Jätta Harju Maakohtu 27.12.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud VK kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.06.06.2013 esitas VK (hageja) Harju Maakohtule hagi LT (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja kohustus teha tahteavaldus kinnistu asukohaga XXXXXXX XX XXX, XXXXXX (registriosa nr XXXXXXXX) omandiõiguse üleandmiseks hagejale ja kohustus anda nõusolek sellekohaste kannete tegemiseks kinnistusraamatusse. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduses taotles hageja ka hagi tagamist. Kohus rahuldas vastava taotluse 07.06.2013 määrusega ja määras kanda vaidlusaluse kinnistu kohta registriossa käsutamise keelumärke hageja kasuks.
3.Hagiavalduse kohaselt pöördus 2006. aasta jaanuaris hageja poole A.S palvega olla tema kohustuste garandiks kolmandate isikute ees. Hageja väljastas A.S volikirja ja viimane kasutas hageja vara kolmandate isikute ees tagatiste vormistamiseks. 2008. aasta septembris tuli S taas hageja juurde ja väitis, et tal on kiiresti vaja tagastada suurem rahasumma. A.S ettepaneku vormistada hagejale kuulunud vaidlusalune kinnistu lühiajaliselt (3-5 kuud) kostja nimele kuni laekub lubatud raha.
4.03.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja notari juures lepingu vaidlusaluse kinnistu kostjale võõrandamiseks, aga sisuliselt oli tehing sõlmitud hageja ja A.S selleks, et viimane saaks kustutada oma võlad ja pärast tagastada hagejale vara. Hageja ei ole sellest tehingust raha saanud, samuti ei saanud hageja aru, kuidas oli müügist saadud raha jagatud. Hageja ei olnud teadlik asjaolust, et müües kinnistu ta ei saagi mingit raha, et üle anda see A. S-le, ning et kõik rahalised vahendid ilma tema teadmata lähevad üle kolmandatele isikutele. Olles tervise poolest kriitilises seisundis ei saanud hageja aru, mis tegelikult toimus. Hagejat on petetud, talle loodi ebaõige ettekujutus asjaoludest.
5.Hageja sai pettusest teada 2010. aasta jaanuari lõpus. Hageja pöördus 10.06.2010 notari poole ja palus koostada tehingu tühistamise avalduse. Kohtumenetluse kestel selgus hagejale, et notar ei ole viidatud avaldust kostjale saatnud, kuigi hageja seda taotles. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu ning palus jätta menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja leidis, et pooltevahelise tehingu tühistamise formaalsed ega materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Kostja ei ole saanud hagejalt tehingu tühistamise avaldust, hageja ei ole sellise avalduse saatmist ka tõendanud ja kohtuistungil võttis hageja avalduse saatmata jätmise omaks.
8.Ebaõige ja tõendamata on hageja väide, et ta sai väidetavast pettusest teada alles 2010. aastal. Hageja pidi tema enda väidete järgi sellest teada saama pärast selle aja möödumist, mil A.S lubanud vara tagastada. Samuti märkis kostja, et kostja ei ole hagejat tahtlikult viinud eksimusse ega hoidnud eksimuses hagejale ebaõigete asjaolude avaldamise teel või tegelike asjaolude mitteavaldamise teel eesmärgiga kallutada hagejat tehingut tegema. Kostja A.S eest ei vastuta. Maakohtu otsus
9.27.12.2013 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Samuti tühistas maakohus 07.06.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ja määras kustutada Harju Maakohtu
kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX kantud käsutamise keelumärke hageja kasuks.
10.Kohus luges tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised vaidlustamata asjaolud: pooled vormistasid notari juures 03.09.2008 lepingudokumendi pealkirjaga „Hüpoteegi lõpetamise kokkulepe, hüpoteegi loovutamise leping, kokkulepe hüpoteegiga tagatavate nõuete kohta hoonestatud kinnistu müügileping ja asjaõigusleping nr 1625” (võõrandamisleping”, tlk 11–20), mille ese oli vaidlusalune kinnistu ja milles sisaldus poolte asjaõiguskokkulepe kinnistu omandi kostjale üleandmiseks; võõrandamislepingus sisalduva asjaõiguskokkuleppe alusel on tehtud kanne kinnistusraamatusse ja kostja on märgitud vaidlusaluse kinnistu omanikuna (tlk 6, 46– 47) ja hageja taotlusel koostas notar 10.06.2010 võõrandamislepingu tühistamise avalduse (tühistamisavaldus”, tlk 23–26), mida ei ole kostjale kätte toimetatud.
11.Kohus märkis, et hageja nõude õiguslik alus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5, mis sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Hageja leiab, et kostja kohustus hagetava tahteavalduse tegemiseks tuleneb võõrandamislepingu tühistamisest. Seega on hageja nõude aluseks ka TsÜS § 90 lg 2, mis näeb ette, et tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, samuti sellest tulenevalt alusetut rikastumist käsitlevad normid (sh võlaõigusseaduse § 1028 lg 1).
12.TsÜS § 90 lg 2 kohaldamise eeldused tulenevad sisuliselt TsÜS § 90 lg 1 viimasest lausest, sest selle järgi on üksnes selline tehing tühistamise tulemusel kehtetu, mis on tühistatud seaduses sätestatud alusel ja korras. Formaalsed tingimused näeb ette TsÜS § 98 lg 1 esimene lause, mille kohaselt kahepoolse tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Vastavalt TsÜS § 69 lg 1 teisele lausele tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Hageja avaldas kohtuistungil, et tühistamisavaldust ei ole kostjale saadetud (tlk 93 pöördel). Seega on tehingu tühistamise formaalne eeldus täitmata ja hageja ei ole võõrandamislepingut tühistanud. Kohus märkis, et ei kontrolli tühistamise materiaalsete eelduste ega seadusest tuleneva ajalise tingimuse täidetust, sest neist ei sõltu enam hageja peamise väite edukus.
13.Hageja tugines kohtuistungil lisaks võõrandamislepingu tühisusele. Kohus ei tuvastanud hageja esile toodud asjaoludel, et võõrandamistehing oleks vastuolus heade kommetega, vastuolus seadusega, rikuks käsutuskeeldu või oleks näilik. Võõrandamistehing sisaldab tavapäraseid müügilepingu tunnustele vastavaid kokkuleppeid ja õiguslikult neutraalset asjaõiguskokkulepet. Kui hagejal ja A. S-l olid lisaks täiendavad kokkulepped, siis ei saa hageja nende alusel nõuda sooritust kostjalt. Samuti ei täheldanud kohus muid tehingu tühisuse aluseid.
14.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jättis kohus otsuse tegemisel arvestamata A.S väljastatud volikirja (tlk 7), Krediidiinfo raporti (tlk 8–10), psühholoogi arvamuse (tlk 21–22) ja kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-13-2461 (tlk 27), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tühistas kohus TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamise.
Apellatsioonkaebus
15.24.01.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 27.12.2013 otsuse ja saata asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks uues koosseisus ja jätta menetluskulud kostja kanda.
16.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et tühistamisavaldus ei olnud kostjale kättetoimetatud. Hageja ei nõustu kohtu käsitlusega, et kuna hageja avaldas kohtuistungil, et tühistamisavaldust ei ole kostjale saadetud (tlk 93 pöördel), siis on tehingu tühistamise formaalne eeldus täitmata ja hageja ei ole võõrandamislepingut tühistanud. Hageja on seisukohal, et asjaolu, et hageja ei saatnud kostjale tühistamisavaldust enne kohtusse pöördumist, ei saa olla põhjuseks hagi rahuldamata jätmiseks. Õige on maakohtu seisukoht, et tühistamisavaldus on ühepoolne vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis jõustub kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1), kuid seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et tahteavaldus peab ilmtingimata olema kättetoimetatud ainult enne kohtusse pöördumist. Vastupidi, vastavalt kohtupraktikale võib tahteavaldus põhimõtteliselt sisalduda ka hagis, vastuhagis või vastuväites ja oluline on vaid asjaolu, et see vastaspoolele kätte toimetatakse. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07 (p 34) selgitanud, et lepingu tühistamise avaldus on võimalik põhimõtteliselt lugeda vastaspoolele esitatuks, kui see avaldus sisaldub hagis, mis toimetatakse kätte kostjale, ja kostja võib aru saada hageja soovist tehing tühistada. Kostja sai tühistamisavalduse kätte koos hagiavaldusega. Seega ei ole õige kohtu seisukoht, et tühistamisavaldus ei olnud kostjale kätte toimetatud. Eeltoodu tõttu on hageja seisukohal, et maakohus on põhjendamatult tuvastanud, et kostjale ei olnud tühistamisavaldus kätte toimetatud ja tehingu tühistamise formaalne eeldus on täitmata. Kuna kohus ei kontrollinud sel põhjusel tühistamise materiaalsete eelduste ega seadusest tuleneva ajalise tingimuse täidetust, siis tuleb asi saata tagasi maakohtule asjaolude väljaselgitamiseks.
17.Samuti on hageja seisukohal, et maakohus ei täitnud TsMS § 435 lg-s 1 ettenähtud eeldusi lõppotsuse tegemiseks, mistõttu asi tuleb saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks ja asjaolude väljaselgitamiseks, kaasa arvatud tõendite hindamiseks. Maakohus ei kontrollinud tühistamise materiaalseid eeldusi, kuigi pidi seda tegema. Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13 (p 24), et sarnaselt tüüptingimuste tühisuse arvestamisele peab kohus omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-122-08, p 19 ja lahendi nr 3-2-132-06, p 14). Seega olukorras, kus hageja tugineb sellele, et tegemist on tühise tehinguga, pidi kohus välja selgitama kõik vajalikud asjaolud ning hindama, kas esinevad alused tehingu tühisuse tuvastamiseks või mitte. Selles aspektis jääb arusaamatuks, miks maakohus ei pidanud vajalikuks kuulata ära hageja poolt taotletud tunnistajaid ega kuulata vande all hagejat. Tunnistajate ütlused võiksid kaasa aidata asjaolude väljaselgitamisele ning tuvastada, kas kostja koos kolmandate isikutega (nt oma sugulasega A.S) soovis hagejat petta või mitte.
18.Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata tõendina esitatud psühholoogi arvamuse. Psühholoog on tuvastanud, et hageja kergesti allub teiste mõjutustele ja manipuleerimistele. Hageja arvamusel selgitab see, miks hageja on teinud tehingu enda jaoks väga ebasoodsatel tingimustel ning see toetab hageja väidet, et teda kostja koos oma sugulasega pettis. Teised tõendid, mille maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata, omavad tähtsust asja lahendamisel. Tõenditest on näha, et kostja sugulane A.S on krooniline võlgnik, kes ei kustuta oma võlgnevusi ja keda ei saa usaldada. Need asjaolud on väga tähtsa iseloomuga tuvastamaks, kas hagejat oli petetud või mitte.
Vastus apellatsioonkaebusele
19.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
21.Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et kuna vaidlust ei ole selles, et tehingu tühistamisavaldust ei ole kostjale kätte toimetatud, ei ole TsÜS § 98 lg 1 esimeses lauses sätestatud tehingu tühistamise formaalsed eeldused täidetud ning hagi tuleb jätta seetõttu tehingu tühistamise materiaalsetest eeldustest sõltumatult rahuldamata.
22.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada kuue kuu jooksul, arvates pettusest teadasaamisest. TsÜS § 99 lg 1 p 2 sätestatud tähtaja näol on tegemist preklusioonitähtajaga, mille ületamise korral tehingu tühistamise õigus lõppeb. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja võõrandamislepingu pettuse mõjul 03.09.2008 ning tegi tühistamisavalduse 10.06.2010. Seega pidi hageja olema väidetavast pettusest teadlik hiljemalt tühistamise avalduse tegemise hetkeks. Seda silmas pidades, ei muuda hageja positsiooni hageja poolt apellatsioonkaebuses esile toodud seisukoht, mille kohaselt tuleb 03.09.2008 lepingu tühistamisavaldus lugeda kostjale kätte toimetatuks koos hagiavaldusega. E-toimiku andmetel sai kostja esindaja hagimaterjalid kätte 06.08.2013 ja kostja isiklikult 13.08.2013 ehk ligi viis aastat pärast tühistatava tehingu tegemist. Arvestades seda, et hageja sai tema enda poolt esiletoodu asjaolude kohaselt pettusest teada tegelikkuses juba 2010. a jaanuaris, on ka tühistamisavalduse hagiavalduse näol kostjale kätte toimetatuks lugemise korral tehingu tühistamise tähtaja lõppemisest möödas enam kui kolm ja pool aastat.
23.Kuigi tehingu tühistamise materiaalsetel eeldustel ei ole kõnealusel juhul põhjust peatuda, lisab kolleegium selgituseks siiski, et hageja poolt kahtluse alla seatud omandiõiguse ülemineku aluseks on olnud asjaõigusleping ehk käsutustehing, mille kehtivust tuleb abstraktsiooniprintsiibist (TsÜS § 6 lg 4) lähtudes hinnata lahus selle aluseks olevast võlaõiguslikust kausaaltehingust (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-6-05, p 9, samuti otsused tsiviilasjades nr 3-2-1129-05, p 16, nr 3-2-1-90-04, p 16 ja nr 3-2-1-80-05, p-d 25 ja 26). Käsutustehinguna on asjaõigusleping õiguslikult neutraalne ning hageja poolt esitatud asjaolud ei anna kolleegiumi hinnangul alust arvata, et täidetud oleksid asjaõiguslepingu kehtetuse materiaalsed eeldused. Kolleegiumi arvates ei tule üldjuhul kõne alla asjaõiguslepingu tühistamine eksimuse või pettuse tõttu (TsÜS § 92 või 94 alusel), kuna sellega seotud asjaolud puudutavad esmajoones kohustustehingut. Kohustustehingu võimalik tühisus saaks seetõttu tuua kaasa üksnes tagastusnõude alusetu rikastumise sätete järgi.
24.Ka muud kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust muuta. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu töös kaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist ning ei nõustu seisukohaga, mille kohaselt ei olnud vaidlusküsimust piisava põhjalikkusega arutatud. Toimikust nähtuvalt on maakohus pooltele 02.12.2013 määruses andnud selgitusi nii kohaldatava õiguse kui tõendamiskoormise jaotuse kohta ning määranud täiendavate tõendite esitamiseks tähtaja. Hageja ei ole kohtu antud tähtajaks TsMS § 230 sätestatud tõendamiskohustust täitnud ega enda väiteid kinnitavaid tõendeid esitanud. Maakohtu istungil on hageja möönnud, et tal ei olnud tõendite esitamisega hilinemiseks põhjust ja seetõttu puudus kohtul TsMS § 237 lg 1 ja § 331 järgi võimalus hiljem esitatud tõenditega arvestada (I kd, tl 93 pöördel). Faktiliste asjaolude
esile toomata jätmise ja tõendite puudumise tõttu on maakohus õigesti leidnud, et hageja väited tehingu tühisuse kohta on põhjendamatud ja paljasõnalised.
25.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu, ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kolleegium selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.