Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 19.juunist 2015.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on kostja Mooste alevikus xxxxxxxxxxxxxxx korterelamu korteri nr xx omanik ja seega Korteriühistu Kodumaja 8 liige. Kostjal on tekkinud hageja ees majandamiskulude ning muude maksete võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt 31.10.2011.a kuni 30.04.2014.a korterile osutatud kommunaalteenuste ja ühistu üldkasutatavate kommunikatsioonide remontide eest tekkinud võlgnevuse väljamõistmist summas 1522,65 eurot. Kostja vastuväited Kostja on esitanud hagile vastuväite (tl 59), mille kohaselt elab kostja Ameerika Ühendriikides ega oma talle teadaolevalt Eestis kinnisvara. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites (tl 8-12) selgitab kostja, et on Eestist lahkunud juba 1996. aastal ning juhul, kui talle registriandmete kohaselt kuulub Eestis kinnisvara, on tegemist veaga või pettusega. Kostjale teadaolevalt on kõnealuse korteri ainuomanik E. L. . Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks, et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 7, 9 ja 10 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi (tl 4950, 58, 61-62). Elektroonilise kinnistusraamatu andmete väljatrüki (tl 63) kohaselt kuulub kostjale alates 08.03.2000.a ühe kahendiku (1⁄2) suurune mõtteline osa korteriomandist asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille reaalosaks on eluruum nr xx (registriosa nr xxxxxxx).

2 (3)

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Nimetatud eeldus ei välista, et kanded võivad olla ebaõiged, kui see leiab tõendamist. Praegusel juhul ei ole kostja esitanud kohtule piisavalt tõendeid selleks, et lükata ümber kinnistusraamatusse kantud omanikukande õigsust. Korterelamus asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on loodud Korteriühistu Kodumaja 8, mille põhikirja p 2.1. alusel on ühistu liikmeteks ilma sellekohast avaldust esitamata alates ühistu kui juriidilise isiku tekkimisest kõik xxxxxxxxxxxxxxx elamu korteriomanikud (tl 65). Korteriühistu on registrisse kantud 27.10.2011.a (tl 64), seega on kostja olnud Korteriühistu Kodumaja 8 tekkimise ajal xxxxxxxxxxxxxxx elamus korteriomanik ja seetõttu ühistu liige. Hageja on vahemikus 31.10.2011.a kuni 30.04.2014.a esitanud xxxxxxxxxxxxxx-xxx korteri kommunaalteenuste ja ühistu üldkasutatavate kommunikatsioonide remontide eest arveid summas 3045,30 eurot (tl 37). Korteriühistu Kodumaja 8 põhikirja (tl 65-68) p 3.2.5, 3.2.6 ja 3.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma elamu majandamise jooksvate kulutuste, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste ja elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde eest. AÕS § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi vastavalt temale kuuluva osa suurusele. Kuivõrd kostjale kuulub ühe kahendiku (1⁄2) suurune mõtteline osa korteriomandist asukohaga xxxxxxxxxxxxxx-xx, tuleb kostjalt välja mõista pool hageja ees tekkinud võlgnevusest ehk 1522,65 eurot. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 59,89 eurot (tl 3) ja hagiavalduse esitamisel 175 eurot (tl 43). Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagihinnalt kuni 2000 eurot tasuda riigilõivu 175 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb 175 eurot kostjalt hageja kasuks sisse nõuda. Enamtasutud riigilõivu tagastamist on hagejal võimalik taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.