Kostja: Antti Kägu; isikukood 36712022711, elukoht
XXXXX.
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Antti Kägu vastu 20. septembril 2011 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1100724/96ta alusel võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Antti Kägult (Kägu) (ik 36712022711) Kaupmehe Järelmaks OÜ (registrikood 11906650) kasuks välja:
2.1.366 (kolmsada kuuskümmend kuus) eurot ja 54 senti (sealhulgas tagastamata krediidisumma 218 eurot ja 33 senti, järelmaksuintress 20 eurot ja 2 senti, võla sissenõudmise kulu 51 eurot ja 12 senti ning viivis ajavahemiku 15. mai 2013 – 5. mai 2015 eest 77 eurot ja 7 senti);
2.2.alates 6. maist 2015 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 17,8944% tagastamata krediidisummalt aastas.
3.Jätta hagi ülejäänud osas (krediidiintress, võla sissenõudmisega seotud kulu 89,46 eurot ja viivis ulatuses, mis ületab 17,8944% aastas) rahuldamata.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 72% kostja kanda ja 28% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Antti Kägult (Kägu) Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks välja menetluskulu 158 (ükssada viiskümmend kaheksa) eurot ja 40 senti.
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
KIRJELDAV OSA
1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 15. mail 2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 20. septembril 2011. a. järelmaksulepingu nr 1100724/96ta (edaspidi: järelmaksuleping), mille alusel on hageja andnud kostjale üle järelmaksu summa 487,50 eurot. Hagi kohaselt ütles hageja lepingu 14. mail 2013 üles põhjusel, et kostja ei olnud vaatamata hageja hoiatusele tasunud lepingujärgset võlgnevust. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks järelmaksulepingu alusel välja põhivõla 218,33 eurot, järelmaksuintressi 20,02 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 140,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 116,28 eurot ning tasumata krediidiintressi 7,39 eurot ja alates 6. maist 2015 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 27% tagastamata krediidisummalt aastas.
5.Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla 218,33 eurot ja järelmaksuintressi 20,02 eurot osas on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagis esitatud asjaolude kohaselt ütles hageja lepingu üles, järgides võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 nõudeid. Seega võib hageja VÕS § 401 lg 3 ja § 399 lg 1 järgi nõuda põhivõla tagastamist. Samuti on hagejal õigus nõuda lepingu järgi enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intressi.
6.Kohus leiab, et hageja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt
nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
8.Järelmaksulepingu üldtingimuste p 2.1 kohaselt püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel maksegraafikus toodud ajaks loetakse krediidisumma püsimakse tasumise tähtpäeval püsimakses sisalduva järelmaksu summa tasumata osa ulatuses krediidisaajale üleantuks ning tasumata järelmaksu summa sama summa ulatuses vähenenuks. Krediidisaaja on kohustatud tasuma väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas. Üldtingimuste p 2.2 kohaselt kuulub väljastatud krediidisumma viivitamatult tagastamisele. Üldtingimuste p 7.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist lepingujärgse krediidiintressiga võrdses määras krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti sissenõudmiskulu või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel.
9.VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagejal on seega õigus kostjalt nõuda VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt viivist samas määras, mille pooled on näinud ette järelmaksulepingus intressimäärana.
10.Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud järelmaksulepingu üldtingimuste p-d 7.1(2.1); 2.1 ja 2.2 on osas, milles krediidisaaja on kohustatud püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel maksegraafikus toodud ajaks tasuma väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas, VÕS § 415 lg 1 ja § 421 alusel tühised. Nimetatud üldtingimuste punktid on oma sisult tingimus, milles sätestatakse kostja kohustus tasuda viivist suuremas määras kui on lepingus kokkulepitud intressimäär. Nimelt nende üldtingimuste kohaselt loetakse kostjale maksete viivitamisel välja antuks uus laen, mis arvestatakse kohe kostja kohustuse katteks ning mis tuleb ka kohe tasuda, kuid millelt arvutatav intress on algselt kokkulepitud intressist suurem (27%, mitte 17,8944%). Sisuliselt mingit raha liikumist ei toimu ning need tüüptingimused on mõeldud üksnes selleks, et võimaldada hagejal nõuda maksetega viivitamisel suuremat intressi, mis on vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1. Hageja viivisenõue on seega õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 järgi määras 17,8944% tagastamata järelmaksusummalt aastas.
11.Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 15. mai 2013 – 5. mai 2015 eest viivis summas 77 eurot ja 7 senti (218,33*720/365*0,178944) ning alates
6.maist 2015 kuni põhivõla (218,33 euro) täieliku tasumiseni viivis 17,8944% tagastamata põhivõlalt aastas.
12.Kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses esitanud andmeid enne 14. mail 2013 lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse kohta, ei ole kohtul võimalik mõista kostjalt hageja kasuks välja enne 14. maid 2013 sissenõutavaks muutunud viivist, mida hageja arvutas tühiste tüüptingimuste alusel. Hageja nõue tasumata krediidiintressi kostjalt väljamõistmiseks summas 7,39 eurot tuleb seega jätta rahuldamata.
13.Kohus leiab, et hageja võla sissenõudmise kulude nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud.
14.Hagist nähtuvalt on hagejal tekkinud krediidi tagasimaksmise kohustuse rikkumise tõttu võla sissenõudmise kulu 140,58 eurot seoses kostjale saadetud teatiste ning avaldustega. Lepingu üldtingimuste kohaselt on kostja kohustatud hüvitama lepingu rikkumise tõttu saadetud teatistega seotud kulud vastavalt hageja hinnakirjale. Samas võib hageja nõuda nii lepingu üldtingimuste kui ka VÕS § 113 lg 5 järgi kostjalt ainult mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Asja
materjalidest nähtub, et hageja on saatnud alates augustist 2012 kostjale kaheksa kuu jooksul iga kuu ühe võlateatise. Samas on kostja nimetatud kaheksa kuu jooksul jätnud tasumata vaid kaks ning lepingu ülesütlemise hoiatuse tegemise ajaks kokku kolm lepingujärgset osamakset (tl-d 3, 9). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ühe ja sama tasumata osamakse sissenõudmiseks korduvate võlateatiste saatmine. Olukorras, kus leping on üles öeldud pärast kolme osamaksega viivitusse jäämist, on võla sissenõudmiseks piisav ühe võlateatise saatmine ning võla tähtaegse tasumata jätmise korral seejärel lepingu ülesütlemise hoiatuse- ning avalduse tegemine. Samuti on kostja hagi kohaselt teinud lepingujärgseid makseid pärast võlateadete saatmist (v.a viimane võlateade, ülesütlemise hoiatus ning ülesütlemisavaldus), mis VÕS § 415 lg 2 p 1 kohaselt läksid esmajärjekorras võla sissenõudmise kulude katteks. Hageja võla sissenõudmise kulu on mõistlik ning põhjendatud seega ühe võlateatise, lepingu ülesütlemise hoiatuse- ning avalduse saatmise osas, st kokku 51,12 (12,78 + 12,78 + 25,56) eurot (tl-d 12, 13, 22). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 72% ulatuses.
16.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 239 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ning kantud õigusabikulu 114 eurot. Hagiavaldusele lisatud arvest nr 4179 nähtub, et hageja õigusabikulu sisaldab käibemaksu (tl 23).
17.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes TsMS § 174 lgst 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada leiab kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu on põhjendatud summas 95 eurot, s.t osas, mis ei sisalda käibemaksu.
18.Hageja menetluskulud koosnevad seega riigilõivust summas 125 eurot ja esindajatasust summas 95 eurot, kokku 220 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 72% kostja kanda ja 28% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 158 eurot ja 40 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.