamine kostja esindaja poolt kohtu hinnangul vajalik, vaatamata sellele, et Riigikohus nimetatud asja menetlusse ei võtnud. Seejuures on eelnimetatud ajakulu hüvitamine hageja poolt kostjale põhjendatud ka seda enam, et kostja ei taotlenud rohkem kliendiga suhtlemise ajakulu hüvitamist kui Riigikohus jättis asja menetlusse võtmata. Samuti ei taotletud kostja Tallinna Ringkonnakohtu määrusega (t/l 188-191) ega Riigikohtu määrusega (t/l 200) tutvumise ajakulu hüvitamist. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele ka eelnimetatud toimingute teostamise eest 77,00 eurot.
13.6.Viimase toiminguna koostas kostja lepinguline esindaja menetluskulude nimekirja (t/l 202203), 20 minutit, 46,67 eurot (Merilin Ojasaar tunnihinnaga 140,00 eurot). Kohus, arvestades seejuures ka Riigikohtu 11.11.2014 lahendi tsiviilasjas 3-2-1-77-14 punktiga 12, mille kohaselt ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ja selle kohtule esitamise näol tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga TsMS § 175 lõike 1 mõttes, kuna see ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja neid saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise, leiab, et menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ei ole TsMS § 175 lõike 1 mõttes vajalik kulu, mille hüvitamist saaks vastaspoolelt nõuda. Nimetatud seisukohale jääb kohus ka vaatamata uuele menetluskulude nimekirja esitamise regulatsioonile, rõhutades, et antud juhul toimus menetluskulude kindlaksmääramine pärast menetluse lõppu nagu varasemalt. Kohus märgib, et korrektse menetluskulude nimekirja koostamine, misjuures peaks lepinguline esindaja korrektse menetluskulu nimekirja esitama ka oma kliendile, on otseselt lepingulise esindaja enda huvides.
Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kostja taotluse hüvitada menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 20 minutit, rahuldamata. Seega jätab kohus kindlaksmääramata ja välja mõistmata menetluskulu summas 46,67 eurot.
13.7.Kostja põhjendatud õigusabikulude suurus on seega 710,33 eurot (210,00 + 50,00 + 23,33 + 350,00 + 77,00). Kindlaksmääramata ja välja mõistmata jätab kohus seega kostja menetluskulud summas 338,34 eurot (291,67 + 46,67). Kohus peab eelnimetatud summat ka käesoleva asja asjaolusid arvestades põhjendatuks.
14.Lisaks palus hageja ajatada kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude tasumist, selliselt et hageja võiks tasuda menetluskulud vastavalt graafikule, s.o iga 20. kuupäevaks võrdsete (200,00 euro) osamaksetena alates kohtulahendi tegemisele järgnevast kuust. Kohus palus oma 25.09.2017 e-kirjaga hagejal selgitada ja tõendada vajadust hüvitada kostja poolt kantud menetluskulud osamaksetena. Oma 27.09.2017 kohtule esitatud seisukohas märkis hageja üksnes, et tema ja temaga koos elava lapse igakuised kulud on kokku 976,00 eurot. Seejuures ei esitanud hageja kohtule kulude kohta ühtegi tõendit ega toonud taotluses välja isegi oma sissetulekute suurust. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja taotlus ajatada kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude tasumist, tuleb jätta rahuldamata.
15.Kohus on seisukohal, et muud esiletoodud asjaolud ja põhjendused ei saa olla aluseks väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks.
16.TsMS § 174 lõikest 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul ei palunud kostja käibemaksu hüvitada.
17.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul palus kostja viivise välja mõista. Seega mõistab kohus viivise ka välja.
18.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200,00 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Kohtuistungi sekretär Lea Krüger (telefon (+372)6200057, elektronpost). Kohtujurist Anneli Põder (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.