Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2015, Rapla Tsiviilasja number 2-15-6592 Tsiviilasi Eesti Energia AS hagi Viivi Lubaso vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 431,59 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Eesti Energia AS (rg-kood 10421629, asukoht Laki 24, 12915 Tallinn), hageja esindaja Kaili Muru-Mölder (Eesti Energia AS asukoht Ilmatsalu 5, 15014 Tartu, e-post [email protected]), kostja Viivi Lubaso (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxx xxxx x-x, xxxx-xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx) Resolutsioon Välja mõista Viivi Lubasolt 370,60 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv seaduslik viivis alates 30.04.2015 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 289,26 eurot ja viivis protsendina 0,1% päevas põhinõudelt 324,16 eurot alates 30.04.2015 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui 34,90 eurot Eesti Energia ASi kasuks. Menetluskulud jätta Viivi Lubaso kanda. Välja mõista Viivi Lubasolt riigilõiv 100 eurot Eesti Energia ASi kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Viivi Lubaso võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 324,16 (kolmsada kakskümmend neli eurot ja 16 senti) eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 46,44 (nelikümmend kuus eurot ja 44 senti, sh varasemalt sissenõutavaks muutunud kuid tasumata viivis 14,69 eurot) eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv seaduslik viivis alates 30.04.2015 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 289,26 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv lepinguline viivis 0,1% päevas alates 30.04.2015 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 34,90 eurot. Väljamõistetud summad kanda Eesti Energia AS-i kontole EE08 1010 0020 5941 3005 SEB`s, EE23 2200 0011 8000 5555 Swedbank`is, EE70 3300 3320 9900 0006 Danske Bank`is või EE43 17000 1700 0115 797 Nordea Pangas viitenumbriga 09710500008 Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ja määrata kostja kanda menetluskulu summas 100 eurot. Menetluskulu tuleb võlgnikul kanda Eesti Energia AS kontole EE08 1010 0020 5941 3005 SEB`s, EE23 2200 0011 8000 5555 Swedbank`is, EE70 3300 3320 9900 0006 Danske Bank`is või EE43 17000 1700 0115 797 Nordea Pangas viitenumbriga 09710500008. Kostja seisukoht Kostja kohustus kirjalikult vastama 04.06.2015. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda.