lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-8226/3

Ühinguõigus › Äriregistri asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-8226/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Äriregistri asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.06.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1422
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Kalevi Jahtklubi80075242(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Krista Kirspuu ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

16.06.2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-8226

Tsiviilasi

Eesti Spordiseltsi Kalev Jahtklubi avaldus juhatuse liikmete kohta muudatuste mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 12.05.2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Spordiseltsi Kalev Jahtklubi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Eesti Spordiseltsi Kalev Jahtklubi (registrikood 80075242), lepinguline esindaja v/adv Anto Variku

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu registriosakonna 12.05.2015 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu määrus

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
1.29.04.2015 esitas Eesti Spordiseltsi Kalev Jahtklubi (avaldaja) Tartu maakohtu registriosakonnale avalduse juhatuse liikmete kohta muudatuste ning majandusaasta alguse ja lõpu mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmiseks.
2.Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis 12.05.2015 määrusega avalduse rahuldamata juhatuse liikmete muudatuste registrisse kandmise osas. Kohus rahuldas avalduse majandusaasta alguse ja lõpu registrisse kandmise osas.
3.Kohus leidis, et 29.04.2015 kandeavalduse alusel ei saa teha registrisse juhatuse liikmete muutmise kannet, sest dokumentides on puudused. Kande aluseks esitati 13.05.2014 üldkoosoleku protokoll ja 27.05.2014 korduva üldkoosoleku protokoll. 27.05.2014 üldkoosolekust ei ole liikmetele ette teatatud 15 päeva. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lõikele 5 peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt 7 päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Avaldaja põhikirja punkt 5.1.4 näeb ette, et üldkoosoleku toimumisest tuleb ette teatada 15 päeva. Korduva üldkoosoleku kokkukutsumise etteteatamisel peab lähtuma MTÜS § 20 lõikest 5 ja põhikirja punktis 5.1.4 sätestatud tähtajast, st et ka korduvast üldkoosolekust tuleb ette teatada 15 päeva. Esimese üldkoosoleku ja korduva üldkoosoleku vahele jäi vähem kui 15 päeva. Põhikirjas sätestatud tähtaja rikkumine on oluline põhikirja rikkumine. Vastavalt MTÜS § 21 lõikele 1 võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Kuna üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud ja koosolekul ei osalenud või ei olnud esindatud kõik mittetulundusühingu liikmed, siis ei toimunud 27.05.2014 üldkoosolek kooskõlas MTÜS § 21 lõikega 3 ega olnud õigustatud otsuseid vastu võtma. Määruskaebus
4.26.05.2015 määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada osas, milles avaldus jäeti rahuldamata ja teha selles osas uus määrus, millega teha kanne juhatuse liikmete registrisse kandmiseks.
5.Registriosakond on valesti tõlgendanud põhikirja punkti 5.1.4 koosmõjus MTÜS § 20 lõikega 5 ja põhikirja punktiga 5.1.11. MTÜS § 20 lõige 5 sätestab tõepoolest, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt 7 päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega, kuid antud juhul on kaebaja põhikirja punktis 5.1.11 sätestanud sama päevakorraga korduskoosoleku kokkukutsumiseks võrreldes põhikirja punktis 5.1.4 sätestatud korralise üldkoosoleku kokkukutsumisega erineva korra. Registriosakond on kande tegemisest keeldumisel jätnud tähelepanuta põhikirja punkti 5.1.11, mille kohaselt juhul, kui üldkoosolekul osaleb alla 1⁄4 täieliku teovõimega liikmetest või nende esindajatest, on juhatus kohustatud kolme nädala jooksul kokku kutsuma uue üldkoosoleku sama päevakorraga ning mis on otsustusvõimeline juhul, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt kaks täieliku teovõimega liiget. Eelnevast tulenevalt seab põhikirja punkt 5.1.11 juhatusele kohustuse kutsuda uus üldkoosolek sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul ning kokkukutsumise teatele ei laiene põhikirja punktis 5.1.4 nimetatud kord, kus korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate peab avaldama vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist.
6.Tulenevalt põhikirja punktist 5.1.1 jagunevad koosolekud korralisteks ja erakorralisteks. Korralise koosoleku kutsub juhatus vastavalt põhikirjale kokku ühe korra aastas viie kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku juhatuse liikmete või klubi liikmete algatusel. Korduskoosolekut, mis kutsutakse sama päevakorraga kvoorumi puudumise tõttu, tuleb oma sisult pidada erakorraliseks koosolekuks. Korralise üldkoosoleku kokkukutsumisest peab vastavalt

põhikirja punktile 5.1.4 ette teatama vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist ja sama punkti kohaselt tuleb erakorralise koosoleku kokkukutsumisest liikmetele teatada vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist. MTÜS § 21 lõike 1 kohaselt võib ühing põhikirjas sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline. Samuti võib sama paragrahvi kohaselt põhikirjas sätestada, millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv ühingu liikmeid. Seega reguleerib seda küsimust põhikiri. Punkti 5.1.11 regulatsioon lubaks tegelikkuses korduva üldkoosoleku sama päevakorraga kokku kutsuda ka nurjunud koosoleku toimumise päeval, kuna põhikirjast tulenevalt on oluline ainult asjaolu, et see toimuks kolme nädala jooksul. Kuigi vastavalt põhikirja punktile 5.1.11 oli juhatuse pädevuses kutsuda korduskoosolek kokku 3 nädala jooksul koosoleku nurjumisest ning see oli erisätteks põhikirja punkti 5.1.4 suhtes, siis teavitas juhatus liikmeid 27.05.2014 korduskoosoleku toimumisest juba 14.05.2014 ehk 14 päeva ette, lähtudes tegevuses põhikirja punktist 5.1.11. Menetluse edasine käik

7.Kohtunikuabi võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lõike 6 alusel kohtunikule. Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja edastas viidatud sätte lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu registriosakonna 12.05.2015 määrus on vaidlustatud osas õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, millega avaldus osaliselt rahuldati. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Avaldaja leiab kaebuses, et tema põhikirja punktis 5.1.11 on sätestatud erikord kvoorumi puudumisel korduskoosoleku kokkukutsumisele, millisel juhul ei laiene põhikirja punktis 5.1.4 sätestatud korralise üldkoosoleku kokkukutsumise kord. Avaldaja põhikirja punkt 5.1.4 märgib, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist ning et erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Põhikirja punkt 5.1.11 sätestab, et kui üldkoosolekul osaleb alla 1⁄4 täieliku teovõimega liikmetest või nende esindajatest, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga.
10.Kolleegiumi hinnangul ei saa põhikirja punkti 5.1.11 koostoimes punktiga 5.1.4 tõlgendades jõuda kaebaja soovitud järeldusele. Põhikirja punkti 5.1.11 tähendus seisneb kolleegiumi arvates selles, et kvoorumi puudumisel otsusevõimetu üldkoosolekule järgnev korduskoosolek tuleb kokku kutsuda hiljemalt kolme nädala jooksul, st vastav kokkukutsumise teade tuleb saata hiljemalt kolme nädala jooksul. Õige ei ole kaebaja tõlgendus, nagu lubaks põhikirja punkt 5.1.11 korduva üldkoosoleku sama päevakorraga kokku kutsuda ka nurjunud koosoleku toimumise

päeval, kuna põhikirjast tulenevalt on oluline ainult asjaolu, et see toimuks kolme nädala jooksul. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kolmenädalane tähtaeg ei ole uue koosoleku toimumise hiliseim tähtaeg, vaid tähtaeg juhatusele uue koosoleku kokkukutsumiseks. Koosolek ise võib toimuda ajaliselt hiljem. Põhikirja punktist 5.1.11 ei ole võimalik tuletada, et korduskoosoleku kokkukutsumisel ei tuleks järgida põhikirja punktis 5.1.4 sätestatud tähtaegu. Seega tuleb kvoorumi puudumise tõttu korduskoosoleku kokkukutsumisel järgida samuti 15-päevast (korralise üldkoosoleku puhul) või 7-päevast (erakorralise üldkoosoleku puhul) etteteatamise tähtaega.

11.Ka korduva üldkoosoleku kokkukutsumise eesmärgiks peab olema tagada ühingu liikmetele võimalus üldkoosolekust osa võtta ja seeläbi osaleda ühingu tegevuses. Samal päeval, kui selgub, et kokku kutsutud üldkoosolekul osaleb liiga vähe ühingu liikmeid ja koosolek ei ole pädev otsuseid vastu võtma, korduskoosoleku läbiviimine ei taga neile liikmetele, kes mingil põhjusel konkreetsel päeval kohale ilmuda ei saanud, võimalust korduskoosolekul osaleda. Korduskoosolek on nii seaduse kui avaldaja põhikirja kohaselt pädev otsuseid vastu võtma oluliselt väiksema kvoorumiga kui nn esmane koosolek. Seega peab olema kõigile ühingu liikmetele teada antud, et on tekkinud vajadus korraldada korduskoosolek ja seeläbi anda neile võimalus otsustada, kas osaleda või anda (eeldatavalt) vähemusele õigus ühingu tegevust juhtida.
12.Samuti on kaebuses leitud, et kvoorumi puudumise tõttu korraldatud korduskoosolekut tuleb oma sisult pidada avaldaja põhikirja mõistes erakorraliseks üldkoosolekuks. Ka sellise väitega ei saa kolleegium nõustuda. Avaldaja põhikirja punktist 5.1.1 tuleneb, et üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korralise koosoleku kutsub kokku juhatus üks kord aastas viie kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku juhatuse liikmete või klubi liikmete algatusel. Määruskaebusele lisatud 13.05.2014 üldkoosoleku ja 27.05.2014 üldkoosoleku kokkukutsumise teadetest (t lk 15-17) nähtub, et mõlemal juhul oli kutsutud kokku korraline üldkoosolek. Seega on antud juhul avaldaja ise pidanud mõlemat koosolekut korraliseks üldkoosolekuks ja selliselt on koosolekust teatatud ka liikmetele. Lisaks ei saaks 27.05.2014 korduskoosolekut pidada oma olemuselt erakorraliseks üldkoosolekuks ka seetõttu, et korduskoosoleku korralisus või erakorralisus sõltub sellest, millise üldkoosolekuga oli tegu n-ö algse, praegusel juhul 13.05.2014 üldkoosoleku puhul. Kui algse üldkoosoleku puhul on tegemist korralise üldkoosolekuga, ei saa sama päevakorraga korduskoosolekut lugeda erakorraliseks.

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium