Tallinna linna (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus KS hooldusõiguse peatamiseks lapse IS suhtes ja IS-le eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. märtsi 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinna linna (Nõmma Linnaosa Valitsuse kaudu) määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu), volitatud esindaja Marge Green Puudutatud isik I: KS (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik II: IS (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson Puudutatud isik III: HS (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Võtta asja juurde MV ja RT 12.04.2017 nõusolek IS eestkostjateks hakkamiseks.
2.Tühistada Harju Maakohtu 30. märtsi 2017 määrus osas, milles maakohus määras IS eestkostjaks HS ja saata asi tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, va riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Asjaolud
1.Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) esitas 02.02.2017 Harju Maakohtule avalduse, milles palus peatada KS hooldusõiguse ja määrata lapse eestkostjaks Nõmme Linnaosa Valitsuse.
2.Avalduse kohaselt viibib KS kohtumääruse alusel Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus tahtest olenematul psühhiaatrilisel ravil kuni 09.03.2017. KS on avaldaja sotsiaaltöötajatele teada alates 2013.a.
3.KS psüühiline seisund oli väga häiritud, ta ei olnud ravimeid välja ostnud ega käinud depoosüste saamas. Seetõttu halvenes tema seisund veelgi. Perearsti vastuvõtul käis KS viimati augustis 2016. Vestlusel ei maininud ta oma rasedust ja see ei ilmnenud ka välisel vaatlusel. Korduvatel sotsiaaltöötaja kodukülastustel ei ole KS ust avanud. KS on naabri sõnul pidevalt kodus, tööl ei käi, karjub ja aknast mööda jalutades on naaber näinud, kuidas ta rusikaga vastu lauda lööb. 31.10.2016 kodukülastusel selgus, et KS elab ühetoalises korteris koos elukaaslase TS-ga. Elamine oli väga segamini, nõud pikema aja jooksul pesemata. Raske oli aru saada, kuhu peaks laps mahtuma, tuba oli täis kaste ja riidehunnikuid. KS väitis, et kolib järgmisel päeval suuremasse korterisse, kuid ei osanud selle aadressi öelda. Vestluses oli KS jutt segane ja lõpuks ta ägestus. Elukaaslane tunnistas, et KS seisund muutub iga päevaga halvemaks, tal on palju erinevaid luulusid.
4.31.10.2016 viidi KS kiirabiga SA PERH psühhiaatriakliinikusse ravile. Raviarsti sõnul oli KS seisund ebastabiilne, kord apaatne, teinekord agressiivne ja lärmakas, tal puudus igasugune haiguskriitika, ta ei saanud aru, miks ta peab haiglas olema. Ta keeldus vereproovide andmisest väidetavalt oma tulevase lapse huvides. Ta ei olnud juba 6 kuud ravimeid võtnud. Jaanuarikuuks asendus agressiivsus täieliku apaatsusega. Raviarsti sõnul ei ole KS-ga võimalik sisulist kontakti saada, ta kordab vaid omi mõtteid ja arutelus ei osale. K haigus on süvenenud, kuna ta ei ole võtnud järjepidevalt vajalikke ravimeid. KS-l puudub nägemus tulevikust ja arusaam lapse eest hoolitsemisest. Arsti sõnul ei ole pereliikmete toetus pärast sünnitust tõsiseltvõetav, kuna nad ei hinda adekvaatselt olukorra tõsidust.
5.KS elukaaslase ja väidetava lapse isa TS sõnul töötas ta juhutöödel, ei olnud kursis KS majandusliku olukorra ega tekkinud võlgadega. TS on abielus ja tal on kaks alaealist last. TS töötab enda sõnul Norras ja Eestisse tagasi tulla ei kavatse. Ta mõistab, et KS ei tule üksi vastsündinud lapsega toime, kuid ta ei oska välja pakkuda ka ühtegi lahendust.
6.KS ema HS saab aru, et tütar on haige, kuid ta ei mõista haiguse ja oma tütre seisundi tõsidust. HS lubas korraldada tütre korteri võlgade tasumise, kuid ei ole seda teinud. HS püüab tütart ja tema last nii palju aidata kui tütar seda teha laseb. HS ja KS suhted ei ole ilmselt kuigi lähedased. Samuti ei taha KS vastu võtta ema ega õe abi ja väidab, et saab ise hakkama. Ema muretseb tütre tuleviku pärast, kuid ei oska konkreetset abi pakkuda. KS vennal HS-l ei ole ressurssi õde aidata, kuna ta kasvatab kahte väikest last. KS õde MS väitis, et abistab õde, kuid tema abi seisneb helistamises ja aegajalt külas käimises.
7.KS ei ole seega käesoleval ajal võimeline teostama oma lapse isikuhooldusõigust ja kohustust ega tagama lapse heaolu ja arengut. Lapse ema tervislikust seisundist tulenev tegevus või tegevusetus kujutab ohtu vastsündinud lapse elule ja tervisele. Vastsündinu vajab ööpäevaringset hoolitsust ja järelevalvet, adekvaatset ja stabiilset vanemat, kes tagab lapsele turvatunde. KS ei ole käesoleval ajal võimeline tagama vastsündinud lapse heaolu,
igapäevaseid vajadusi ja arengut. Lapse jätmine KS hooldusele ohustab lapse elu ja tervist. On põhjust eeldada, et lapse eraldamine vanemast ja lapsele eestkostja määramine on ainuke kindel abinõu ohu ärahoidmiseks. Seisukohad avalduse suhtes
8.Alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et avaldus vastab lapse huvidele. KS ei ole oma tervislikust seisundist tulenevalt võimeline lapse eest hoolitsema ja tema vajadustest lähtuvalt lapse huve kaitsma. KS oli kohtumisel äraoleva pilguga, kontakt oli pealiskaudne, küsimusele vastab küsimusega. Raviarsti sõnul on patsiendi seisund ebastabiilne ja ta ei ole suuteline imiku eest hoolitsema. Lapsele eestkostja määramist peavad põhjendatuks ka KS vend ja õde. KS ema arvamuse kohaselt KS ise lapse eest hoolitsemisega hakkama ei saa, kuid ei soovi ka, et eestkosteasutus lapse eestkostjaks hakkab. Ise ta vanuse tõttu eestkostjaks hakata ei soovi. KS elukaaslane viibib juba üle kuu Norras. Ta on veendunud, et KS ei tule lapsega toime, kuna on ebastabiilne ega suuda kodus korda hoida.
9.KS-le riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et on kaheldav, kas KS on võimeline last kasvatama, kuna tema terviseprobleemid ei ole praeguse info kohaselt ajutise iseloomuga. KS vanemaõiguste peatamiseks on vaja määrata ekspertiis, hindamaks tema kestvat võimetust last kasvatada. Kohus võiks kaaluda ka KS suhtes eestkoste määramise menetluse algatamist. Esindaja sõnul oli KS kontaktne, orienteerus olukorras ja enda isikus. Enda hinnangul ei ole tal tervisega probleeme ja psühhiaatrilise ravi kohaldamine on alusetu ja pahatahtlik. Tema edasised plaanid sõltuvad elukaaslase plaanidest. Raviarsti sõnul võtab KS ravimeid vaid raviasutuses olles, toetusravi katkestab tavaliselt kohe pärast haiglaravi lõppu. Ilma toetusravita muutub ta kurjaks, umbusklikuks ja ettearvamatuks, mis on korduvalt varem juhtunud. Vaatamata mitu kuud kestnud ravile on KS seisund küll stabiliseerunud, kuid ta viibib „omas maailmas“, tal puudub täielikult haiguskriitika. Ei saa välistada vaimse tervise halvenemist ja reaalset ohtu lapsele. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
10.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja peatas KS hooldusõiguse tema tütre IS suhtes kuni vanema hooldusõiguse ennistamiseni, kuid mitte kauemaks kui IS täisealiseks saamiseni (so kuni 21.02.2035). Kohus määras lapse eestkostjaks HS kuni KS hooldusõiguse ennistamiseni, kuid mitte kauemaks kui lapse täisealiseks saamiseni. Eestkostjale kuulub lapse esindusõigus, isiku- ja varahooldusõigus ja otsustusõigus. Eestkostja on lapse seaduslik esindaja ja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise, hariduse omandamise, ülalpidamise ja tema vara eest ning aitama kaasa lapse enesearendamisele; esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta 10. maiks 2017. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 184); kui alaealisel vara puudub, tuleb sellest kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult teatada; esitama kohtule iga aasta 10.aprilliks aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Kohus määras, et lapsel on alates seitsmeaastaseks saamisest kuni tema kümneaastaseks saamiseni igas kalendrikuus õigus teha iseseisvalt pisitehinguid ilma eestkostja nõusolekuta ulatuses, mis ei ületa 5% kehtivast kuupalga alammäärast. Alates kümneaastaseks saamisest kuni viieteistkümneaastaseks saamiseni võib laps teha iseseisvalt pisitehinguid kalendrikuus ilma eestkostja nõusolekuta ulatuses, mis ei ületa 10% kehtivast kuupalga alammäärast. Pärast viieteistkümneaastaseks saamist võib IS teha iseseisvalt pisitehinguid kalendrikuus ilma eestkostja nõusolekuta ulatuses, mis ei ületa 15% kehtivast
kuupalga alammäärast. Eestkostjal on õigus kontrollida lapse iseseisvat rahakulutust. Eestkostja nõusolekul ja heakskiidul võib laps teha igapäevaseid pisitehinguid ka kohtu poolt määratust suuremas ulatuses. Kohus jättis riigi poolt määratud esindajate kulud riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda
11.Määruse kohaselt ei ole KS-l võimalik tervisliku seisundi tõttu täita oma lapse hooldusõigusest tulenevaid kohustusi. Ta viibib tema tahtest olenematul psühhiaatrilisel statsionaarsel ravil alates 31.10.2016. Harju Maakohtu 07.03.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-16497 paigutati KS tahtest olenematult psühhiaatriahaiglasse ravile kuni kolmeks kuuks alates 09.03.2017. Sama määrusega anti luba tahtevastaselt psühhoosivastase ja rahustava toimega ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Laps sündis 21.02.2017. Tegemist on ühekuuse lapsega, kelle suhtes on vaja korraldada igapäevast elu ja võtta vastu tervist ning muid olulisi eluvaldkondi puudutavaid otsuseid. Raviarsti kinnitusel on KS olnud aastaid haige ja ravimeid ei võta, samuti katkestas ta ravimite võtmise raseduse ajal. Lapse ema ei ole käesoleval ajal oma tervisliku seisundi tõttu võimeline teostama oma lapse isikuhooldusõigust ja -kohustust ning tagama lapse heaolu ning arengut. Tõendatud on, et KS-l puudub haiguskriitika ja ta ei võta regulaarselt ravimeid, millega seoses võib ohtu sattuda lapse heaolu ja ka KS ise. Lapse suhtes vahetu hooldusõiguse teostamine on takistatud ka KS haiglaravil viibimise tõttu. Kuigi KS määrati tahtest olenematult psühhiaatrilisele ravile kuni 09.06.2017, on võimalik ka tahtevastase ravi jätkamine, kui see on vajalik tema tervise huvides. Lapse ema tervislik seisund on vanema hooldusõiguse peatamise tingimus, mille esinemise korral on vanem kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. KS hooldusõigus lapse üle tuleb seega peatada.
12.Kuna KS tervenemise aeg ei ole teada ja vanema hooldusõigust ei ennistata automaatselt tähtaja möödumisel, vaid selleks tuleb hooldusõiguse peatamise aluse äralangemine tuvastada kohtu poolt, ei määra kohus vanema hooldusõiguse peatamise täpset tähtaega. Selline otsustus on lapse huvidele vastav, garanteerides lapse turvalisuse, hoolitsetuse ning vaimse ja füüsilise arengu. Vanema hooldusõiguse peatamine ei lõpeta tema õigust lapsega suhelda ja koos elada, samuti on lapse vanemad kohustatud osalema lapse ülalpidamises. KS-l on õigus tervisliku seisundi paranemisel ja veendumusel, et ta on võimeline oma lapse eest ise hoolitsema, pöörduda vastava nõudega kohtusse.
13.Rahvastikuregistris ei ole andmeid lapse isa kohta. Väidetava isa TS isadus ei ole kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Veenev ei ole teave, et ta tuleb aprillis Eestisse ja asub oma lapse eest hoolitsema. Laps sündis juba 21.02.2017, kuid seni ei ole väidetav isa isadust omaks võtnud.
14.Põhjendatud ei ole taotlus määrata KS vanemaõiguste peatamiseks ekspertiis. KS viibib tahtest olenematul haiglaravil alates 31.10.2016 ning tema paranemise ja lapse eest hoolitsemise võimekuse taastumise aeg ei ole ette nähtav. Seega esineb vanema hooldusõiguse peatamise tingimus ja ekspertiisi määramine ei ole asja lahendamiseks vajalik. Põhjendatud ei ole taotlus algatada käesolevas menetluses KS-le eestkoste määramise menetlust. Asja lahendamine ei sõltu sellest, kas KS-le määratakse eestkostja. Kuna olemas on KS-le eestkostja määramise avalduse esitamiseks õigustatud isikud, ei ole vajadust algatada eestkoste seadmist kohtu poolt.
15.Laps vajab ema hooldusõiguse peatamise korral eestkostjat kohe ja põhjendatud ei ole oodata eestkostja määramisega, kuni väidetav isa otsustab isaduse omaksvõtmise üle. Lapse eestkostjaks tuleb määrata tema vanaema HS. HS kinnitas kohtus ärakuulamisel oma nõusolekut hakata lapse eestkostjaks. KS avaldas oma esindajale vastuolulisi seisukohti, mh selle kohta, et ta on nõus nii Nõmme Linnaosa Valitsuse kui ka HS määramisega lapsele
eestkostjaks, kuid samas vaidles ka hooldusõiguse peatamisele vastu. KS-le määratud esindaja nõustus sellega, et eestkostjaks määratakse lapse vanaema. Avaldaja taotles eestkostjaks Tallinna linna (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) määramist, kuid kuna vanaema nõustus eestkostjaks hakkama, siis tuleb eestkostjaks määrata HS. Määruskaebus
16.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles lapsele määrati eestkostjaks HS ja teha uue määruse, millega määrata lapse eestkostjateks MV ja RT.
17.Kaebuse kohaselt ei selgitanud kohus ärakuulamisel HS-le eestkoste mõistet, samuti eestkostja ülesandeid ega vastutust. Kui eestkostjaks määratakse lapse vanavanem, on vaja kaaluda, kas ta sobib eestkostjaks, st kas ta saab lapse kasvatamisega hakkama, st kas tema vanus ja tervis võimaldavad eestkostja ülesandeid täita. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule ja ta peab mõistma, et eestkostja amet on isikuline ning kohus kontrollib isiku sobivust eestkostjaks olemiseks.
18.Kohus ei kuulanud ära eestkostet vajava lapse elukohajärgset kohalikku omavalitsust eestkostjaks määratud isiku sobivuse kohta (TsMS §-st 554 ja 523) ega hinnanud HS sobivust ega võimekust eestkostja ülesannete täitmisel. Samuti ei kuulanud maakohus ära lapsele määratud esindajat lapse parimate huvide välja selgitamisel ja eestkostja sobivuse hindamisel. Kohus ei lähtunud seega ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtetest.
19.Laps on käesoleval ajal kahekuune, ta sündis keisrilõike abil ja eraldati koheselt oma emast. Laps vajab erilist tähelepanu ja hoolitsust, sh iga 3 tunni tagant eritoiduga toitmist, mis peab olema kindla temperatuuriga ja sisaldama ravimeid. Lapsel ei ole veel välja kujunenud päevarežiimi, mis tähendab, et ta ajab päeva ja öö segamini. Lapsel on koolikud, mis väljenduvad öistes gaasivaludes. Ta ärkab igal ööl kella 00.00 ajal ja vaevleb gaasivalude käes tavaliselt hommikuni. Lapse rahustamiseks ja valude leevendamiseks on vajalik lapsele lähedustunde pakkumine, mis eeldab vanema ärkvelolekut kogu öö vältel. Selline eripära võib lapsel kesta kuni 5.elukuuni. Laps vajab väga palju lähedust, mida pakutakse talle selliselt, et ta on oma ärkveloleku ajal spetsiaalses kõhukotis. Laps on rahutu unega ja tema rahuliku une tagab magamine värskes õhus. Lapse nahk on väga õrn ja vajab erihoolt. Talle on soovitatud 3 korda nädalas ujumist ja 3 korda nädalas füsioterapeudi juures käimist. Kolme kuu pärast ootavad last ees täiendavad aju ja luustiku arengu uuringud, mis eeldavad lapse haiglas viibimist koos hooldajaga. Lapse psüühilise arengu seisukohalt on eriti oluline kiindumussuhe imiku ja vanema vahel. Kuna laps eraldati oma bioloogilisest emast pärast sündi, siis tema esmaseks kiindumusobjektiks on kujunemas tema hooldusema.
20.HS on 73-aastane. Tema soov hakata eestkostjaks ühe kuu vanusele lapsele eeldab kohaliku omavalitsuse hinnangut tema sobivuse kohta olla eestkostja. Lapse heaolust lähtudes on üheks hindamisvaldkonnaks vanema suutlikkus. Arvestades HS vanust ja sellest tingitud iseärasusi, ei ole ta võimeline tagama imiku turvalisust, mis nõuab vanemalt 24/7 valvelolekut. Samuti on oluline emotsionaalne kohalolek, lapse kasvades tema juhendamine ja piiride seadmine. Vanaema aga vananeb ega suuda rahuldada alaealise lapse tema heaolust lähtuvaid vajadusi. HS elab 35m2 kõigi mugavustega korteris. Elutingimused on lapsele sobilikud vaid esimesel eluaastal, sest lapse kasvades tema vajadused suurenevad, kuid neid ei ole vanaemal võimalik tagada. Teada ei ole, kas vanaemal jätkub nii palju jõudu, et iga päev minna lapsega basseini ujuma ja seejärel füsioterapeudi teenusele. Samuti ei ole teada, kas 73aastane vanaema on valmis oma lapselast vähemalt 18 aastat kasvatama,
toetama ja tema eest hoolitsema või tekib mõne aasta pärast olukord, kus laps vajab uut ümberpaigutamist.
21.Avaldaja pakkus HS-le võimalust kohtuda oma lapselapsega, kuid HS ei ole siiani selle vastu huvi üles näidanud. Lapse haiglas oleku ajal ei käinud vanaema teda kordagi vaatamas, samuti ei näidanud vanaema huvi lapse vastu pärast sündi.
22.HS soovid hakata last kasvatama on esitatud tingimuslikult. Ärakuulamisel andis HS esmalt nõusoleku olla lapselapsele eestkostja kuni tütre paranemiseni. Ta loodab, et laps on stiimuliks ja KS hakkab järjepidevalt ravimeid võtma. Hiljem mainis HS, et on nõus last kasvatama ja olema eestkostja, aga kõik oleneb TS-st ja tema toetusest. Tänaseni ei ole TS HS ega kohaliku omavalitsuse lastekaitsjaga ühendust võtnud. Lapse esindajale ütles HS, et ei soovi oma vanuse tõttu lapsele eestkostjaks hakata. HS väitis 12.04.2017 lastekaitse vanemspetsialistiga kohtumisel, et ta ei ole valmis üksinda last kasvatama. HS-l puudub ettekujutus, mis on lapse täisväärtuslikuks kasvuks ja arenguks vaja ning ta loodab, et keegi teda aitab. Sellised vastandlikud otsused näitavad, et HS ei saa täielikult aru imiku kasvatamisega kaasnevast vastutusest ja olukorra tõsidusest ega ole valmis olema eestkostja.
23.Kuigi lapse parimaks kasvukeskkonnaks on perekond, ei pea see olema bioloogiline pere. Lapse parimast huvist ei lähtu otsus, et laps ja tema psüühikahäirega ema, kellele ilmselt määratakse samuti eestkostjaks HS, on sama inimese eestkoste all ja elavad ühes eluruumis. Kui KS asub pärast psühhiaatriakliinikus ravi lõppemist elama oma ema juurde, siis võib jääda tagamata lapse turvalisus. KS ei taha ravimeid võtta ja muutub seetõttu paranoiliseks, tekivad probleemid. Arsti sõnul on prognoos KS haigusele halb. Maakohus jättis välja selgitamata KS haiguse pikaajalise prognoosi ja tema haigusest tuleneva ohtlikkuse lapsele.
24.Laps elab alates 28.02.2017 hooldusperes XXX, kus on talle tagatud stabiilsus, turvatunne ja kõik eluks ja arenguks vajalikud tingimused. Lapse ja hooldusvanemate vahel on hakanud kujunema kiindumine, mis uue paigutuse puhul tähendaks uut traumat lapsele. Hooldusperekond on erakordselt pühendunud lapse kasvatamisele ja arendamisele. Teiste isikute huvid ja soovid ei ole tähtsusetud, ent neid tuleb arvestada alles siis, kui lapse huvid on välja selgitatud. Lapse ilmselge parim huvi on kasvada perekesksetes tingimustes, omada lähedasi suhteid, olla hoolitsetud ja ülal peetud.
25.Imiku kasvamine peres, kus ta on juba sünnist saati kasvanud ja saab seda teha perekonnakesksetes tingimustes, on lapse stabiilset arengut ja kiindumussuhte tekkimise vältimatuse aspekti silmas pidades igal juhul eelistatavam, kui lähtuda pelgalt kaalutlusest, et teisel pool on bioloogiline vanaema. Lapse kasvamine mittebioloogilises perekonnas ei tähenda ka seda, et vanaema ei saaks lapsega enam suhelda. Lapse hooldusvanemad, MV ja RT on andnud nõusoleku hakata lapse eestkostjateks. Vastused määruskaebustele
26.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja toetab määruskaebust ja leiab, et HS sobivus eestkostjaks, tema tahe eestkostja ülesandeid täita ja arusaam eestkostja ülesannetest tervikuna ei ole vajalikul määral välja selgitatud. HS ei väljendanud selgelt soovi lapselapse eestkostja olla ja väljendas varem seisukohta, et ei soovi vanuse tõttu seda teha. Ta loodab lapse kasvatamisega kaasneva koormuse kandmisel liigselt TS-le, kes ei ole lapse käekäigu vastu huvi üles näidanud. Isiku sobivust eestkostja ülesannete täitmiseks tuleb põhjalikult kontrollida. Puudub teave HS tervisliku seisundi kohta hindamaks seda, kas 73-aastane vanaema on igal ajal ja olukorras võimeline lapse eest hoolitsema ja tema huve esindama. Selgusetu on, kas ja kuidas kavatseb HS korraldada lapse ja lapselapse eest hoolitsemist
siis, kui KS haiglast välja saab. Sisuliselt ei ole HS lapselapse eest hoolitsenud, laps on elanud hooldusperes.
27.KS-le riigi õigusabi korras määratud esindaja toetab määruskaebuse rahuldamist, kuna HS eestkostjaks sobivus, tema tahe eestkostja ülesandeid täita ja arusaam eestkostja ülesannetest tervikuna ei ole vajalikul määral välja selgitatud. Eestkostja määramine ilma tema võimekust kontrollimata võib tekitada probleeme ja panna ta väga raskesse olukorda. Kuigi KS kinnitas, et laps eestkostjat ei vaja ja ta saab lapse kasvatamisega koos lapse isaga ise hakkama, hindab ta ilmselt olukorda ebaadekvaatselt. KS-l ei ole endiselt haiguskriitikat ja teada ei ole, kuhu ta koos lapsega elama asuks.
28.HS vaidles määruskaebusele vastu. KS viibib küll haiglas, kuid pääseb raviarsti sõnul koju maikuus. Ta võtab korralikult ravimeid. KS muretseb lapse pärast ja ootab temaga kohtumist. Tõele ei vasta väited HS eestkostjaks mittesobivuse kohta. HS on käinud sotsiaalosakonnas vastuvõtul ja ametnik on külastanud ka tema kodu. HS kinnitab, et tal on selge mõistus ja ravimeid ta ei tarvita. KS on HS-le abiks lapse hooldamisel ja kasvatamisel. Lapse külastamist ei ole HS-le kordagi pakutud. HS tundis ise lapsega kohtumise vastu huvi ja see õnnestus alles mitmendal katsel 10.05.2017. Laps toimetati pärast sündi haiglast nii kiiresti hooldusperre, et HS-l ei olnud võimalik temaga kohtuda. HS on kasvatanud üles kolm last ja tal on kolm lapselast, ta on alates pensionile jäämisest tegelenud võõraste laste hoidmisega ja temaga on väga rahule jäädud. Laps peab kasvama HS ja oma ema juures, mitte kasuperes. HS saab vastutada regulaarsete raviarstide visiitide ja protseduuridel osalemise eest. Ka KS raviarst toetab HS soovi last kasvatada. Mõistlik ei ole jätta KS oma lapsest ilma. Laps annab talle elu mõtte ja kohustab teda toime tulema. KS-l on ka õde ja vend, kes teda toetavad. Menetluse edasine käik
29.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
30.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel osaliselt tühistada ja saata asi eestkostja isiku määramise osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
31.Maakohus peatas eestkosteasutuse avalduse alusel KS hooldusõiguse tema alaealise lapse suhtes ja määras lapse eestkostjaks hooldusõiguse ennistamiseni, kuid mitte kauemaks kui lapse 18aastaseks saamiseni lapse vanaema HS. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ja palus selle tühistada eestkostjaks määratud isiku osas ning teha uue määruse, millega määrata lapse eestkostjateks MV ja RT.
32.Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega selles, et HS ei avaldanud valmisolekut hakata iseseisvalt lapse eestkostjaks. HS väljendas ärakuulamisel nõusolekut olla lapse eestkostja kuni KS paranemiseni, eeldades, et ravi lõpeb aprillis 2017. Samuti avaldas HS nõusolekut olla eestkostja siis, kui väidetav lapse isa teda toetab. Seega on HS nõusolekud tingimuslikud ja tuginevad eeldusele, et teda aitab KS, kelle vanemaõigused on peatatud või TS, kes ei ole lapse sünniakti isana kantud ega ole lapse vastu seni huvi tundnud.
33.Perekonnaseaduse (PKS) § 179 lg 1 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt ei või eestkostja oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Seega on eestkostja määramise eesmärk tagada lapse õiguste ja huvide täielik kaitse kuni tema täisealiseks saamiseni ka juhul, kui lapsel ei ole vanemaid, kes seda teeksid. PKS § 174 lg 4 kohaselt võib isiku määrata eestkostjaks tema nõusolekul. Ringkonnakohus selgitab, et isiku nõusolek, peab olema väljendatud selliselt, et sellest on aru saada, et isik mõistab eestkostjale seatud ülesandeid, tema õigusi, kohustusi, vastutust ja nende ajalist kestvust.
34.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa HS nõusolekust järeldada valmisolekut olla iseseisvalt lapse eestkostja koos sellest tulenevate kohustustega, samuti ei nähtu tema valmisolekut olla eestkostja kuni lapse täisealiseks saamiseni. HS nõusolek ei vasta seetõttu PKS § 174 lg-s 4 sätestatud nõuetele ja maakohtul puudus alus HS lapse eestkostjaks määramiseks.
35.Õiged on määruskaebuses toodud etteheited ka selle kohta, et maakohus ei teinud kindlaks HS sobivust olla lapse eestkostjaks. Määruse kohaselt lähtus maakohus HS eestkostjaks määramisel üksnes ekslikust järeldusest, et HS andis selleks nõusoleku, samuti asjaolust, et füüsilise isiku olemasolul tuleb teda eelistada juriidilisele isikule. PKS § 174 lg 3 kohaselt tuleb eestkostjat valides arvestada tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb lähtudes lapse huvidest ja arvestades käesoleva asja asjaolusid, sh lapse vanust, eestkostja määramisel silmas pidada ka seda, et laps võib eestkostjat vajada pikema aja vältel. Käesoleval juhul ei nähtu maakohtu määrusest, kuidas maakohus jõudis järeldusele, et HS-l on objektiivselt võimalik lapse üle, sh nii tema isiku kui vara üle eestkostet teostada, arvestades tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid. Seetõttu on õiged määruskaebuses toodud etteheited ka selle kohta, et kohus ei ole eestkostjaks määratava isiku sobivust menetlusosalistega sisuliselt arutanud.
36.Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega ka selles, et maakohus jättis ebaõigesti alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja ära kuulamata. Maakohus määras 03.02.2017 määrusega õigesti lapsele TsMS § 219 lg 2 alusel riigi õigusabi korras esindaja. 13.03.2017 toimus maakohtus ärakuulamine, millest võtsid osa avaldaja, KS-le riigi õigusabi korras määratud esindaja ja HS. Alaealisele määratud esindajat kohtusse ärakuulamisele ei kutsutud. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist menetlusnormi rikkumisega. Kohtu algatusel esindaja määramise kohustus tuleneb vajadusest välistada olukord, kus piiratud teovõimega isiku huvid võiksid temale eestkostja määramise menetluses jääda kaitseta. Kuigi maakohus määras käesoleval juhul alaealisele esindaja, ei kuulanud kohus teda ära ega arutanud temaga eestkostjaks määratava isiku sobivust. Asja uuel läbivaatamisel on maakohtul võimalik see viga parandada ja esindaja menetlusse kaasata.
37.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul menetlusosalistega uuesti arutada alaealisele lapsele eestkostja määramist, sh tuleb hinnata, kas lapse bioloogilisest perekonnast on isikuid, kes vastavad eestkostjale esitatavatele nõuetele või on füüsilisest isikust eestkostja võimalik määrata väljastpoolt perekonnaringi. Ringkonnakohus võtab asja materjali juurde määruskaebusele lisatud hoolduspere, MV ja RT nõusoleku lapse eestkostjateks hakkamiseks. Seaduse järgi ei ole piiratud lapse elama asumine kasuperekonda olukorras, kus lapse ema hooldusõigus on PKS § 140 lg 1 järgi peatatud. Maakohtul on asja uuel läbivaatamisel võimalik hinnata ka hoolduspere sobivust eestkostjaks.
Menetluskulud
38.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda, va riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
39.Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud määrab kohus kindlaks menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides (riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1). Imbi Sidok-Toomsalu