Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Määruse tegemise aeg ja koht
18.juuni 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-5704
Tsiviilasi
Xxxavaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 025/2014/2808
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja (võlgnik): Xxx(isikukood XXX, elukoht XXX) Avaldaja esindaja: Xxx(isikukood XXX, XXX) Puudutatud isik I (sissenõudja): Korteriühistu Xxx(registrikood XXX, XXX) Puudutatud isik II: kohtutäitur Kaire Põlts (Tartu mnt 16b, 10117 Tallinn; e-post [email protected])
esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Kohtukulude jaotus
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
Avalduse asjaolud ja nõue Avaldaja esitas kohtule avalduse, milles taotleb täitemenetluse ajatamist. Tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-14-52464 mõisteti avaldajalt välja võlg, avaldaja soovib seda tasuda maksegraafiku alusel. Tegemist on võlgnevusega korteriühistule, millise arved jäid pikka aega tasumata. Võlgnevus koos täitekuludega oli 3816,01 eurot. Sellest makstud on 2010,95 eurot ja maksmata 1805,06 eurot. Kohtutäitur teatas avaldajale, et korteriühistu (sissenõudja) ei ole maksegraafiku sõlmimisega nõus. Avaldust põhjendab avaldaja nimel avalduse esitanud avaldaja eestkostja (avaldaja poeg) avaldaja psüühilise seisundiga ja enda suure vastutusega ema eestkostjana, avaldaja pensioni suurusega 241,29 eurot, sotsiaaltoetusega 32,22 eurot. Seoses tagaseljaotsusega on avaldaja pangakonto, kuhu laekuvad pension ja toetus, olnud blokeeritud. Kontole laekunud raha on läinud võlgnevuse katteks, aga igas kuus tuleb tasuda korteriühistu jooksvad arved, kohtuotsuse alusel võlga, osta süüa ja tagada elamiseks vajalikud muud vahendid avaldajale. Sellest on tekkinud tõsine toimetuleku probleem. Maksegraafik oleks mõistlik lahendus, sest nii avaldajal kui tema eestkostjal puuduvad võla korraga tagasimaksmiseks vahendid. Avaldaja palub määrata igakuise makse suuruseks 50 eurot. Sissenõudja avalduse kohta seisukohta ei esitanud. Kohtutäituri arvamus Kohtutäituri arvates võiks võlgnevuse ajatada arvestades avaldaja olukorda (määratud eestkostja, kohustusega peab tegelema perekonnaliige, üle poole nõudest täidetud, avaldaja ainus sissetulek on pension ning ainus vara kohtutäituri poolt arestitud kinnisasi). Kohtutäitur palub aga arvestada Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-79-12 avaldatud piiranguid võlanõude ajatamise osas. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduse, sissenõudja ja kohtutäituri kirjalikult esitatud seisukohtadega ja esitatud tõenditega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud tõendite kohaselt algatas Harju tööpiirkonna kohtutäitur Xxx suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 025/2014/2808) Xxx korteriühistu avalduse ja Harju Maakohtu 19.09.2014 otsuse alusel (tsiviilasi nr 2-14-52464). Xxx eestkostja (poeg) esitas kohtule avalduse täitemenetluse ajatamiseks ja igakuise makse määramiseks 50 euro suuruses tulenevalt peamiselt avaldaja tervislikust seisundist ja saadava sissetuleku suurusest ning vältimatutest kulutustest igapäeva eluks. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 2, mis sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju (peale 1.lõikes märgitute), mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 sätestab kohtu pädevus täitemenetluses ja erandliku kohtualluvuse. Selle paragrahvi 1.lõike p 7 järgi on maakohtu pädevuses muuhulgas ka muude lahendite tegemine käesolevas seadustikus ettenähtud juhtudel. Võlgniku poolt esitatud täitemenetluse ajatamise avalduse lahendamine on Harju Maakohtu pädevuses TMS § 45 alusel. TMS § 11 lg 2 kohaselt allub asi maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub või peaks toimuma. Kuna täitmine
toimub Harju Maakohtu tööpiirkonnas, on avalduse lahendamiseks pädev kohus Harju Maakohus. Kooskõlas TMS § 45 võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kuna asjast puudutatud isikutele on kohtu poolt määratud seisukoha esitamise tähtaeg möödunud, lahendab kohus avalduse ilma korteriühistu seisukohata. 12.mai 2015 määruses määras kohus puudutatud isikutele seisukoha esitamiseks 10 päevase tähtaja. Puudutatud isik II (kohtutäitur) seisukoha esitas. Puudutatud isik I (sissenõudja) sai määruse kätte oma seadusliku esindaja (Sergei Andropov) isikus 20.05.2015, kuid avalduse kohta seisukohta ei esitanud. Juhindudes TsMS § 477 lõigetest 5 ja 7 juhindudes kontrollis kohus kohtute infosüsteemist tsiviilasjas nr 2-14-52464 esitatud hagiavalduses esitatud asjaolusid, kuivõrd puudutatud isik käesolevas asjas oma seisukohta avalduse kohta ei esitanud. Hagiavaldusest nähtuvalt esitas korteriühistu avaldaja vastu rahalise nõude 2351,75 eurot+viivis. Nõue tuleneb asjaolust, et kostja ei ole alates märtsist 2012 tasunud hageja poolt esitatud arveid. Avaldaja on täitemenetluse ajatamise avalduses viidanud avalduse esitamise põhjendamiseks peamiselt oma tervislikule seisundile ja majanduslikule olukorrale. Tsiviilasjas nr 2-14-61047 on Harju Maakohus 06.02.2015 määrusega määranud avaldajale eestkostjaks Xxx. Määrusest nähtuvalt oli korteriühistu esimees teadlik XXX tervislikust seisundist ja sellest tulenevatest tegevustest. Arvestades seda teadmist ja asjaolu, et korteriühistu esitas Xxx vastu hagi kommunaalteenuste kasutamisest alates märtsist 2012 tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks alles maikuus 2014, loeb kohus korteriühistu tegevusetuse (nõude esitamisega viivitamise) võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ning sellest tulenevalt peab võimalikuks täitemenetluse ajatamist avaldaja poolt taotletud kujul. VÕS § 6 lg 1 sätestatu kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sätte eesmärk on õiguseetilise standardi määratlemine poolte vastastikuse käitumise tarvis. Arvestades, et korteriühistu oli teadlik avaldaja olukorrast, oleks olnud mõistlik mitte lasta võlgnevusel kasvada üle 2000 euro. Sellise tegevusetusega pani korteriühistu ise ennast olukorda, kus ta pidi aru saama, et võlgnevuse tasumine avaldaja poolt võib võtta kaua aega. Ka arvestab kohus avaldaja poolt kohustuse täitmise ulatust. Avaldaja on kohtuotsusega väljamõistetust ja täitekuludest üle poole tasunud. Hinnates menetlusosaliste poolt esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis, asub kohus seisukohale, et avaldus täitemenetluse ajatamiseks tuleb rahuldada ning määrata avaldaja poolt Harju Maakohtu 19.09.2014 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-14-52464 seni tasumata võlgnevuse tasumiseks igakuise makse suuruseks 50 eurot. Ülalmärgitud põhjendusi arvestades peab kohus võimalikuks täitemenetluse ajatamise pikemaks ajaks kui on Riigikohus märkinud reeglina võimaliku olevat lahendis nr 3-2-1-7912.
Juhindudes TsMS § 172 lg 1 teisest lausest jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Asjaolusid arvestades on see õiglane. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.