Margo Klaar (eesistuja), Indrek Parrest, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.06.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-8812
Tsiviilasi
Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) hagi NT vastu põhivõlgnevuse, intressi ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.11.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
41 450,84 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
NT apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Nordea Bank Finland Plc (Soome registreerimisnumber 1680235-8, asukoht Nordea, Soome Vabariik) Eesti filiaali kaudu (registrikood 10221469, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja Tuuli Tõnsau Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): NT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX)
Välja mõista NT-lt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 1000 eurot. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
1(7)
5.Kohtulahendi ärakiri saata pärast jõustumist viivitamata TsMS § 179 lg-s 4 nimetatud asutusele. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.26.02.2014 esitas Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu, hageja) maakohtule NT (kostja) vastu hagi, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõla 35 803,94 eurot, intressi 1455,28 eurot ja viivise 4191,62 eurot.
2.Pooled sõlmisid 28.12.2006 laenulepingu nr 01320101251, mille alusel hageja andis kostjale eluasemelaenu 936 000 krooni. 03.07.2009 muudatuse nr 1 alusel lühendati põhisumma tagasimakseperioodi. Pooled sõlmisid 23.11.2005 arvelduslaenulepingu nr 17000476591, mille alusel hageja võimaldas kostjal kasutada laenulimiiti 20 000 krooni. Hüpoteegi seadmise lepingu alusel seati 02.01.2007 hageja kasuks kõikidest kostjaga sõlmitud ja sõlmitavatest lepingutest tulenevate nõuete tagamiseks hüpoteegi summas 1 485 000 krooni kinnistule aadressil S/Ü XXXXXXXXX XXX krunt X, XXXXX-XXXXXXXXX XXXXXXXXX X, XXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX, registriosa nr XXXXXXXX.
3.Kuna kostja ei tasunud makseid õigeaegselt, ütles hageja lepingud 07.12.2012 ennetähtaegselt üles. Kostjale saadeti 16.11.2012 teade lepingute erakorralise ülesütlemise kohta tähitult ja lihtkirjana aadressil XXXXXX XXX XX-XX, Tallinn. Kuna kinnistu omanikuks ei saanud kostja, vaid LT, rikuti sellega SA KredEx käenduse tingimusi, mistõttu SA KredEx käendus ei kehti ning seda ei ole võimalik realiseerida. Kohtutäitur võõrandas hüpoteegiga koormatud kinnistu 22.04.2013 kordusenampakkumisel, enampakkumise tulemist kohtutäitur kandis hagejale kokku 18 143,01 eurot. Laekunud summa ei olnud võlgnevuse katteks piisav. Seisuga 26.02.2014 on hageja nõue laenulepingu alusel põhisumma osas 33 325,71 eurot, intresside osas 1421,60 eurot ja viiviste osas 4061,38 eurot, arvelduslaenu lepingu alusel limiidi osas 1278,23 eurot, intressi osas 33,68 eurot ja viiviste osas 130,24 eurot ning tagatise realiseerimiseks sõlmitud vahendusteenuse eest 1200 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Hageja ei ole tõendanud, et hageja on kostjale andnud 2-nädalase täiendava tähtaja oma kohustuste täitmiseks ning hoiatanud kostjat asjaolust, et hageja võib lepingu üles öelda. Hageja on edastanud kostjale 16.11.2012 teate lepingute erakorralise 2(7)
ülesütlemise kohta tähitult, kuid ei ole andnud kostjale täiendavalt aega lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks. Sellest tulenevalt ei olnud lepingute ülesütlemine õiguslikult ja sisuliselt põhjendatud.
6.On ilmne, et hageja andis laenu ainult põhjendusel, et hageja poolt aktsepteeritud kinnisvarahindaja andis vastava hinnangu kinnistu turuväärtusele. Antud juhul on kinnisvarahindaja ilmselt hinnanud kinnistu turuväärtuse märkimisväärselt valesti, sest hageja on juba realiseerinud hüpoteegi ning saanud sealt tagasi rahalised vahendid. Hagis esitatud nõudesumma on märkimisväärselt suur, mis näitab, et hüpoteek kattis vaid väikse osa nõudest. Kostja ei tohiks olla ainus, kes kannab riski olukorras, kus kinnisvarahindaja on hinnanud tagatisvara väärtuse valesti. Kindlasti vähenes kinnisvara hind ka turusituatsioonist tulenevalt, kuid tähtsust omab kinnisvara vääralt hindamine enne hüpoteegi seadmist ja laenu väljastamist. Jääb arusaamatuks, kuidas müüs kohtutäitur kinnistu 20 000 euro eest. Nimetatud kinnistu müüdi alla oma turuväärtuse ning selle tulemusel tekitati kostjale märkimisväärne kahju. Kuivõrd kostjal puudus igasugune võimalus suunata nimetatud kinnistu müüki, siis ei saa ka kostja kuidagi vastutada olukorra eest, kus kinnistu müüdi kolm korda väiksema turuväärtusega. Hageja ei ole tõendanud, et hageja püüdis kinnistut müüa turuväärtusega.
7.Tõendamata on hageja väide, et kostja rikkus SA-ga KredEx sõlmitud käenduslepingu tingimusi. Tõendatud ei ole, et SA KredEx keeldus käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmisest põhjusel, et kostja oma käenduslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Hageja on põhjendamatult jätnud nõude esitamisel arvestamata, et SA KredEx on pangalaenu käendanud 10,90% ulatuses tagatisvara väärtusest, s.o 7246,88 euro osas. SA KredEx kohustus nimetatud summa ulatuses on kehtiv ja sissenõutav.
8.Hageja ei ole välja toonud, kui palju on kostja hagejale lepingute alusel tasunud. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus 27.11.2014 otsusega rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 35 803,94 eurot, intressi 1455,28 eurot ja viivise 4191,62 eurot ning jättis menetluskulud kostja kanda.
10.Puudub vaidlus ning on tõendatud, et: - Hageja ja kostja sõlmisid 28.12.2006 laenulepingu nr 01320101251, mille alusel maksis hageja kostjale 04.01.2007 välja eluasemelaenu summas 936 000 krooni (59 821,30 eurot) kinnistu asukohaga S/Ü XXXXXXXXX XXX krunt nr X, XXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXX X, XXXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX, ostmiseks. Kinnistu omanikuks sai LT. - Hageja ja kostja sõlmisid 03.07.2009 laenulepingule muudatuse nr 1. - Hageja ja kostja sõlmisid 23.11.2005 arvelduslaenu lepingu nr 17000476591, mille alusel võimaldas hageja kostjal kasutada arvelduslaenu limiiti summas 20 000 krooni (1278,23 eurot). - 02.01.2007 seati kinnistu müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel hageja kasuks laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks ja samuti kõikidest teistest kostjaga sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevate nõuete tagamiseks hüpoteek kinnistule aadressil S/Ü XXXXXXXXX XXX krunt nr X, XXXXX-XXXXXXXXX XXXXXXXX X,
XXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX.
3(7)
-
-
-
-
Hageja, kostja ja SA KredEx sõlmisid 28.12.2006 käenduslepingu (KredExi käendusleping), mille alusel käendas SA KredEx laenulepingut 15% ulatuses tagatisvara väärtusest ehk käenduslepingu sõlmimise hetkel 156 000 krooni (9970,22 eurot). 03.07.2009 sõlmiti SA KredEx käenduslepingule lisa nr 1, millega muudeti muuhulgas SA KredEx maksimaalset vastutust 15%-lt 10,90%-le tagatisvara väärtusest ehk lisa sõlmimise hetkel oli SA KredEx maksimaalne käendussumma 113 389 krooni (7246,88 eurot). Kostja ei täitnud kohaselt lepingutest tulenevaid kohustusi. Hageja ütles lepingud kostjaga üles 01.12.2012 vastavalt 16.11.2012 edastatud lepingu erakorralise ülesütlemise teatega. 22.04.2013 kordusenampakkumisel võõrandati laenulepingut taganud tagatis asukohaga S/Ü XXXXXXXXX XXX krunt nr X, XXXXX-XXXXXXXXX XXXXXXXX X, XXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX hinnaga 20 000 eurot. Kohtutäitur kandis hagejale tagatise aadressil müügist kokku 18 143,01 eurot. Hageja tasus kostja eest ärakirja arve nr 9812 (02.01.2007 kinnistu müügileping, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud) ja 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ vahendusteenuse lepingu arve nr 130566.
11.Laenulepingu üldtingimuste (I kd, tl 54-57) § 11 lg 1 alusel on hagejal õigus kostja makseviivituse tõttu laenuleping üles öelda ja nõuda laenu ennetähtaegset tagastamist, kui kostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolmel viimasel tagasimakse tähtpäeval tasumisele kuulunud summa tasumisega. Arvelduslaenulepingu p 8.2. (I kd, tl 19) kohaselt on hagejal õigus leping etteteatamiseta üles öelda ja nõuda arvelduslaenu ning muude lepingu alusel kostja poolt hagejale võlgnetavate summade kohest tasumist, kui arvelduslaenu limiit on ületatud rohkem kui 14 järjestikuse päeva jooksul või kui kostja on viivitanud pangale mistahes muul alusel võlgnetava maksekohustuse täitmisega rohkem kui 14 päeva.
12.Seoses sellega, et kostja ei täitnud kohaselt lepingutest tulenevaid kohustusi, edastas hageja kostjale ning kostja poolt ostetud kinnistu omanikule LT-le 16.11.2012 lepingu erakorralise ülesütlemise teate (I kd, tl 40-41), kus andis kostjale täiendava tähtaja oma lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks hiljemalt 30.11.2012 ja teavitas, et kui kostja oma kohustust ei täida, ütleb hageja lepingu erakorralisel 01.12.2012 üles ja nõuab kogu laenu ennetähtaegset tagastamist ning muid lepingust ja/või hinnakirjast tulenevaid makseid, sealhulgas võlgnevuse sissenõudmise ulusid. Kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks võlgnevuse hagejale tasunud, mistõttu oli hageja õigustatud lepingud kostjaga ennetähtaegselt lõpetama. Paljasõnalised on kostja väited, et hageja ei ole andnud kostjale enne lepingute erakorralist ülesütlemist täiendavat 2-nädalast tähtaega oma kohustuste täitmiseks (VÕS § 196 lg 2 esimene lause). 16.11.2012 lepingu erakorralise ülesütlemise teatisega on tõendatud, et kostjale on vastav tähtaeg antud. Kogu tasumata laenusumma muutus laenulepingu ülesütlemisega 01.12.2012 sissenõutavaks (VÕS § 399 lg 1, eraisiku laenulepingu üldtingimuste § 11 punkt 1 (I kd, tl 56)).
13.10.01.2008 SA KredEx kirjaga (I kd, tl 113) on tõendatud, et hagejal ei olnud võimalust realiseerida SA KredEx käendust, kuna kostja poolt ostetud kinnistu omanikuks sai LT (I kd, tl 45). Seega muutus käendus kehtetuks alates 16.02.2008.
4(7)
Järelikult on asjakohatud ja paljasõnalised kostja väited, et KredEx käendus on kehtiv ja sissenõutav.
14.Kuna kostja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi, oli hagejal õigus esitada täitmisavaldus kohtutäiturile lepingute tagatiseks oleva tagatise realiseerimiseks. Kordusenampakkumise aktiga (I kd, tl 42-44) on tõendatud, et kinnistu võõrandati 22.04.2013 toimunud kordusenampakkumisel hinnaga 20 000 eurot, millest kohtutäitur kandis hagejale kokku 18 143,01 eurot (I kd, tl 49). Saadud summast vähendati laenulepingu põhiosa võlgnevust kokku summas 18 125,66 eurot ning tasuti pandilepingu ärakirja kulu summas 17,35 eurot. Tõendamata on kostja väited, et hageja müüs kinnistu alla turuhinna. Hageja on esitanud kohtule tõendid, mille kohaselt on hageja küsinud enne vara võõrandamist hinnaarvamused Pindi Kinnisvara AS-lt ja AS-lt Ober-Haus Kinnisvara. AS Pindi Kinnisvara büroo hinnangul oli 05.12.2012 tagatise turuväärtus 12 000 kuni 15 000 eurot (I kd, tl 115) ning AS OberHaus Kinnisvara büroo hinnangul 10 000 kuni 15 000 eurot (I kd, tl 116). Kuna vara võõrandati hinnaga 20 000 eurot, siis on vara müüdud turuhinnaga. Kostja ei ole vastupidiseid tõendeid kohtule esitanud. Tõendamata on kostja väited, et kostjal oli olemas varale ostja suurema hinnaga ning et kostjal ei olnud võimalust sekkuda vara müüki. Kostja oli teadlik lepingute ülesütlemisest ja täitemenetlusest, mistõttu oli kostjal võimalus leida varale ostja.
15.Nähtuvalt laenulepingu tagasimakse ajaloo väljavõttest (I kd, tl 63-64) on kostjal tagastamata 33 325,71 eurot laenulepingu alusel saadud laenu kogusummast ning tasumata intress 1421,60 eurot. Arvelduslaenu lepingu alusel on kostjal tagastamata arvelduslaenu limiit 1278,23 eurot ja intress 33,68 eurot (I kd, tl 65). Samuti on kostjal tasumata tagatise realiseerimise vahendustasuteenuse lepingu arve 130566 summas 1200 eurot, mille hageja tasus kostja eest. Kostja ei ole esile toonud, et nõude arvestus ei vastaks tegelikkusele. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt tagastamata põhivõlgnevuse 35 803,94 euro ja tasumata intressi 1455,28 euro tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 397 lg 1, § 399 lg 1 alusel.
16.Laenulepingu üldtingimuste § 3 lõike 6 ning arvelduslaenu lepingu p 5 alusel laenu tagasimaksega viivitamisel maksab kostja hagejale viivist, mida arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksega viivitatud päeva eest vastavalt eraisikute hinnakirjas toodud määrale. Viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja arvestuse alusel, lähtudes tasumata põhinõude summast. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
17.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
18.Maakohus ei ole hinnanud kostja väidet, et hagiavalduse lisaks on eraisiku laenulepingu üldtingimused, mille § 11 kohaselt pangal on õigus laenuleping üles öelda eeldusel, et pank on andnud laenusaajale vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu laenu ennetähtaegset tagastamist. Hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjale andnud 2-nädalase tähtaja ja kostjat hoiatanud.
5(7)
19.Maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta kostja väited seoses asjaoluga, et kostja andis hagejale laenu S/Ü XXXXXXXXX XXX krundi X ostmiseks. On ilmne, et kostja andis laenu ainult põhjendusel, et kinnisvarahindaja antud hinnangu järgi tagatis vastas turuväärtusele. Kinnisvarahindaja on ilmselt hinnanud kinnistu turuväärtuse märkimisväärselt valesti, sest hüpoteek kattis vaid väikese osa nõudest. Kostja ei tohiks olla ainus, kes kannab tagatise ebaõigesti hindamisest tulenevat riski.
20.Hageja väide, et kostja on rikkunud SA-ga KredEx sõlmitud käenduslepingu tingimusi ning seetõttu ei ole võimalik käendust realiseerida, on tõendamata. Hageja pole esitanud tõendeid, mille kohaselt KredEx oleks oma kohustuse täitmisest keeldunud. Kostja on jätnud arvestamata SA KredEx käenduse summas 7246,88 eurot, mille peaks kostja asemel tasuma SA KredEx.
21.Maakohus ei ole analüüsinud kostja seisukohti tagatise väärtuse kohta. Kohtutäitur müüs kinnistu alla oma turuväärtuse ja sellega tekitati kostjale märkimisväärne kahju. Hageja ei ole tõendanud, et ta püüdis müüa kinnistut turuväärtusega või hinnaga, milliseks kinnistu oli tagatisena hinnatud. Vastustaja seisukoht
22.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Maakohus on õigesti leidnud, et laenulepingu erakorralise ülesütlemise 16.11.2012 teatisega on tõendatud, et hageja andis kostjale kahenädalase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks (I kd, tl 40). Maakohus on õigesti märkinud, et teatises andis hageja kostjale kohustuste täitmiseks tähtaja kuni 30.11.2012 ja teavitas, et kui kostja oma kohustust ei täida, ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles 01.12.2012 ja nõuab kogu laenu ennetähtaegset tagastamist ning muid lepingust ja/või hinnakirjast tulenevaid makseid, sealhulgas võlgnevuse sissenõudmise kulusid, ning võlgnevuse tasumata jätmisel on hageja sunnitud alustama võlgnevuse sissenõudemenetlust, sealhulgas nõudma tagatise sundmüüki. Apellatsioonkaebuses ega maakohtu menetluses ei ole väidetud, nagu kostja ei oleks teadet kätte saanud.
25.Maakohus on oma seisukohta tagatise turuväärtuse kohta ammendavalt põhjendanud. Poolte kokkulepped, millest tulenevalt jäi tagatise väärtuse muutumise risk kostja kanda, ei ole seadusega vastuolus. Apellatsioonkaebuses on apellant esile toonud, et kinnisvarahindaja hindas enne hüpoteegi seadmist tagatise väärtuse liiga kõrgeks ja kohtutäitur müüs tagatise liiga madala hinnaga. Samas ei ole apellant esile toonud, kuidas need asjaolud võiksid väheneda kostja kohustused hageja ees. Eeltoodu tõttu ei anna need väited alust muuta maakohtu otsusega väljamõistetud võlga.
6(7)
26.Maakohus on oma seisukohta SA KredEx käenduse kohta jälgitavalt põhjendanud. Maakohus on õigesti märkinud, et SA KredEx 10.01.2008 kirjaga (I kd, tl 113) on tõendatud, et hagejal ei olnud võimalust realiseerida SA KredEx käendust, kuna kostja poolt ostetud kinnistu omanikuks sai LT, seega muutus käendus kehtetuks alates 16.02.2008, ning seega on paljasõnalised kostja väited, et Sihtasutuse KredEx käendus on kehtiv.
27.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Maakohtu otsustatud muude menetluskulude jaotuse muutmiseks puudub alus ja ka need jäävad kostja kanda.
28.TsMS § 190 lg 2 ja § 179 lg 1 alusel tuleb kostjalt riigi kasuks välja mõista riigilõiv 1000 eurot, mille tasumisest kostja oli apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi andmise korras vabastatud Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2015 määrusega.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.