Jätta rahuldamata kostja 6. mai 2015 taotlus 27. detsembri 2013 kohtuotsuse edastamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale keelumärke kustutamiseks. Rahuldada kostja XXX 6. mai 2015 avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määrata kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt XXX (isikukood XXX) välja kostja XXX (isikukood XXX) kasuks menetluskulud summas 1 248 eurot (lepingulise esindaja tasu). Kohustada hagejat XXX tasuma punktis 3 väljamõistetud menetluskuludelt summas 1 248 eurot kostjale XXX viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktide 2–4 peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
MENETLUSE KÄIK
1.
Harju Maakohtu menetluses oli XXX hagi XXX vastu kinnistusraamatu kande parandamise nõudes. Harju Maakohus jättis 27. detsembri 2013. aasta otsusega hagi rahuldamata ning kõik
2-13-28634 menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. detsembri 2014. aasta otsusega maakohtu otsuse muutmata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Nimetatud otsused jõustusid 15. aprillil 2015 Riigikohtu sama kuupäeva määrusega.
2.Kostja esitas 6. mail 2015 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on kostja kandnud õigusabikulusid kokku summas 1 248 eurot koos käibemaksuga (lepingulise esindaja osutatud õigusabi 7,5 h eest tunnihinnaga 108 eurot ja 2 h eest tunnihinnaga 115 eurot, st kokku 9,5 h). Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kostja taotleb viivise väljamõistmist menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
3.Kohus küsis 11. mai 2015 kirjaga hageja seisukohta kostja avaldusele. Hageja teatas esindaja vahendusel 9. juunil 2015, et hageja kostja avaldust õigeks ei võta, vaidleb sellele vastu ja palub jätta rahuldamata. Hageja esindaja teatas küll varem oma esindusõiguse lõppemisest, aga kinnitas, et eelviidatud vastuse esitamiseks on tal volitus.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist mõistliku aja jooksul. TsMS § 176 lg 4 ja 5 sätestavad, et menetluskulude nimekiri esitatakse igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta. Menetlusosalisel tuleb kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja avaldus vastab eeltoodud nõuetele. TsMS § 174 lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS 5. jaos sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Kohus leiab, et kostja esindaja tasumäär ja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades on põhjendatud ja vajalik.
6.Kostja menetluskulude nimekirjas märgitud järgmised toimingud ja ajakulu (kokku 9,5 h) on põhjendatud ja vajalikud: − tutvumine hagiavalduse ja selle lisadega, hagi tagamise kohtumäärusega, menetlusse võtmise määrusega; nõupidamine ja kaitsepositsiooni valik (1 h 45 min); − vastuse koostamine ja esitamine (2 h 15 min); − tutvumine hageja 2.9. ja 5.9.2013 menetlusdokumentidega, kostja 9.9.2013 dokumendi koostamine ja esitamine (2 h); − istungiks ettevalmistamine, kohtuistung, tutvumine protokolliga (1,5 h); − tutvumine maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele ja tutvumine ringkonnakohtu otsusega (2 h). 2 (3)
2-13-28634
7.Kostja esindaja tasumäär on 108 eurot ja 115 eurot tunnis. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt
1.oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 ja
9.detsembri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Riigikohus on ka hilisemas lahendis jäänud selle seisukoha juurde (vt 11. veebruari 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-21-115-14 p 14 esimene lõik). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11. veebruari 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14 teine lõik). Kohus leiab, et kostja esindaja tasumäärad on põhjendatud.
8.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summaga käibemaksuga.
9.Kohus määrab kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 1 248 eurot (lepingulise esindaja tasu 7,5 tunni eest tasumääraga 108 eurot tunnis ja 2 h eest tasumääraga 115 eurot tunnis, st kokku 1 040 eurot, millele lisandub 20 % käibemaks summas 208 eurot). Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud.
10.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab kostja taotluse viivise väljamõistmiseks.
11.Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). Juhindudes hageja taotlusest toimetab kohus määruse kätte hagejale isiklikult, mitte esindaja kaudu.
12.Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse kohtuotsuse edastamiseks kinnistusosakonnale saatmiseks. TsMS § 455 lg 2 näeb ette, et kohus saadab kohtuotsuse ärakirja registripidajale, kui kohtuotsusega on muudetud registrisse kantavaid isikuandmeid. Seega tuleb hagejal ise pöörduda registripidaja poole keelumärke kustutamiseks.
13.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale esitada määruskaebuse kui kaebuse ese ületab 200 eurot. Kuna hageja vaatekohast ületab kohtulahend rahuldatud osas viidatud piirmäära, siis võib maakohtu hinnangul esitada määruskaebuse vaid hageja. Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtulahendi saatmise taotluse lahendamisele ei saa määruskaebust esitada. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.