Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
19.juuni 2015, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu P. L. hagi solidaarselt R. L.i ja Profile Investment OÜ vastu võla, intressi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
44 676,88 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: P. L. ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xx - x, xxxxx xxxxxxx; e-post: x) Hageja lepinguline esindaja: Risto Sidok (e-post: [email protected]) Kostja 1 R. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht avalduses: xxxxxxxxx xxx x,xxxxx xxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx, elukoht registris: xxx xx x, xxxxx xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxx), Kostja 2: Profile Investment OÜ (registrikood 11294341, asukoht Männituka tee 2, 86503 Laadi küla, Tahkuranna vald, Pärnumaa) Kostjate lepinguline esindaja: Kalle Oja (OÜ Mandatum Õigusbüroo; e-post: [email protected])
Kohtuistung
28.05.2015
Kohtuistungil osalesid
Adv R. Sidok, R. L., K. Oja.
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata P. L. hagi solidaarselt R. L.i ja Profile Investment OÜ vastu võla, intressi ja viivise väljamõistmiseks.
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja P. L. kanda.
3.Rahuldada Profile Investment OÜ menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlus osaliselt. Välja mõista P. L.lt Profile Investment OÜ kasuks põhjendatud ja vajalike menetluskulude katteks 870 € (kaheksasada seitsekümmend eurot).
4.Väljamõistetud menetluskulult tuleb P. L.l tasuda Profile Investment OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
30.04.2014 esitas P. L. Harju Maakohtule hagiavalduse R. L.i ja Profile Investment OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus 09.05.2014 määrusega keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja edastas selle kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtule. Määrus jõustus 03.07.2014. Pärnu Maakohus 05.08.2014 määrusega jättis hagi puuduste kõrvaldamiseks käiguta, kohustades hagejat täpsustama viivisenõuet, seoses sellega hagihinda ja tasuma vastavalt hagihinnale riigilõivu. Hageja 09.09.2014 tähtaegselt kõrvaldas puudused ja tasus riigilõivu. Hagiavalduse kohaselt P. L. (edaspidi hageja), R. L. (edaspidi kostja I) ja Profile Investment OÜ (edaspidi kostja II) sõlmisid 18.12.2009.a laenu- ja käenduslepingu, mille p 1.1 alusel andis hageja kostjale I laenu summas 925 900,00 Eesti krooni ehk 59 175,80 eurot. Kostja I kohustus laenusumma tagastama hagejale osamaksetena vastavalt lepingu punktis 1.3. sätestatud maksegraafikule. Lepingu punkt 2.1. kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale laenusumma kasutamise eest intressi 11,25% aastas alates lepingu allkirjastamisest kuni laenusumma tagastamiseni. Vastavalt lepingu punktile 4.1. kohustus kostja II vastutama lepingust tulenevate kohustuste täitmise ees solidaarselt kostjaga I ning punkti 5.1. järgi kohustusid kostjad tasuma lepingus sätestatud maksete tasumisega viivitamise korral viivist 0,05% päevas. Kostjad lepingujärgseid kohustusi ei täitnud. Hageja nõuab kostjatelt järgmiste lepingus nimetatud, kostjate poolt tasumata osamaksete tasumist: Lepingu punktis 1.3.10. nimetatud osamakse 61 730,00 krooni ehk 3945,27 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 31.01.2011; 1.3.11 osamakse 61 730,00 krooni (3945,27 eurot), tasumise tähtajaga 28.02.2011; 1.3.12 osamakse 61 730,00 krooni (3945,27 eurot), tasumise tähtajaga 31.03.2011; 1.3.13 osamakse 61 730,00 krooni (3945,27 eurot), tasumise tähtaeg 30.04.2011; 1.3.14 osamakse 61 730,00 krooni (3945,27 eurot), tasumise tähtaeg 31.05.2011;
1.3.15.osamakse 61 680,00 krooni (3942,07 eurot), tasumise tähtaeg 30.06.2011. Kokku nõuab hageja põhivõlgnevuse summas 23 668,42 eurot tasumist. Hagejal on lepingu punktide 2.1 ja 2.2 järgi õigus nõuda kostjatelt lisaks põhivõlgnevusele intressi summas 3533,16 eurot tasumist, mida hageja on arvestanud alates lepingu sõlmimisest kuni vastava osamakse sissenõutavaks muutumise päevani arvestusega 11,25% aastas järgmiselt: Osamakse suurus
Lepingu punkti 5.1 järgi hageja on arvestanud ja nõuab kostjatelt alates konkreetse osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni viivist järgmiselt: Osamakse suurus
Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 40 357,39 €, millest põhivõlgnevus 23 668,42 €, intressivõlgnevus 3533,16 € ja viivisvõlgnevus 13 155,81 €. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Vastuseks kostjate vastustele hageja 20.01.2015 ja 11.03.2015 menetlusdokumentides märgib täiendavalt, et kostjate vastuväited hagejal nõudeõiguse puudumise kohta ei ole põhjendatud. Hageja kasutas teatud ajahetkel võlgnevuste sissenõudmiseks kolmandate isikute abi, kuid mõlemast 18.12.2009 sõlmitud lepingust tulenevad nõuded kostjate vastu loovutati hagejale tagasi. Lepingust tulenevate nõuete omanikuks on hageja. Nõude loovutamisest võlgnikule teatamine ei ole kohustuslik, nõude ülemineku kehtivus sellest ei sõltu. Hageja esitas 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust tuleneva põhinõude 59 175,80 € omandiõigusega seonduva kronoloogia: 18.12.2009 sõlmisid pooled laenu- ja käenduslepingu. 21.12.2009 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas hageja 18.12.2009 lepingust tulenevad nõuded North Adventures OÜ-le; 2012 mais loovutas North Adventures OÜ nõude hagejale tagasi; 2012. juunis loovutas hageja nõude Pro Jure Õigusüroole; 01.04.2014 nõude loovutamise lepinguga loovutas Pro Jure Õigusbüroo nõude tagasi hagejale. Kostjate väited lepingu rahatuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kostjad on ise esitanud tõendeid, et kostjal I oli hageja ees mitmeid võlgnevusi. Kostjate vastuväide lepingu rahatuse kohta on arusaamatu. Kuigi kostjad väidavad, et leping on rahatu, on kostjad seisukohal, et on lepingu punktis 1.1 andnud deklaratiivse võlatunnistuse, s.t kinnitanud olemasolevat kohustust hageja ees. Lepingu p 1.1 sätestab sõnaselgelt, kui suur on kostjate lepingust tulenev kohustus hageja ees, mistõttu jäävad arusaamatuks kostjate väited, et lepingupunkti üldsõnalisuse tõttu on kostjatel deklaratiivset võlatunnistust raske ümber lükata. Kostjate vastusest ja vastusele lisatud tõenditest tuleneb, et kostjad allkirjastasid lepingu eesmärgil luua uus iseseisev kohustus (kostjad on selgitanud, et leping allkirjastati põhjusel, et kostja I oli kõrvaldanud hageja ettevõttest rahasid ning soovis lepingu allkirjastamisega leida tekkinud erimeelsustele nö kõrvaldatud raha tagastamise eesmärgil rahumeelne lahendus). Sellise käsitluse korral on lepingu punktis 1.1 antud konstitutiivne võlatunnistus. Viidates Riigikohtu praktikale (3-2-1-146-11, 3-2-1-87-07) hageja märgib, et VÕS § 30 kohaldamisel ei pea kohus hindama, kas võlatunnistuse andnud isik oli võlatunnistuse saajale tegelikult võlgu võlatunnistuses märgitud rahasumma. Konstitutiivse võlatunnistuse korral ei saa lepingupool esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest, sh ei saa tugineda võlatunnistuse aluseks oleva tehingu tühisusele. Nii deklaratiivse kui konstitutiivse võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kostjad on kohustatud võla tasuma, sõltumata sellest, millise võlatunnistusega tegemist on. Kostjad allkirjastasid lepingu vabatahtlikult ning mistahes välise surveta.
Kostjad ei ole hageja arvelduskonto saamiseks kordagi pöördunud hageja poole ega nõude sissenõudmisega tegelnud kolmandate isikute poole. Kostjad ei saa tugineda vastuvõtuviivitusele, kui nad ei ole isegi üritanud oma lepingulisi kohustusi (kohaselt) täita. Hagis esitatud nõuded on muutunud sissenõutavaks 30.06.2011, mis ajaks kohustusid kostjad hiljemalt tagastama hagejale laenusumma ja intressid. Kostjate aegumise vastuväide tuleb jätta tähelepanuta.
KOSTJATE VASTUVÄITED
30.09.2014 kirjalikus vastuses kostjad esitasid vastuväited hagi Pärnu Maakohtu menetlusse võtmise kohta, eitades Pärnu Maakohtu kohtualluvust ning viidates, et hageja ei ole tasunud nõutavas suuruses riigilõivu. Samuti kostjad vaidlesid hagile vastu sisuliselt. Pärnu Maakohtu kohtualluvuse ja hagi puuduste kohta esitatud kostjate vastuväited lahendas kohus 12.01.2015 määrusega ning otsuses neid enam ei kajasta. Kostjad vaidlevad hagile vastu järgmistel sisulistel põhjendustel: - Kui 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust mingid nõuded ka eksisteerisid, ei ole hageja õigustatud neid esitama, sest ta on nõudeõigused loovutanud 21.12.2009 OÜ-le North Adventures. Svea Inkasso esindaja E. N. esitas kostjale R. L.ile lepingute ülevõtmise kokkuleppe, kui käis vaidlus sama laenu- ja käenduslepingu üle 2011 aastal. Lisaks on arusaamatul moel hageja sama nõude loovutanud 12.06.2012 OÜ-le Pro Jure Õigusbüroo. Ka OÜ Pro Jure Õigusbüroo üritas hagi aluseks olevat väidetavat nõuet maksma panna 2012. aastal, kuid mõistis lõpuks selle perspektiivitust. - 18.12.2009 laenuleping on rahatu ning kostja R. L. ei ole selle alusel saanud hagejalt raha ega muud väärtust. Samuti puudusid laenu- ja käenduslepingu sõlmimisel kostjal R. L.il kohustused hageja P. L. ees, mida oleks saanud või võinud ümber vormistada laenuks. Laenulepingu punktis 1.1 sätestatud kinnitus laenu saamise kohta on käsitatav deklaratiivse võlatunnistusena. Sellega ei loodud uut kohustust, vaid on kinnitatud varasema kohustuse olemasolu. Nimetatud deklaratiivne võlatunnistus on antud äärmiselt üldsõnaliselt ning viisil, mis teeb sisuliselt võimatuks ainuüksi laenulepingu abil välja selgitada, kas, millal ja mil viisil väidetav laen on kostjale I antud. See muudab raskeks ka selletaolise deklaratiivse võlatunnistuse ümberlükkamise. Sisuliselt sunniti kostjaid 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingut sõlmima ja sellele all kirjutama väidetega, et vastasel korral taotleb hageja OÜ-s North Element (kus kostja I oli juhatuse liikmeks) revisjoni korraldamist ja kostja I vastu kriminaalasja algatamist. Nimetatud asjaolu on kinnitanud ka nõude maksmapanekuga tegelenud Svea Inkasso esindaja E. N. oma 14.11.2011 elektronkirjas ja 2012. aastal OÜ Pro Jure Õigusbüroo esindaja J. M. oma 13.08.2012 elektronkirjas. Alusetuks osutusid ka 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingute sõlmimisel esitatud hageja väited, et OÜ-l North Element on kostja I R. L. vastu nõuded, millest vabanemist asjakohaste laenulepingute sõlmimisega lubati. Harju maakohtu 26.01.2011 kohtumääruses tsiviilasjas nr 212-41148 OÜ North Element pankrotimenetluse lõpetamiseks sedastatakse, et ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnuseid ega tagasivõitmise võimalusi. Riigikohus on leidnud, et laenulepingus toodud kinnitust laenu varasema üleandmise kohta tuleb käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena, mis ei tekita iseseisvat kohustust, vaid muudab laenu üleandmise tõendamiskoormust (vt Riigikohtu 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2106, p 15; 6. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p-d 13 ja 15; 8. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-09, p 11 jmt). Lisaks on Riigikohus korduvalt rõhutanud ka seda, et deklaratiivse võlatunnistusega laenulepingu puhul peab olema nn laenusaajal kohustus konkreetselt laenandja ees, mitte aga kolmanda isiku ees RK 17.01.2012 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-11).
Kostja I ega kostja II ei ole 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingu alusel laenu saanud ning neil puudusid hageja ees kohustused, mida saanuks laenuks ümber vormistada. 18.12.2009 laenuleping on rahatu, millest ei teki kohustusi kummalegi poolele. Isegi, kui kostja I oleks hagejalt laenu saanud, siis ei olnuks tal võimalust täita laenu tagastamise kohustust. Laenu- ja käenduslepingu punkt 7.1 sätestas laenu tagasimakse viisi, kuid puudub arveldusarve, millele laenu tagasimakseid teha. Hageja ei ole teatanud muud viisi laenulepingu järgsete maksete tegemiseks. Seega juhul, kui kostja I oleks laenu saanud, siis puuduks hagejal õigus nõuda viivist, kuna kohustuste täitmine oli võimatu hagejast endast tulenevatel põhjustel: hageja ei ole teatanud, kuhu tuleb laen tagastada ehk hageja oleks ise vastuvõtuviivituses. VÕS § 113 lg 4 kohaselt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil võlausaldaja on ise vastuvõtuviivituses. Juhuks, kui kohus peab võimalikuks hagi rahuldada, esitavad kostjad alternatiivse taotluse viivise vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Kostjad leiavad, et arvestades hageja poolt erinevate nõude loovutuslepingute sõlmimist ja erinevate isikute poolt sama lepingu alusel nõuete esitamist, ning seda olukorras, kus lepingus puudus selge info, kuhu laenu peaks tagastama, oleks viivise nõudmine ilmselt ebaõiglane, mistõttu taotlevad kostjad viivise vähendamist 0 euroni. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 11.03.2015 kostjad vastuseks hageja 20.01.2015 täiendustele teatasid, et hageja poolt esitatud nõude tagasiloovutuse leping 01.04.2014 on ilmselt fabritseeritud ja koostatud jaanuaris 2015, vastasel juhul ei oleks seletatav selle esitamata jätmine koos hagiavaldusega. Samuti ei ole väidetavast loovutamisest kostjatele teatatud, kostjad said sellest loovutamisest teada kohtu vahendusel. Kostjad on oma vastuses hagiavaldusele juba selgitanud, et ka Pro Jure Õigusbüroo OÜ ei saanud omandada hagejalt 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust tulenevaid nõudeid, sest hageja oli need nõuded 21.12.2009 üle andnud ehk loovutanud OÜ-le North Adventures. VÕS § 164 lg 5 kohaselt loetakse sama nõude mitmekordsel loovutamisel kehtivaks varasem nõude loovutus. Seega kui 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust tulenev nõue on tegelik, siis kuulub see nõue OÜ-le North Adventures ning hagejal puudub nõue kostjate vastu. Kostjad leiavad samuti, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kui hageja oleks 01.04.2014 lepingu alusel omandanud 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust tulenevad nõuded kostjate vastu, siis ei olnud nõuded kostjate vastu muutunud hagiavalduse esitamise hetkeks ehk 30.04.2014 sissenõutavaks. Kostjad leiavad, et tulenevalt VÕS § 170 ja 172 sätetest muutub loovutatud nõue uuel võlausaldajal võlgniku vastu sissenõutavaks alles pärast nõude loovutamisest võlgnikule teatamist. Hageja ega ka Pro Jure Õigusbüroo ei ole kostjatele loovutusdokumente esitanud, mistõttu ei ole loovutust kostjate suhtes toimunud ning hagejal ei ole kostjate vastu nõuet ka sel põhjusel. Kui lugeda nõudest loovutamise teateks 01.04.2014 nõude loovutamise lepingu esitamist kohtule 20.01.2015 hagi täienduse lisana, siis esitavad kostjad hageja nõudele aegumise vastuväite. Sel juhul tuleb lugeda haginõue esitatuks alles 20.01.2015 ning vaidlusalusest laenu- ja käenduslepingust tulenevad viimased nõuded aegusid 30.06.2014 (mil oli viimane laenu tagasimakse tähtaeg), kuid hagejal tekkis 01.04.2014 nõudeõiguse loovutamise lepingust tulenev nõudeõigus kostjate vastu alles 20.01.2015 ehk pärast nõuete aegumist. Väär on hageja käsitlus, nagu oleks 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingu näol tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Kehtiv seadus ei näe ette võimalust nn konstitutiivse laenu andmiseks ehk laenu andmiseks ilma raha või muid rahaliselt hinnatavaid hüvesid üle andmata. Laenulepingu sõlmimist viisil, kus laenusaaja kinnitab laenu kättesaamist, loetakse kohtupraktikas deklaratiivset võlatunnistust sisaldavaks laenulepinguks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, arutanud menetlusosalistega asja kohtuistungil, kuulanud R. L.i vande all ära, tutvunud põhjalikult poolte kirjalike seisukohtadega ning uurinud tõendeid objektiivselt ja igakülgselt, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest vaidlusalusest lepingust tulenevate nõudeõiguste kuulumine hagejale ei ole usaldusväärselt tõendatud.
2.Kohus tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: - 18.12.2009 sõlmisid P. L. laenuandjana ning R. L. laenusaajana ja Profile Investment OÜ käendajana kaks laenu- ja käenduslepingut. Praeguses asjas on nõue esitatud lepingu alusel, milles laenusummaks on märgitud 925 900 Eesti krooni (59 178,06 €) (toimikus lk 7 – 10). - Laenulepingute alusel hageja kostjale raha ega muid varaliselt hinnatavaid hüvesid üle ei andnud, vaid laenuks vormistati R. L.i väidetavad kohustused North Element OÜ (kustutatud) ees. - 21.12.2009 P. L. ja R. L. allkirjastasid kokkuleppe lepingute ülevõtmise kohta (lk 49). Kokkuleppe kohaselt P. L., kes esindas tehingus ennast ja North Adventure OÜ-d ning R. L. enda ja Profile Investment OÜ esindajana leppisid kokku, et P. L. annab 18.12.2009 P. L. ja R. L.i ning Profile Investment OÜ vahel sõlmitud kahest laenu- ja käenduslepingust tulenevad laenuandja õigused ja kohustused üle North Adventure OÜ-le. - Kostjad laenu- ja käenduslepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud.
3.Pooled vaidlevad selle üle, kas praegusel ajal kuuluvad 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust tulenevad nõudeõigused kostjate vastu hagejale. Kostjad leiavad, et võimalikud nõuded kuuluvad North Adventure OÜ-le. Samuti on kostjad vaidlustanud 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust tulenevate kostjate kohustuste olemasolu üldse. Hageja väidetel on North Adventure OÜ nõude 2012.a mais suulise kokkuleppega P. L.le tagasi loovutanud, seejärel loovutas P. L. nõuded kostjate vastu 2012.a juunis suulise lepingu alusel Pro Jure Õigusbüroo OÜ-le, kes loovutas nõuded hagejale tagasi 01.04.2014 kirjaliku lepinguga.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et poolte vahelisest 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust tulenevate laenuandja nõudeõiguste loovutamine North Adventure OÜ-lt tagasi P. L.le ei ole piisavalt usaldusväärselt tõendatud. 21.12.2009 on P. L., R. L., Profile Investment OÜ ja North Adventure OÜ sõlminud kirjaliku kokkuleppe (toimikus lk 49) 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingutest tulenevate hageja P. L. õiguste ja kohustuste üleandmises North Adventure OÜ-le ühekroonise tasu eest. Lepingute ülevõtmise kokkuleppe punkti 4 järgi loeti lepingutest tulenevad õigused ja kohustused ülevõetuks alates kokkuleppe allkirjastamisest kõikide osapoolte poolt. Kokkuleppe on allkirjastanud P. L. enda ja ülevõtja North Adventure OÜ nimel ning R. L. enda eest ja käendaja Profile Investment OÜ esindajana. Seega vastavalt kokkuleppele oli alates 21.12.2009 laenu- ja käenduslepingutest kostjate vastu tekkivate nõudeõiguste omajaks North Adventure OÜ.
6.Lepingute ülevõtmise kokkuleppe punktis 5 sätestatakse, et kokkulepe on lepingute (s.o 18.12.2009 sõlmitud kahe laenu- ja käenduslepingu) lahutamatuks lisaks. Sellest tulenevalt on õige kostjate lähenemine, et nõude loovutamise lepingutega sisuliselt muudetakse 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingut.
Siinses tsiviilasjas nr 2-14-51611 hagiavalduse lisana esitatud 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingu punktis 9.2. on lepinguosalised kokku leppinud, et lepingut võib muuta poolte kokkuleppel kirjalikus vormis. Kokkulepped muus vormis ei ole pooltele täitmiseks siduvad.
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 3 teise lause sätestab, et poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. TsÜS § 77 lg-st 2 tuleneb, et kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. VÕS § 11 lg 3 kohaselt juhul, kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuse ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et lepingu muutmine toimub kirjalikus vormis ning muus vormis kokkulepped ei ole pooltele siduvad. Kirjaliku vormi järgimiseks peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 78 lg 1). Seadus võimaldab lugeda kirjalikus vormis lepingu sõlmimiseks piisavaks ka tahteavalduste edastamise muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada. Eeltoodust tulenevalt tulnuks laenu- ja käenduslepingust tulenevate laenuandja nõudeõiguste North Adventure OÜ-lt tagasi P. L.le loovutamise kokkulepe vormistada selliselt, et oleks võimalik loovutamislepingu osaliste poolt nõude loovutamise ajal tehtud tahteavaldusi vähemalt kirjalikult taasesitada.
8.TsüS § 77 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 sätestavad tehingu vormivabaduse põhimõtte. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõude teisele isikule loovutada võlgniku nõusolekust sõltumata. Kohus möönab, et nendest sätetest tulenevalt võib olla kehtiv ka muus vormis, kui vaidlusaluses lepingus kokkulepitud kirjalik vorm, sõlmitud nõude loovutamise leping. Sõltumata tehingu vormist peab nõude loovutamise tehingu toimumist ja endal nõudeõiguse olemasolu tõendama hageja. Kostjad on esimesest vastusest alates väitnud, et hageja ei ole tõendanud temal nõudeõiguse olemasolu. Kostjad tuginesid 21.12.2009 lepingute ülevõtmise kokkuleppele, millega nõudeõiguse omandas North Adventure OÜ. Kokkuleppe esitasid kohtule kostjad. Hageja ei ole mõistlikult põhjendanud, miks tema ei esitanud 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingute lahutamatuks lisaks olevat kokkulepet koos hagiavaldusega ja sellele lisatud laenu- ja käenduslepinguga. Kohus jaoks ei ole veenvad hageja väited, et pärast 21.12.2009 lepingute ülevõtmise kirjalikku kokkulepet loovutati nõuded talle tagasi ja tema omakorda loovutas järgmisele loovutusesaajale Pro Jure Õigusbüroole suuliste kokkulepete alusel. Asjaolusid arvestades ei ole nõuete loovutamise tõendamiseks menetluse käigus esitatud kirjalikud tõendid usaldusväärsed.
9.Eluliselt usutav ei ole hageja väide, et North Adventure OÜ loovutas laenu- ja käenduslepingust tulenevad nõudeõigused kostjate vastu 2012.a mais tagasi hagejale, P. L.le, suulise kokkuleppe alusel. Asjas ei ole vaidlust, et North Adventure OÜ ainuosanik ja juhatuse ainus liige oli hageja P. L. ise. Seega nõude tagasi loovutamise kokkulepe eeldas P. L. kokkuleppimist endaga. Väite suulise tagasiloovutuskokkuleppe kohta esitas P. L. oma lepingulise esindaja vahendusel alles pärast hagi esitamist kohtumenetluse käigus, kuigi R. L.i ja Pro Jure Õigusbüroo esindaja J. M. e-kirjavahetusest (lk 53) selgub, et kostjad on Pro Jure Õigusbürool nõudeõiguse olemasolu (seega varasemad nõuete loovutamised) vaidlustanud juba 2012.a, mille järel Pro Jure Õigusbüroo kostjate väitel loobus kostjate vastu nõude maksmapanekust.
Nõude loovutamine P. L.lt North Adventure OÜ-le ei vajanud VÕS § 164 lg-st 1 tulenevalt kostjate nõusolekut ega tehingus osalemist, piisanuks neile loovutamisest kirjalikult teatamisest, kuid P. L. on nad lepingute ülevõtmise kokkuleppesse siiski kaasanud. Mõistlik on eeldada, et olukorras, kus nõude loovutaja esindab tehingus ka loovutuse saajat ning nõude loovutamine vormistati kirjalikult, vormistatakse kirjalikult ka nõude tagasiloovutamine.
10.Rahaliselt hinnatav nõudeõigus on raamatupidamise seaduse (RPS) § 3 p 1 kohaselt käsitatav äriühingu varana. mis peaks olema kajastatud ka raamatupidamisdokumentides. Nõudeõiguse omandamine on RPS § 6 lg 1 mõistes majandustehing – s.o raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. RPS § 4 p 2 kohustab raamatupidamiskohustuslast oma majandustehinguid dokumenteerima. Dokumenteerimise nõuded on kehtestatud RPS §-ides 6 ja 7, millest tulenevalt tuleb igal juhul tehing raamatupidamises kirjalikult fikseerida ning tehingukirjest peab olema näha tehingu kuupäev, majanduslik sisu, tehingu osapooled jms andmed. Hageja soovil kohus andis hagejale täiendava võimaluse North Adventure OÜ raamatupidamisdokumentidest nõude loovutamise kohta andmete otsimiseks.
11.Hageja esitas 10.04.2015 kohtule North Adventure OÜ poolt nõude P. L.le tagasi loovutamise kohta õiendi (lk 134) ja saldokinnituse (lk 135), mida kohus ei pea usaldusväärseteks tõenditeks järgmistel põhjendustel. Äriregistri andmetel on P. L. North Adventure OÜ (kustutatud) dokumentide hoidja, mistõttu on hagejal endal juurdepääs vajalikele dokumentidele. Seda enam tekitab väidetava tagasiloovutuse tõepärasuses kahtlusi see, et hageja ei esitanud täiendavate tõenditena North Adventure OÜ raamatupidamisest pärinevaid dokumente, tõendites ka ei viidata raamatupidamise algandmetele. Pärnu Maakohtule adresseeritud õiendi, milles North Adventure OÜ kinnitab, et loovutas 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust tulenevate nõuete põhisummas 59 175,80 € nõudeõiguse R. L.i ja Profile Investment OÜ vastu 2012.a mais P. L.le, on North Adventure OÜ nimel allkirjastanud P. L. ise, märkides, et oli juhatuse liige kuni 23.03.2013 (äriregistri andmetel oli P. L. juhatuse liige siiski kuni äriühingu registrist kustutamiseni 16.09.2013). Õiendil puudub selle koostamise kuupäev, samuti ei nähtu õiendist viidet raamatupidamise alusdokumentidele ega kirjetele. Sellest loovutusest ei ole kostjatele kunagi teatatud. Kohtule esitatud õiendit ei ole võimalik käsitada loovutamisest teatamisena VÕS § 170 tähenduses, sest teate adressaadiks on kohus, mitte kostjad.
12.Samuti on P. L. enda poolt allkirjastatud R. L.ile adresseeritud saldokinnitus, milles P. L. juhatuse liikmena kinnitab, et North Adventure OÜ raamatupidamise andmetel R. L.i võlgnevus North Adventure OÜ ees seisuga 31.12.2012 on 0 eurot. Saldokinnitusele ei ole märgitud selle koostamise kuupäeva, hageja ei ole kostja vastavatele vastuväidetele vaatamata esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et selline saldokinnitus oleks üldse R. L.ile saadetud. Tuleb nõustuda kostjate seisukohaga, et saldokinnituse saatmine äriühingu poolt eraisikule ei ole tavapärane praktika. Kohus leiab, et saldokinnitus eeldab tehingu teise poole eelnevat saldopäringut. Lisaks on äriregistri andmetel (lk 104 – 106) North Adventure OÜ viimati esitanud 01.12.2011 majandusaasta aruande registrile 2009.a majandusaasta kohta. Arvestades, et rohkem majandusaasta aruandeid North Adventures OÜ ei ole registripidajale esitanud, aruandetrahvimäärusi ja aruande esitamata jätmise eest hoiatusmäärusi registrist kustutamiseks on osaühingule tehtud alates 2007.aastast (lk 140) korduvalt, on tõenäoline, et tegelikult North Adventure OÜ-l väidetava nõude loovutamise ajal 2012.a mais mingit majandustegevust ei toimunud. Seda kinnitab asjaolu, et majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu on North Adventure OÜ-le hoiatusmäärus registrist kustutamiseks tehtud ka 28.02.2012, aruande esitamiseks kuni 28.08.2012 lisatähtaja andmisele vaatamata hilisemaid majandusaasta aruandeid ei esitatud. 16.09.2013 North Adventures OÜ kustutati äriregistrist. Nendel asjaoludel ei ole usutav, et North Adventure OÜ nõude hagejale tagasi loovutamisest teatamise asemel
väljastas 2012.a lõpus või 2013.a alguses kostjale R. L.ile saldokinnituse kostjal North Adventure OÜ ees võlgnevuse puudumise kohta.
13.Vastuolulised ja väheusutuavad on hageja väited ka seoses nõude loovutamisega hageja ja Pro Jure Õigusbüroo OÜ vahel. Kostjad on kohtule esitanud P. L. nimel allkirjastatud, kuid Pro Jure Õigusbüroo OÜ blanketile vormistatud 12.06.2012 kirjaliku teatise laenu- ja käenduslepingust põhisummaga 25 564,66 € kostjate vastu tulenevad nõuded Pro Jure Õigusbüroole. Kostjatele on saadetud ka Pro Jure Õigusbüroo OÜ ja P. L. vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu nr 0031-PJ 12.06.2012 kuupäevaga vormistatud lisa 1 eelnimetatud laenuja käenduslepingust tulenevate nõuete loovutamise kohta koos õigusega nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Hageja eelistungil ja 28.05.2015 kohtuistungil kinnitas, et need loovutusdokumendid ei ole seotud vaidlusaluses asjas esitatud nõude aluseks oleva laenu- ja käenduslepinguga põhisummaga 59 175,80 € (925 900 krooni). Usutav ei ole hageja paljasõnaline selgitus, et hageja loovutas kostjatega 08.12.2009 sõlmitud kahest laenu- ja käenduslepingust esmalt Pro Jure Õigusbüroo OÜ-le väiksema laenusummaga lepingu nõuded kirjaliku lepinguga ja mõni päev hiljem otsustas loovutada Pro Jurele ka suurema nõude, aga selle kohta kirjalikku dokumenti ei koostatud ega teatatud loovutamisest ka kostjatele. Teise lepingu kohta kirjaliku loovutusdokumendi puudumine kinnitab kohtu hinnangul pigem seda, et nimetatud lepingust tulenevad nõuded ei kuulunud hagejale ja seepärast ta ei saanud neid loovutada. Kohus on seisukohal, et nõude loovutamise toimumist North Adventure OÜ-lt P. L.le ei saa järeldada hageja ja Pro Jure Õigusbüroo OÜ vahel 01.04.2014 sõlmitud kirkjalikust nõudeõiguse loovutamise lepingust (lk 74), mille kohaselt Pro Jure loovutab P. L.le tagasi 08.12.2009 R. L.i, Profile Investment OÜ ja P. L. vahel sõlmitud laenu- ja käenduslepingust tulenevad kõik nõuded R. L.i ja Profile Investment OÜ vastu põhisummas 59 175,80 € koos õigusega nõuda ka kõrvalnõudeid. 01.04.2014 nõude loovutamise leping ei välista, et hageja on ühte ja sama nõuet loovutanud korduvalt (ilma vahepealse tagasiloovutuseta). VÕS § 164 lg 3 kohaselt loetakse võlausaldaja poolt sama nõude korduva loovutamise korral kehtivaks varasem loovutus. Kohtule esitatud tõenditega on kindlalt tõendatud, et hageja loovutas 21.12.2009 vaidlusalusest laenu- ja käenduslepingust tuleneva nõude North Adventure OÜ-le. Nõude hagejale tagasiloovutamise kohta kindlaid tõendeid ei ole. North Adventure OÜ väidetavast tagasiloovutamisest 2012.a mais (ja hilisematest loovutamistest – tagasiloovutamistest hageja ja Pro Jure Õigusbüroo OÜ vahel) kostjatele ei teatatud. North Adventure OÜ tagasiloovutuse kohta hageja esitas tõenditena enda koostatud õiendi ja saldokinnituse. Saldokinnituse saatmine eraisikule ja ilma eelneva saldopäringuta ei ole tavapärane praktika. Lisaks puuduvad tõendid väidetavalt 2012.a aastavahetuse ümbruses koostatud saldokinnituse P. L.ile saatmise kohta. Pro Jure 01.04.2014 nõude loovutamise leping selle tegelikkusele vastavuse korral andis hagejale aluse 30.04.2014 hagiavalduse kohtule esitamiseks, kuid hageja esitas lepingu kohtule alles 2015.a jaanuaris, kuigi kostjad esitasid vastuväiteid Pro Jure nõudeõigusele juba 2012.a. Kohus leiab, et kirjeldatud asjaolud põhistavad kostjate kahtlusi, et hageja esitatud tõendid on koostatud tagantjärele ja ei vasta tõele.
14.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et 08.12.2009 hageja ja kostjate vahel sõlmitud laenuja käenduslepingust laenusummaga 925 900 krooni tulenevad võimalikud nõudeõigused on 21.12.2009 loovutatud North Adventure OÜ-le (kustutatud), nõuete tagasiloovutamine on tõendamata. VÕS § 164 lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Seega hagejal puudub sellest lepingust tulenevate nõuete osas nõudeõigus kostjate vastu ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata hagejal nõudeõiguse puudumise tõttu, ei analüüsi kohus laenulepingu rahatusega ja lepingus sisalduva võlatunnistuse õigusliku kvalifikatsiooniga seotud poolte väiteid.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostja II esitas 28.05.2015 istungil oma menetluskulude nimekirja eelneva menetluse kohta ning kohtu määratud tähtaja jooksul täiendava nimekirja 28.05.2015 istungil osalemisega seotud kulude kohta. Kostja I menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ei esitanud. Hageja esitas kostja kulude kohta oma arvamuse 28.05.2015 kohtuistungil ning täiendava nimekirja kohta 04.06.2015. Kostja II kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga, kostja palub menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõista ilma käibemaksuta ning kohustada hagejat tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
17.Menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb kostja II hagejalt õigusabikulude hüvitamist 27.05.2015 seisuga (ei sisalda esindaja 28.05.2015 istungiks ettevalmistumist ega esindamist istungil) kokku 1420 € (ilma käibemaksuta). Kulude nimekirjas esitatud spetsifikatsiooni ja lisatud arvete kohaselt on esindaja kostjatele õigusabi osutanud kokku 17,75 tunni ulatuses, tunnitasuga 80 €, millele lisandub käibemaks. Hageja kostja II menetluskuludele esimese nimekirja osas vastuväiteid ei esitanud. Arvestades asjas õigusliku vaidluse olemasolu, kostjate esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning osalemist 19.03.2015 eelistungil, on kohtu hinnangul kostjate esindaja näidatud toimingud ja ajakulu selles asjas vajalik ja põhjendatud. Arvestada tuleb aga seda, et esindaja on menetluses esindanud kahte kostjat, kõik menetlusdokumendid on esindaja vormistanud kahe kostja nimel. Seega kostja II osa menetluskuludest on pool näidatud kulust. Lisatud arvete kohaselt on õigusabikulude eest tasumiseks arved esitatud ainult kostjale II. TsMS § Kostja I ei ole menetluskulude kindlaksmääramist ja hagejalt väljamõistmist taotlenud. 28.05.2015 istungiga seoses on kostja II kandnud kulutusi kokku 4 tunni eest summas 320 €, sh 1,5 h tasu 120 € esindaja 28.05.2015 istungiks ettevalmistumise eest ning 2,5 h eest istungil osalemise tasu. Hageja leiab, et istungiks ettevalmistamise tasu osas on taotlus esitatud hilinemisega. TsMS § 176 lg 1 kohaselt oleks kostjad pidanud esitama istungiks ettevalmistumisega seotud kulud enne kohtuvaidlusi ehk 28.05.2015. 01.06.2015 esitatud menetluskulude sisuks saab olla üksnes kulu, mis on tekkinud kohtuistungi ajal või kohtuistungiga seoses pärast kohtuistungi toimumist. Kohtuistungiks ettevalmistumisega seoses tekkis kulu igal juhul enne 28.05.2015, mistõttu hageja palub jätta selle kulu kindlaks määramata ja 01.06.2015 taotlus rahuldamata osas, mis ületab summat 200 €.
18.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et kohtuistungiks ettevalmistumisega seoses on kostjatel kulu tekkinud enne 28.05.2015 ning tegemist ei ole TsMS § 176 lg-s 1 nimetatud kohtuistungil osalemisega seonduva kuluna. Kohus leiab, et konkreetseks kohtuistungiks ettevalmistumine seondub otseselt istungil osalemisega ning selle kulu kindlaksmääramist saab taotleda istungi toimumise järel selleks kohtu poolt määratava tähtaja jooksul. Ka istungil esindas kostjate esindaja mõlemat kostjat, kuid menetluskulude taotluse on esitanud ainult üks kostja. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1, kohus rahuldab kostja II menetluskulude kindlaksmääramise ja hagejalt väljamõistmise taotlus rahuldada pooles ulatuses, summas 870 € (ilma käibemaksuta). Kostja taotlusest mõista summa välja ilma käibemaksuta kohus järeldab, et kostja saab õigusabikuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada.
19.TsMS § 177 lg 4 ja kostja II taotluse alusel kohus kohustab hagejat tasuma väljamõistetud menetluskulult kostjale II viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
/Allkirjastatud digitaalselt/
Heli Käpp Kohtunik Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 22.06.2015 vea parandamise määrusega tsiviilasjas 2-1451611 määrati:
RESOLUTSIOON
Juhindudes TsMS § 447 lg-st 2,
1.Parandada Pärnu Maakohtu 19.06.2015 kohtuotsuse sissejuhatuses ilmse ebatäpsusena ekslikult märgitud tsiviilasja number, lugedes asja numbri 2-14-61611 asemel õigeks tsiviilasja numbriks 2-14-51611.
2.Teha parandamise kohta märge kohtuotsusele ning edastada määrus kõigile, kellele on väljastatud veaga otsus. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest alates.
kaudu
Tallinna
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.