Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
11. juuni 2015, kell 16.00 Võru kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
I. - M. M.
hagi Lõuna-Eesti Haigla AS vastu kutsehaigusest tingitud tervisekahju hüvitamise nõudes
Tsiviiasja hind
12 739,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I. - M. M. xxxxxxxxxx; Võru)
2-13-39600
(isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht
Hageja lepinguline esindaja advokaat Henn Koduvere (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, epost:[email protected]) Kostja Lõuna-Eesti Haigla AS (registrikood 10833853, asukoht Meegomäe küla, Võru vald, Võru maakond, epost:[email protected]) Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar; advokaat Häli Jürimäe, Advokaadibüroo Aivar Pilv Tartu osakond, e-post: [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg ja osalejad
13.02.2014, 08.04.2015 hageja I. - M. M. , esindaja adv. Henn Koduvere, kostja Lõuna-Eesti Haigla AS esindaja adv Häli Jürimäe
RESOLUTSIOON
1.Jätta kostja poolt 05.06.2015 esitatud vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
2.Rahuldada I. - M. M. hagi Lõuna-Eesti Haigla AS-i vastu.
3.Välja mõista kostjalt Lõuna-Eesti Haigla AS-ilt hageja I. - M. M. kasuks perioodil
01.01.2010 – 31.05.2015 eest vähemmakstud kutsehaiguse põhjustamisest tingitud kahju hüvitis summas 15 760,66 eurot.
4.Välja mõista kostjalt Lõuna-Eesti Haigla AS-ilt hageja I. - M. M. kasuks perioodi 01.01.2010 – 31.05.2015 kahju hüvitise osa (so 15 760,66 euro) tasumisega viivitamise eest viivis seisuga 01.06.2015 summas 2 998,13 eurot ja edasi protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Välja mõista kostjalt Lõuna-Eesti Haigla AS-ilt hageja I. - M. M. kasuks kutsehaiguse põhjustamisest tingitud kahju hüvitis igakuiste maksetena summas 434,94 eurot/kuus (võttes arvesse võimalikku indekseerimist) arvestusega alates 01.06.2015 kuni hageja kutsehaigusest tingitud töövõimetuse püsimiseni. Igakuist hüvitisesummat indekseeritakse iga aasta 01.märtsil eelneva aasta Eesti Tervishoiu ja sotsiaalhoolekande töötajate keskmise palga muutust kajastava indeksiga. Hüvitisesumma arvutatakse igakordselt ümber vastavalt hageja kutsealase töövõimetusemäära muutumistele.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
6.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda.
7.Välja mõista kostjalt Lõuna-Eesti Haigla AS-ilt hageja I. - M. M. kasuks õigusabikulud summas 8632,10 eurot (sh käibemaks). Kohus märgib, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud 1.I. - M. M. (hageja) esitas 27.08.2013 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale hagi Lõuna-Eesti Haigla AS-i (kostja) vastu vähemmakstud kutsehaigusest tingitud tervisekahju hüvitise ja viivise nõudes. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 06.09.2013 kohtumäärusega jättis kohus esitatud hagi käiguta ja kohustas hagejat puudused kõrvaldama. Hageja kõrvaldas puudused ja kohus võttis 19.09.2013 määrusega hagi menetlusse. Tartu Maakohtu 27.mai.2015 määrusega uuendas kohus tsiviilasja menetluse ja määras pooltele tähtaja omapoolsete seisukohtade esitamiseks (III kd, tl 46). 2.Hageja tööraamatu kannetest nähtuvalt on haigla nimetusi muudetud, kuid hageja tööandja ei ole muutunud: - 21.06.1990 Võrumaa Rajooni Keskhaigla nimetatud ümber Võru Maakonnahaiglaks; - 15.05.1992 nimetati Võru Maakonnahaigla ümber Võrumaa Haiglaks; 01.10.1992 Võrumaa Haigla jagunes ja Võrumaa Haiglast eraldus Võrumaa Polikliinik.
2 (20)
Jaguneva ühingu kohustuste eest vastutavad ühingud solidaarselt ja Võrumaa Polikliinikule läksid üle Võrumaa Haigla kohustused hageja suhtes. Asutused nimetustega Võru Rajooni Keskhaigla, Võru Maakonnahaigla, Võrumaa Haigla ja Võrumaa Polikliinik on Lõuna-Eesti Haigla AS-i õiguseellased. 3.I. - M. M. (hageja) on töötanud järgnevate tööandjate juures hambatehnikuna 01.09.1965 kuni 21.06.1990 Võru Rajooni Keskhaiglas; 21.06.1990 kuni 15.05.1992 uue nimega Võru Maakonnahaiglas; 15.05.1992 kuni 01.10.1992 uue nimega Võrumaa Haigla; 01.10.1992 kuni 17.06.1995 eelmisest eraldunud Võrumaa Polikliinikus. Edasi on hageja töötanud psühhiaatria õena : 18.06.1995 kuni 01.05.1997 Võrumaa Polikliinikus; 01.05.1997 kuni 01.06.1998 Võrumaa Haiglas (loodud Võrumaa Haigla ja Võrumaa Polikliiniku ühinemisel ja 01.06.1998 kuni 31.03.2001 uue nimega MTÜ Võrumaa Haiglas. Täpsustatud andmetel töötas hageja perioodil 1965 kuni 1995 hambatehnikuna ja alates 09.1995 psühhiaatria medõena. Alates 01.04.2001 töötab hageja OÜ Psühhiaater Õ. V. psühhiaatriaõena. 4.Hagejal tekkis kutsehaigus töötamisest kostja ja tema õiguseellaste juures aastatel 1965-1995. Hagejal diagnoositi 1998 kaks kutsehaigust füüsilise ülekoormuse haigus (esmane diagnoos) ja dermatiit (juba varasemalt 1995 aastal esmaselt diagnoositud). Hagejal on tuvastatud kutsehaigus ja kutsehaigusest tuleneva töövõime kaotuse protsent järgnevalt: - 1995 aastal töövõime kaotuseks määrati 25%; 15.10.2001 määrati töövõime kaotuseks 30 %; - 05.10.2004 määrati töövõime kaotuseks 40 % ; - 20.10.2009 määrati töövõime kaotuseks 40 %, töövõimetuse kestuseks 31.10.2009 kuni 31.10.2014. 4.1 Esineb põhjuslik seos hagejal tuvastatud kutsehaiguste ja kostja tegevuse vahel. Hageja töötas kostja ja kostja õiguseellaste juures 01.09.1965 – 17.06.1995, s.o. 29,8 aastat hambatehnikuna. Võrumaa Tervisekaitsetalituse 19.11.1998 kirjas nr 99/6-16 hageja hambatehniku töökoha kirjeldusega on nimetatud tervistkahjustavate faktoritena nahka ja limaskesta ärritavad ained, füüsiline pinge kätele, õlavöötmele, lülisambale, sundasendid, halb mikrokliima. Kutsehaiguste Kliiniku kutsehaiguste ekspertiisi ja konsultatsiooni komisjoni konsiiliumi 03.12.1998 protokollis on märgitud tööalana hambatehnik 29,5 aastat ning tervistkahjustavate teguritena füüsiline koormus, vibratsioon, sundasendid ja –liigutused, ebasoodne mikrokliima, tolm, plastmassi, kroomkoobalti, hapete aurud. Järelikult langevad kokku hagejat hambatehnikuna töötamise ajal mõjutanud tervistkahjustavad faktorid ja kutsehaigused põhjustanud tegurid ning seega on tõendatud põhjuslik seos hageja kutsehaiguse ja kostja tegevuse vahel. Hagejal tekkis kutsehaigus kostja juures töötades ja kui töötajal on tekkinud kutsehaigus ja ta on tõendanud põhjusliku seose tööandja tegevuse (sh tegevusetuse ) ja talle kutsehaigusega tekkinud kahju vahel, peab tööandja tõendama, et tema on tööohutuse nõuded täitnud. Hageja ei pea tõendama, et kostja on käitunud õigusvastaselt. 4.2 Hageja ei ole pärast kutsehaiguse tuvastamist töötanud ega tööta kutsealal, millel töötades kostja juures hagejale kutsehaigus tekkis ning seega ei saa sissetulekud näidata hageja töövõime kaotust või selle puudumist. Kostja ei ole ka selgitanud, kuidas oleks võimalik hageja sissetulekute kaudu määrata hageja töövõime kaotust. Kuna hageja ei töötanud ega tööta ja teeni sellel kutsealal tegutsemisega tulu ja seega ei lähe hageja poolt teenitud või teenitav tulu antud asjas kahju määramisel arvesse.
3 (20)
5.Hagejal on õigus saada kostjalt hüvitist Vabariigi Valitsuse 10.06.1992 a määrusega nr 172 kinnitatud „Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra“ (edaspidi ka „ajutine kord“) p-de 7 ja 11 järgi. Hageja puhul on haiguse põhjustanud töö lõpetamisele eelnenud 12 kalendrikuuline periood 1994 juuli kuni 1995 juuni. Ajutise korra p 12 järgi ja hageja soovil jäetakse välja hageja 1995 aasta jaanuaris, märtsis ning aprillis haiguslehel oldud aeg ning asendatakse teiste, neile vahetult eelnenud kuudega. Vastavalt Ajutisele korrale on tekitatud kahju hüvitamisel rakendatud indeksseerimist. Hageja lisab tabeli saadaoleva summa arvutuse kohta.
6.Kostja on hageja nõuet tunnustanud ja hageja nõuet aktsepteerinud kohustuse täitmisega. Kostja on hagejale tervisekahju hüvitist igakuuliselt tasunud alates kutsehaiguse tuvastamisest, s.o. alates 1995 aastast. Perioodil 01.01.2010 – 31.03.2012 maksis kostja hagejale tervisekahuhüvitist igakuuliselt netosummas 155,07 €, mida tõendab Lõuna-Eesti Haigla AS’i töötasu arhiivi väljavõte perioodi 01.2010 – 08.2011 kohta ja hageja pangakonto väljavõte perioodi 01.01.2011 – 26.06.2013 kohta. 30.11.2010 esitas hageja kostjale avalduse, milles palus tervisekahju hüvitisest vanaduspensioni mahaarvestamise lõpetamist. Alates 03.05.2012 on kostja maksnud hagejale tervisekahuhüvitist igakuuliselt netosummas 82,44 €. Hageja leiab, et kostjapoolne nõude tunnustamine on olnud vähemalt deklaratiivne ja kostja peab kohustusest vabanemiseks tõendama, et võlgnevust ei ole või see on lõppenud. Hageja arvutuste kohaselt nähtub, et kostja oleks pidanud hagejale tasuma perioodil 01.01.2010 kuni 31.07.2013 hüvitisena brutosumma 16 881,64 eurot, kostja on tasunud brutosumma 6 417 eurot, võlgnevus 10 464,64 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ei ole olemas tema poolt hagejale tervisekahju hüvitise maksmise kohustust või see on lõppenud.
7.Hageja esitab viivisenõude VÕS §-de 94, 113 lg 1 alusel. Hageja palub kooskõlas TsMS § 367 mõista kostjalt viivis välja kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
8.Hageja lõplikus seisukohas (III kd, tl 50-52) esitatud 01.06.2015 palutakse kostjalt hageja kasuks välja mõista: - kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodil 01.01.2010 – 31.05.2015 hagejale vähemmakstud kutsehaiguse põhjustamisest tingitud kahju hüvitis summas 15 760,66 €. - kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodi 01.01.2010 – 31.05.2015 kahju hüvitise osa tasumisega viivitamise eest viivis kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (01.06.2015 seisuga on antud viivise summa 2 998,13 €). - kostjalt hageja kasuks välja mõista täiendav kutsehaiguse põhjustamisest tingitud kahju hüvitis igakuiste maksetena summas 434,94 €/kuus (võttes arvesse võimalikku indekseerimist) arvestusega alates 01.06.2015 kuni hageja kutsehaigusest tingitud töövõimetuse püsimiseni. Igakuist hüvitisesummat indekseeritakse iga aasta 01.märtsil eelneva aasta Eesti Tervishoiu ja sotsiaalhoolekande töötajate keskmise palga muutust kajastava indeksiga. Hüvitisesumma arvutatakse igakordselt ümber vastavalt hageja kutsealase töövõimetusemäära muutumistele. Kostja seisukoht
9.Kostja leiab, et hagi on alusetu, tõendamata ja tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Tõendamata on millal toimus kutsehaigestumine, milline on kutsehaigus, millal see tuvastati. Samuti on tõestamata haigestumise fakt ja selle seos kostja juures töötamisega ning kas hagejal on kahju tekkinud just kostja õigusvastase tegevuse tulemusena.
4 (20)
10.Hagi ei ole esitatud õige hageja vastu. Hageja töötas hambaarsti õena perioodil 1985-1992 Võru Rajooni Keskhaiglas, mis kuni 1992 oli hambaravi haigla polikliiniku osa, perioodil 1992 kuni 1997 oli Võrumaa polikliinik haiglast eraldiseisev asutus ja haigla esi osutanud enam hambaravi. Kostjale ei ole teada, kellena hageja alates 1992 Võrumaa polikliinikus töötas. 1996 loodi OÜ Kesklinna Hambaarstid (seoses polikliiniku ja haigla ühinemisega) kuhu 1997 läks üle kogu hambaproteesiosakond, kus töötas hageja alates 1992 aastast. 1997 toimus Võrumaa Polikliiniku ja Võrumaa Haigla ühinemine, kuid hambaravi osakond ühinemises ei osalenud, selle varad ja kohustused ühinenud juriidilisele isikule üle ei läinud, vaid anti üle OÜ-le Kesklinna Hambaarstid, keda tuleb käsitleda hageja nõude kontekstis Võrumaa Polikliiniku õigusjärglasena. Hagejal olid vähemalt 1998 teised tööandjad, mis nähtub 03.detsembri 1998 kutsehaiguse kliinikumi konsiiliumi 03.detsembri 1998 protokollist kus on märgitud, et otsust tehakse teatavaks OÜ Võru Arst ja AS Kesklinna Hambaarstid.
11.Hageja lõpetas hambatehnikuna töötamise 17.juunil 1995, temal esines allergiline dermatiit (nahahaigus), tuvastati töövõime kaotus 25%, uus läbivaatus pidi toimuma 12.oktoobril 1996. Kutsehaiguste Haigla väljavõttest nähtuvalt on hageja paranemine olnud rahuldav, võib töötada ja pidi 1 aasta pärast minema kontrolli. Kutsehaiguse püsimine alates 12.oktoobrist 1996 on tõendamata.
12.Hageja töötas perioodil 1997 kuni 31.märts 2001 kostja juures psühhiaatriakliiniku õena. Puuduvad andmed hageja tööstaaži kohta alates 01.aprillist 2001, vanaduspensionil viibimine ei välista, et ta võib saada riigilt täiendavaid toetusi ja töötada. Vaegurluse Ekspertiisi Komisjoni (VEK) 15.oktoobri 2001 otsuses on kirjas hageja töövõime kaotus 30%, põhjuseks kutsehaigus, kuid töösoovitustest järelduvalt ei ole tegemist 1995 a. diagnoositud kutsehaigusega. Tartu Pensioniameti 05.oktoobri 2004 otsuse nr 145708 järgi on hagejal tuvastatud püsiv osaline töövõimetus, tuvastati kutsehaigus 40% ja üldhaigestumine keskmise raskusega liigeste funtsioonihäire tõttu 40%. Sotsiaalkindlustusameti 20.oktoobri 2010 otsuse nr 558095 järgi on hageja osaliselt töövõimetu, töövõime kaotus 40 %, otsuses märgitud füüsilise ülekoormuse haigus, käte-õlavöötme lihasvaludega, kulumuslike muutustega kaela osas, tunnelsündroomid kätel, Kutsehaigus –PTVK 40%. VEK-i otsustes märgitus sõna kutsehaigus ei tähenda tööandja õigusvastast käitumist. Hageja kutsehaigus võis seisneda hoopis liikumishäires. Märgitud ei ole, et kutsehaigus on tekkinud kostja jaoks töötamise ajal, puudub põhjuslik seos hagejal tuvastatud kutsehaiguste ja kostja tegevuse vahel, tõendatud ei ole kostja õigusvastane käitumine.
13.Pooltevaheline töösuhe lõppes 31.märtsil 2001 ja seega tuleb kohaldada Eesti NSV Tsiviilkoodeksi ja Eesti Vabariigi valitsuse 10.juuni 1992 määrust nr 172. Kohaldada tuleb enne 01.juulit 2002 kehtinud TsK § 448, 463-473. Tuvastada tuleb õigusvastane tegu, kahjulik tagajärg, põhjuslik seos nende vahel ning hinnata süü olemasolu või puudumist kohustatud isiku käitumises. Hageja ei ole tõendanud kahju, kostja õigusvastast tegevust ning põhjuslikku seost kahju ja õigusvastase tegevuse vahel. Kahjuhüvitamise eesmärgiks saab olla tagada isikule sama sissetulek, mis tal oleks olnud, kui haigestumist ei oleks toimunud. Hageja ei ole tõendanud ega selgitanud, kuidas ja millisel alusel on tema sissetulekud vähenenud kutsehaiguse tõttu e. milles seisneb väidetav kahju. Hageja poolt on esitatud ebaselged arvutused hüvitise võimaliku suuruse kohta.
5 (20)
14.Lõuna –Eesti AS lisab, et haigla eellased ei ole rikkunud tööohutusnõudeid (sh hageja töösuhte kehtivuse ajal). Vabatahtlikult ja heast tahtest hagejale hüvitise maksmine ei tähenda hageja nõude faktilist ja õiguslikku alust ja et hageja võiks olla tõendamiskoormisest vabastatud.
15.Hageja nõue on aegunud. Hüvitise nõue on esitatud perioodi 01.jaanuar 2010 kuni 31.juuli 2013, hagiavaldus esitati kohtule 17.septembril 2013. TsMS § 153 järgi on tervise kahjustamisest tuleneva nõude tähtaeg olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja nõue on perioodi 01.jaanuar 2010 kuni 17.september 2010 (8,5 kuud) kohta aegunud. Kostja on esitanud täiendava aegumise vastuväite ja leiab, et nõue on täielikult aegunud (Ikd tl 111-123). Kokkuvõtvalt on seisukohad järgmised. Hageja sai terviskahjust teada 18.juunil 1995 ja sellel ajal kehtinud TsÜS § 113 lg 1 järgi oli aegumistähtaeg 10 aastat ja alates 01.juulist 2002 kehtinud TsÜS § 153 lg 1 3 aastast, siis rakendussätte kohasel tuleb 3 aastast aegumise tähtaega arvestada alates 01.juulits 2002 ning nõue aegus 30.juunil 2005. kahjust teadasaamine VEK töövõime kaotuse määramise ajal 12.oktoober 1995 ei muuda aegumise tähtaega. Aegumise ajal nõuet ei esitatud, aegumise peatab hagi esitamine. Aegumist ei välista hilisema hageja töökaotusprotsendi suurenemine. 1.sept 1994 kuni 1 juulini 2002 kehtinud TsÜS § 120 aegumise peatumise või § 121 sätestatud aegumistähtaja katkemise aluseid ei esine, neid ei ole ka kehtiva TsÜS sätete kohaselt. Kostja poolt teostatud pangaülekanded ei tõenda kostja poolt hagejale kahju tekitamist. Kostja ei ole kohtueelsel perioodil võlgnevust tunnistanud ega ole menetluses kahju tekitamist õigeks võtnud.
16.Hageja poolt esitatud hüvitise suuruse arvutuskäik on ebaselge. Kostja on kokku perioodil 01.jaanuar 2010 kuni 26.juuni 2013 tasunud hagejale kokku 5495,96 eurot (netosumma), 6956,91 eurot (brutosumma). Hagiavalduses on kogusumma ekslikult väiksemaks märgitud. Kostja poolt 05.07.2015 esitatud seisukoha kohaselt tuleb arvestada, et ekspertiis järgi on üldhaigestumise ja kutsehaiguse osakaal töövõime kaotuse tekke osas võrdne, seega töövõime kaotus kutsehaigusest tingituna kokku 20%. Kostja ei ole hageja seniste tööandjate õigusjärglane. Puudub alus arvata, et hageja psühhiaatriaõena töötades ei ole saanud vastava eriala keskmist palka Võrumaal ja sellest tuleb ka lähtuda. Hageja palk on erinevate tööandjate juures tõusnud. Kostja vaidleb vastu indekseerimisele, sest hageja ei ole indekseerinud oma tegelikku sissetulekut, vaid töötasu, mida ta oleks hüpoteetiliselt saanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et alates 1998 aastast ei oleks ta saanud töötada hambatehnikuna, ei ole märgitud, et see töötamine oleks hagejale vastunäidustatud. Arvesse tuleb võtta Statistikaameti väljavõtet naiste tööjõus osalemise määra ja tööhõive määra järgi , vanuse kasvades tööjõus osalemise määr kahaneb. Kahju puhul ei saa arvesse võtta Ajutist korda, sest selle alusel koostatud arvestused toovad kaasa hageja alusetu rikastumise ja läheb vastuollu nii TsK kui ka VÕS sätestatud kahju hüvitamise põhimõtetega. Hageja nõue on aegunud, hageja on kaotanud nõudeõiguse, kuna ei ole nõuet pikemaajaliselt esitanud (III kd, tl 58-61).
17.Kostja on esitanud vastuväite kohtu tegevusele. Pooled on esitanud korduvalt omapoolseid seisukohti, mis sisaldavad tervisekahju hüvitamise arvestust ja indeksseerimist, hageja on pidevalt muutnud arvestusi, põhi – ja kõrvalnõudeid. Hageja on esitanud kokku enam kui 4 erinevat arvestust, viimase arvestuse pärast asja arutamise menetluse lõpetamist 01.juunil 2015. Kohtul puudus TsMS § 437 alus menetluse uuendamiseks (III kd, tl 58-61).
6 (20)
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.
19.Kostja on esitanud vastuväite kohtu tegevusele ning leidnud, et pooled on kohtule esitanud piisavalt seisukohti tervisekahju arvestuse ja indeksseerimise kohta ning kohtul puudus alus menetluse uuendamiseks. TsMS § 333 lg 1 järgi võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Kostja vastuväide põhineb asjaolul, et kohtul puudus õigus menetluse uuendamiseks. TsMS § 437 p 1 järgi võib kohus asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. Kohus on asja arutamise uuendamise määruses märkinud asjaolud ja kohus leiab jätkuvalt, et asja arutamise uuendamisega täitis kohus selgitamiskohustust ja andis pooltele võimaluse esitada omapoolseid seisukohti. Pooltel tuli võtta seisukoht, kas indekseerimisel tuleks lähtuda üldisest keskmisest palgast või kahju kannatanud isikuga samal tegevusalal töötavate isikute keskmisest brutopalgast. Eeltoodu alusel jätab kohus kostja vastuväite rahuldamata.
20.Pooled vaidlevad hagi nõude aegumise üle. Hageja on esitanud kolm nõuet: perioodil 01.01.2010 – 31.03.2015 hagejale vähemmakstud kutsehaigusest tingitud tervisekahju hüvitise, sama perioodi eest hüvitise tasumisega viivise ja täiendava tervisekahju hüvitise igakuiste maksetena arvestades indekseerimist. 20.1 VÕSRS § 9 lg 1 teise lause alusel kohaldatakse aegumise algusele enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. TsK § 86 kohaselt algas aegumine ajast, mil isik sai teada või oleks pidanud saama teada oma õiguse rikkumisest. 1. septembrist 1994 kuni 1. juulini 2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 116 esimese lause kohaselt algas aegumine päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Riigikohtu seisukohast lähtuvalt tuleb aegumisel kohaldada TsÜS § 153, mis on TsÜS 150 suhtes erinorm, lähtuda tuleb kahju ühtsuse printsiibist st niipea kui kahjuhüvitise mingit osas saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise nõue (vt RKTKo 3-2-1-177-12 p 12). Seega tuleb kohtul tuvastada tervisekahju sissenõutavaks muutumise aeg. Kohtupraktikas ja õiguskirjanduses TsÜS § 147 antud tõlgenduse kohaselt, tuleb kohtul tuvastada, millal hagejal kahju tegelikult tekkis. Kuna hageja on viidanud asjaolule, et tervisekahju tõttu vähenes temal sissetulek, tulebki kohtul tuvastada hageja sissetuleku vähenemise aeg (RKTKo 3-2-1-177-12 p 10). Kohus märgib, et kuna sissetulek on igakuine, siis saabki hageja sissetulek väheneda igakuuliselt. VÕS § 136 lg 2 järgi tuleb tervise kahjustamise korral kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana. Viidatud sätte lg 3 järgi kui kahju kuulub hüvitamisele perioodiliste maksetena, tuleb maksed teha iga kolme kuu eest ette, kui kohus asjaolusid arvestades ei ole otsustanud teisiti. TsÜS § 153 lg 1 järgi tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
7 (20)
Kohus leiab, et viidatud aegumistähtaeg kehtib eelkõige juhul, kui kohustatud isik peab tekitatud tervise kahjustamise eest maksma hüvitist ühekordse maksena. Kui aga kohustatud isik peab makseid tegema VÕS § 136 lg 2 järgi perioodiliste maksetena, on tegemist korduva kohustusega ning kohaldada tuleb ka TsÜS § 154 sätestatud korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist. TsÜS § 154 järgi on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega nõustub kohus hageja seisukohaga, et kohaldada tuleb korduvate kohustuste täitmist reguleerivaid aegumistähtaegu. 20.2 Hageja esitatud väidete kohaselt maksis kostja hageja tervisekahju hüvitist igakuuliselt alates 1995 aastast. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud AS SEB Pank kontoväljavõtte, millest nähtuvalt on kostja maksnud alates 01.01.1999 hagejale kahjuhüvitist perioodil 01.01.1999 kuni 31.12.2013. Esitatud pangaväljavõttest nähtuvalt on Võrumaa Haigla maksnud I. - M. M. ́ile alates 05.01.1999 igakuiselt rahalisi summasid selgitustega, töötasu, palk, palgaleht (I kd, tl 161164). Alates 01.02.2002 on kostja Lõuna-Eesti Haigla AS igakuselt teinud hagejale rahalisi ülekandeid selgitusega palk, viimane makse teostatud 04.02.2014 (I kd, tl 165-178). Väljamaksete teostamist AS Lõuna-Eesti haigla poolt hagejale tõendab ka Maksu ja Tolliameti 06.veebruar 2013 tõend nr 8-8/6443-1 (I kd tl 179). AS Lõuna-Eesti Haigla poolt esitatud töötasu arhiivi väljavõttest nähtuvalt on hagejale makstud kutsehaiguse hüvitist (I kd, tl 33-34). Hageja on teostatud makseid tõlgendanud kui kostjapoolse kohustuse tunnistamist, kostja on vastuses hagile tõlgendanud neid makseid kui vabatahtlikult ja heast tahtest hagejale hüvise maksmist (I kd tl 62 p 2.3.7). Kohus nõustub siinkohal hagejapoolse tõlgendusega kostjapoolsete ülekannete osas, st et tegemist on tervisekahju hüvitamise kohustuse täitmisega, mida tegelikult on möönnud ka kostja ise oma vastuses. Võrumaa Polikliiniku 20.09.1995 väljastatud tõendist nr 596 nähtuvalt oli hambatehnik I. M. üle viidud seoses kutsehaiguse avastamisega tööle üldpolikliiniku med,õeks, kus töötas kuu aega perearsti juures ja praegu psühhiaatri juures vastuvõtul (I kd, tl 85). Hinnates ülalnimetatud tõendeid, asub kohus seisukohale, et hageja I. - M. M. il muutus tervisekahju hüvitise nõue sissenõutavaks alates 05.01.1999 (kostjapoolne esimene makse tähtaeg) ja kostja Lõuna – Eesti Haigla AS on hagejale tervisekahju igakuiste maksetega ka hüvitanud. Olukorras, kus poolte vahel puudub töösuhe, ei ole usutav, et eelmine tööandja maksaks töötajale veel töötasu või palka. Hageja on täpsustatud hagiavalduses taotlenud mõista kostjalt välja hagejale vähemmakstud kutsehaigusest tingitud tervisekahju hüvitist perioodi eest 01.01.2010 kuni 31.03.2015. Hageja on hagi kohtusse esitanud 27.08.2013. Kuna TsÜS § 154 teise lause järgi algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, siis algas antud juhul aegumise tähtaeg 01.01.2012 ning vähemmakstud kutsehaigusest tingitud tervisekahju hüvitise, viivise ja täiendava kutsehaigusest tingitud tervisekahju nõue ei ole seega aegunud. Kostja on vastuses väitnud, et hageja ei ole käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega ja on kaotanud nõudeõiguse. Kohus leiab, et kuna nõue on esitatud aegumistähtaja kestel, ei ole hageja rikkunud hea usu põhimõtet. Kohtuparktikast tulenevalt ei loeta nõude maksmapanekut aegumistähtaja kestel hea usu põhimõtte vastaseks.
21.Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kostja so Lõuna-Eesti Haigla AS on hageja endiste töökohtade Võru Rajooni Keskhaigla, Võru Maakonnahaigla Võrumaa Polikliinik õigusjärglane. Kehtiva TsÜS § 24 järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
8 (20)
TsÜS § 25 lg 2 sätestab, et avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. TsÜS § 39 kohaselt lõpetatakse avalik-õiguslik juriidiline isik kas isiku, organi või asutuse otsusega, kellele seadusega on antud õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik. Enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS sätted olid samasisulised. TsÜS § 6 lõiked 2 ja 3 sätestasid, et avalik – õiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides, riik ja kohalik omavalitsus osalevad tsiviilõigussuhetes avalik-õigusliku juriidilise isikuna ja teostavad tsiviilõigusi ja täidavad tsiviilkohustusi oma asutuste kaudu. TsÜS § 37 sätete kohaselt omandab juriidiline isik õigusvõime seaduses ettenähtud registrisse kandmisega, kui seadus ei sätesta teisiti, lg 3 järgi avalik-õiguslik juriidiline isik õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. TsÜS § 48 sätestas juriidilise isiku lõpetamise alused. 21.1 Hageja on esitanud koopia tööraamatust (I kd, tl 14-16). Tööraamatust nähtuvad järgmised kanded ja hageja töökohad: - 01.09.1965 võetud tööle Võru Rajooni Keskhaigla hambatehniku ametikohale (kanne nr 7); - 21.06.1990 Võrumaa Rajooni Keskhaigla nimetatud ümber Võru Maakonnahaiglaks (kanne nr 8); 15.05.1992 Võru Maakonnahaigla ümber nimetatud Võrumaa Haiglaks (kanne nr 9); -01.10.1992 Võrumaa Haiglast Võrumaa Polikliiniku eraldamise tõttu lugeda tööandjaks Võrumaa Polikliinik (kanne nr 10); 01.05.1997 Võrumaa Haigla ja Võrumaa Polikliiniku ühendamise tõttu on tööandjaks Võrumaa haigla (kanne nr 12); - 01.06.1998 seoses ettevõtte kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, nimetada tööandjaks ümber MTÜ Võrumaa Haiglaks (kanne nr13). Võrumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse 16.aprilli 1997 nr 13 otsusega on liidetud Võrumaa haigla ja Võrumaa Polikliinik üheks tervishoiuasutuseks Võrumaa Haigla ning kinnitatud Võrumaa Haigla põhikiri (I kd tl 18). Võrumaa Haigla põhikirja p 1.1 tuleneb, et Võrumaa Haigla koos Võrumaa Polikliinikuga on nimetatud valdade ühises munitsipaalomandis olev tervishoiuasutus, kõrgemalseisvaks organiks on Võrumaa Omavalitsuste Liit vastavalt halduslepingule, p-ti 1.2 teise lause järgi on haigla seni riigi omanduses olnud Võrumaa Haigla ja Võrumaa Polikliiniku õigusjärglane (I kd, tl 17). AS Lõuna –Eesti Haigla asutamisotsusest nähtuvalt pöördus notar poole MTÜ Võrumaa Haigla juhatuse liige, kes soovis asutada AS Lõuna-Eesti Haigla ( kd, tl 185-187). Kostja vastuväide põhineb asjaolul, et toimunud ühinemises ei osalenud 1996 a, loodud OÜ Kesklinna Hambaarstid, kuhu läks 1997 seoses ühinemisega üle kogu Võrumaa Polikliiniku hambaproteesiosakond, kus hageja alates 1992 töötas. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja Võrumaa Polikliiniku ja AS Kesklinna Hambaarstid (praeguse ärinimega OÜ Kesklinna Hambaarstid) vahel jaanuaris 1997. a sõlmitud rendileping, millega AS Kesklinna Hambaarstid võttis rendile Võrumaa Polikliinikult hambaravi osakonnale kuulunud vahendid maksumusega 60 114,8 krooni (I kd, tl 125-132). Kostja esitas ka Võrumaa Polikliiniku ja AS Kesklinna Hambaarstid (praeguse ärinimega OÜ Kesklinna Hambaarstid) vahel sõlmitud renditud varade üleandmise-vastuvõtmise akti, millest nähtuvalt on nimetatud renditud vara üle antud (I kd tl 133), ja ostu müügilepingu, millega Võrumaa Polikliinik müüb AS kesklinna hambaarstid käibevahendeid (I kd tl 134, 135-138). 21.2 Kohus nõustub hageja seisukohaga et, AS-i Lõuna-Eesti Haigla saab pidada MTÜ Võrumaa Haigla, Võrumaa Haigla, Võrumaa Polikliinik, Võru Maakonnahaigla ja Võru Rajooni keskhaigla õigusjärglaseks, kellele on üle läinud hageja endise tööandja õigused ja kohustused. Vastuseks kostja väidetele ja esitatud tõenditele märgib kohus, et iseenesest võivad kostja väited olla õiged, kuid tõendatud ei ole hageja seos Võrumaa Polikliiniku hambaproteesiosakonnaga, ega AS Kesklinna Hambaarstid.
9 (20)
Hageja tööraamatu kannetest ega ka esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtu, et hageja oleks nimetatud asutustes töötanud või sealt töötasu saanud. Kostja on küll vahetanud nime ja ühinenud polikliinikuga, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja eelnevate nimedega juriidiliste isikute tegevus oleks lõpetatud. Äriseadustiku § 391 lg 4 läheb ühinemisel ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. TsK § 473 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku reorganiseerimisel esitatakse tema poolt kannatanule seoses tervisekahjustuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuded reorganiseeritud juriidilise isiku õigusjärglase vastu. Kostja esitas väite, et 03.12.1998 Kutsehaiguste Kliinikumi konsiiliumi protokolli nähtuvalt tuleb ekspertiisi otsusest teatada asutustele ja töökohtadele, kelleks on OÜ Võru Arst, AS Kesklinna Hambaarstid, Võru mk Tööinspektsioon, Võru mk Tervisekaitsetalitus (I kd, tl 98), mis näitab hageja ka hageja töökohta. Kutsehaiguste Kliiniku 8.12.1998 teatisest nr 1192 nähtuvalt on I. - M. M. tuvastatud kutsehaigus, töökohana on märgitud AS Kesklinna Hambaarstid, käsikirjas Võrumaa Haigla, diagnoositud on füüsilise ülekoormuse haigus, kutsehaiguse põhjustanud ohutegurid on füüsiline koormus, vibratsioon, sundasendid, - liigutused, ebasoodne mikrokliima, tolm, plastmass, kroomkoobalt, hapete aurud (II kd, tl 191). Hageja on 13.02.2014 istungil selgitanud, et eelnimetatud protokollis on OÜ Võru Arst ja AS Kesklinna Hambaarstid nimetatud vaid seetõttu, et need asutused andsid omapoolsed tõendid, nende juures ta töötanud ei ole (I kd, tl 217 pöördel). Seega ei ole kostja tõendanud oma väiteid, et hageja on töötanud AS-is Kesklinna Hambaarstid. Kohus leiab, et hagi on esitatud õige kostja vastu.
22.Hageja esindaja on 13.02.2014 toimunud eelistungil selgitanud, et on kahjunõude esitanud selliselt, et taotlevad kahju hüvitamist lepinguvälise kahjuna ja alternatiivselt lepingust tuleneva kahju hüvitamist (I kd tl 218 pöördel). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi VÕSRS) § 22 lg 1 sätestab, et võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui väidetav kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 01. juulit 2002. Kui kahju põhjustanud tegu tehti enne VÕS-i jõustumist, tuleb kohaldada ENSV tsiviilkoodeksi (edaspidi TsK) sätteid. Kohus on tuvastanud, et hagejal tekkis kutsehaigusest tingitud tervisekahju hüvitamise nõue alates 05.01.1999 (vt otsuse p 20.2) ja seega tuleb kohaldada TsK sätteid. TsK § 448 sätestas vastutuse üldised alused, tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist reguleerivad TsK § 463-473. TsK § 448 lg 1 järgi kuulub kodaniku isiksusele või varale tekitatud kahju selle tekitaja poolt täies ulatuses hüvitamisele, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud, lg 2 kohaselt vabaneb kahju tekitanu selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekkinud mitte tema süü läbi. TsK § 463 lg 1 sätestab, et vigastuse või muu terviskahjustuse tekitamise korral on kahju eest vastutav isik kohustatud hüvitama kannatanule töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, samuti tervisekahjustusest tingitud kulutused. Eeltoodust tulenevalt peab hageja TsK § 448 lg 1 järgi tõendama, milles seisneb kostja õigusvastane tegu, et esineb põhjuslik seos kahju ja kostja õigusvastase teo vahel. Kui hageja neid asjaolusid ei tõenda, ei ole kostjal kohustust TsK § 448 lg 2 järgi tõendada, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi (vt Riigikohtu lahendit 3-2-1-145-09). Vastutuse tekkimise eelduseks VÕS deliktilise nõude korral on vajalik nelja elemendi olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul kahju tekkinud; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekitamine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Eelnevast nähtuvalt on deliktilise vastutuse eeldused TsK ja VÕS võrdluses samad.
10 (20)
Kuna hageja esmane nõue on esitatud deliktilise nõudena, ei ole vaja eelduste esinemise kontrollimisel eristada olulisel määral perioode enne VÕS ja pärast.
23.Kohus on tuvastanud vastavalt tööraamatu väljavõttele hageja töötamise kostja juures ja ta töötas hambatehniku ametikohal (otsuse p 21.1, I kd, tl 15). Tsiviilasjas läbiviidud isiku ekspertiisiaktist nr 14E-AOK0003 nähtuvalt on eksperdid tuvastanud, et hageja kutsehaigusteks on füüsilise ülekoormuse haigus ehk rakendus – ja ülepingutushaigus ja näo ning käte allergiline dermatiit (II kd, tl 159-173). Samuti on eksperdid asunud seisukohale, et hagejal on allergiline dermatiit esmakordselt diagnoositud 1990 ja füüsilise ülekoormuse haigus 1998 ning seega on kutsehaigused välja kujunenud perioodil 1965-1990 (allergiline dermatiit) ja 1965-1998 füüsilise ülekoormuse haigus (vt ekspertiisiakt, eksperdiarvamus p 3). Kutsehaiguste haigla 03.02.1995 teatisest nr 118 nähtuvalt on I. - M. M. diagnoositud esmane kutsehaigus dermatiit, vastunäidustatud töö hambatehnikuna, sama kutsehaigus tuvastatud ka 10.10.1996 teatisega nr 893, 09.10.1997 teatis nr 97 (I kd, tl 87-90). Kutsehaiguste haigla 28.09.1995 teatise nr 742 järgi on I. - M. M. tuvastatud allergiline dermatiit ja leitud, et kuna patsient on kaotanud hambatehniku eriala –elukutse ja kaotanud palgas, tuleb ta suunata VEK-i tööjõukaotuse % määramiseks (I kd, tl 21-22). VEK Keskkomisjoni väljavõttest 12.oktoobri 1995 aktist nr 406 nähtuvalt on hagejal I – M. M. tuvastatud allergiline dermatiit, see on tingitud Kutsehaiguste haigla teatis märgitud asjaoludest ning töövõime kaotus on 25% alates 17.06.1995, kordusläbivaatus 12.oktoober 1996 (I kd, tl 19-20). Kutsehaiguse püsimist hagejal tõendavad VEK väljavõtted ja teatised ( I kd, tl 9196). Kutsehaiguste Kliiniku 8.12.1998 teatisest nr 1192 nähtuvalt on I. - M. M. tuvastatud kutsehaigus, diagnoositud on füüsilise ülekoormuse haigus, kutsehaiguse põhjustanud ohutegurid on füüsiline koormus, vibratsioon, sundasendid, - liigutused, ebasoodne mikrokliima, tolm, plastmass, kroomkoobalt, hapete aurud (II kd, tl 191). Järgnevalt on hagejale määratud kutsehaigusest tulenevaks töövõime kaotuseks erinevaid protsendid, kuid arvestades esitatud nõuet on asjakohane AEK 20.10.2009 otsus nr 558095 ja püsiva töövõime tuvastamise otsus nr 558095 samast kuupäevast. Viidatud otsustest nähtuvalt on I. - M. M. osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse protsent on 40%, põhjus kutsehaigus, püsiva töövõimetuse ajaks on 31.10.2009 kuni 31.10.2014 (I kd, tl 25-26). Sotsiaalkindlustusameti 14.10.2014 otsusest nr 1147550 nähtuvalt on ekspert tuvastanud, et I. - M. M. on osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse protsent on 40%, põhjus kutsehaigus, püsiva töövõimetuse kestus alates 31.10.2014 kuni 31.10.2019 (II kd, tl 195). Eeltoodud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks, et hageja töötas kostja juures ning temal on tuvastatud kahe kutsehaiguse olemasolu. 23.1 Hageja on asunud seisukohale, et ekspertiisiaktis on ekslikult märgitud, et ülekoormushaigus kujunes välja töötades hambatehnikuna aastatel 1995-1998. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on eksperdid asunud seisukohale, et tööd hambatehnikuna alustas I. - M. M. 1965, seega kujunesid kutsehaigused välja vahemikus 1965-1990 (allergiline dermatiit) ja 1965-1998 (füüsilise ülekoormuse haigus). Kohus märgib, et kuna Kutsehaiguste Kliiniku poolt koostatud teatistest nähtuvalt on kutsehaigusena füüsilise ülekoormuse haigus diagnoositud 1998, siis tuleb ekspertide poolt tuvastatud ajavahemikku pidada õigeks, so füüsilise koormuse kutsehaigus kujunes välja perioodil 1965 kuni 1998. Samas ei oma eelmärgitu tähtsust hagejal tuvastatud kutsehaiguse eest vastutava isiku osas, sest Kutsehaiguste Kliinik on kutsehaiguse põhjusena esile toonud töökeskkonda kahjustavad tegurid, mis esinesid kostja juures töötamisel. Nimelt on Kutsehaiguste Kliinik välja toonud, et töökeskkonna tervistkahjustavad tegurid olid füüsiline koormus, vibratsioon, sundasendid-liigutused, ebasoodne mikrokliima, tolm, plastmassi,
11 (20)
kroomkoobalti ja hapete aurud, millega l.-M. I. - M. M. puutus kokku töötades hambatehnikuna (I kd, tl 98). Kutsehaiguste Kliiniku 8.12.1998 teatisest nr 1192 nähtuvalt on I. - M. M. tuvastatud kutsehaigus, diagnoositud on füüsilise ülekoormuse haigus, kutsehaiguse põhjustanud ohutegurid on füüsiline koormus, vibratsioon, sundasendid, - liigutused, ebasoodne mikrokliima, tolm, plastmass, kroomkoobalt, hapete aurud (II kd, tl 191). Viidatud teatises on märgitud, et ei vaja töökorralduse muutust, võib tööd jätkata, keelatud on kontakt vibratsiooniga, füüsiline koormus, sundasendid-liigutused, ebasoodne mikrokliima, kontakt toksiliste ja limaskesta ärritavate ainetega sealhulgas ravimiute ja hambatehniku töös vajalike ainetega. Kohus on eelnevalt Võrumaa Polikliiniku 20.09.1995 teatisele nr 596 lugenud tuvastatuks, hambatehnik I. M. on seoses kutsehaiguse tuvastamisega üle viidud üldpolikliinikusse med õeks, kuu aega töötas med. õena perearsti juures, praegu psühhiaatri juures vastuvõtul. Psühhiaater Õ. V. OÜ tõendist nr 426 nähtuvalt töötas hageja varasemalt Võrumaa Polikliinikus ajavahemikul september 1995 kuni mai 1997, seejärel Võrumaa Haigla alluvuses ja nimetatud OÜ-gu alluvuses alates 01.04.2001 (I kd, tld 85 97). Seega saab küll nõustuda, et kutsehaiguse väljakujunemise periood on 1965 kuni 1998, kutsehaigust tuvastanud eksperdid ega pooled ei ole esile toonud asjaolusid (hageja töötingimusi), millest kohus saaks järeldada, et kutsehaigust põhjustavad tingimused esinesid ka pärast seda, kui hageja vahetas töökohta ja asus tööle med. õena.
24.Riigikohus on selgitanud, et tööandja tegevuse õigusvastaseks lugemiseks ei piisanud tsiviilkoodeksi järgi ainuüksi sellest, et töötaja sai tööandja juures töötamise ajal kutsehaiguse, vaid lisaks pidi tööandja olema rikkunud oma kohustusi ohutu ja tervisliku töökeskkonna tagamisel. Esmajoones oli tööandja käitumise õigusvastaseks lugemiseks vajalik, et ta rikkus töökaitse norme. Tervistkahjustavate tingimustega töö korraldamise eest tööandja vastutusele võtmiseks on seega vaja tuvastada, milles oli tööprotsess vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega või millega tööandja eiras tööohutuse nõudeid, st kui tööandja ei rikkunud tööohutuse norme, ei olnud tema tegevus töötaja suhtes õigusvastane (vt RKTKo 3-2-1-55-10 p 22). 24.1 Hageja on esile toonud, et kostjapoolne kohustuste rikkumine on tõendatud Võrumaa Tervisekaitsetalituse 19.11.1998 tõendiga nr 99/6-16. Nimetatud tõendist nähtuvalt on Kutsehaiguste Kliinikule esitatud töökoha kirjeldus, mille kohaselt töötas hageja 1965 kuni 1995 aastani Võrumaa Hambaproteesi osakonnas hambatehnikuna, töötades puutus kokku soolhappe, lämmastikhappe, meloti, seatina, plastmasside, poleerimispulbri, alginaat jäljend masside, hambapulbriga. Tööpäevast pool tööaega töötas seistes, teine pool päevast töötas istudes sundasendis, olid ühed ka samad teisaldamisliigutused, mis nõudsid füüsilist jõudu. Poleerimistööde masinad tekitasid müra ja vibratsiooni. Ruumis puudus sundventilatsioon ja ruumide tuulutamine toimus akende kaudu, millest tingituna tuuletõmbus ja ebasoodne mikrokliima (I kd tl 86). Hageja on esitanud ka omakäelise töö ja töötingimuste kirjelduse, mis on koostatud novembris 1998 (II kd, tl 183-184). Kostjale saab ette heita, et ta ei taganud piisavat ventilatsiooni ja töös olid korralduslikud puudused, mille tagajärjeks oli töökeskkonnas liigne müra, kahjulike materjalide tolm ja aurud ning õhupuudus, mistõttu pidi hoidma akent lahti, mis omakorda tekitas tõmbetuule. Tõmbekapist oli viidu toru akna kõrvalt välja, nii et kahjulikud aurud tulid kohe aknast sisse tagasi. Töökirjeldusest nähtuvalt töötasid töötajad üksteisele väga lähestikku, mille tagajärjena oli töökeskkonnas tööprotsessist tekkiva tolmu ja aurude kontsentratsioon eriti kõrge; tööruumi temperatuur madal (talvel 9 – 13 kraadi) ruumis, kus hakati tööle 1983, oli soojustamata väga külm põrand, mis muutis ka ülejäänud ruumi külmaks. Alates 1990 hoiti kokku kütmiskulude pealt. Külmas temperatuuris töötamine (eriti sundasendis)
12 (20)
kahjustab liigeseid, muid kehaosi ja ka psüühikat; sooja vee puudumine (aastatel 1965 – ca 1987). Veega oli seotud palju tööprotseduure ja samuti töövahendite puhastamine ja pesemine, mistõttu pidid käed olema pidevalt külma vee all. Käte hoidmine külmas vees soodustab-põhjustab liigeste ja kudede haigestumist;– töö sundasendis, töö ebaergonoomilisus. Tööandja töövahendid ei olnud korras või nendega töötamine tekitas kahjustavaid kõrvalmõjusid. Hageja töötas käeshoitava vibreeriva lihvimismasinaga, millest kandus vibratsioon kudedele, kätele, kaelale, õlgadele jne. Tööandja ei instrueerinud töötajaid ohutustehnika, töötervishoiu jm töökaitse eeskirjadest ega õpetanud töötajatele ohutuid töövõtteid – nt ei instrueeritud plastmasside, hapete jm ainete kahjulikust mõjust ega õpetanud ohutuid töövõtteid ega asendeid jmt; Tööandja ei taganud vajalikke individuaalkaitsevahendeid. Puudusid kummikindad (olid küll nn kumminäpud), mille tagajärjel oli nahal otsene kokkupuude kahjulike ainetega; Tööandja ei pannud nähtavale kohale välja ohutustehnika- ja töötervishoiu eeskirju, samuti vastavaid juhendeid, plakateid, hoiatusmärke ning pealdiseid. Tööandja ei kontrollinud pidevalt kõigi töökaitsejuhendite täitmist töötajate poolt; Arstlikke läbivaatuste käigus ei tehtud piisavaid analüüse, kindlaks tegemaks sobivust antud tööks ja vältimaks kutsehaigusi. 24.2 Hageja on alustanud tööd kostja õiguseellase juures 1965 aastal. Sellel ajal kehtis Eesti NSVs Vene NFSV tööseaduste koodeks (koodeks), mille § 139 kohaselt pidid kõik ettevõtted ja asutused tarvitusele võtma vajalikud abinõud kahjulike töötingimuste kõrvaldamiseks või vähendamiseks, õnnetusjuhtumite vältimiseks ja töökoha hoidmiseks nõutavas sanitaartervishoidlikus seisukorras vastavalt töörahvakomissariaadi poolt üksikute tootmisharude järgi antavaile kohustuslikele üld- ja erimäärustele. 1. jaanuarist 1971.a jõustunud NSV Liidu ja liiduvabariikide tööseadusandluse aluste (alused) § 57 oli tervislike ja ohutute töötingimuste tagamine pandud ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide administratsioonile. Aluste § 60 sätestas administratsioonile kohustuse tagada kõigi töökohtade vastav tehniline sisustamine ja looma seal töötingimused, mis vastaksid töökaitse eeskirjadele. Samuti oli administratsiooni ülesanne instrueerida töölisi töökaitse eeskirjade suhtes ning kontrollida pidevalt töökaitsejuhendite kõigi nõuete täitmist töötajate poolt. 1. jaanuarist 1973.a jõustunud töökoodeksi (TööK) § 147 lg 3 järgi oli administratsioonil kohustus võtta kasutusele kõik asjakohased ohutustehnika vahendid, mis hoiavad ära töötraumad, ning tagama sanitaarhügieenilised tingimused, mis väldivad tööliste ja teenistujate haigestumist kutsehaigustesse. Tulenevalt TööK § 153 on administratsioon kohustatud instrueerima töötajaid ohutustehnika-, töötervishoiu, tuletõrje ja muudest töökaitse-eeskirjadest. TööK § 157 lg 1 järgi oli tööandja kohustatud tervist kahjustavatel töödel andma töötajale asjakohased individuaalkaitsevahendid. TööK § 162 lg 1 järgi pidi tööandja korraldama töötajatele, kes töötavad tervist kahjustavate või ohtlike tingimustega töödel, perioodiliselt arstlikke läbivaatuseid, et teha kindlaks nende sobivus antud tööks ja vältida kutsehaigusi. Alates
1.juulist 1992.a kehtestatud ja hageja töötamise ajal kehtinud töökaitseseadus (TKS) § 5 lg 2 p 1 kohaselt on tööandja kohustatud töö korraldamisel tagama ohutud ja tervislikud töötingimused vastavalt töökaitsealastele õigusaktidele, nende puudumisel aga võtma tarvitusele meetmed ohutuse tagamiseks. TKS § 18 tulenevalt vastutas töökaitse korraldamise eest ettevõtte tööandja. Ohutustehnika- ja töötervishoiualase töö vahetu organiseerimine ja kontroll sellealaste abinõude täitmise üle lasus kostja õiguseellasel. 24.3 Kohus, võttes aluseks Kutsehaiguste Kliiniku teatistes esitatud andmed (vt otsuse p 21.1, 22.1) leiab, et kostja õiguseelased ei täitnud otsuse punktis 24.2 nimetatud õigusaktidest tulenevaid kohustusi, mis viis selleni, et hagejal tuvastati kaks kutsehaigust. Kostja on küll
13 (20)
üldsõnaliselt väitnud, et kõik tööandjapoolsed kohustused olid nõuetekohaselt täidetud, kuid ei ole oma väiteid tõendanud. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et tööandja tagas omalt poolt sellised töötingimused, mis oleksid välistanud või viinuid miinimumini ohu haigestuda kutsehaigusesse. Kostja poolt ei ole esitatud ka tõendeid, et hagejat oleks instrueeritud võimalikest ohtudest töökohal või temale oleks väljastatud vajalikud individuaalkaitsevahendid. Kostja ei ole tõendanud ka asjaolu, et hageja kutsehaigus võis olla põhjustatud mõnest muust asjaolust kui kostja õiguseellaste olnud töötingimustest. Kohus loeb tõendatuks, et kostja vastutab TsK § 448 ja § 473 järgi hageja tervisele tekitatud kutsehaiguse eest, sest kostja ei ole tõendanud, et töötajale oli tagatud töökaitse normidele vastav töökeskkond ja töötingimused. Hagejal tekkis kutsehaigus seetõttu, et kostja õiguseellased on rikkunud oma kohustusi ohutu ja tervisliku töökeskkonna tagamisel. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et kostja õiguseellaste poolt kohustuste täitmata jätmine on käsitletav õigusvastase teona.
25.Kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanud õigusvastase teo ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Kohtupraktikast tulenevalt on põhjusliku seosega tööandja käitumise ja töötaja kutsehaiguse vahel tegemist, kui tööandja tegevus (või tegevusetus), millel tema vastutus põhineb, on kutsehaiguse tekkimisega sellises seoses, et kutsehaigust võib pidada töötingimuste tagajärjeks (vt RKTKo nr 3-2-1-55-10 p 21). 25.1 Kohus leiab, et esineb põhjuslik seos kostja (tööandja) õigusvastase käitumise (s.t jättes täitmata kohustuse tagada hagejale töökaitse normidele vastav töökeskkond ja töötingimused ) ja hagejal tekkinud kutsehaiguste (allergiline dermatiit ja füüsilise ülekoormuse haigus ehk rakendus – ja ülepingutushaigus) vahel. Hagejal on tuvastatud kutsehaigusena allergiline dermatiit, mis tekkis seoses sellega, et hageja puutus kokku mürgiste ainetega, tööandja poolt ei antud individuaalseid kaitsevahendeid, puudusid ruumi ventileerimise võimalused. Ülekoormushaigus on eksperdi arvamuse kohaselt füüsiliselt pingest põhjustatud kutsehaigus, mille tekkepõhjusteks on füüsilise koormuse ja ergonoomiliste tegurite toime, tervistkahjustavad tegurid on füüsiline koormus, vibratsioon, sundasendid-liigutused, ebasoodne mikrokliima (II kd. tl 172 p 5). Hageja on kohtule esitatud menetlusdokumentides esile toonud asjaolu, et just tuvastatud kutsehaiguste tõttu ei saanud ta jätkata tööd hambatehnikuna. Seega takistasid hageja edasist erialast töötamist temal tuvastatud kutsehaigused.
26.TsK § 448 lg 2 kohaselt vabaneb kahju tekitanu kahju hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju ei tekkinud tema süül. Seega lasub süü puudumise tõendamiskoormis kostjal. Kostja poolt ei ole kohtule esitatud tõendeid, millest saaks järeldada kostja õiguseellaste süü puudumist. Kostja on küll esile toonud väite, et hageja on töötanud teiste tööandjate juures, kuid ei ole tõendanud, et selles ajal diagnoositud kutsehaigused süvenesid. Seda ei kinnita ka hageja enda poolt esitatud kutsehaigust tõendavad Kutsehaiguste Kliiniku teatised. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta on täitnud tööohutuse nõuded. Kohus ei ole tuvastanud tööandja süü puudumist.
27.TsK § 463 lg 1 määratleb tervisekahjustuse tekitamise korral varalise kahjuna muu hulgas töövõime vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu ning tervisekahjustusest tingitud muud täiendavad kulutused. Töötasu puhul väljendub kahju töötasu vähenenud osa suuruses, mille töötaja seoses tervisekahjustusega kaotas. TsK § 464 kohaldamisel oleneb kannatanu kasuks mõistetava hüvitise suurus kannatanu töötasu suurusest, mis ta saab pärast tervisekahjustuse tekitamist. Töötasu puhul
14 (20)
väljendub kahju töötasu vähenenud osa suuruses, mille töötaja seoses tervisekahjustusega kaotas. TsK §-dega 448 ja 464 on kooskõlas ka Ajutine kord. Selle p 2 kohaselt seisneb kahju hüvitamine kannatanule rahasummade väljamaksmises sissetuleku (või selle osa) ulatuses, millest ta jäi ilma töövõime kaotuse või selle alanemise tagajärjel, kusjuures hüvitisest arvatakse maha seoses töövigastusega määratud invaliidsusgrupile vastav pension või töövõimetuse astmele vastav pension. Ajutise korra p 7 järgi määratakse kannatanule töövigastuse tagajärjel endisest sissetulekust ilmajäämise või selle vähenemisega seotud kahju hüvitamise ulatus kindlaks protsentides sellest sissetulekust vastavalt tema kutsealase töövõime kaotuse astmele (vt RKTKo nr 3-2-1-14-02). TsK § 448 lg 1 sätestatud kahju täies ulatuses hüvitamise põhimõtte kohaselt tuli hageja asetada olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui ta ei oleks kutsehaiguse tõttu töövõimet osaliselt kaotanud, ning samad põhimõtted tulenevad ka ajutise korra punktist 2. 27.1 Pooled vaidlevad tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise arvestamise aluste üle. Vaidluse all on asjaolu, kas kahju hüvitamise arvestamise aluseks saab võtta Vabariigi Valitsuse 10.06.1992 määrust nr 172, millega kehtestati muuhulgas ka tervisekahjustustega tekitatud kahju hüvitamise ajutine kord. Kohus lähtub siinkohal Riigikohtu poolt kujundatud seisukohast, mille järgi on kohtul võimalik kahjuhüvitise arvestamise metoodikana kasutada ajutise korra sätteid, mis näevad ette hüvitatava kahju suuruse kindlaksmääramise (vt RKTKo nr 3-2-1-17-15 p 15 teine lõik). Vastuseks kostjale märgib kohus, et kostja on viidatud Riigikohtu lahendit tõlgendanud ekslikult, leides et nimetatud punktis on Riigikohus välistanud Ajutise korra kohaldamise. Riigikohus on viidatud lahendis selgesõnaliselt märkinud, et eelkõige on kolleegiumi arvates võimalik kahjuhüvitise arvutamise metoodikana kasutada ajutise korra sätteid, mis näevad ette hüvitatava kahju suuruse kindlaksmääramise. Seega on kasutatav Ajutises korras märgitud tervisekahju hüvitamise metoodika. 27.2 Hageja on põhjendanud kahju tekkimist asjaoluga, et kui poleks kutsehaigust tekkinud, oleks ta saanud jätkata hambatehnikuna töötamist ja teenida Eesti keskmisest 60% võrra kõrgemat palka. Pärast kutsehaiguse tekkimist hageja enam ei saanud ega saa oma erialal töötada ning on kaotanud sellega oma sissetuleku ehk hagejale on tekkinud kahju. Kuna hageja kutsehaigusest põhjustatud töövõimetuse ulatuseks on 40 %, siis on kostja kohustatud hagejale hüvitama 40 % ulatuses hageja poolt saamata jäänud/jäävast hageja indekseeritud töötasust, kui hageja ei ole saanud sissetulekut selles osas muul viisil teenida. Hageja märgib, et alates 01.01.2010 teenib hageja sissetulekut, kuid see sissetulek ei kata hageja saamatajäänud töötasus 40 % protsendilist osa, mille eest vastutab kostja. Ehk teisisõnu hageja töötasu teise tööandja juures ei ületa tema säilinud töövõime protsenti keskmisest indekseeritud palgast enne kutsehaigestumise kindlakstegemist, järelikult ei saa rääkida kutsehaigestumisega tekitatud kahju täielikust või osalisest puudumisest. Kostja on vastuväitena esitanud seisukoha, et alates 04.detsembri 1998 teatisest ei andnud Kutsehaiguste Kliinik enam soovitusi mitte töötada hambatehnikuna ega kirjutanud, et hambatehnikuna töötamine oleks olnud hagejale vastunäidustatud. Vastuseks kostja väidetele märgib kohus, et kostja on ekslikult tõlgendanud Kutsehaiguste Kliiniku poolt väljastatud teatist. Kohtule esitatud 8.detsembri 1998 teatisest nr 1192 nähtuvalt on punktis 7 selgesõnaliselt märgitud töökorralduse osas, et võib jätkata praegu tööd, muuhulgas märgitud ka, et keelatud kontakt hambatehniku töös vajalike ainetega (II kd, tl 191). Seega ei ole kostja väide kooskõlas
15 (20)
viidatud tõendiga. Olukorda, kus töötajal on keelatud kokkupuude hambatehniku töös vajalike ainetega, ei saa tõlgendada selliselt, et hageja võis töötada hambatehnikuna.
28.Riigikohus on selgitanud, et hüvitise maksmise suurusena tuleb kindlaks teha hageja keskmine sissetulek, vähendada seda kolmanda isiku makstud hüvitise ja hagejale määratud töövõimetuspensioni võrra ning indekseerida hüvitis sama või sarnast tööd tegevate isikute keskmise töötasu muutuste alusel, arvestades seejuures hageja töövõimetuse ulatusega (vt RKTKo nr 3-2-1-17-15 p 17). 28.1 Hageja on täpsustatud nõudes lähtunud ajutises korras sätestatud kahjuhüvitise arvestamise metoodikast. Indekseerimisel on hageja kasutanud perioodil kuni 2001 aastani vastavalt Ajutises korras ettenähtud meetodile nn miinimumpalga indeksit ja alates 2001 aastast kuni 01.01.2010 tarbijahinna indeksit. Hageja on selgitanud, et tarbijahinna indeksi kasutamise põhjuseks perioodil 2002 - 2010 on asjaolu, et tarbijahinna indeks oli praktikas sel eesmärgil üldiselt kasutatav. Alates 01.01.2010 on hageja kasutanud indekseerimisel tervishoiu ja sotsiaalhoolekande töötajate palga muutumist kajastuva indeksiga. Kostja on indekseerimise vastuväitena märkinud vaid seda, et indekseeritud ei ole tegelikku sissetulekut, vaid hüpoteetilist töötasu. Kohus esitatud väitega ei nõustu, sest hageja on aluseks võtnud just tervishoiu ja sotsiaalhoolekande töötajate palga muutust kajastava indeksi. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on ekspert asunud seisukohale, et hageja töövõimekaotus on tingitud nii kutsehaigusest kui üldhaigestumisest ning töövõimekaotuse protsentide täpsustamine kuulub AEK-i kui iseseisva, sõltumatu organi pädevusse (II kd, tl 172 p 4). Kohus leiab, et käesoleval juhul ongi AEK tuvastanud hagejal just kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse protsendi ning see on 40 % (vt otsuse punkt 23). Kohus nõustub hageja poolt esitatud tervishoiu ja sotsiaalhoolekande töötajate palga muutumist kajastaja alljärgneva arvestusega: Palga ja hüvitise indekseerimine Tervishoiu ja sotsiaaltöötajate keskmise palga (TervishKP) muutuse alusel Alates 1.03.2009 1.03.2010 1.03.2011 1.03.2012 1.03.2013 1.03.2014 1.03.2015
TervishKP muutus 0,976 0,966 1,053 1,049 1,075 1,084
59 593,02 € Kahju (indekseeritud palk miinus saadud palk) perioodil 01.01.2010 - 31.05.2015 : Kostja poolt tasutud hüvitis perioodil 01.01.2010 - 31.05.2015 : Perioodil 01.01.2010 - 31.05.2015 saadud töövõimetuspension : Kahju ning kostja poolt tasutud hüvitise ja töövõimetuspensioni vahe : Hageja 40% töövõimetusele vastav kostja vastutuse summa (kahjust 40%) : Kostja vastutuse summa ja kostja poolt tasutud hüvitise vahe :
Seega on kohus tuvastanud, et kostja on perioodi 01.01.2010 kuni 31.05.2015 eest maksnud hageja hüvitist vähem kogusummas 15 760,75 eurot ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 28.2 Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist kooskõlas VÕS § 113. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõuab viivist perioodi 01.01.2010 – 31.05.2015 eest kostja poolt vähemmakstud hüvitiselt so 15 760,75 eurot. Hageja arvutuste kohaselt on seisuga 01.06.2015 viivise nõue summas 2 998,13 eurot. Kostja on küll esitanud vastuväiteid üldse võlgnevusele, kuid ei ole võimalikule viivise nõudele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et viivisenõue on kooskõlas VÕS § 113, kohus nõustub nõustub hageja poolt esitatud arvestusega ning rahuldab viivisenõude. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise hageja poolt taotletud ulatuses ja määras. 28.3 Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista täiendav kutsehaiguse põhjustamisest tingitud kahju hüvitis igakuiste maksetena summas 434,94 €/kuus (võttes arvesse võimalikku indekseerimist) arvestusega alates 01.06.2015 kuni hageja kutsehaigusest tingitud töövõimetuse püsimiseni. Igakuist hüvitisesummat indekseeritakse iga aasta 01.märtsil eelneva aasta Eesti Tervishoiu ja sotsiaalhoolekande töötajate keskmise palga muutust kajastava indeksiga. Hüvitisesumma arvutatakse igakordselt ümber vastavalt hageja kutsealase töövõimetusemäära muutumistele. Kohus leiab, et ka esitatud nõue kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud Lõuna-Eesti Haigla AS teatest 31.03.2015 nr 2-10AS/239 nähtuvalt on hagejale teatatud, et hüvitise maksmine lõpetatakse (II kd, tl 199). Kohus, olles tuvastanud kostjal hüvitise maksmise kohustuse, leiab, et kostja on kohustus maksta hagejale hüvitist kuni hagejal
17 (20)
töövõimetuse püsimiseni. Kostja kohustus tuleneb VÕS § 136 lg 2, mille järgi tuleb tervise kahjustamise korral kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks kutsehaiguse põhjustamisest tingitud kahju hüvitise igakuiste maksetena summas 434,94 €/kuus alates 01.06.2015 koos kohustusega indekseerida hüvitise suurust vastavalt 01.märtsil eelneva aasta Eesti Tervishoiu ja sotsiaalhoolekande töötajate keskmise palga muutust kajastava indeksiga.
MENETLUSKULUD
29.TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. 29.1 TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on palunud kohtul välja mõista menetluskulud selliselt, et õigusabikulu koos käibemaksuga summas 199,20 eurot, mis on hageja poolt esindajale tasutud ning õigusabikulu tulemustasuna 30% kostjalt hageja kasuks väljamõistetavalt summalt sh tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt maksekohustustelt arvestusega kohtuotsuse jõustumisele järgneval 12 kuul, tasu arvestamise aluseks võetakse tulumaksu sisaldav maksekohustuse summa, tasule lisandub käibemaks. Hageja arvestuste kohaselt on hagejal 10.04.2015 seisuga kulunud aega 125,92 tundi, lisaks täiendava seisukoha koostamisele veel 3,5 tundi, kokku 129,42 tundi (III kd, tl 26-29, 52 pöördel). Samuti taotleb hageja menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 järgi. Riigikohus on selgitanud, et ka tulemustasu korral tuleb hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust (vt RKTKm-d 3-2-1-115-13 p 24, 3-2-1-112-09, p 15). Riigikohus on korduvalt leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Hageja taotluse kohaselt kujuneks õigusabikulud järgmiselt: kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja koos viivisega 18 758,79 eurot (15 760,66+2998,13= 18 758,79). Edasi mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 434,94 eurot kuus, seega 5219,28 eurot (12x434,94=5219,28). Hageja esindaja tasuks kujuneks seega 7 193,42 eurot (18 758,79 +5219,28=23978,07x30%). Arvestades õigusabikulude summat ning kulutatud tundide arvu kujuneb õigusabikulu ühe tunni maksumuseks 55,58 eurot. Hageja on taotlenud ka arvestatava käibemaksu hüvitamist ning kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Seega tuleks kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna õigusabi kulud koos käibemaksuga 8632,10 eurot (7193,42+1438,68=8632,10) ja tunnihinnaks kujuneks koos käibemaksuga 66,70 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on koostanud hagiavalduse koos lisadega (tõenditega) kokku 32
18 (20)
leheküljel, esitanud hagiavalduse tervikteksti 7 leheküljel, esitanud vastused kostja vastustele, pärast ekspertiisi ja asja arutamise uuendamist omapoolsed seisukohad, asjas on peetud kokku 2 kohtuistungit. Kohus leiab, et hageja esindajakulud on põhjendatud ja vajalikud, vaidlust saab pidada keskmiselt keeruliuseks vaidluseks. Arvestades ühe tööühiku maksumust koos käibemaksuga so 66,70 eurot, jääb see oluliselt alla keskmisele advokaadi tunnitasule. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks. 29.2 Hageja on taotlenud õigusabikuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega on hageja taotlus kooskõlas seadusega ning kuulub rahuldamisele.
30.Kohus mõistab kostjalt välja hageja õigusabikulud summas 8632,10 eurot sh käibemaks ning märgib, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
Tartu Ringkonnakohtu 07.04.2017 kohtuotsuse alusel:
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 11. juuni 2015 otsus osas, milles maakohus mõistis AS-lt Lõuna-Eesti Haigla I. - M. M. kasuks välja ajavahemiku 01.01.2010 kuni 31.05.2015 eest kutsehaigusega tekitatud kahju 15 760,66 eurot ja sellelt viivise ning alates 01.06.2015 igakuiselt kutsehaigusega tekitatud kahju 434,94 eurot kuni hageja kutsehaigusest tingitud töövõimetuse püsimiseni. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas.
2.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Teha tühistatud osas uus otsus ning lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmsielt:
3.1.Rahuldada I. - M. M. hagi AS Lõuna-Eesti Haigla vastu osaliselt ning mõista AS-lt Lõuna Eesti Haigla I. - M. M. kasuks välja ühekordne kutsehaigusega tekitatud kahjuhüvitis ajavahemiku 01.04.2015 kuni 01.04.2017 eest 7718,04 eurot ning alates 01.04.2017 igakuiselt kutsehaigusega tekitatud kahjuhüvitis 331,86 eurot. Igakuine hüvitis arvutatakse ümber vastavalt I. - M. M. kutsealase töövõimetusmäära muutumisele.
19 (20)
3.2.I. - M. M. kasuks väljamõistetud igakuine hüvitis 331,86 eurot tuleb alates 01.01.2017 indekseerida tervishoiuja sotsiaalhoolekande töötajate brutokuupalga juurdekasvutempoga, mis avaldatakse Statistikaameti veebilehel www.stat.ee.
3.4.Välja mõista AS-lt Lõuna-Eesti Haigla I. - M. M. kasuks viivis ühekordselt hüvitiselt 7718,04 eurot seisuga 01.04.2017 579,63 eurot ning alates 01.04.2017 viivis ühekordselt hüvitiselt 7718,04 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitise kohase täitmiseni.
3.5.Jätta menetluskuludest 70% AS Lõuna-Eesti Haigla kanda ja 30% I. - M. M. kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras.
4.AS Lõuna-Eesti Haigla apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ning I. - M. M. vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
VÄLJAVÕTE ÕIGE
Annemai Joab kantselei juhataja
20 (20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.