Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1/4

2-14-41082 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast, mis jääb alla 2000€, ja vastavalt TsMS § 405 lg-le 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude rahalise suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta Asjaolud ja menetluse käik Plusplus Legal OÜ esitas S. J.i vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse nõudes. Võlgnik esitas maksekäsu kiirmenetluse käigus vastuväite ning Pärnu Maakohus lõpetas menetluse ja edastas avalduse menetluse jätkamiseks hagimenetluses Viru Maakohtule. Viru Maakohus jättis avalduse käiguta ning kohustas Plusplus Legal OÜ-d esitama nõuetekohast hagiavaldust. Plusplus Legal OÜ esitas hagiavalduse S. J.i vastu võlgnevuse summas 100,18 eurot ja viivise 100,18 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis 07.11.2011 kostja AS-ga Tele 2 Eesti liitumislepingu nr 30018373, mille alusel kohustus AS Tele 2 Eesti osutama kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ning kostja kohustus teenuste eest tasuma. Kostja kasutas AS-i Tele 2 Eesti teenuseid, kuid jättis teenuste eest tasumata. Vastavalt lepingu üldtingimustele kohustus kostja tasuma arvete eest 18 päeva jooksul nende esitamisest ning arvete tasumata jätmise korral tasuma ka viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Kostja ei ole reageerinud AS-i Tele 2 Eesti nõudele tasuda võlgnevust ning AS Tele 2 Eesti loovutas oma nõude OÜ-le Plus Plus Baltic OÜ-le, kes omakorda loovutas nõude hagejale. Eeltoodu alusel palub hageja välja mõista kostjalt võlgnevust koos viivisega ning jätta menetluskulud kostja kanda. Koos hagiavaldusega esitas hageja järgmised tõendid:  Arved (t.l. 19-20, 27-34);  Nõude loovutamise teated (t.l. 21-22);  Võlanõue (t.l. 23);  Õigusabikulude arve (t.l. 24);  Liitumisleping (t.l. 26);  Lepingu üldtingimused (t.l. 38-50). Viru Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastest hagiavaldusele. Kostja esitas vastuse, milles selgitas, et tema ei ole AS-iga Tele 2 Eesti mingeid lepinguid sõlminud, seega hagiavaldust ei tunnista. Vastavasisulise avalduse esitas kostja ka politseile. Kostja palus ühtlasi kohaldada aegumist. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid oma väidete tõendamiseks. Hageja esitas seisukoha kostja vastuse suhtes ning leidis, et nõue ei ole aegunud, kuna arved on muutunud sissenõutavaks perioodil 19.12.2011-19.04.2012. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli kohtusse esitatud 29.12.2014, st enne kolme aasta möödumist. Kostja ei ole tõendanud, et lepingut võiks tema asemel sõlmida kolmas isik. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. 2/4

2-14-41082 Kohus loeb tõendatuks, et kostja ja AS-i Tele 2 Eesti vahel oli sõlmitud liitumisleping (t.l. 26). lepingust nähtub, et see oli sõlmitud elektroonilist kanalit kaudu, kostja oli identifitseeritud ja tema elektrooniline kinnitus võrdub omakäelise allkirjaga. Kostja ei ole tõendanud vastupidist ega esitanud kohtule politseile edastatud avaldust või kriminaalmenetluse algatamise otsustust. Arved olid esitatud perioodil (t.l. 19-20; 27-34) detsember 2011 kuni aprillini 2012, arvetest nähtub, et kostja on jätnud tasumata 100,18 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 7 alusel tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega 2011. a esitatud arved oleks aegunud 01.01.2015 ning 2012.a esitatud arved – 01.01.2016. TsÜS § 160 lg-te 1 ja 2 p 3 alusel aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Kohus on seisukohal, et kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli esitatud 29.12.2014, ei olnud selleks ajaks aegunud 2011.a arved. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 176 ja 82 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 tulenevalt on võlausaldajal õigus võlgnikupoolse kohustuse rikkumisel nõuda kohustuse täitmist ning viivist. Vastavalt lepingu üldtingimuste (t.l. 45) p-le 7.3 peab võlgnik maksma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Nõuete loovutamise teatistega (t.l. 21-22) on tõendatud, et AS Tele 2 Eesti on oma nõude loovutanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue summas 100,18 eurot on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Samuti leiab kohus, et VÕS § 113 lg 1 tulenevalt on põhjendatud ka hageja esitatud viivisenõue summas 100,18 eurot. Seega rahuldab kohus hagi täies ulatuses ning kostjalt tuleb nimetatud summad välja mõista. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

3/4

2-14-41082 Hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 288 eurot. Hageja lisas hagiavaldusele ka õigusabikulude arve (t.l. 24) summaga 288 eurot koos käibemaksuga. Riigikohus leidis lahendi nr 3-2-14-15 p-s 14, et kolleegium on varasemas praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohus on 27. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Kolleegium leiab, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Kohus leiab, et 288 eurot on liiga suur summa, arvestades asja keerukust ja mahukust ning lähtudes tsiviilasja hinnast 200,36 eurot. Arve kohaselt kuulus hagejal õigusabi osutamisele kokku neli tundi. Kohus leiab, et selle sisuga hagiavalduse koostamisele ja dokumentide komplekteerimisele võiks kuluda ca kaks tundi aega. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega, millele läheks juriidilise haridusega inimesel palju aega. Seetõttu leiab kohus, et antud asja puhul ei ole põhjendatud menetluskulude väljamõistmine ka tsiviilasja hinna ulatuses. Tegemist on lihtsa vaidlusega väikese nõude üle ning hagejaks on juriidiline isik, kes iga päeva tegeleb samalaadsete nõuetega. Kohus leiab, et õigusabi kulud on põhjendatud 100 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 120 eurot. Digitaalallkiri Leanika Tamm kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.