Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-15-4259

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaal hagi Sillamäe linna (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu) vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes. 24.03.2015. a esitas hageja hagist loobumise avalduse koos taotlustega poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjale hageja kasuks 297,50 eurot menetluskulu. 06.04.2015 vastuses palub kostja lõpetada menetlus hagist loobumisega ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja taotleb menetluses tasutud riigilõivu poole tagastamist enda pangakontole. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja 175 eurot riigilõivu (tl 32). Kuna kohus lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse hagist loobumise tõttu, tuleb hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldada. Hagejale tuleb tagastada 87,50 eurot riigilõivu, mis on pool menetluses tasutud riigilõivust. 2(3)

2-15-4259

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hageja palub määrata menetluskulude jaotuse korras menetluskulude kandjaks kostja TsMS § 168 lg 5 alusel. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 168 lg 6 alusel. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 6 järgi kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ja kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja poolte taotlustega, leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda TsMS § 168 lg 5 alusel. Hageja palub välja mõista kostjalt 297 eurot menetluskulu, s.h pool tasutud riigilõivust 87,50 ja 210 eurot õigusabikulu. Hageja poolt 24.03.2015 esitatud menetluskulude nimekiri kostjale hõlmab hageja esindajakulu, kliendi nõustamist ja hagiavalduse koostamist, ajakulu 3,5 tundi. Hageja esindajakulu tunnitasu on 60 eurot ilma käibemaksuta. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja keerukust ja mahukust ning hageja esindaja tunnitasu määra arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud. Seega kostjalt tuleb välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud pool riigilõivu 87,50 eurot ja esindajatasu 210 eurot, kokku 297,50 senti.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.