OÜ Greenlight Credit & Collection hagi E&G OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
10367,29 eurot • Hageja: OÜ Greenlight Credit & Collection (reg.kood: 12770967; asukoht: Põhja pst 21 C, Tallinn 10414) • Hageja esindaja: Margus Rebane (Vulpinus Õigusbüroo OÜ; asukoht: Põhja pst 21C, Tallinn; epost: [email protected] ) • Kostja: E&G OÜ (reg.kood: 10479050; asukoht: Jaama tn 76-D-3, Tartu 10414) • Kostja esindaja: Arvo Kivar (Õigusbüroo Kivar &Partnerid; asukoht: Pärnu mnt 110-97a, 11313 Tallinn; e-post: [email protected]) 28. mai 2015. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Greenlight Credit & Collection hagi E&G OÜ vastu täielikult.
2.Välja mõista OÜ-lt E&G võlgnevus summas 10 367,29 eurot (kümme tuhat kolmsada kuuskümmend seitse eurot ja kakskümmend üheksa eurosenti) OÜ Greenlight Credit & Collection kasuks.
3.Jätta rahuldamata OÜ E&G tasaarvestusnõue (kahju hüvitamise nõue) tõendamatuse tõttu.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud OÜ E&G kanda.
2.Rahuldada OÜ Greenlight Credit & kindlaksmääramiseks.
Collection
avaldus
menetluskulude
Tsiviilasi nr 2-15-2502
3.Määrata tsiviilasjas nr 2-15-2502 OÜ Greenlight Credit & Collection menetluskulude rahaliseks suuruseks 936 (üheksasada kolmkümmend kuus) eurot, mis on riigilõiv ja lepingulise esindaja õigusabikulud.
4.Välja mõista OÜ-lt E&G OÜ Greenlight Credit & Collection kasuks menetluskulud summas 936 (üheksasada kolmkümmend kuus) eurot. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-5)
1.OÜ Login ja OÜ E&G (edaspidi kostja) vahel sõlmiti 01.09.2014 ehituse alltöövõtuleping nr 4195 (edaspidi leping). Lepingu alusel teostas OÜ Login kostjale kostja poolt tellitud ehitustöid. 30.09.2014 allkirjastatud aktiga akteerisid OÜ Login ja kostja teostatud ehitustööd osaliselt, so summas 12 487,40 eurot (ilma km-ta). 01.10.2014 esitas OÜ Login kostjale arve summas 14984,88 eurot. 23.10.2014 lõpetas OÜ Login ehitusobjektil tööd ning teatas kostjale soovist ehitusobjekt üle anda. Kostja viivitas objekti ja tööde vastuvõtmisega kuni 06.11.2014. 06.11.2014 andis OÜ Login kostjale lõplikult üle kõik teostatud tööd ning OÜ Login ja kostja allkirjastasid objekti üleandmise akti. 13.11.2014 allkirjastasid OÜ Login ja kostja teostatud tööde akti nr 2, summas 11 059,94 eurot (km-ta). 18.11.2014 esitas OÜ Login kostjale arve nr 1442 summas 13 271,93 ja 1443 summas 2637 eurot. 24.11.2014 esitas OÜ Login kostjale arve nr 1444 summas 234 eurot. 25.11.2014 tasaarvelduse aktiga tasaarveldasid OÜ Login ja kostja vastastikused rahalised kohustused. Tasaarvelduse tulemusena jäi kostja kohustuseks tasuda OÜ-le Login 10 367,28 eurot. Kostja aktsepteeris tasaarveldust ning saatis OÜ-le Login ka vastava kinnituse 27.11.2014. Käesoleva ajani ei ole kostja oma kohustusi täitnud. Ühtegi pretensiooni kostja OÜ-le Login tööde kvaliteedi osas esitanud ei ole.
2.30.12.2014 loovutas OÜ Login nõude kostja vastu OÜ-le Greenlight Credit & Collection (edaspidi hageja). Hageja edastas nõude loovutamise teate ja tasumise nõude kostjale 30.12.2014. 26.01.2015 saatis kostja esindaja hagejale seisukoha nõude loovutamise teatele, milles oli seatud kahtluse alla nõude loovutamine ja räägitud võimalikust leppetrahvist ning garantiitasudest. 26.01.2015 saatis hageja esindaja kostja esindajale e-kirja, milles palus selgitada, millised on kostja vastuväited ja millisel õiguslikul või lepingulisel alusel need esitatud on. 02.02.2015 saatis kostja esindaja vastuse, milles viitab, et leppetrahvi nõue tuleneb OÜ Login poolsest lepingu rikkumisest. Muid sisulisi põhjendusi kostja esindaja ei esitanud.
3.Hageja nõue kostja vastu on summas 10 367,29 eurot, mida kostja on tasaarveldusega sisuliselt tunnistanud. Hageja palub kostjalt välja mõista OÜ Greenlight Credit & Collection kasuks võlgnevus summas 10 367,29 eurot. Kostja vastus (tl 41-46)
4.Kostja vaidleb hagile vastu järgmistel asjaoludel.
Tsiviilasi nr 2-15-2502
4.1.Vastavalt lepingu eritingimuste punktile 3.1 kohustus töövõtja töö lõpetama ning tellijale üle andma hiljemalt 15.10.2014. Lepingu üldtingimuste p 3.1 kohaselt esitab tööde lõpetamisel töövõtja tellijale alltöövõtutööde üleandmise-vastuvõtmise akti (lõppakti) ülevaatamiseks. Tööd loetakse vastuvõetuks üksnes lõppakti allakirjutamisega tellija poolt. Töövõtja kokkulepitud tähtaega ei järginud ning lõpetas tööd alles 13.11.2015 kuupäevaks. Tellija allkirjastas akti ja võttis tööd vastu samal kuupäeval. Hageja väide nagu oleks töövõtja andnud töö üle 23.10.2014 ning kostja oleks viivitanud selle vastuvõtmisega on väär ja tõendamata. Samuti ei vasta tõele hageja väide, et tehtud tööd anti tellijale üle 6.11.2014. Nimetatud väide on otseses vastuolus töövõtja ja tellija vahel 13.11.2014 allkirjastatud aktiga. Lisaks on selline väide ka ebaloogiline – tööde lõppakt on siiski lõplik, viimasena allkirjastatud akt, mitte eelviimane akt. Tööd lõppevad peale töö tegemise lõppemist ja tööde valmimist, mitte enne seda. Arvestades töövõtja hilinemist esitas tellija töövõtjale leppetrahvi nõude summas 3 576,04 eurot. Lepingu p 8.3 järgi on leppetrahvi määraks 0,5 % lepingu hinnast iga tähtaega ületanud päeva eest (29 päeva).
4.2.Kostja hinnangul on hageja ja töövõtja koostöös selged hea usu põhimõte vastase käitumise ilmingud eesmärgiga kanda töövõtja ettevõttest välja varad (ja rahaliselt hinnatavad õigused), tekitada töövõtja maksejõuetus ning sel viisil hoiduda pahatahtlikult kõrvale maksekohustuste täitmisest töövõtja võlausaldajatele. Kostjale on nõudeid esitanud mitmed isikud – töövõtja töötajad, tarnijad, koostööpartnerid – kes osutasid töövõtjale teenust ja abi seoses Valga asenduskodu ehitusobjektiga. Kuivõrd tegemist oli ehitusobjektiga, mille peatöövõtja oli kostja, siis nõutakse saamata jäänud summasid sisse peatöövõtjalt. Sellega on hageja tekitanud kostjale kahju summas 11239,19 eurot. 4.3 Lepingu sõlmimise ja täitmise käigus on töövõtja varjanud kostja eest tõsiasja, et töövõtja on maksuvõlgnik ning tal puudub ehitustegevuseks nõutav majandustegevuse registreering. Nimetatud töövõtjast tulenevatel põhjusel esitas Sotsiaalministeerium kostjale 20.10.2014 leppetrahvi nõude summas 3 000 eurot.
4.4.Seega on eeltoodust tulenevalt töövõtja tekitanud kostjale kahju vähemalt summas 17815,23 eurot (tl 108 täpsustus). Töövõtja kohustus hüvitada kostjale tekitatud kahju tuleneb lepingu punktist 8.10, samuti kohustus tasuda leppetrahv 3 576,04 eurot. VÕS § 115 lg 1 annab kohustuse rikkumise korral võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
5.Kostja väidete kohaselt on OÜ Login oma maksevõimet veelgi halvendanud 30.12.2014 nõude loovutamisega hagejale. Asjaolusid arvestades ei saa sellisel tehingul olla ettevõtte majandustegevusest tulenevalt ühtegi loogilist ja õiguspärast põhjendust peale ettevõttest varade väljaviimise ja nii oma võlausaldajate ning töötajate veelgi suuremal määral kahjustamise. Kostjale ei ole teada, millistel tingimustel selline loovutustehing toimus, kuid on tõenäoline, et sellest tehingust sai (saab) varjatult tulu OÜ Login ainuosanik Janek Kivilaid. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või lepingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Seega ei ole võimalik käesoleval juhul loovutustehingu toimumisele võlaõigusseaduses sätestatud regulatsiooni kohaldada isegi juhul, kui kõik formaalsed eeldused selleks on täidetud (VÕS § 170). TsÜS § 86 lg 1 sätestab sellisel juhul heade kommetega vastuolus oleva tehingu tühisuse. Kostja on oma 26.01.2015 kirjas hagejale seadnud kahtluse alla loovutustehingu kehtivuse. Kostja juhtis tähelepanu, et töövõtulepingust tulenev õigus tasule hõlmab ka töövõtja vastusoorituse kohustust – garantiikohustust. Sellisel juhul, kui tegemist on poolte vastastikuste
Tsiviilasi nr 2-15-2502 kohustustega, ei ole tegemist nõude loovutamisega, vaid lepingu ülevõtmisega, mis sõltub tellija nõusolekust. Lisaks on kostja näidanud, et tema lepingust tulenevad nõuded töövõtja vastu ületavad 15 000 eurot. Sellised kostja nõuded on rahuldamata. Kostja ei ole saanud ka tagatist, et sellised nõuded rahuldatakse tulevikus. Töövõtja tagatise andmise kohustust vaatamata tellija nõudmisele täitnud ei ole. Sellisel juhul annab seadus tellijale õiguse nii lepingust taganemiseks (VÕS § 111 lg 5 ja § 117) kui ka omapoolsete kohustuste täitmisest keeldumiseks.
6.Kostja palub kohtul jätta hagiavaldus rahuldamata ja tunnistada loovutustehing tühiseks. Arvestades aga võimalust, et kohus võib hagiavalduse rahuldada, esitab kostja siinkohal alternatiivse vastuväite, mis põhineb tasaarvestusel. Kostja tasaarvestab oma nõude summas 17815,23 eurot hageja nõudega. Vastavalt VÕS §-ile 198 loetakse tasaarvestus toimunuks avalduse tegemisega teisele poolele. Riigikohtu poolt pika ajaperioodi jooksul kujundatud kohtupraktika toetab hagimenetluses sellisel kujul (st ilma vastuhagi esitamata) alternatiivse tasaarvestusel põhineva vastuväite esitamist, vt nt lahendeid nr 3-2-1-23-11, p 10; 3-2-1-116-10, p 44; 3-2-1-59-10, p 10; 3-2-1111-06, p 16; 3-2-1-50-04, p 20. Lisaks on Riigikohus otsuses nr 3-2-1-136-05 märkinud, et vastastikuste rahaliste nõuete lahendamisel saab nõuded lugeda vastastikku tasaarvestatuks ja nõuda otsuse resolutsiooniga välja üksnes nõuete vahe sellelt poolelt, kelle kahjuks jääk (saldo) jääb (p 27). Hageja seisukoht kostja vastuse osas (tl 120-124)
7.Hageja ei nõustu ühegi kostja vastuväitega. Kostja ei saa esitada kohtule nõudmisi ilma vastavasisulise vastuhagi esitamiseta (va protsessuaalne tasaarvestamise avaldus). Tehingu tühistamiseks on TsÜS 5. peatükis ette nähtud eraldi kord, mis ei näe ette võimalust kohtul tehingut tühistada. Tehingu tühistamine toimub kohtuväliselt ja on tehingu teinud isiku kujundusõigus. Seega tuleb kostja nõue loovutustehingu tühiseks tunnistamiseks jätta tähelepanuta.
8.Kostja väide, et ta omab OÜ Login vastu kahju hüvitamise nõuet summas 11239,19 eurot on hageja jaoks arusaamatu. Mitte ükski kostja poolt esitatud dokument ei tõenda kostja poolt kahju kandmist ja selle põhjustamist OÜ Login poolt. Kostja on esitanud küll mitmed kolmandate isikute poolt OÜ-le Login väidetavalt esitatud arved, kuid need ei tõenda kuidagi kostja poolt kahju kandmist. Ei ole selge, kas kostja on võtnud kõik viidatud nõuded endale täitmiseks, kas kostja on kõiki neid nõudeid aktsepteerinud ja need tasunud, milles seisneb kostja kahju? Kuna tegemist on OÜ Login ja kolmandate isikute vaheliste vaidlustega ei puutu need käesolevasse menetlusse. Seega kõik kostja väited, mis puudutavad kolmandate isikute võimalike nõudeid OÜ Login vastu tuleb jätta tähelepanuta ning vastavad tõendid (kolmandate isikute poolt väidetavalt OÜ-le Login esitatud arved ja nõuded) tuleks hageja hinnangul TsMS § 238 alusel jätta vastu võtmata või asja lahendamisel arvestamata. Kostja ei ole tõendanud mistahes kahjunõude olemasolu ning kõik kostja vastavad väited on tõendamata.
9.Arusaamatud on kostja viited Sotsiaalministeeriumi poolt kostjale esitatud nõudele. Nimetatud nõudest nähtub, et kostja on esitanud Sotsiaalministeeriumile valeandmeid ning on rikkunud mitmeid lepingupunkte. OÜ Login ei ole kunagi varjanud asjaolu, et tal puudub MTR registreering. Seda ei ole kordagi OÜ-lt Login nõutud ning OÜ Login ei ole ühtegi lepingupunkti selles osas rikkunud. Kostja ei saa enda tegemata tööd ja lepingu rikkumisi ette heita OÜ-le Login.
Tsiviilasi nr 2-15-2502
10.Lisaks hagiavalduses toodule juhib hageja veelkord tähelepanu asjaolule, et kostjal ei ole ühtegi sisulist etteheidet tööde teostamisele ja kvaliteedile. Tööd on vastu võetud ja selles osas poolte vahel vaidlust ei ole. Kostja on esitanud etteheite üksnes tööde tähtaja ületamise osas ja seoses sellega leppetrahvi nõude. Hageja leiab, et kostja on kaotanud õiguse nõuda töövõtulepingu alusel leppetrahvi, kuivõrd leppetrahvinõuet ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Riigikohus on mitmetes lahendites leidnud, et mõistlik aeg peaks üldjuhul mahtuma 3 kuu sisse rikkumisest teadasaamisest arvates ning isegi sellisel juhul võib asjaolusid arvestades kolm kuud olla ebamõistlikult pikk aeg. Käesoleval juhul andis OÜ Login kostjale tööd vastuvõtmiseks üle 06.11.2014 ja pooled allkirjastasid vastava akti 13.11.2014. Kostja esitas leppetrahvi nõude OÜ-le Login mitu kuud pärast tööde lõpetamist ja üleandmist. Kusjuures vahepealsel ajal on kostja korduvalt lubanud oma võlgnevuse tasuda ning on isegi pooltevahelise tasaarvestuse teostamisega enda võlgnevust tunnistanud. Isegi juhul, kui kohus peaks leidma, et leppetrahvi nõue on esitatud mõistliku aja jooksul (hageja arvates on see esitatud oluliselt hiljem), on kostja ebaõigesti arvestanud nõude suurust. Töövõtulepingust tulenevate tööde lõpetamise tähtaeg oli 15.10.2014.a. OÜ Login andis tööd kostjale üle 06.11.2014, mitte 13.11.2014, nagu väidab kostja. Töövõtulepingu punktist 3.1. tulenevalt oli kostjal kohustus vastuvõtmiseks üle antud tööd 5 tööpäeva jooksul üle vaadata ja aktsepteerida või põhjendatud vastuväidetega tagasi lükata. OÜ Login esitas teostatud tööd vastuvõtmiseks 06.11.2014 ja 5 tööpäeva hiljem allkirjastas kostja lõppakti. Seega mingil juhul ei saa tööde lõpetamise ajaks lugeda 13.11.2014, vaid lähtuda tuleb ikkagi tööde vastuvõtmiseks üleandmise ajast.
11.Kostja on viidanud ka tagatise saamise nõudele. Hageja jaoks jääb selline nõue arusaamatuks. Sellise nõude lepinguline ja õiguslik alus on samuti ebaselge. OÜ Login on täitnud kostja ees kõik lepingust tulenevad kohustused. Mitte ühtegi pretensiooni ei ole kostja tööde kvaliteedi osas esitanud ning samuti ei ole ühtegi hilisemat võimalikku garantiitööde nõuet esitatud. Töövõtulepingus on pooled kokku leppinud konkreetse garantiiperioodi ja garantiiaegse tagatissumma. Töövõtulepingu punkt 5.2 sätestab, et lepingujärgsete kohustuste täitmiseks Garantiiperioodil peab tellija tagatisena kinni 2% lepingu hinnast Töövõtjale tasumisele kuuluvast viimasest maksest koos käibemaksuga. Sellisel viisil kinni peetud tagatissumma maksab tellija töövõtjale välja 35 (kolmekümne viie) päeva jooksul alates garantiiperioodi lõppemisest tingimusel, et töövõtja on kõik garantiiperioodi kohustused täitnud. Seega on kostjale lepingu alusel antud garantiiperioodiks kokkulepitud tagatis - 2% lepingu hinnast ning nimetatud summa tasumist hageja hetkel kostjalt ei nõue ega saagi nõuda enne garantiiperioodi lõppu. Kostja etteheited OÜ-le Login on kõik meelevaldsed ja tõendamata. Kostja viitab VÕS §-le 111 ja leiab, et temal on õigus keelduda enda lepingust tuleneva kohustuse täitmisest, enne kui talle tasutakse tema poolt märgitud summa ja antakse tagatis. Hageja sellise väitega ei nõustu. Nagu hageja eelnevalt ka käsitles, siis mistahes nõuet kostjal OÜ Login vastu ei ole ega saagi olla. Ainuüksi suvaliste kolmandate isikute märkimine, ei tekita veel kostjale nõuet, rääkimata sellise nõude õiguslikust alusest. Ka võimalik tagatise nõue on vastuolus lepingu regulatsiooniga ning esitatud ilma igasuguse õigusliku aluseta, rääkimata selle ebamõistlikkusest. 28. mai 2015 kohtuistung
12.Hageja jääb oma nõude juurde ning palub hagi rahuldada. Täiendavalt lisab, et kostja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, kuna leppetrahvi nõue on esitatud mõistlikku tähtaega
Tsiviilasi nr 2-15-2502 ületades. Samuti puudub kostjal õiguslik alus nõuda hagejalt OÜ Login töötajate ja muude kolmandate isikute kahjunõudeid ning Sotsiaalministeeriumi leppetrahvi summas 3000 eurot. Hageja palub hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda.
13.Kostja vaidleb hagile vastu ning jääb oma varasemate vastuväidete juurde. Täiendavalt selgitab kostja, et kolmandate isikute esitatud nõuete täitmise kohustus kostjale tuleneb VÕS § 1054 lg-st 2. Kostja palub tasaarvestada kostja nõue hageja esitatud nõudega. Tööde üleandmise-vastuvõtmise osas avaldab kostja järgmist. Hageja ei ole andnud töid üle 6.11.2014, vaid 13.11.2014. Nimetatud asjaolu on tõendatud 13.11.2014 teostatud tööde akti nr 2 allkirjastamisega. Kostja hinnangul on teostatud tööde akt nr 2 ja objekti üleandmise akt omavahel vastuolus. Kostja kinnitab, et pärast tööde üleandmist ei ole hagejale tööde osas pretensioone esitatud. Kostja peamine etteheide hagejale on tööde üleandmise tähtaja ületamine.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
15.16.02.2015 esitas OÜ Greenlight Credit & Collection hagiavalduse E&G OÜ vastu 10 367,29 euro nõudes. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes: •
• •
•
Hageja nõue kostja vastu tuleneb OÜ Login ja OÜ E&G (edaspidi kostja) vahel 01.09.2014 sõlmitud ehituse alltöövõtulepingust nr 4195 (edaspidi leping) (tl 65, 6675). Lepingu alusel on OÜ Login teostanud kostjale kostja poolt tellitud ehitustöid alltöövõtulepingus sätestatud mahus. OÜ Login on esitanud kostjale arved nr 1437 summas 14984,88 eurot (tl 14), arve nr 1442 summas 13271,93 eurot (tl 17) ja arve nr 1443 summas 2637 eurot (tl 18) ja arve nr 1444 summas 234 eurot (tl 19). 25.11.2014 tasaarvelduse aktiga tasaarveldasid OÜ Login ja kostja vastastikused rahalised kohustused. Tasaarvelduse tulemusena jäi kostja kohustuseks tasuda OÜ-le Login 10 367,28 eurot (tl 20).
16.30.12.2014 loovutas OÜ Login lepingust tuleneva nõude E&G vastu OÜ-le Greenlight Credit & Collection. Kostja on seisukohal, et tegemist on tühise loovutustehinguga. Kostja põhjendab oma seisukohta sellega, et asjaolusid arvestades ei saa sellisel tehingul olla ettevõtte majandustegevusest tulenevalt ühtegi loogilist ja õiguspärast põhjendust peale ettevõttest varade väljaviimise ja oma võlausaldajate ning töötajate kahjustamine. Seega on nõude loovutamine hagejale hea usu põhimõttega vastuolus ja tühine. Sellest tulenevalt taotleb kostja loovutustehingu tühisuse tuvastamist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-141-12 märkinud, et TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Tulenevalt TsMS § 4 lg-st 2 määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS §-s 439 sätestatakse, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei saa kohus käesoleval juhul otsustada loovutustehingu kehtivuse üle, kuna loovutustehingu tühisuse tuvastamise nõuet ei ole vastuhagina esitatud. Lisaks märgib kohus, et isegi kui lugeda vastav nõue kostja poolt esitatuks, ei ole kostja sisustanud, milles seisneb loovutustehingu heade kommetega vastuolu
Tsiviilasi nr 2-15-2502 (TsÜS § 86 lg 1). Ei piisa väidetest, et nõude loovutamisega on OÜ Login ettevõttest varasid välja viinud ja vastava tehingu tegemisega kahjustanud nii võlausaldajaid kui ka oma töötajaid. Nimetatud väited on kostja poolt tõendamata. Sellest tulenevalt jätab kohus kostja taotluse loovutustehingu tühisuse tuvastamiseks tähelepanuta. Eeltoodust tulenevalt on nõude loovutamine kehtiv.
17.Alternatiivselt loovutustehingu tühistamisele on kostja palunud kohtul tasaarvestada hageja nõue kostja vastu kostja nõudega hageja vastu summas 17815,23 eurot (tl 108). Kostja vastusest nähtuvalt koosneb tema nõue summas 17815,23 eurot leppetrahvi summast 3576,04 eurot, Sotsiaalministeeriumi poolt kostjale esitatud leppetrahvist summast 3000 eurot ja kostjale arveid esitanud isikute nõuetest kokku summas 11239,19 eurot.
18.Lepingu alusel on OÜ Login teostanud kostjale kostja poolt tellitud ehitustöid. 06.11.2014 andis OÜ Login kostjale üle kõik teostatud tööd ning OÜ Login ja kostja allkirjastasid objekti üleandmise akti (tl 16). OÜ Login esitas kostjale teostatud tööde eest arved nr 1437 summas 14984,88 eurot (tl 14), arve nr 1442 summas 13271,93 eurot (tl 17) ja arve nr 1443 summas 2637 eurot (tl 18) ja arve nr 1444 summas 234 eurot (tl 19). 25.11.2014 tasaarvelduse aktiga tasaarveldasid OÜ Login ja kostja vastastikused rahalised kohustused. Tasaarvelduse tulemusena jäi kostja kohustuseks tasuda OÜ-le Login 10 367,28 eurot (tl 20). Kostja aktsepteeris tasaarveldust ning saatis OÜ-le Login ka vastava kinnituse 27.11.2014 (tl 21). 26.01.2015 teatas kostja, OÜ Login poolt nõude loovutamise teatele vastates, et nõuab OÜ-lt Login leppetrahvi summas 3576,04 eurot, tööde üleandmisega viivitamise eest (29 päeva). Kohus nõustub hagejaga selles osas, et kostja on kaotanud õiguse nõuda töövõtulepingu alusel leppetrahvi, kuivõrd leppetrahvinõuet ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Riigikohus on mitmetes lahendites leidnud, et mõistlik aeg peaks üldjuhul mahtuma 3 kuu sisse rikkumisest teadasaamisest arvates ning isegi sellisel juhul võib asjaolusid arvestades kolm kuud olla ebamõistlikult pikk aeg. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-28-08 on kolleegium asunud seisukohal, et arvestades nõude aegumistähtaja pikkust (3 aastat), mahub leppetrahvi nõudest teatamine kolm kuud (möödunud on 1/10 aegumistähtajast) pärast kohustuse rikkumise avastamist üldjuhul VÕS § 159 lg 2 mõistliku aja raamidesse. Seejuures tuleb siiski arvestada, et mõiste "mõistlik aeg" on määratlemata õigusmõiste. Seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades ning seega võib kolm kuud teatud juhul olla ka ebamõistlikult pikk tähtaeg. Käesoleval juhul andis OÜ Login kostjale tööd vastuvõtmiseks üle 06.11.2014 ja pooled allkirjastasid teostatud tööde akti 13.11.2014. Kostja esitas leppetrahvi nõude OÜ-le Login alles 26.01.2015.a, peale seda kui sai teada nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Kohus on seisukohal, et lepingu rikkumine, tähtaegadest mittekinnipidamise näol, on selline rikkumine, mis on võimalikule leppetrahvi nõudjale teada juba tähtaja ületamisel. Seega sisuliselt juba enne tööde vastuvõtmiseks esitamist. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul on mõistlikuks leppetrahvi nõudmise ajaks maksimaalselt kaks nädalat peale Login OÜ poolt tööde vastuvõtmiseks andmist (06.11.2014). Tulenevalt sellest, et leppetrahvi nõue on esitatud hilinenult ei saa OÜ E&G hageja nõuet leppetrahviga summas 3576,04 eurot tasaarvestada.
19.OÜ Login koostööpartnerite, tarnijate ja töötajate poolt kostjale esitatud nõuete osas on kohtu seisukoht järgmine. Kostja on avaldanud, et talle on nõudeid esitanud mitmed isikud, kes osutasid töövõtjale (OÜ-le Login) teenust ja abi seoses Valga asenduskodu ehitusobjektiga. Kuivõrd tegemist oli ehitusobjektiga, mille peatöövõtja oli kostja, siis nõutakse saamata jäänud
Tsiviilasi nr 2-15-2502 summasid sisse peatöövõtjalt. Sellega on hageja kostja hinnangul talle kahju tekitanud. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud vastava kahjunõude olemasolu. Kohtu hinnangul on kostja jätnud põhjendamata, mis alusel kahju on tekkinud. Kostja on oma vastuses küll märkinud, et töövõtjal on kohustus hüvitada kostjale tekitatud kahju, mis tuleneb lepingu punktist 8.10 (tl 72), kuid põhjendamata on jäetud, kas tegemist on lepingulise või lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega. Samuti puudub põhjendus selle kohta, millist kohustust rikkudes töövõtja kostjale kahju tekitas. Kostja poolt viidatud lepingu p-s 8.10 sätestatud kohustus on seadusest tulenev kahju tekitamise korral tekkiv hüvitamiskohustus (VÕS § 101 lg 1 p 3). Kohtuistungil on kostja täpsustanud, et kahju hüvitamise nõude aluseks on VÕS § 1054 lg 2. Kohus selgitas kohtuistungil, et kostja ei saa VÕS § 1054 lg-le 2 tuginedes vastavat nõuet esitada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-75-05 märkinud, et VÕS § 1054 lg 1 kohaldamiseks on vaja tuvastada nii see, et üks isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandustegevuses, see, et teenuse osutaja tekitab õigusvastase teoga kahju isikule, kellega teenuse tellija ei ole lepingulises suhtes, kui ka süü. Nimetatud lahendi punktis 12 on kolleegium märkinud, et teise isiku oma majandusvõi kutsetegevuses kasutamine ei tähenda lihtsalt isikute koostööd mingi eesmärgi saavutamiseks, vaid seda, et üks isik kasutab teise isiku teenuseid (p 12). Antud juhul ole kostja OÜ-t Login kasutanud pidevalt oma majandustegevuses, vaid poolte vahel on sõlmitud alltöövõtuleping. Seega on kohus jätkuvalt seisukohal, et antud asjaoludele ei kohaldu VÕS § 1054 lg 2. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (vt Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 17). Antud juhul on kostja jätnud tõendamata nii töövõtja poolt rikutud kohustuse, tekkinud kahju kui ka põhjusliku seose kahju ja võimaliku rikkumise vahel. Siinjuures märgib kohus, et kostja poolt kohtule esitatud arved ning töötasunõuded ei tõenda kostjale kahju tekkimist, sest puuduvad tõendid, et kostja oleks need tasunud. Isegi juhul kui kostja on need tasunud, ei ole tõendatud, et nimetatud kahju oleks tekkinud töövõtja kohustuse rikkumise tulemusena. Seega jätab kohus kostja nõude, tasaarvestada kostjale arveid esitanud isikute nõuete summa hageja nõudega kostja vastu, rahuldamata.
20.Kahju hüvitamisena on kostja käsitlenud ka Sotsiaalministeeriumi poolt kostjale esitatud leppetrahvi nõuet (tl 57-59). Nimetatud nõue tuleneb 09.07.2014 Sotsiaalministeeriumi ja OÜ E&G vahel sõlmitud peatöövõtulepingu 2-5.1.14/6311 mittenõuetekohasest täitmisest E&G poolt. Leppetrahvi nõue tuleneb sellest, et peatöövõtja E&G ei ole tellijaga kooskõlastanud OÜ Login alltöövõttu, vaid on esitanud tellijale valeandmeid ehitusel kasutatava tööjõu kohta ja on kasutanud tööjõudu, kes ei oma tegevusalal tegutsemise luba ning kes on maksuvõlglane riiklike- ja kohalike maksude tasumise osas. Kostja on kohtuistungil märkinud, et OÜ Login esitles ennast kui professionaalset ehitusettevõtet ning on rikkunud seadust, jättes täpsustamata,
Tsiviilasi nr 2-15-2502 millist seadust. Hageja on seisukohal, et lepingu sõlmimisel teadis kostja, et OÜ-l Login ei ole majandustegevuse registreeringut ning kostja ei ole esitanud majandustegevuse registreeringu puudumise osas pretensioone OÜ-le Login. Hageja hinnangul ei saa OÜ Login vastutada kokkuleppe eest, mille on sõlminud kostja ja kolmas isik. Kostja on võtnud endale kohustuse, tulenevalt peatöövõtulepingust nr 2-5.1.14/6311, leida alltöövõtjad, kes omavad ehitusalal majandustegevuse registreeringut ning kooskõlastama alltöövõtjad Sotsiaalministeeriumiga. Kostja nimetatud kohustust ei täitnud. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohus on seisukohal, et OÜ-l Login majandustegevuse registreeringu puudumine ei ole OÜ Login poolseks lepingu rikkumiseks, sest OÜ Login ei ole selle lepingu pooleks, millest selline kohustus tuleneb. OÜ Login ja kostja vahel on sõlmitud alltöövõtuleping, milles puuduvad viited majandustegevuse registreeringu olemasolu nõudele. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane ka kostja viide sellele, et hageja esitles ennast kui professionaalset ehitusettevõtet kuna igal isikul on võimalik ettevõtete majandustegevuse registreeringu olemasolu kontrollida Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi Majandustegevuse registri kodulehelt, samuti nähtub Äriregistrist ettevõtte maksuvõlgnevuse olemasolu. Lisaks märgib kohus, et kostja ei ole ka siin nõuetekohaselt tõendanud hageja poolt kahju tekitamist ning põhjuslikku seost kahju ja hageja tegude vahel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja tasaarvestusnõude selle tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kuivõrd pooled hageja nõude olemasolu ja suuruse üle ei vaidle on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 10367,29 eurot.
21.Kohus avaldab seoses kostja õigusega keelduda oma kohustuste täitmisest, kui töövõtja ei anna tagatist kostjale tekitatud kahjude hüvitamiseks järgmist. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et kostjal ei ole nõudeid hageja vastu, millest tulenevalt puudub kostjal õigus keelduda alltöövõtulepingust tulenevate omapoolsete kohustuste täitmisest. Asjas on tuvastatud, et OÜ Login on täitnud alltöövõtulepingust tuleneva kohustuse teha lepingus kokku lepitud tööd ja on need tööd tellijale üle andnud. Kostja ei ole esitanud pretensioone tööde kvaliteedi osas ega ka garantiitööde teostamise nõuet. Kuna töövõtja on tööd teostanud, vastab sellele tellija kohustus tehtud tööde eest maksta tasu. Töövõtja poolt tagatise andmise kohustuse kohta kostjale märgib kohus, et kostjal puudub õiguslik alus nõuda töövõtjalt tagatise andmist töövõtja ja kolmandate isikute vaheliste kohustuste täitmiseks töövõtja poolt ning sellest tulenevalt puudus kostjal ka õigus keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest, st tehtud tööde eest tasu maksmisest. Menetluskulud
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.
23.28.05.2015 kohtuistungil lõpetas kohus tsiviilasjas nr 2-15-2502 kohtuvaidlused ning määras kohtulahendi teatavaks tegemise kuupäevaks 12.06.2015. Ühtlasi andis kohus pooltele kolm päeva alates istungi toimumisest menetluskulude nimekirja esitamiseks. 01.06.2015 esitas hageja oma menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks 336 eurot, mis koosneb õigusabikuludest ning transpordikuludest.
Tsiviilasi nr 2-15-2502
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
25.TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 600 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 600 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv summas 600 eurot.
26.Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Kohtu hinnangul tuleb asuda seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on üksnes esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest.
27.Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Senises kohtupraktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot nii ilma käibemaksuta kui koos käibemaksuga. Hagejat esindas Vulpinus Õigusbüroo OÜ jurist Margus Rebane, olles hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu (esindajatasu). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 200 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejale on osutatud õigusabi kokku 2 tundi tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta. Õigusbüroos töötava juristi tasu 100 eurot tunnis tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses 200 eurot (2 tundi) on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, vastates antud tsiviilasja keerukusele ja mahule. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka transpordikulu summas 80 eurot (Tallinn-TartuTallinn). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-13 p 13 märkinud, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu. Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kohus on seisukohal, et tegemist on mõistliku, põhjendatud ning vajaliku kuluga. Seega on põhjendatud ning vajalikud menetluskulud TsMS § 175 lg 1 mõttes summas 336 eurot (sh käibemaks 56 eurot).
Tsiviilasi nr 2-15-2502
28.Eeltoodust tuleneb, et kohtu hinnangul on hageja kandnud menetluskulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses summas 936 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja õigusabi kulud). Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 936 eurot. Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 936 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.