NS avaldus DY vastu alaealiste laste EY, KY ja IMY suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja laste isikuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale Harju Maakohtu 25.11.2016 määrus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik NS määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: NS (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I: DY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Krista Paal Puudutatud isik II: EY (isikukood XXXXXXXXXXX) riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Puudutatud isik III: KY (isikukood XXXXXXXXXXX) riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Puudutatud isik IV: IMY (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Eestkosteasutused: Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu ja Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 25.11.2016 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata NS taotlus tutvuda tema käsutuses olevate videofailidega.
Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta NS kanda, välja arvatud EY, KY ja IMY riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
5.Välja mõista NS-lt DY kasuks ringkonnakohtu menetluskulu summas 108 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. EY võib määruskaebuse esitada oma seadusliku esindaja kaasabita. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.NS (avaldaja) esitas 03.10.2016 Harju Maakohtule avalduse DY (puudutatud isik I) vastu alaealiste laste EY (puudutatud isik II), KY (puudutatud isik III) ja IMY (puudutatud isik IV) suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja laste isikuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale. Koos avaldusega esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles määrata asja sisulise lahendamiseni alaealiste laste elukohaks avaldaja praegune elukoht aadressil XXX. Harju Maakohus jättis 13.10.2016 kohtumäärusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 21.11.2016 täpsustas avaldaja oma nõuet ja palus anda avaldajale õiguse määratleda laste elukoht Eesti territooriumil.
2.Avalduse kohaselt on puudutatud isik II (sündinud XX.XX.XXXX), puudutatud isik III (sündinud XX.XX.XXXX) ja puudutatud isik IV (sündinud XX.XX.XXXX) avaldaja ja puudutatud isiku I ühised lapsed ning vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus. Avaldaja arvates tarvitab puudutatud isik I vanemate laste suhtes psüühilist ja füüsilist vägivalda. Lisaks näeb avaldaja puudutatud isiku I käitumises puudutatud isikuga II seksuaalset alatooni. Puudutatud isik I sunnib tütart tegema harjutusi, millede tegemisel seisab tütre intiimpiirkondadele lubamatult lähedal. Avaldaja on lindistanud puudutatud isiku I tegevuse videole. Avaldaja on alati rääkinud puudutatud isikule I oma pretensioonidest seoses tütrega käitumisega. Puudutatud isik I ei olnud avaldajaga nõus ja vestlused muutusid riidudeks ning mitmel korral puudutatud isik I peksis avaldajat. Peale peksmist pöördus avaldaja politseisse ja nende avalduste alusel on algatatud puudutatud isiku I suhtes kaks kriminaalasja. Üks kriminaalasi lõppes kokkuleppe menetlusega, mille raames määrati puudutatud isikule I üldkasulike tööde tegemine, teine lõpetati seoses sellega, et avaldaja võttis avalduse tagasi. Alates 22.09.2016 elab avaldaja koos noorema pojaga üürikorteris aadressil XXX, kuid avaldaja ei luba tütrel ja keskmisel pojal avaldaja
juurde elama asuda. Avaldaja arvates on puudutatud isikud II ja III ohus ja avaldaja on kohustatud otsima neile kaitset.
3.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Avaldaja ja puudutatud isiku I abielu sõlmiti 07.09.2002 ning lahutati poolte kokkuleppel 13.09.2016. Avaldaja ja puudutatud isiku I abielu oli väga pingeline, tülide ja ebakõlade rohke. Faktiline abielu lõppes 4. või 5. septembril 2016, kui avaldaja puudutatud isikule I teatas, et ta on endale eraldi korteri üürinud ja ta kolib koos väiksemate lastega sinna. Puudutatud isikul I ei olnud teada, et avaldaja suhtleb ja on suhtes teise mehega ning kolis hoopis teise mehe juurde elama. Avaldaja ei teatanud puudutatud isikule I, kus ta elab ja kuhu ta lapsed elama viib. Peale avaldaja lahkumist nende ühisest kodust sõlmisid abikaasad suulise kokkuleppe, et avaldaja juurde jääb elama pere väikseim laps ja puudutatud isiku I juurde kaks vanemat last. See on ka tänaseni toiminud. Avaldaja elab XXX 3-toalises üürikorteris koos oma uue elukaaslasega. Puudutatud isikul I puudub kindlus avaldaja võimes lapsi ülal pidada ja neid vajalikul määral toetada. Avaldaja ei oma alalist elamisluba Eesti Vabariigis ja ta pole ka kunagi töötanud ega oma siin töökohta. Avaldaja soovib lahkuda Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni, Krimmi, kuhu ta on umbes kolm aastat tagasi soetanud kinnisvara ja kuhu ta koos oma õega ehitab maja (maja ehitus lõpusirgel). Puudutatud isik I töötab M AS-is XXX keskmise kuupalgaga 900 eurot kuus. Puudutatud isik I on saavutanud tööandjaga kokkuleppe tööajagraafiku paindlikkuse osas ja talle on võimaldatud hommikune töövahetus kell 7.00-16.00. Kuna puudutatud isiku I tööpäev algab vara hommikul, siis puudutatud isik II aitab venda lasteaeda minekul. Puudutatud isik I toob lapse lasteaiast ise ja veedab õhtud koos lastega, et tagada neil õpitööde tegemine ja vaba aja veetmine. Puudutatud isik I toob ja viib lapsed treeningutesse. Puudutatud isiku I vanemad elavad Tallinnas ja vajadusel ning võimalusel aitavad vanavanemad lapsi hoida, tagada nende järelevalve, aidata kaasa õppetööde ja kodutööde tegemisel. Nad omavad suvekodu Muugal, kus saavad lapsed igal koolivaheajal ja suvel oma puhkust veeta. Avaldaja süüdistused selle kohta, nagu puudutatud isik I oleks seksuaalselt ohtlik puudutatud isikule II, on täiesti alusetud ega põhine tegelikkusele. Avaldaja on oma iseloomult raskemeelne ja puudutatud isik I on kiiresti ärrituv ning emotsionaalne. Puudutatud isik I on nõus, et peab oma emotsioone taltsutama ja mõistvamalt pereliikmetega käituma.
4.Lastele määratud esindaja leidis, et ei ole põhjendatud jätta isikuhooldusõigus laste emale. Vanematel ei ole sisulist vaidlust lastesse puutuvates küsimustes nagu haridus või tervis. Vanematel on vaidlus selle üle, kelle juures lapsed elavad. Puudutatud isik II avaldas esindajale soovi elada isa juures. Ta ei soovi elada emaga, soovib emaga ainult kohtuda. Puudutatud isikul II on laste isa elukoha lähedal kõik vajalik olemas. Isa elab 3-toalises korteris. Puudutatud isikul II ja III on olemas oma tuba. Esindaja hinnangul võiks säilida praegune olukord, et puudutatud isik II ja III elavad isaga ning puudutatud isik IV elab emaga. Tuleb arvestada sellega, et puudutatud isik II ja III peavad oma koduks laste isa elukohta. Puudutatud isik II on 13-aastane ja ta ei soovi elada ema juures. Järgmisel aastal saab ta saab 14-aastaseks ja tal on õigus vaidlustada kohtulahendit, millega ta nõus ei ole.
5.Kohus kuulas 09.11.2016 toimunud ärakuulamisel ära puudutatud isiku II. Lapse sõnade kohaselt on tema suhtlemine isaga hea. Samuti armastab tema vend isa väga. Laps teatas, et nad elavad kõik eraldi tubades ja tal on oma tuba. Kodu on puhas ja korras. Laps rääkis ärakuulamisel, et ta tahab ka edaspidi elada koos isaga ning vennaga.
6.Eestkosteasutuse Tallinna linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) arvamuse kohaselt selgitas avaldaja vestluses eestkosteasutusega, et tema abielu laste isaga on kestnud 14
aastat ja viimastel aastatel on nad sageli tülitsenud ning seda on juhtunud ka laste juuresolekul. Laste emal tekkisid umbes 5-6 aastat tagasi kahtlused, et laste isa mängib tütrega seksuaalse alatooniga mänge, on sundinud tütart tegema kodus raskeid iluvõimlemise harjutusi, hoides teda füüsilist jõudu kasutades kinni, kuigi see tütrele ei meeldi. Avaldaja lahkus koos poegadega kodust elama oma uue elukaaslase juurde, kellega ta on koos olnud umbes kolm kuud ja viimane on nõus, et nende juurde tulevad elama ka avaldaja kolm last. Kodukülastusel isa aadressil YYY selgus, et pere elab väikses kolme taolises mugavustega korteris, mis oli puhas ja korras. Puudutatud isikul II on omaette tuba ning puudutatud isik III magab isaga ühes voodis magamistoas ja tal on elutoas mängunurk. Puudutatud isik II rääkis, et ta viib hommikuti venda lasteaeda, kuna isa läheb varem tööle, vahel toob ta venda ka lasteaiast koju. Puudutatud isik I ütles kodukülastusel, et lahku minnes leppisid nad avaldajaga kokku, et vanemad lapsed jäävad elama isa juurde. Ta armastab oma lapsi ja soovib neid kasvatada. Kodukülastuse ajal ütles tütar, et soovib elada isa juures ja pärast emaga lahus elamist on kodus suhteliselt rahulik, kuid koos elades ema ja isa tülitsesid iga päev. Kodukülastuse ajal oli näha, et laste isa on emotsionaalne ja ärritub kergesti. 10.10.2016 XXX toimunud vestluses ütles puudutatud isik II, et ema kodust ära kolimine tuli talle ootamatult ja ta oli ema peale solvunud. Ta on isa juures elamisega rahul, kuigi isa tema peale sageli karjub. Ta kinnitas, et viimased paar aastat ei ole isa teda enam kodus treeninud ega füüsiliselt kuidagi puudutanud. Puudutatud isik II ütles, et armastab mõlemaid vanemaid ning võiks tulevikus elada ka ema juures. Eestkosteasutus Tallinn linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) toetas hooldusõiguse osalist üleandmist selliselt, et avaldajal on ainuõigus otsustada laste elukoha üle. Mõlemal vanemal on lastega emotsionaalne seotus ja soov lapsi kasvatada. Kogutud info põhjal võib järeldada, et ema on senini rohkem tegelenud laste igapäevaelu puudutavaga, sh suhelnud kooli ja lasteaiaga. Hetkel elavad puudutatud isik II ja puudutatud isik III isaga koos pere endises ühises kodus, puudutatud isiku I emale kuuluvas korteris, aadressil YYY. Alates juunist 2016 töötab puudutatud isik I OÜ-s M. Oma töögraafiku tõttu ei suuda ta tagada lastele vajalikku hoolitsust ja järelevalvet ning regulaarset päevakava. Senise info põhjal on alust eeldada, et laste isa ei suuda tagada vägivallavaba ja vastutustundlikku kasvatust ning arvestada laste arengutasemest tulenevate vajadustega. Kuna vanemad ei ole jõudnud kokkuleppele, kumma vanema juures lapsed elavad, ning jätkuv konfliktsituatsioon põhjustab kahju laste vaimsele tervisele ja arengule, on laste huvides vaidluse lõpetamine ja otsuse tegemine nende elukoha määramiseks. Eestkosteasutus oli arvamusel, et lastele sobivaim kasvukeskkond ja arenguvõimalused on tagatud koos emaga elades.
7.Eestkosteastutus Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) toetas avaldust osaliselt ja tegi ettepaneku määrata isikuhooldusõigus laste elukoha üle otsustamiseks avaldajale. Seoses väitega, et puudutatud isik I tarvitab laste suhtes vägivalda, teavitas eestkosteasutus politseid. Kogutud materjalide alusel jäeti kriminaalmenetlus algatamata. Eestkosteasutus teostas 05.10.2016 kodukülastuse avaldaja elukohta 3-toalises üürikorteris XXX. Korteris on puudutatud isiku II jaoks omaette tuba, kus on olemas tingimused magamiseks ja õppimiseks. Puudutatud isiku III jaoks on mõeldud suur tuba, kus on lapsele magamiskoht ja puudutatud isiku IV voodi on avaldaja magamistoas. Vestlusest avaldajaga selgus, et tema ja laste isa vaheliste abieluliste suhete lõpetamise põhjuseks olid vanemate vahelised erimeelsused laste kasvatusküsimustes, isa agressiivne käitumine ema suhtes ning isa majanduslikud probleemid. Seoses isa agressiivse käitumisega on ema pöördunud abi saamiseks ka politsei poole. Kodukülastuse käigus toimunud vestlusest avaldajaga selgus, et puudutatud isikul II on olnud probleeme koolikohustuse täitmisega, sest ta on koos isaga hilisel õhtul veetnud aega erinevate tegevustega - mängisid mänge või vaatasid filme. XXX
iseloomustusest selgub, et eelmisel õppeaastal olid puudutatud isikul II probleemid koolist puudumistega, sellel õppeaastal käib laps koolis korrapäraselt. 10.10.2016 toimunud vestluses ütles puudutatud isik II, et eelistaks pigem emaga elamist, sest see tundub talle loogiline ja talle ei meeldi, et isa riidleb temaga ning ei ole temaga rahul. Puudutatud isiku II sõnul oli ta seoses ema uuele aadressile kolimisega ema peale solvunud, aga enam ei ole. Laps teatas, et armastab mõlemaid vanemaid ning ei taha ühele välja öelda, et ta soovib teise vanemaga elada. Lähtudes eeltoodust oli eestkosteasutus seisukohal, et lastele rahuliku elukeskkonna, stabiilsete elu- ja kasvamistingimuste tagamiseks, on laste paremates huvides püsiv elamine koos emaga. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 25.11.2016 määrusega avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ja lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
9.Avaldaja ja puudutatud isiku I kooselust on sündinud puudutatud isikud II-IV. Avaldaja ja puudatud isiku I kooselu lõppes septembris 2016 ning vanemad elavad lahus. Puudutatud isik II ja III jäid elama oma senisesse elukohta isa juures. Puudutatud isik IV elab ema juures. Vanematel pole vaidlust selles osas, et puudutatud isik IV elab ema juures. Avalduse kohaselt soovib avaldaja laste suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamist ja laste isikuhooldusõiguse üleandmist avaldajale. Avaldaja täpsustas oma nõuet ja palub avaldajale anda õigus määratleda laste elukoht koos temaga Eesti territooriumil. Käesolevas asjas puudub vanematel üksmeel ühise hooldusõiguse teostamises, erimeelsused on laste viibimiskoha, täpsemalt elukoha osas. Avaldaja leiab, et kõikide laste elukoht peaks olema avaldaja ehk lapse ema juures. Avaldaja palub vanemate ühine hooldusõigus lõpetada osaliselt.
10.Maakohus asus seisukohale, et ei ole põhjendatud jätta isikuhooldusõigus laste emale. Kohtumenetluse vältel ei ole avaldaja toonud välja ühtegi sisulist väidet, miks peaks temale kuuluma otsustusõigus lastesse puutuvates küsimustes nagu viibimiskoht, haridus või tervis. XXX iseloomustusest puudutatud isiku II kohta on kirjutatud, et laps tegeleb spordi ja iluvõimlemisega ning ta saab 7. klassi programmiga rahuldavalt hakkama. Sisuline vaidlus käib vanemate vahel selle üle, kelle juures peaksid lapsed elama. Nimetatud nõude põhjendustes on avaldaja toonud välja, et puudutatud isiku I mängud puudutatud isikuga II on tihti seksuaalse iseloomuga, ning et nii puudutatud isik II kui ka III on ohus. Argumente selle kohta, kuidas on puudutatud isik III ohus, pole avaldaja välja toonud. Avaldaja on vaid väitnud, et agressiivsete arvutimängude mängimine puudutatud isiku III poolt, ja selle heakskiit puudutatud isiku I poolt, kasvatavad lapses kurjust. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei ole tõendatud, et puudutatud isiku I mängud tütrega oleksid seksuaalse iseloomuga. Politsei- ja Piirivalveameti teatises kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta on leitud, et puudub kriminaalmenetluse alus. Avaldaja poolt esitatud videofailidest ei ole näha, et puudutatud isik I oleks katsunud lapse suguelundite piirkonda või laps oleks katsunud oma isa intiimseid piirkondi. Kohus leidis, et avaldaja väited laste viibimise kohta mitmeid tunde kaubanduskeskustes on paljasõnalised ja tõendamata. Mis puutub puudutatud isiku III lasteaeda viimisse, siis leidis kohus, et tegu ei ole puudutatud isiku II õlule mitteeakohase kohustuse panemisega. Puudutatud isik II läheb hommikuti ise samuti kooli ning venna lasteaeda viibimine ei sega tema koolikohustust. Kohtule esitatud iseloomustusest nähtuvalt käib puudutatud isik II sellel õppeaastal normaalselt koolis, puudus 6. oktoobril. Tema õppeedukus on rahuldav. Iseloomustusest nähtub, et eelmise
õppeaasta II poolaasta oli enam-vähem korras. Puudutatud isik II käis koolis, õppis ja täitis ülesandeid. Sellest järeldas maakohus, et puudutatud isiku II kooliskäimine pole vaid isaga elades halvemaks muutunud.
11.Kristiine Linnaosa Valitsus on leidnud, et laste isa ei suuda tagada lastele vägivallavaba kasvatust, kuid ei ole oma väidet millegagi tõendanud. Tõdetud on vaid, et isa on emotsionaalne ja ärritub kergesti. Kohtule esitatud Politsei- ja Piirivalveameti vastusest nähtuvalt ei ole puudutatud isikut I kriminaalmenetluse korras süüdi mõistetud. Puudutatud isikut I on neljal korral karistatud liiklusseaduse rikkumise eest. Käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud isa vägivaldset käitumist laste suhtes ning eestkosteasutuse väited puudutatud isiku I vägivaldsuse osas on paljasõnalised ja tõendamata. Kristiine Linnaosa Valitsus on heitnud puudutatud isikule I ette, et töögraafiku tõttu ei suuda ta tagada lastele vajalikku hoolitsust ja järelevalvet ning regulaarset päevakava. Puudutatud isikul II on lisaks koolile ja treeningutele kohustus igal hommikul enne kooliminekut viia vend lasteaeda. Kui isa on öösiti tööl, peab puudutatud isik II ka öösiti väikevenda valvama. Puudutatud isik I on ärakuulamisel kohtule teatanud, et ta töötab hommikuses vahetuses ja tööpäev algab kell 05.00 hommikul ja lõppeb kell 14.00. Puudutatud isik I on teatanud, et käib puudutatud isikul III ise lasteaias järgi ning õhtuti teeb lastele hommikuks hommikusöögid valmis. Puudutatud isik II käib trennis ja trennidesse viib ja toob lapse puudutatud isik I. Kohus ei leidnud, et puudutatud isik I ei suuda lastele tagada vajalikku hoolitsust ning regulaarset päevakava. Puudutatud isik I ei tööta öösiti, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et puudutatud isik II peab venda öösel valvama.
12.Eestkosteasutused ei ole välja toonud asjaolusid, millest lähtuvalt võiks kohus leida, et laste isa käitumine on tekitanud sellise olukorra, et lapsed peaksid minema elama avaldaja juurde. Kohus märkis, et peab oluliseks 06.10.2016 Politsei- ja Piirivalveameti teatist kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Teatise kohaselt esitas avaldaja 05.10.2016 uurijale 5 videofaili, milledel oli kujutatud puudutatud isik II ja puudutatud isik I. Uurija vaatas videofailid läbi ning leidis, et videofailidel ei ole näha, et puudutatud isik I oleks ebasündsalt käitunud tütre suhtes. Kohus leidis, et oluline on ka ärakuulamisealise puudutatud isiku II enda seisukoht nimetatud asjas. Puudutatud isik II on kohtule öelnud, et ta tahab ka edaspidi elada koos isa ja vennaga. Kohtule ei nähtunud, et puudutatud isiku II vastused kohtule oleksid kuidagi isa poolt mõjutatud. Kohus asus seisukohale, et puudutatud isik II on piisavalt vana, et otsustada, kellega ta koos elada tahab. Kohus ei näinud põhjust kahelda puudutatud isiku II sõnades ja arvata, et need oleksid kuidagi tema isa poolt mõjutatud. Puudutatud isik II on ka talle määratud esindajale öelnud, et ta soovib elada isaga ning emaga ainult kohtuda. Samuti on puudutatud isik II Kristiine Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötajatele öelnud, et soovib elada koos isaga. Ilmekalt näitab puudutatud isiku III soovi elada oma isaga fakt, et algselt lahkus puudutatud isik III koos emaga ema uude elukohta, kuid mõne aja pärast tuli isa juurde tagasi elama.
13.Kohus ei tuvastanud, et avaldajal või puudutatud isikul I puuduks vaimne ja/või majanduslik valmisolek oma lapsi kasvatada või puuduks hingeline seotus lastega. Kohus leidis, et avaldaja ei ole tõendanud, et tema juures oleksid lastel märgatavad paremad elutingimused ja et ta saaks pakkuda lastele stabiilsemat ja turvalisemat elukeskkonda kui seda teeb laste isa. Avaldaja ei ole välja toonud piisavalt põhjuseid, miks tuleks anda isikuhooldusõigus avaldajale. Ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetamine on äärmuslik meede, mida ei ole antud juhul põhjendatud kohaldada. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei ole leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks lõpetama puudutatud isiku I hooldusõiguse laste suhtes osaliselt. Kohus kaalus otsustusõiguse andmist laste emale,
kuid leidis siiski, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud, et laste elu oleks puudutatud isiku I juures ohus või ta ei suudaks lastele tagada stabiilset elukorraldust. Menetluses kogutud teabe põhjal on käesoleval ajal põhjendatud, et puudutatud isikud II ja III elavad ka edaspidi oma isa juures. Laste huvides on, et hooldusõigust teostatakse parimal võimalikul viisil, ja et senise elukorralduse muutus ei tooks kaasa lastele kahjulikke tagajärgi. Kohus leidis, et laste senise elukorralduse jätkamine koos isaga ei ole lapsi kahjustav, ning et ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ei ole põhjendatud. Määruskaebus
14.12.12.2016 esitas avaldaja Harju Maakohtu 25.11.2016 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega lõpetada avaldaja ja puudutatud isiku I ühine hooldusõigus puudutatud isikute II-IV suhtes ja anda avaldajale ainuõigus otsustada Eestis laste elukoha üle.
15.Määruskaebuse kohaselt ei menetlenud kohus asja lähtudes laste huvidest. Ebaõige on järeldus, et vanematel on vaidlus ainult laste elukoha valimise osas. Tegelikkuses oli laste elukoha määratlemise eesmärk perekondliku õhkkonna loomine, milles hakkaksid lapsed elama, kasvama ja arenema. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et enne peresuhete lõppu tegeles laste kasvatamise ja arendamisega enamasti avaldaja (puudutatud isik I ainult viis ja tõi lapsi treeningutelt). Avaldaja hoole all olid lapsed alati hooldatud, viisakad ja näitasid õpingutes häid tulemusi. Sotsiaaltöötajate arvamusest on näha, et sõltumata sellest, et avaldaja vahetas elukaaslast, on ta võimeline tagama laste arenguks vajaliku keskkonna. Avaldaja arvates on lubamatu jätta tähelepanuta Kristiina Linnaosa Valitsuse seisukohta, milles on kirjeldatud, et ema on senini rohkem tegelenud laste igapäevaelu puudutavaga, sh suhelnud kooli ja lasteaiaga, ning et isa juurde elama jäädes võib eeldada, et ta ei pöördu lastele vajaliku psühholoogilise abi saamiseks spetsialistide poole. Maakohus on jätnud tähelepanuta avaldaja teated puudutatud isiku I lubamatust käitumisest puudutatud isikute II ja III suhtes, mis on tõendatud avaldaja tunnistuste, videomaterjali ja puudutatud isiku II tunnistustega. Avaldaja ei ole nõus kohtu seisukohaga, et kui pärast videomaterjalide läbivaatamist ei algatatud kriminaalasja, siis süstemaatiliselt korduv puudutatud isiku I selline käitumine laste suhtes on normaalne. Kohus ei ole põhjendanud oma keeldumist tutvuda avaldaja kasutuses olevate videofailidega, et hinnata puudutatud isiku I kasvatusja mängumeetodeid. Avaldaja palus ringkonnakohtul tema käsutuses olevate videofailidega tutvuda.
16.Maakohus ei pööranud piisavalt tähelepanu sellele, et puudutatud isiku II seisukohad sõltuvad sellest, kas isa on lähedal. Puudutatud isik I sisendab pidevalt puudutatud isikule II süütunnet ja laps kardab teda. Seda kinnitab XXX lapse kohta antud iseloomustus, kus on märgitud, et laps kas kardab oma vanemaid, eriti oma isa, või on mingi probleem, millest ei taheta rääkida. 10.10.2016 vestlesid eestkosteasutuste esindajad puudutatud isikuga II XXX. Vestlusest lapsega selgus, et isa riidleb temaga tihti peale vanemate kooselu lõppu. Peale ema kolimist teisele aadressile magab puudutatud isik II koos vennaga, et teda rahustada kui isa läheb öösel tööle, vahel saadab ta venda lasteaeda. Avaldaja kinnitab, et õiged ja ausad on need puudutatud isiku II selgitused, kus ta oli kindel, et see informatsioon ei jõua isani. Sellepärast kohtule ja advokaat Ilja Zuevile antud tunnistused (kui isa viibis ukse taga) ei kajasta tegelikke sündmusi. Puudutatud isik II ei teadnud videomaterjali olemasolust ja sellepärast ei saanud ta teada millist materjali, kellele, mis eesmärgil näidati, kuid puudutatud isiku II vastused nendele küsimustele on ärakuulamise protokollis.
Nimetatud fakt tõendab, et puudutatud isik I valmistas lapse kohtule tunnistuste andmiseks ette, kuid kohus ei ole seda arvesse ei võtnud.
17.Maakohus on põhjendamatult lugenud tõendatuks puudutatud isiku I väited tema töötamisest XXX tööpäevadel 05.00 kuni 14.00, ega ole arvestanud avaldaja väitega, mille kohaselt töötab puudutatud isik I ka muul ajal, ning et isa töötamise ajal puhkepäevadel jäävad lapsed järelevalveta ja hulguvad pikki tunde kaubanduskeskustes. Ka Kristiine Linnaosa Valitsus on oma 25.10.2016 arvamuses kinnitanud, et isa ei suuda oma töögraafiku tõttu tagada lastele vajalikku hoolitsust ja järelevalvet ning regulaarset päevakava. Tegelikkuses peab puudutatud isik II lisaks oma kooli ja treeningule minekuks valmistumisele äratama puudutatud isiku III ning teda söötma ja lasteaeda viima. Lisaks nähtub Kristiine Linnaosa Valitsuse arvamusest, et puudutatud isik II on avaldanud, et võiks tulevikus elada ka ema juures. Vastused määruskaebusele
18.Puudutatud isik I palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Puudutatud isikud II ja III ei soovi koos avaldajaga elada ning lastele on oluline nende oma kodu, kool, lasteaed ja isa. Puudutatud isik I on taganud lastele elamiseks, õpinguteks, mängimiseks ja hobidega tegelemiseks vajaliku keskkonna. Mõlemal lapsel on oma tuba. Lapsed käivad kodu lähedal koolis ja lasteaias. Puudutatud isik II aitab oma venda hommikusöögi ja hügieeni protseduuride tegemisel ja aitab venda lasteaeda viia. See ei tekita lastes lisapingeid või koormust. Puudutatud isiku II õpitulemused on korras. Samuti tagab puudutatud isik I lastele huvihariduse korraldamise. Puudutatud isik I on kokkuleppel tööandjaga koostanud sellise töögraafiku, kus ta saab tagada lastele häireteta huvihariduse omandamise ja treeningutest tuleku ja mineku.
19.Lastele määratud esindaja oli seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isik II on selgitanud, et isa käitub korrektselt ning avaldaja poolt mainitud intsidendid olid paar aastat tagasi. Seega ei ole ohtu lapse heaolule. Teiste laste suhtes ei ole avaldaja ühtegi vastulauset esitanud. Laste isa elukoht on laste sünnikodu ning puudutatud isiku II ütlustest selgub, et ta soovib elada isaga. Isa elukoht on talle elamiseks sobilik ja tuttav, olemas on vajalik infrastruktuur ja huviringid asuvad kodu lähedal.
20.Eestkosteasutus Tallinna linn (Kristiina Linnaosa Valitsuse kaudu) nõustus laste esindaja seisukohaga ja oli arvamusel, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
21.Eestkosteasutus Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) leidis, et Eesti Vabariigi piires laste elukoha osas otsustusõiguse üle andmine avaldajale ei kahjusta laste huve. Lastekaitsetalituse spetsialist on vestelnud mõlema vanemaga. Vanemad kinnitasid, et hetkel on suhtluskord selline, et avaldaja võtab puudutatud isiku III enda hoolde reedest pühapäevani. Uusi asjaolusid, mis annaks alust varasemate seisukohtade muutmiseks, ei ole ilmnenud. Edasine menetluse käik
22.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning avaldaja määruskaebuse rahuldamata.
24.Asja materjalidest nähtuvalt elavad laste vanemad alates 2016.a septembrist lahus. Pere kaks vanemat last jäid vanemate lahkuminekul elama koos isaga nende senisesse elukohta aadressil YYY, Tallinn ning noorim laps elab koos avaldaja ja tema uue elukaaslasega üürikorteris aadressil XXX. Avaldaja soovib, et ka kaks vanemat last asuks elama tema juurde, kuid puudutatud isik I ei ole sellega nõus. Avaldaja on taotlenud laste elukoha määramise osas ühise hooldusõiguse lõpetamist ja on palunud selles osas ainuhooldusõiguse Eesti Vabariigi piires avaldajale üle anda.
25.PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt Riigikohtu 12.02.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-159-15, p 28). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus avalduse rahuldamata jätmisel ületanud diskretsiooni piire ega rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud ning lähtunud laste huvidest. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust avalduse rahuldamata jätmise osas tühistada. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
26.Avaldaja on määruskaebuses palunud kohtul tutvuda tema käsutuses olevate videofailidega, et hinnata puudutatud isiku I kasvatus- ja mängumeetodeid. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja taotlus tõendite kogumiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et Põhja prefektuuri kriminaalbüroo lastekaitseteenistuse uurija on vaadanud läbi avaldaja käsutuses olevad videofailid ning leidnud, et nendelt ei ole näha, et puudutatud isik I oleks tütre suhtes ebasündsalt käitunud ning tema suhtes ei algatatud kriminaalmenetlust (t lk 32-33). Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks avaldajalt tema filmitud videofaile välja nõuda. Maakohus on hinnanud avaldaja väiteid seoses laste suhtes võimaliku vägivalla kasutamisega ning leidnud, et need ei ole tõendatud. Samuti ei ole tõendatud, et isa käitumine puudutatud isiku II suhtes oleks seksuaalse alatooniga. Ka puudutatud isik II ise on kinnitanud, et isa ei ole teda füüsiliselt puudutanud ega viimased paar aastat enam kodus treeninud. Seega ei ole alust arvata, et laste isa võib olla lastele ohtlik. Tõdetud on vaid, et isa on emotsionaalne ja ärritub kergesti. Üksnes eeltoodu ei anna aga alust ühist hooldusõigust osaliselt lõpetada.
27.Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult võtnud arvesse puudutatud isiku II soovi elada edasi isa juures. Puudutatud isik II on avaldanud nii Kristiina Linnaosa Valitsuse lastekaitse töötajatele, Põhja prefektuuri kriminaalbüroo lastekaitseteenistuse uurijale,
temale määratud esindajale kui ka 09.11.2016 maakohtus toimunud ärakuulamisel, et ta on isa juures elamisega rahul ning et ta soovib ka edaspidi elada isa juures. Maakohus ei ole leidnud, et puudutatud isiku II vastused kohtule oleksid kuidagi tema isa poolt mõjutatud. Määruskaebuse väidete põhjal ei ole alust asuda selles maakohtust erinevale seisukohale. Puudutatud isik II on käesoleval hetkel 14-aastane. PKS § 137 lg 2 p 1 tulenevalt ei rahuldata avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu.
28.Asja materjalide alusel ei ole võimalik asuda seisukohale, et elutingimused laste isa elukohas ei vastaks laste huvidele või puuduks laste isal majanduslik võimekus või vaimne valmisolek lapsi kasvatada. Samuti on kolleegiumi hinnangul põhjendatud arvestada sellega, et lapsed peavad oma praegust elukohta koduks ning neil on isa juures elades olemas elukoha lähedal kool ja lasteaed, kus nad senini on harjunud käima. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust asuda maakohtust erinevale seisukohale ka selles, et isa töögraafik võimaldab tal tagada lastele vajaliku hoolitsuse ja päevakava. Sealjuures on isal võimalik viia lapsed mitu korda nädalas trenni ning nad sealt ära tuua. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et lapsed oleks isa juures elades jäetud hooletusse. Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendatult leidnud, et asjaolu, et puudutatud isik II abistab isa puudutatud isiku III eest hoolitsemisel, ei anna alust ühist hooldusõigust osaliselt lõpetada.
29.Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata.
30.Avaldaja on määruskaebuses ja puudutatud isik I vastuses määruskaebusele soovinud asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg-st 3 tulenevalt lahendatakse ringkonnakohtus määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praeguses asjas ei pea kolleegium vajalikuks kohtuistungit korraldada, mistõttu lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses.
31.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad vastavalt TsMS § 171 lgle 1 määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud avaldaja kanda, välja arvatud puudutatud isikute II-IV riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Puudutatud isik I on palunud välja mõista lepingulise esindaja kulu summas 108 eurot, mis on seotud määruskaebusele seisukoha koostamisega. Avaldaja ei ole menetluskulule vastu vaielnud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades määruskaebusele esitatud vastuse sisu ja mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul puudutatud isiku I menetluskulu põhjendatud ja vajalik. Seega tuleb avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja mõista menetluskulu summas 108 eurot.
32.Kuna puudutatud isik II on 14-aastane, siis on tal kaebeõigus ilma seadusliku esindaja kaasabita (TsMS § 553 lg 1). Tulenevalt TsMS § 553 lg 2 teisest lausest teeb ringkonnakohus puudutatud isikule II teatavaks kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutsiooni.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Soots
Krista Kirspuu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.