Nordea Bank Finland Plc (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu) hagi XXXvastu võla nõudes
Hagihind
41 450,84 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Nordea Bank Finland Plc (Nordea Bank Finland Plc esindajad Eesti filiaali kaudu, registrikood 10221469, asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn), lepingulised esindaja Tuuli XXX (e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja Jürgen XXX Kohtuistung Kohtuistungil isikud
28.10.2014 osalenud Hageja lepinguline esindaja Tuuli XXX Kostja XXX Kostja lepinguline esindaja Jürgen XXX
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt XXX hageja Nordea Bank Finland Plc (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu) kasuks põhivõlgnevus summas 35 803,94 eurot, intress summas 1455,28 eurot ja viivis summas 4191,62 eurot. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja XXX kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 35 803,94 eurot, intressi 1455,28 eurot, viivise 4191,62 eurot ja menetluskulud.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 28.12.2006 laenulepingu nr XXX, mille alusel maksis hageja kostjale 04.01.2007 välja eluasemelaenu summas 936 000 krooni (59 821,30 eurot) kinnistu asukohaga XXX III krunt nr 1, XXXväikekoht 1, XXX, ostmiseks. 03.07.2009 sõlmisid pooled laenulepingule muudatusse nr 1, mille alusel lühendati laenulepingu 1 põhisumma tagasimakseperioodi.
3.Laenulepingu punkti 6 ja notariaalselt sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu (edaspidi pandileping) alusel seati 02.01.2007 hageja kasuks, laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks ja samuti kõikidest teistest kostjaga sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevate nõuete tagamiseks, hüpoteek summas 1 485 000 krooni (94 908,80 eurot) kostja poolt ostetud kinnistule.
4.Laenulepingu punkti 6 ning SA KredEx, hageja ja kostja vahel 28.12.2006 sõlmitud käenduslepingu alusel pidi SA KredEx käendama 15% tagatisvara väärtusest ehk käenduslepingu sõlmimise hetkel 156 000 krooni (9970,22 eurot). 03.07.2009 sõlmitud lisaga nr 1 muudeti muuhulgas muudeti SA KredEx maksimaalset vastutust 15%-lt 10,90%-le tagatisvara väärtuses ehk lisa sõlmimise hetkel oli SA KredEx maksimaalne käendussumma 113 389 krooni (7246,88 eurot). SA KredEx 10.01.2008 auditi kokkuvõttest tulenevalt, et kui kostja ei saa kinnistu kaasomanikuks hiljemalt 15.02.2008, siis loetakse käendus kehtetuks alates 16.02.2008.
5.Hageja ja kostja sõlmisid 23.11.2005 arvelduslaenu lepingu nr XXX, mille alusel võimaldas hageja kostjal kasutada arvelduslaenu limiiti summas 20 000 krooni (1278,23 eurot). Pandileping tagas ka arvelduslaenu lepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu.
6.Kostja kohustus laenulepingu alusel maksma laenu põhisumma hagejale tagasi järjestikuste osamaksetena iga kuu 02. kuupäeval graafiku alusel. Kostja pidi tagama summade olemasolu enda laenulepingus toodud kontol, et hagejal oleks võimalus debiteerida tasumisele kuuluv summa. Arvelduslaenu lepingu kohaselt kohustus kostja krediteerima oma arveldusarvet selliselt, et hagejal oleks võimalus debiteerida kostja kontolt intresse, limiiditasu ning muid lepingu alusel pangale tasumisele kuuluvaid makseid. Kostja teenindas laenulepingut korrektselt kuni 02.11.2011, pärast mida ei võimaldanud kostja hagejal debiteerida laenusummade tagasimakseid, kuna ei krediteerinud kontot piisavate vahenditega. Kostja viimane tasumine laenulepingu alusel toimus 06.12.2012, kuid summa ei olnud piisav ja läks 02.12.2011 tasumisele kuuluva osamakse katteks. Kostja viivitas oma võlgnetava maksekohustuse täitmisega rohkem kui kolm kuud ehk kostja rikkus laenulepingut, mistõttu oli hageja õigustatud ülesütlemisavaldusega üles ütlema nii laenulepingu kui arvelduslaenu lepingu. Hageja ütles 01.12.2012 laenulepingu ja arvelduslaenu lepingu ennetähtaegselt üles. Kostjale ning kinnistu omanikule XXX saadeti 16.11.2012 teade lepingute erakorralise ülesütlemise kohta tähitult ja lihtkirjana, kus hageja andis kostjale aega võlgnevuse tasumiseks kaks nädalat hiljemalt 30.11.2012 ning märkis, et kui kostja ei tasu võlgnevust nimetatud kuupäevaks, siis ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles 01.12.2012 ja on sunnitud alustama võlgnevuse sissenõudemenetlust, sealhulgas nõudma tagatuse sundmüüki.
7.Kuna kinnistu asukohaga XXX III krunt nr 1, XXX väikekoht 1, XXX omanikuks sai XXX, siis rikuti SA KredEx käenduse tingimusi ning hagejal ei olnud seetõttu võimalik käendust realiseerida.
8.Kuna kostja lepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud ka peale lepingute ülesütlemist siis esitas hageja täitmisavalduse kohtutäiturile lepingute tagatiseks oleva hüpoteegi realiseerimiseks. Kinnistu, asukohaga XXX III krunt nr 1, XXX väikekoht 1, XXX, võõrandati 22.04.2013 toimunud kordusenampakkumisel hinnaga 20 000 eurot, millest laekus hageja kontole kohtutäituri poolt 18 143,01 eurot, millisest summast vähendas hageja laenulepingu põhiosa võlgnevust kokku summas 18 125,66 eurot ning tasuti pandilepingu ärakirja kulu summas 17,35 eurot. Hageja küsis enne tagatisvara müüki 05.12.2012 hinnaarvamused XXXAS-ilt, kes hindas
vara väärtuseks 12 000 – 15 000 eurot ja AS-ilt XXX, kes hindas vara väärtuseks 10 000 – 15 000 eurot. Vara realiseeriti turuhinnaga.
9.Vara võõrandamisest laekunud summa ei olnud piisav, et katta kostja võlgnevust hageja ees. Kostjal on hageja ees laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 33 325,71 eurot, intressivõlgnevus 1421,60 eurot ja viivisevõlgnevus 4061,38 eurot ning arvelduslaenu lepingust tulenev võlgnevus 1278,23 eurot, intressivõlgnevus 33,68 eurot ja viivisevõlgnevus 130,24 eurot. Lisaks võlgnevus summas 1200 eurot, mis tuleneb asjaolust, et hageja tasus kostja eest kostja tagatuse realiseerimiseks 1partner XXXOÜ-le vahendusteenuse lepingu arve nr 130566. Kostja seisukohad
10.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja leiab, et hagi on tõendamata ja põhjendamata. Kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.
11.Hageja ei ole tõendanud, et hageja on kostjale andnud kahe nädalase täiendava tähtaja oma kohustuste täitmiseks ning hoiatanud kostjat asjaolust, et hageja võib lepingu üles öelda. Hageja on edastanud kostjale 16.11.2012 teate lepingute erakorralise ülesütlemise kohta tähitult kuid ei ole andnud kostjale täiendavalt aega lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks. Sellest ei olnud lepingute ülesütlemine õiguslikult ja sisuliselt põhjendatud.
12.Hageja andis kostjale laenu kinnistu asukohaga XXX III krunt nr 1, XXX väikekoht 1, XXX, ostmiseks. Kinnistule seati hageja kasuks hüpoteek. On ilmne, et hageja andis laenu ainult põhjendusel, et hageja poolt aktsepteeritud kinnisvarahindaja andis vastava hinnangu kinnistu turuväärtusele. Kostja leiab, et antud juhul on kinnisvarahindaja ilmselt hinnanud kinnistu turuväärtuse märkimisväärselt valesti, sest hageja on juba realiseerinud hüpoteegi ning saanud sealt tagasi rahalised vahendid. Samas on hagis esitatud nõudesumma märkimisväärselt suur, mis näitab, et hüpoteek kattis vaid väikse osa nõudest. Kostja leiab, et kostja ei tohiks olla ainus, kes kannab riski olukorras, kus kinnisvarahindaja on hinnanud tagatisvara väärtus valesti. Kindlasti vähenes kinnisvara hind ka turusituatsioonist tulenevalt, kuid antud asjas omab kostja hinnangul tähtsust kinnisvara vääralt hindamine enne hüpoteegi seadmist ja laenu väljastamist. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas müüs kohtutäitur kinnistu 20 000 euro eest. Kostja leiab, et nimetatud kinnistu müüdi alla oma turuväärtuse ning selle tulemusel tekitati kostjale märkimisväärne kahju. Kuivõrd kostjal puudus igasugune võimalus suunata nimetatud kinnistu müüki, siis ei saa ka kostja kuidagi vastutada olukorra eest, kus kinnistu müüdi kolm korda väiksema turuväärtusega. Hageja ei ole tõendanud, et hageja püüdis kinnistut müüa turuväärtusega.
13.Paljasõnaline ja tõendamata on hageja väide, et kostja rikkus SA-ga KredEx sõlmitud käenduslepingu tingimusi. Tõendatud ei ole, et SA KredEx keeldus käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmisest põhjusel, et kostja oma käenduslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Kostja leiab, et hageja on põhjendamatult jätnud nõude esitamisel arvestamata, et SA KredEx on pangalaenu käendanud 10,90% ulatuses tagatisvara väärtusest, s.o. 7246, 88 eurot. Kostja leiab, et SA KredEx kohustus nimetatud summa ulatuses on kehtiv ja sissenõutav.
14.Hageja ei ole välja toonud summasid palju on kostja hagejale lepingute alusel tasunud. Nimetatu on oluline välja selgitamaks, kui suure osa põhisummast on kostja hagejale tasunud ning kas hageja poolt esitatud viivise ja intressiarvestus on koostatud õigetest andmetest lähtuvalt.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
17.Puudub vaidlus ning on tõendatud, et: 1) Hageja ja kostja sõlmisid 28.12.2006 laenulepingu nr XXX (tl 10-13), mille alusel maksis hageja kostjale 04.01.2007 välja eluasemelaenu summas 936 000 krooni (59 821,30 eurot) (tl 14) kinnistu asukohaga XXX III krunt nr 1, XXX väikekoht 1, XXX, ostmiseks. Kinnistu omanikuks sai XXX (tl 45); 3) Hageja ja kostja sõlmisid 03.07.2009 laenulepingule muudatuse nr 1 (tl 15-17); 3) Hageja ja kostja sõlmisid 23.11.2005 arvelduslaenu lepingu nr XXX, mille alusel võimaldas hageja kostjal kasutada arvelduslaenu limiiti summas 20 000 krooni (1278,23 eurot) (tl 18-22); 4) 02.01.2007 seati, kinnistu müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu (tl 23-32), alusel hageja kasuks laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks ja samuti kõikidest teistest kostjaga sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevate nõuete tagamiseks hüpoteek kinnistule aadressil XXX III krunt nr 1, XXX väikekoht 1, XXX. 5) Hageja, kostja ja SA KredEx sõlmisid 28.12.2006 käenduslepingu (KredExi käendusleping), mille alusel käendas SA KredEx laenulepingut 15% tagatisvara väärtusest ehk käenduslepingu sõlmimise hetkel 156 000 krooni (9970,22 eurot) (tl 33-37); 6) 03.07.2009 sõlmiti KredExi käenduslepingule lisa nr 1, millega muudeti muuhulgas SA KredEx maksimaalset vastutust 15%-lt 10,90%-le tagatisvara väärtusest ehk lisa sõlmimise hetkel oli SA KredEx maksimaalne käendussumma 113 389 krooni (7246,88 eurot) (tl 38-39); 7) hageja ütles lepingud kostjaga üles 01.12.2012 vastavalt 16.11.2012 edastatud lepingu erakorralise ülesütlemise teatega (tl 40-41); 8) 22.04.2013 kordusenampakkumisel võõrandati laenulepingut taganud tagatis asukohaga XXX III krunt nr 1, XXX väikekoht 1, XXX hinnaga 20 000 eurot (tl 42-48); 9) Kohtutäitur kandis hagejale tagatise aadressil müügist kokku 18 143,01 eurot (tl 49); 10) Hageja tasus kostja eest ärakirja arve nr 9812 (02.01.2007 kinnistu müügileping, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud) ja 1Partner XXXOÜ vahendusteenuse lepingu arve nr 130566 (tl 50-53).
18.Pooled vaidlevad võlgnevuse suuruse üle. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingutest tuleneva võlgnevuse summas 41 450,84 eurot (sh põhivõlgnevus 35 803,94 eurot, intress 1455,28 eurot ja viivis 4191,62 eurot). Kostja leiab, et hageja ei ole nõude tõendamiseks esitanud piisavalt tõendeid. Tõendamata on, et hageja on andud kostjale kahe nädalase täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks enne lepingute ennetähtaegselt ülesütlemist, tõendamata on, et hageja ei saanud realiseerida SA KredEx käendust ning tõendamata on palju on kostja tasunud hagejale lepingutest tulenevate kohustuste katteks, mistõttu ei ole teada, kas esitatud intressid ja viivised vastavad nõudele. Kostja on ka seisukohal, et tagatiseks olnud kinnistu on müüdud alla turuhinna, millega on tekitatud kostjale kahju ja, mille eest ei saa kostja üksi vastutada.
19.VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt laenulepingu punktidele 4.1 ja 4.2 tuli laenu põhisumma pangale tagasi maksta järjestikuste osamaksetena iga kuu 02. kuupäeval vastavalt graafikule ning laenulepingu punkti
5 järgi tuli tasuda igakuiselt intressi (tl 10-11). Laenulepingu muudatuse nr 1 punkti 4.1 ja 4.2 alusel tuli alates 02.08.2009 laenu põhisumma pangale tagasi maksta 180 järjestikuse osamaksega iga kuu 02. kuupäeval vastavalt graafikule ning punkti 4.3 alusel tuli tasuda intressi (tl 15). Arvelduslaenu lepingu punkti 2.1 ja 2.2 alusel oli laenusaajal õigus kasutada arvelduslaenu limiidi summas 20 000 krooni ulatuses. Punkti 6.1 järgi debiteeris pank lepingutasu, arvestatud intressi, limiiditasu ning muud lepingu alusel pangale tasumisele kuuluvad maksed laenusaaja täiendava korralduseta laenusaaja arvelduskontolt, kes pidi tagama maksete debiteerimiseks piisava rahasumma või kasutamata limiidi olemasolu oma arvelduskontol ning tegema vajaduse korral kontole ülekande või sularaha sissemakse, võimaldamaks pangale tasumiseke kuuluva summa ilma limiiti ületamata debiteerida. Punkti 3 alusel tuli tasuda intressi (tl 18-19).
20.VÕS § 399 lg 1 p 1-3 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. Laenulepingu üldtingimuste (tl 54-57) § 11 lg 1 alusel on hagejal õigus kostja makseviivituse tõttu laenuleping üles öelda ja nõuda laenu ennetähtaegset tagastamist, kui kostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolmel viimasel tagasimakse tähtpäeval tasumisele kuulunud summa tasumisega. Arvelduslaenu lepingu punkti 8.2. (tl 19) kohaselt on hagejal õigus leping etteteatamiseta üles öelda ja nõuda arvelduslaenu ning muude lepingu alusel kostja poolt hagejale võlgnetavate summade kohest tasumist, kui arvelduslaenu limiit on ületatud rohkem kui 14 järjestikuse päeva jooksul või kui kostja on viivitanud pangale mistahes muul alusel võlgnetava maksekohustuse täitmisega rohkem kui 14 päeva. VÕS § 196 lg 2 esimese lause järgi kui mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist.
21.Vaidlus puudub, et kostja ei täitnud kohaselt lepingutest tulenevaid kohustusi, milline asjaolu on tõendatud laenulepingu tagasimakse ajalooga (tl 63-64). Sellega seoses edastas hageja kostjale ning kostja poolt ostetud kinnistu omanikule XXX 16.11.2012 lepingu erakorralise ülesütlemise teate (tl 40-41), kus andis kostjale täiendava tähtaja oma lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks hiljemalt 30.11.2012 ja teavitas, et kui kostja oma kohustust ei täida ütleb hageja lepingu erakorralisel üles 01.12.2012 ja nõuab kogu laenu ennetähtaegset tagastamist ning muid lepingust ja/või hinnakirjast tulenevaid makseid sealhulgas võlgnevuse sissenõudmise ulusid. Samuti teavitas hageja kostjat, et võlgnevuse tasumata jätmisel on hageja sunnitud alustama võlgnevuse sissenõudemenetlust, sealhulgas nõudma tagatise sundmüüki. Kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks võlgnevuse hagejale tasunud, mistõttu oli hageja õigustatud lepingud kostjaga ennetähtaegselt lõpetama. Paljasõnalised on kostja väited, et hageja ei ole andnud kostjale enne lepingute erakorralist ülesütlemist täiendavat kahe nädalast tähtaega oma kohustuste täitmiseks. 16.11.2012 lepingu erakorralise ülesütlemise teatisega on tõendatud, et kostjale on vastav tähtaeg antud.
22.VÕS § 399 lg 1 kohaselt võib laenuandja pärast laenulepingu erakorralist ülesütlemist nõuda laenu kohest tagastamist. Samuti näeb eraisiku laenulepingu üldtingimuste § 11 punkt 1 (tl 56) ette, et lepingu ülesütlemisel kuuluvad kõik lepingu järgi maksmisele kuuluvad summad kohesele tasumisele. Seega muutus kohtu hinnangul kogu tasumata laenusumma sissenõutavaks laenulepingu ülesütlemisega 01.12.2012.
23.Tulenevalt laenulepingu punktist 6 (tl 11) tagas laenulepingut hüpoteek kinnistule aadressil XXX III krunt 1, XXX ning laenusaaja, panga ning krediidi ja XXX SA KredEx vahel sõlmitava käenduslepinguga antav KredEx käendus summas 156 000 krooni. Puudub vaidlus, et 02.01.2007 seati, kinnistu müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu (tl 23-32), alusel hageja kasuks laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks ja samuti kõikidest teistest kostjaga sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevate nõuete tagamiseks
hüpoteek kinnistule aadressil XXX III krunt nr 1, XXX väikekoht 1, XXX. Seega tagas hüpoteek ka kostja arvelduslaenu lepingust tulenevaid kohustusi. Samuti puudub vaidlus, et hageja, kostja ja SA KredEx sõlmisid 28.12.2006 käenduslepingu (tl 33-37), mille alusel käendas SA KredEx laenulepingut 15% tagatisvara väärtusest ehk käenduslepingu sõlmimise hetkel 156 000 krooni (9970,22 eurot), mida muudeti 03.07.2009 sõlmitud KredExi käenduslepingu lisaga nr 1 (tl 3839) ning määrati SA KredEx maksimaalseks vastutuseks 10,90% tagatisvara väärtusest ehk lisa sõlmimise hetkel oli SA KredEx maksimaalne käendussumma 113 389 krooni (7246,88 eurot).
21.10.01.2008 SA KredEx kirjaga (tl 113) on tõendatud, et hagejal ei olnud võimalus realiseerida SA KredEx käendust, kuna kostja poolt ostetud kinnistu omanikuks sai XXX (tl 45), seega muutus käendus kehtetuks alates 16.02.2008. Seega on asjakohatud ja paljasõnalised kostja väited, et KredEx käendus on kehtiv ja sissenõutav. Lisaks märgib kohus, et isegi kui käendus oleks kehtiv ja sissenõutav, siis KredEx poolt käenduse tasumisel pangale, oleks SA-l KredEx tagasinõudeõigus kostja vastu, kuna kostja on rikkunud laenulepingust tulenevat kohustust, mistõttu tuleks kostjal võlgnevus tasuda.
22.Kuna kostja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi oli hagejal õigus esitada täitmisavaldus kohtutäiturile lepingute tagatiseks oleva tagatise realiseerimiseks. Kordusenampakkumise aktiga (tl 42-44) on tõendatud, et kinnistu asukohaga XXX III krunt nr 1, XXX väikekoht 1, XXX, registriosa nr. 2119202, võõrandati 22.04.2013 toimunud kordusenampakkumisel hinnaga 20 000 eurot, millest kohtutäitur kandis hagejale kokku 18 143,01 eurot (tl 49). Saadud summast vähendati laenulepingu põhiosa võlgnevust kokku summas 18 125,66 eurot ning tasuti pandilepingu ärakirja kulu summas 17,35 eurot. Tõendamata on kostja väited, et hageja müüs kinnistu alla turuhinna. Hageja on esitanud kohtule tõendid, mille kohaselt on hageja küsinud enne vara võõrandamist hinnaarvamused XXXAS-lt ja AS-ilt XXX. AS XXX büroo hinnangul oli 05.12.2012 tagatise turuväärtus 12 000-15 000 eurot (tl 115) ning AS XXX büroo hinnangul 10 000-15 000 eurot (tl 116). Kuna vara võõrandati hinnaga 20 000 eurot, siis on vara müüdud turuhinnaga. Kostja ei ole vastupidiseid tõendeid kohtule esitanud. Tõendamata on kostja väited, et kostjal oli olemas varale ostja suurema hinnaga ning, et kostjal ei olnud võimalust sekkuda vara müüki. Kostja oli teadlik lepingute ülesütlemisest ja täitemenetlusest, mistõttu oli kostjal võimalus leida varale ostja.
23.Nähtuvalt laenulepingu tagasimakse ajaloo väljavõttest (tl 63-64) on kostjal tagastamata 33 325,71 eurot laenulepingu alusel saadud laenu kogusummast ning tasumata intress 1421,60 eurot. Arvelduslaenu lepingu alusel on kostjal tagastamata arvelduslaenu limiit 1278,23 eurot ja intress 33,68 eurot (tl 65). samuti on kostjal tasumata kostja tagatise vahendustasuteenuse lepingu arve 130566 summas 1200 eurot, millise hageja tasus kostja eest. Kostja ei ole esile toonud, et nõudearvestus ei vastaks tegelikkusele. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt tagastamata põhivõlgnevuse 35 803,94 euro ja tasumata intressi 1455,28 euro tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 397 lg 1, § 399 lg 1 alusel.
24.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu üldtingimuste § 3 lõike 6 ning arvelduslaenu lepingu punkti 5 alusel laenu tagasimaksega viivitamisel maksab kostja hagejale viivist, mida arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksega viivitatud päeva eest vastavalt eraisikute hinnakirjas toodud määrale. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised laenulepingu alusel kuni hagiavalduse esitamiseni (26.02.2014) summas 4061,38 eurot (tl 64) ning arvelduslaenu lepingu alusel kuni hagiavalduse esitamiseni (26.02.2014) summas 130,24 eurot VÕS §-s 94 lg 1 toodud määras (tl 65). Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja arvestuse alusel lähtudes tasumata põhinõude summast.
25.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada ning mõista kostjalt välja põhinõue 35 803,94 eurot, intress 1455,28 eurot ja viivis 4191,62 eurot. Menetluskulude jaotus
26.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.