M.V. hagi KÜ XXX vastu nõudega tuvastada 276,19 euro tasumise kohustuse puudumine
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
276,19 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. augusti 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ XXX apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): KÜ XXX (registrikood: 80219284), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustaja (hageja): M.V. (isikukood: XXXXXX), esindaja Andry Krass
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada KÜ XXX apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 15. augusti 2014.a otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta rahuldamata M.V. hagi KÜ XXX vastu nõudega tuvastada 276,19 euro tasumise kohustuse puudumine.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud M.V. kanda.
kantud
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.M.V. esitas 14. detsembril 2012.a maakohtule hagi ja 08. augustil 2013.a hagiavalduse täienduse KÜ XXX vastu, milles palus tuvastada hageja õigust jätta kostjale tasumata 276,19 eurot järgmiste kaasomandi eseme majanduskulude eest: küte 110,07 eurot, prügivedu 32,38 eurot, üldelekter 30,95 eurot, juhtimistasu 50,03 eurot, raamatupidamine 10,53 eurot, akende pesu ja prügimaja puhastus 0,28 eurot, lampide vahetus 0,35 eurot, killustik libeduse tõrjeks 0,54 eurot, soojussõlme automaatika remont 12,15 eurot, maja hooldus 21,36 eurot, tarbevee soojusvaheti läbipesu 0,92 eurot, üldvesi 5,37 eurot, tõkkepuu remont 1,26 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja Tartu XXX-X korteriomandi omanik. Korteriomandi koosseisu kuulub 614/28495 suurune mõtteline osa XXX kinnisasja kaasomandi esemest. Kaasomandi eseme valitsemiseks on asutatud korteriühistu XXX (kostja). Kostja ei ole kaasomandi eseme korrashoiukulusid arvestanud õigesti. Teenuste kulu, mida kostja on jaganud lähtudes korterite arvust, mitte kaasomandi eseme suurusest, on vastuolus korteriomandiseadusega ja kostja põhikirjaga. Võttes aluseks oma korteriomandi kaasomandi osa suuruse, peab hageja ajavahemikul 01. jaanuar 2009.a kuni 31. detsember 2011.a kaasomandi eseme valitsemise eest tasuma kostjale 276,19 eurot vähem, kui nõuab kostja (KOS § 13 lg 1, 3). Hageja leidis, et üldelektri-, juhtimis-, raamatupidamis-, akende pesu- , prügiveo-, kütte-, lampide vahetuse-, killustiku ostu- ja prügimaja puhastuse kulude näol ei ole tegemist haldusteenuste kuludega, mille puhul tuleb lähtuda põhikirja punkt 2.5.5 kolmandast lausest, st et nimetatud kulud tuleb kanda ühistu liikmete vahel võrdses ulatuses. Hageja arvates on nimetatud kulutuste näol tegemist sihtotstarbeliste kuludega.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et majandamiskulud on korteriomandite vahel jagatud lähtuvalt seadusest, kostja põhikirjast ja üldkoosoleku otsustest. Kulude jaotamise põhimõtted on paika pandud põhikirjaga, mis võeti vastu 06. veebruaril 2005.a toimunud korteriühistu asutamiskoosolekul, ning neid põhimõtteid ei ole muudetud. Kostja põhikirja p 2.5.5 näeb ette ühistu liikme kohustuse tasuda elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Viidatud säte loetleb ka vee ja kanalisatsiooniga seotud kulutused ning sätestab, et haldusteenuste eest tasumisel, samuti sooja vee torustikus soojakadude tasumisel, osalevad ühistu liikmed võrdselt. Sarnased kohustused sätestavad ka põhikirja p 2.5.6 ja p 2.5.6.a. Kostja arvates on KÜ põhikirja alusel kujundatud kulude võrdne jaotus Riigikohtu praktikas lähtuvalt käsitletav ka tavana (Riigikohtu lahend 3-2-1-52-12 p 12). Kostja on seisukohal, et põhikirja alusel tavana kujunenud jaotus on järgnev: haldusteenused makstakse võrdselt (juhtimistasu, raamatupidamistasu, prügivedu, üldelekter ja –vesi), sihtotstarbeliste maksete
puhul lähtutakse korteri pinnast maja korterite kogupinnas (maja hooldus, soojusenergia, vesi ja kanalisatsioon ning veesoojendamine) ja vastavalt ühistu üldkoosoleku otsusele on täiendavalt kogutud makseid remondifondi vastavalt ühistu 25. septembri 2008.a üldkoosoleku otsusele võrdses summas korteriomandi kohta. KÜS § 151 lg 1 lubab korteriühistu kulusid jagada erinevalt seadusest, kui põhikiri seda ette näeb. Tavale tuginemisega kulujaotuse arvestamises ei pretendeeri kostja seaduse muutmisele või lubamatule tõlgendamisele, vaid senine tava aitab põhikirja tõlgendada ning lähtuvalt tavapõhisest tõlgendamisest võib üheselt jõuda järeldusele, et kõiki hageja poolt välja toodud hagi esemeks olevaid makseid (vt p 2.1. lg 3) on alates põhikirja vastuvõtmisest üldkoosolekul vaadeldud kui haldusteenuse makseid. Nagu eelnevalt välja toodud, toetab tava taolist rakendamist ka Riigikohtu lahend 3-2-1-52-12. Kostja arvates on hageja käsitlus põhikirja regulatsioonist olulisel määral põhikirjaga vastuolus. Kostja toob välja asjaolu, et hageja arvutused põhinevad ebaõigetel alusandmetel, st hageja on arvutustel lähtunud korterite pindalast 2849,5 m2. tegelikkuses on ehitusregistri väljavõtte kohaselt korterite kogupind 2645,5 m2. Elamus on 36 korterit korterite kogupinnaga 2645,5 m2 ja mitteeluruumina garaaž (10 garaažipinnaga). Hageja poolt esitatud pindala hõlmab ka garaaže ja keldribokse, mis hageja poolt osundatud viisil teenuseid ei tarbi. Kostja on veendunud, et küttekulu maksunõude arvutamisel tuleb lähtuda korterite kogupinnast, mitte kogu hoone ruumide pinnast (põhikirja punkt 2.5.5 lause 2). Põhikirja punkti 3.2 neljandast lõikest nähtub, et sihtotstarbelised maksed on sihtkapitali suunatavad maksed elamu remondi ja parendamise kulude katmiseks. Seetõttu ei peeta KÜ põhikirjas sihtotstarbeliste maksude all silmas igapäevaseid olmekuludeks mõeldud makseid. Kui tegemist ei ole sihtotstarbeliste maksudega, on KÜ põhikirja punkt 2.5.5 kohaselt järelikult tegemist haldusteenuste maksetega. Kostja on veendunud, et vaidlusalused maksed on just sellised, mida haldusteenuste maksete all põhikirjas silmas on peetud. EELNENUD MAAKOHTU ja APELLATSIOONIMENETLUS
3.Tartu Maakohus rahuldas 11. septembri 2013 otsusega hagi ning tuvastas, et M.V.il on õigus jätta KÜ-le XXX tasumata ajavahemiku 01.01.2009–31.12.2011 eest kokku 276,19 eurot järgmiste kaasomandi eseme majanduskulude eest: küte 110,07 eurot, prügivedu 32,38 eurot, üldelekter 30,95 eurot, juhtimistasu 50,03 eurot, raamatupidamine 10,53 eurot, akende pesu ja prügimaja puhastus 0,28 eurot, lampide vahetus 0,35 eurot, killustik libeduse tõrjeks 0,54 eurot, soojussõlme automaatika remont 12,15 eurot, maja hooldus 21,36 eurot, tarbevee soojusvaheti läbipesu 0,92 eurot, üldvesi 5,37 eurot, tõkkepuu remont 1,26 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2014 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 11. septembri 2013.a otsus ja saadeti M.V. hagi KÜ XXX vastu 276,19 eurot tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 18. augusti 2014. a otsusega M.V. hagi KÜ XXX vastu tuvastades 276,19 eurot tasumise kohustuse puudumise. M.V.il on õigus jätta KÜ-le XXX tasumata ajavahemiku 01. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 eest kokku 276,19 eurot järgmiste kaasomandi eseme majanduskulude eest: küte summas 110,07 eurot, prügivedu summas 32,38 eurot, üldelekter summas 30,95 eurot, juhtimistasu summas 50,03 eurot, raamatupidamine summas 10,53 eurot, akende pesu ja prügimaja puhastus summas 0,28 eurot, lampide vahetus
summas 0,35 eurot, killustik libeduse tõrjeks summas 0,54 eurot, soojussõlme automaatika remont summas 12,15 eurot, maja hooldus summas 21,36 eurot, tarbevee soojusvaheti läbipesu summas 0,92 eurot, üldvesi summas 5,37 eurot, tõkkepuu remont summas 1,26 eurot. Menetluskulud jättis maakohus KÜ XXX kanda. Maakohus asus seisukohale, et hageja 08. augustil 2013.a esitatud seisukoht ei ole hagi muutmine TsMS § 376 lg 1 tähenduses (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-109-08, 3-2-1-11610). Hagiavalduses punktis ei ole hageja soovinud tuvastada kostja otsuse tühisust, vaid asjaolu tuvastamist, et lähtuvalt KOS § 13 lg 1-le võivad korteriomanikud majanduskulude jagamise üldregulatsioonist kõrvale kalduda vaid kokkuleppe alusel, kuid korteriühistul XXX ei ole seesugust kokkulepet põhikirjast erineva majanduskulude jagamise kohta. XXX põhikiri on vastu võetud ühistu asutamiskoosolekul 6. veebruaril 2005.a Hageja märgib hagiavalduses, et hagi perioodil (jaanuar 2009 kuni detsember 2011) ei ole kostja üldkoosolekuid kokku kutsunud, samuti ei ole varasematel üldkoosolekutel vaidlusaluste teenuste osas otsuseid langetatud. Kostja on kinnitanud, et arved on esitatud vastavalt
6.veebruari 2005.a põhikirjas sätestatud kulude jaotusele. Kulude jaotamise põhimõtteid ei ole KÜ asutamisest peale muudetud. Kostja poolt hagejale esitatud arvetest nähtub, et üksnes maja hooldus ja soojusenergia on arvestatud vastavalt korteriomandi suurusele. Vee, kanalisatsiooni ja vee soojendamise arvestuse ühikuks on m3. Remondifondi, juhtimistasu, raamatupidamise, prügiveo, üldelekteri, üldvee ja näiteks tarbevee soojusvaheti läbipesu puhul on arvestusühikuks korter. Samas on remondifondi korteripõhise kulujaotuse kohta esitatud kohtule KÜ XXX 25. augusti 2008.a üldkoosoleku protokoll. Teiste hageja poolt vaidlustatud majandamiskulude arvestamise muutmise kohta üldkoosoleku otsuseid esitatud ei ole. Korteriühistu XXX põhikiri (2.5.5) sätestab, et sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas, kui üldkoosolek ei otsusta teisti. Haldusteenuste eest tasumisel, samuti sooja vee torustikus soojakadude eest tasumisel osalevad ühistu liikmed võrdselt. Maakohus asus seisukohale, et sellist kulude jaotamise korda põhikirjas ei saa pidada konkreetseks, kuna põhikirjast ei nähtu, millised kulud tuleb lugeda sihtotstarbelisteks ning millised halduskuludeks, v.a täpsustus sooja vee torustikus soojakadude kohta. Maakohtule ei ole esitatud ühtegi korteriühistu üldkoosoleku otsust, millega oleks muudetud põhikirjalist kulude arvestuse korda (v.a remondifond). Arvete kohaselt on hageja viidatud majandamiskulud arvestatud lähtuvalt korteritest, arvele on märgitud ühikuks korter. Kostja on kinnitanud, et arvestusel on lähtutud põhikirjast. Maakohtule on jäänud arusaamatuks, mis alusel on korteriühistu lähtunud vaidlusaluste majandamiskulude arvestusel korterite põhisest jaotusest. Seega ei ole kostja hageja poolt vaidlustatud majandamiskulude arvestuses lähtunud põhikirjast ning hageja poolt vaidlustatud majandamiskulude arved on koostatud summaliselt kostja põhikirjaga vastuolus. Maakohus ei pidanud vajalikuks lähteandmete osas hageja poolt esitatud arvutuskäiku üle kontrollida. Kostja ei ole hageja poolt maakohtule esitatud arveid summaliselt vaidlustanud. Samuti on hageja lähtunud nõude summa arvutamisel lähteandmetest, mis on kostja raamatupidaja poolt hagejale edastatud KÜ XXX ostuarvete alusel perioodist 2009-2011. Nimetatud arvetest lähtuvalt on koostatud KÜ XXX 2009-2011 majandusaasta aruanded. Maakohus on selgitanud arvete ebatäpsust. Kostja raamatupidaja on selgitanud, et 08. augusti 2013.a e-kirjas, et KÜ-le XXX koostati perioodil 2009-2010 arveid üüriarvestusprogrammis REEBI, alates 2011.a programmiga PROFIT. Arvestades kostja raamatupidaja selgitust, ei
kahelnud maakohus hageja poolt kohtule esitatud arvete õigsuses, mis puudutab kostja poolt vormi ja kuupäevade erinevust.
5.Maakohus leidis, et kulude jagamisel tuleb arvestada korterelamu üldpindalaga kõigi korteriomandite kohta. Tulenevalt KOS § 2 lg-st 2, KÜS §-st 151 ning XXX korteriühistu 06. veebruari 2005. a ühistu asutamiskoosoleku protokollist on korterelamus kokku 46 korteriomandit ning korterelamu üldpindala on 2849,5 m2. Hageja kuuluva korteriomandi suurus on 61,4 m2. Asja materjalidest ei nähtu, et korteriühistu põhikirjas või üldkoosoleku otsustega oleks 10 garaaži kulude kandmise osas tehtud teistsugune kokkulepe kui eluruumideks olevate korteriomandite osas. Lisaks nõustus ka kostja oma 03. juuli 2014.a vastuses, et korteriühistu põhikiri sihtotstarbelist ning haldusteenuse eest tasutavat makset ei defineeri. Kohus kontrollis hagejale kuuluva korteriomandi vaidlustatud majandamiskulude arvestust, jõudes järgmistele tulemustele: 1) kostja põhikirja punkt 2.5. alapunkt 6), ala-alapunkt b) kohaselt lähtutakse kütteks kuluva soojusenergia eest tasu arvestamisel korteriomandi reaalosa üldpinnast. Küttearveid esitas kostja oma raamatupidamise koondväljavõtte kohaselt korteriomanikele nõudeperioodil kogusummas 58 349,73 eurot. Seega sai kostja hagejalt nõudeperioodil kütte eest nõuda maksimaalselt 1257,30 (58 349,73 ÷ 2849,5 × 61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt nõudeperioodil kütte eest 1367,37 euro tasumist, mis on 110,07 euro võrra rohkem, kui näeb ette kostja põhikiri; 2) kostja põhikirja punkt 2.5. alapunkt 5) teises lõigus sätestatu kohaselt lähtutakse sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast; 3) prügiveo arveid esitas kostja oma raamatupidamise koondväljavõtte kohaselt korteriomanikele nõudeperioodil kogusummas 5194,21 eurot. Seega sai kostja hagejalt nõudeperioodil prügiveo eest nõuda maksimaalselt 111,92 (5194,21 ÷ 2849,5 × 61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt nõudeperioodil prügiveo eest 144,3 euro tasumist, mis on 32,38 euro võrra rohkem, kui kostja põhikiri ette näeb; 4) üldelektri arveid esitas kostja oma raamatupidamise koondväljavõtte kohaselt korteriomanikele nõudeperioodil kogusummas 5034,99 eurot. Seega sai kostja hagejalt nõudeperioodil üldelektri eest nõuda maksimaalselt 108,49 (5034,99 ÷ 2849,5 × 61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt nõudeperioodil üldelektri eest 139,44 euro tasumist, mis on 30,95 euro võrra rohkem, kui kostja põhikiri ette näeb; 5) juhtimistasu arveid esitas kostja oma raamatupidamise koondväljavõtte kohaselt korteriomanikele nõudeperioodil kogusummas 8236,43 eurot. Seega sai kostja hagejalt nõudeperioodil juhtimistasu eest nõuda maksimaalselt 177,48 (8236,43÷2849,5×61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt nõudeperioodil juhtimistasu eest 227,51 euro tasumist, mis on 50,03 euro võrra rohkem, kui kostja põhikiri ette näeb; 6) raamatupidamise arveid esitas kostja oma raamatupidamise koondväljavõtte kohaselt korteriomanikele nõudeperioodil kogusummas 2731,61 eurot. Seega sai kostja hagejalt nõudeperioodil raamatupidamise eest nõuda maksimaalselt 58,86 (2731,61÷2849,5×61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt nõudeperioodil raamatupidamise eest 69,39 euro tasumist, mis on 10,53 euro võrra rohkem, kui kostja põhikiri ette näeb;
7) oktoobris 2010 esitas kostja akende pesu ja prügimaja puhastuse eest korteriomanikele arve kogusummas 44,48 eurot. Seega sai kostja hagejalt nõuda akende pesu ja prügimaja puhastuse eest maksimaalselt 0,96 (44,48÷2849,5×61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt akende pesu ja prügimaja puhastuse eest 1,24 euro tasumist, mis on 0,28 euro võrra rohkem, kui kostja põhikiri ette näeb; 8) märtsis 2009.a ja oktoobris 2010.a esitas kostja lampide vahetuse eest korteriomanikele arve kogusummas 48,59 eurot;. Seega sai kostja hagejalt nõuda lampide vahetuse eest maksimaalselt 1,05 (48,59÷2849,5×61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt lampide vahetuse eest 1,4 euro tasumist, mis on 0,35 euro võrra rohkem, kui kostja põhikiri ette näeb; 9) mais 2009.a, mais 2010.a ja novembris 2011.a esitas kostja libeduse tõrjeks killustiku soetamise eest korteriomanikele arve kogusummas 135,02 eurot. Seega sai kostja hagejalt nõuda killustik libeduse tõrjeks eest maksimaalselt 2,9 (135,02÷2849,5×61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt killustik libeduse tõrjeks eest 3,44 euro tasumist, mis on 0,54 euro võrra rohkem, kui kostja põhikiri ette näeb; 10) aprillis 2009.a ja septembris 2009.a esitas kostja soojussõlme automaatika remondi eest korteriomanikele arveid kogusummas 1949,75 eurot. Seega sai kostja hagejalt nõuda soojussõlme automaatika remondi eest maksimaalselt 42,01 (1949,75÷2849,5×61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt soojussõlme automaatika remondi eest 54,16 euro tasumist, mis on 12,15 euro võrra rohkem, kui kostja põhikiri ette näeb; 11) maja hoolduse arveid esitas kostja oma raamatupidamise koondväljavõtte kohaselt korteriomanikele nõudeperioodil kogusummas 12 852,98 eurot. Seega sai kostja hagejalt nõuda maja hoolduse eest maksimaalselt 276,95 (12 852,98÷2849,5×61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt nõudeperioodil maja hoolduse eest 298,31 euro tasumist, mis on 21,36 euro võrra rohkem, kui kostja põhikiri ette näeb; 12) aprillis 2011 esitas kostja tarbevee soojusvaheti läbipesu eest korteriomanikele arveid kogusummas 147 eurot. Seega sai kostja hagejalt nõuda tarbevee soojusvaheti läbipesu eest maksimaalselt 3,16 (147÷2849,5×61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt nõudeperioodil maja hoolduse eest 4,08 euro tasumist, mis on 0,92 euro võrra rohkem, kui kostja põhikiri ette näeb; 13) üldvee arveid esitas kostja oma raamatupidamise koondväljavõtte kohaselt korteriomanikele nõudeperioodil kogusummas 810,64 eurot. Seega sai kostja hagejalt nõuda üldvee eest maksimaalselt 17,47 (810,64÷2849,5×61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt nõudeperioodil üldvee eest 22,84 euro tasumist, mis on 5,37 euro võrra rohkem, kui kostja põhikiri ette näeb; 14) augustis 2011.a esitas kostja tõkkepuu remondi eest korteriomanikele arveid kogusummas 201,6 eurot. Seega sai kostja hagejalt nõuda tõkkepuu remondi eest maksimaalselt 4,34 (201,6÷2849,5×61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt tõkkepuu remondi eest 5,6 euro tasumist, mis on 1,26 euro võrra rohkem, kui kostja põhikiri ette näeb. Maakohus luges hageja poolt esitatud arvestusele tuginedes tuvastatuks, et kostja on arvestanud hagejale majandamiskulusid perioodi 1. jaanuar 2009.a kuni 31. detsember 2011.a eest erinevalt põhikirjas sätestatud kulude jaotusele enam 276,19 euro ulatuses.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.KÜ XXX esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 15. augusti 2014.a otsuse tühistamist, millega maakohus rahuldas M.V. hagi ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 436 lõiget 1, mis sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Maakohtu otsus on olulises osas vastuolus kostja põhikirja ning korteriühistuseaduse regulatsiooniga. Samuti on maakohus rikkunud TsMS § 438 lõiget 1, mille järgi peab kohus hindama tõendeid ning otsustama, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Maakohus on jätnud arvestamata asjas kogutud tõendid, eelkõige ehitisregistri väljavõtte korterelamu suuruse kohta ning pooltevahelise pikemaajalise praktika, mis kinnitab apellandi poolt rakendatud kulude jaotuse õigsust; 2) on menetlusõiguse normide oluline rikkumine kaasa toonud ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise (eelkõige KÜS § 151) ja see on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse tegemise – rikkumise tagajärjel on kohus asunud ebaõigele seisukohale, et kostja hagi tuleb rahuldada; 3) põhinevad maakohtu poolt kohtuotsuse punktis 11 esile toodud arvestused eeldusel, et korterelamu üldpindala on 2849,5 m2. Apellandi hinnangul oleks maakohus korteriomandite pindala arvutamisel pidanud lähtuma mitte asutamiskoosolekust vaid ehitisregistri andmetest. Ehitisregistrist nähtub selgelt, et XXX elamu kogupindala on 2645,5 m2. Arusaamatuks jääb ning maakohus ei põhjenda, miks maakohus ei ole elamu pindala määratlemisel pidanud vajalikuks lähtuda ehitisregistrist nähtuvast pindalast vaid kostja väitest pindala kohta; 4) on maakohus teinud arvutused vale pindalaga, seetõttu on ebaõiged ka kõik maakohtu otsuse punktis 11 toodud arvutused, kuivõrd need põhinevad valedel algandmetel; 5) on maakohtu otsus vastuolus kostja põhikirjaga, mis näeb ette, et kõnealuste maksete osas tuleb lähtuda korteripõhisest arvestusest. Apellant selgitab, et ühistu põhikiri on vastu võetud korteriühistu 2005. a üldkoosoleku otsusega. Otsus on kehtiv. TsÜS § 86 lg 1 järgi ei ole ebaselge sõnastus otsuse tühisuse aluseks (Riigikohtu lahend 3-2-1-50-11), samuti ei ole otsust ega sellega kehtestatud põhikirja vaidlustatud; 6) on maakohtu otsuse punktis 8 korrektselt esile toonud asjakohased põhikirja punktid (eelkõige 2.5.5 ja 2.5.6), kuid maakohus on neile omistanud tähenduse ning selle kaudu kulude jaotuse, mis on vastuolus korteriühistu senise praktikaga. Korteriühistu 2008. a üldkoosoleku päevakorrapunktis 1 sisaldub muu hulgas ka selgitus, kuidas põhikirja p 2.5.5 ja 2.5.6 regulatsiooni tuleb mõista: „Selgitus, kui tekib erakorraliselt ootamatu põhjendatud kulu, siis kogutakse vajaminev raha liikmetelt võrdsetes osades (vastavalt ühistu põhikirjale). Muud igapäevaseks majandamiseks vajavad kulud jaotatakse samuti vastavalt põhikirjale, korteriomandi suurustele vastavalt, liikmete vahel. Välja arvatud mõõdetavad ja fikseeritud kulud“. Vastav selgitus ning sellekohased põhimõtted olid arusaadavad kõigile koosolekul osalejatele, sealhulgas KÜ juhatusele, millesse kuulus sel hetkel ka hageja M.V. Nimetatut kinnitab ka koosoleku otsuse vastuvõtmise sõnastus „Ülevaade on liikmetel 100 % arusaadav“. Samuti kinnitab asjaolu, et neist põhimõtetest on lähtunud ka M.V. oma 6. mai 2005.a e-kirjas, milles ta kinnitab nende põhimõtete kehtivust; 7) ei ole maakohus võtnud seisukohta Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-52-12 väljendatud seisukohtade kohaldatavuse suhtes, mille p 12 kohaselt võib mõistlik kulujaotus olla välja kujunenud ka hageja liikmete üldkoosoleku otsuste alusel või tavana;
8) ei tarbi garaažid samu teenuseid kui eluruumidest korteriomandid, mistõttu puudub ka faktiline alus nõuda nende käest tasumist teenuste eest, mida nad ei tarbi. Maakohus on jätnud nimetatud asjaolu tähelepanuta. Maakohus ei ole selgitanud, mille alusel, miks ja kuidas saab KÜ nõuda mitteeluruumi omanikelt tasumist teenuse eest, mida garaažiomanikule ei osutata ja mida garaažiomanikud ei tarbi ehk teisisõnu, miks peaks KÜ-l olema tasunõue teenuse eest, mida tegelikult ei osutata; 9) osalevad ühistu liikmed võrdselt põhikirja p 2.5.5 järgi haldusteenuste eest tasumisel, samuti sooja vee torustikus soojakadude eest tasumisel ehk igaüks maksab vastava teenuse eest võrdse summa. Tasumisel peavad võrdselt osalema vaid need ühistu liikmed, kes vastavaid teenuseid tarbivad. Nende hulka ei kuulu aga garaažiomanikud, kes vastavaid teenuseid ei saa ega tarbi. See tähendab, et remondifondi, juhtimistasu, raamatupidamise, prügiveo, üldelektri ja puhul on põhikirjajärgseks arvestusühikuks korter, kuivõrd p 2.5.5 järgi tuleb haldusteenuste eest maksta võrdselt ning vaid soojusenergia osas on p 2.5.6 sätestatud teistsugusel põhimõttel kulude jaotus; 10) ei ole maakohus asja uuel läbivaatamisel hinnanud, millistesse kategooriatesse tuleb korteriühistu poolt kantud kulutused liigitada, kas tegemist on haldusteenuste, majandamise jooksvate kulutuste või sihtotstarbeliste maksetega. Nimetatud juhtnööri eiramine kujutab endast menetlusõiguse olulist rikkumist ning see on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse tegemise, kuivõrd maakohus on jätnud tähelepanuta vaidluse õige lahendamise seisukohalt keskse küsimuse ning maakohus on põhjendamatult lähtunud eeldusest nagu alluksid kõik kulutused, sõltumata sellest, milline põhikirja säte neile rakendub, samale jaotusmehhanismile.
5.M.V. vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) nõustub vastustaja maakohtu seisukohaga ning jääb oma varasema, vastuväite sisu arvestades, 16. aprillil 2014.a esitatud seisukohta juurde; 2) sätestab apellandi põhikirja punkt 2.5.5, et korteriomanike vahel kuulub võrdselt jagamisele üksnes haldusteenus ja torustiku soojakaod. Haginõue eelnimetatud kulusid ei puudutanud ning maakohus on seda õigesti ka arvestanud; 3) kui apellant oleks lähtunud kulude jagamisel enda p 2.5.5 tõlgendusest, st jagaks kõik kulud korteripõhiselt, siis oleks haginõude suurus sarnane, kuna ka siis tuleks garaažikohti, kui eraldiseisvaid kortereid arvestada, mida aga apellant teinud ei ole; 4) jääb vastustaja maakohtus esitatud seisukoha juurde, mille kohaselt tekib korteriühistu majandamiskulude tasumise kohustus korteriühistu liikmelisusest, mis on omakorda seotud korteriomandiga. Asjaolu, kui suur osa korteriomandiga seotud kulutustest on korteriomaniku enda otsesel osalusel tekkinud, ei oma tähtsust; 5) on apellandi taotletav olukord, kus omandi majandamiskuludest on osa korteriomanikke ilma teiste korteriomanike nõusolekuta vabastatud, vastuolus TsÜS § 138 lg-ga 2.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha TsMS 657 lg 1 p 2 alusel uus otsus asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata. Kolleegium leiab, et M.V. hagi KÜ XXX vastu tuvastamaks
hagejal kohustuse puudumine tasuda korteriühistule 276,19 eurot ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. KÜ XXX apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.Hageja (vastustaja) põhiliseks väiteks, miks ta pidas korteriühistu poolt ajavahemikul jaanuar 2009 kuni detsember 2011 temale arvestatud majandamiskulude suurust ebaõigeks, oli asjaolu, et korteriühistu põhikiri (täpsemalt, põhikirja p 2.5.5) ei võimalda täpselt eristada, missugused majandamiskulud tuleks lugeda nn sihtotstarbelisteks kulutusteks ja missugused nn haldusteenusteks. Põhikirja punktis 2.5.5 nähakse nn sihtotstarbeliste maksete ja nn haldusteenuste jaotamiseks korteriühistu liikmete vahel ette erinevad arvestuse alused. Kui nn sihtotstarbeliste maksete puhul lähtutakse põhikirja p 2.5.5 kohaselt korteri üldpinna suhtest maja korterite kogupindalasse (nn pindalapõhine jaotamine), siis nn halduskulude eest tasumisel ja soojakadude eest tasumisel osalevad ühistu liikmed võrdselt (korteri põhine arvestus). Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et põhikiri ei võimalda selgelt eristada, millised kulud on sihtotstarbelised ning millised halduskulud (v.a täpsustus sooja vee torustikus soojakadude kohta).
8.Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et lisaks korteriühistu põhikirja punkti 2.5.5 sõnastusele tuleb põhikirja tõlgendamisel arvestada nii põhikirja ülejäänud sätteid kui ka selle kohaldamisel väljakujunenud praktikat ja tava. Jättes kostja (apellandi) sellekohaste seisukohtadega arvestamata ning kostja väidetele vastamata, on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendatuse nõuet.
8.1.Kolleegium möönab, et ainuüksi korteriühistu põhikirja teksti põhjal ei ole nn sihtotstarbeliste kulude ja halduskulude olemus üheselt eristatav. Põhikirja p 2.5.5 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt „elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee- kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Haldusteenuste eest tasumisel, samuti sooja vee torustikus soojakadude eest tasumisel osalevad ühistu liikmed võrdselt.“
8.2.Sellele lisaks kasutatakse põhikirjas veel mõistet „kommunaalkulud“, mille all ühistu põhikirja p 2.5.6 järgi saab mõista teenuseid, mida elanikud saavad elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu (sh vesi, soojus kütte ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon). Nn kommunaalteenuste puhul toimub tasu arvestamine tarbimise põhiselt (mõõturi näidu või korteris elavate isikute arvu või korteri reaalosa üldpinna suuruse alusel). Kõik kõnealused kululiigid, sh nii sihtotstarbelised maksed, halduskulud kui ka kommunaalkulud, kuuluvad oma olemuselt majandamiskulude hulka KÜS § 151 tähenduses.
8.3.Sihtotstarbeliste maksete all tuleks ringkonnakohtu arvates mõista makseid, mida kogutakse teatud kindla eesmärgiga. Korteriühistu põhikirja p 3.2 kohaselt on sihtotstarbelised maksed sihtkapitali suunatavad maksed elamu remondi ja parendamise kulude katmiseks. Seega ei ole KÜ põhikirja kohaselt sihtotstarbeliste maksetena käsitatavad igapäevasteks olmekuludeks ettenähtud laekumised. Haldusteenuste all saab korteriühistu puhul mõista ühest küljest kulutusi, mis on seotud korteriühistu juhtimisega ja administreerimisega (nt juhtimistasud ja raamatupidamiskulud), kuid teisest küljest tähistab mõiste „haldusteenus“ üldkeelelises tähenduses ka erinevaid kinnisvara korrashoiu ja hooldusega seotud tegevusi.
9.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et lisaks põhikirja tekstile (tõlgendades mh põhikirja punkte 2.5.5 ja 3.2 nende koostoimes) tuleb ühistu liikme kohustuste määratlemisel juhinduda ka korteriühistus väljakujunenud tavadest ja praktikast. Tegemist on põhikirja tõlgendamise
küsimusega, mille juures saab lähtuda sellest, et põhikirjas kasutatud üldise tähendusega mõisted ja väljendid (nt mõiste „haldusteenus“) saavadki oma täpsema sisu pikemaajalise praktika tulemusena, s.o kui korteriühistu liikmed on pikemat aega aktsepteerinud mõistete teataval viisil sisustamist.
9.1.Korteriühistu on põhjendatult tuginenud asjaolule, et KÜ XXX põhikiri on vastu võetud 2005. aastal ning põhikirja kehtivust ei ole kahtluse alla seatud. Kostja (apellandi) kinnitusel on majandamiskulude jaotamise põhimõtted korteriühistus olnud algusest (s.o korteriühistu asutamisest) peale samad ning neid ei ole vahepealse aja jooksul muudetud. Korteriühistu 2008.a üldkoosolekul (I kd tl 116) on 1. päevakorrapunktina selgitatud majandamiskulude jaotamise põhimõtteid. Muuhulgas on sõnaselgelt täpsustatud, et võrdsetes osades kuuluvad ühistu liikmete vahel jaotamisele erakorraliselt tekkivad ootamatud põhjendatud kulud. Üldkoosolekul osalenud ühistuliikmed on pidanud selgitusi ja majandamiskulude jaotamise aluseid endale arusaadavaks.
9.2.Hageja (vastustaja) ei ole põhistanud, et korteriühistus oleks majandamiskulusid jaotatud varasemal ajal (s.o enne vaidlusalust perioodi algusega 01. jaanuar 2009) teisiti kui vaidlusalusel ajavahemikul. Samuti ei ole hageja esile toonud, et majandamiskulude jaotamise põhimõtteid oleks kogu ühistu tegutsemisaja vältel muudetud. Ringkonnakohtu arvates saab alates 2005. aastast tegutsenud korteriühistu puhul lugeda majandamiskulude arvestamisel välja kujunenuks kindla sisuga praktika, mille kohaselt ühistu liikmed on konkludentselt aktsepteerinud, missugused kululiigid loetakse põhikirja p 2.5.5 kohaselt haldusteenusteks ja mis jaotatakse korteriomanike vahel võrdselt.
9.3.Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja (vastustaja) alates korteriühistu moodustamisest 2005.a kuni uue juhatuse koosseisu valimiseni 2008.a üldkoosolekul korteriühistu juhatuse liige, mistõttu ei saa kolleegiumi hinnangul pidada usutavaks, nagu ei oleks hageja olnud teadlik majandamiskulude jaotamise alustest korteriühistus.
10.Korteriühistu poolt osutatud teenuste loetelu ja konkreetsete kulude liigid nähtuvad korteriühistu poolt liikmetele (sh hagejale) esitatud arvetelt (I kd tl 6 – 40). Kulude liikideks on: 1) juhtimistasu; 2) maja hooldus; 3) raamatupidamine; 4) remondifond; 5) soojusenergia; 6) vesi ja kanalisatsioon; 7) vee soojendamine; 8) prügivedu; 9) üldelekter; 10) üldvesi. Sellele lisaks on sõltuvalt vajadustest jaotatud korteriomanike vahel ka mitmesuguseid hooajalisi ja/või ühekordseid kulutusi (nt lukusüdamiku vahetus, tõkkepuu remont, killustik, ummistuse likvideerimine, valgustite remont / lampide vahetus, välisukse sulguri remont, sooja- ja veesõlme remont; tarbevee soojusvaheti läbipesu, akende pesu ja prügimaja puhastus; postkasti luku remont jms).
10.1.Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et korteriühistu poolt nn haldusteenustena käsitatavad teenused, s.o 1) juhtimistasu, 2) raamatupidamiskulud, 3) remondifond, 4) prügivedu, 5) üldelekter ja 6) üldvesi on oma olemuselt sellised, mida on põhjendatud lugeda ühistu põhikirja p 2.5.5 tähenduses halduskulude hulka kuuluvaks. Tegemist on kuludega, mis on suunatud korterelamu ja kinnistu üldisele korrashoiule, vastates seega korterelamu haldamise üldkeeleliselt levinud tähendusele. Nn haldamiskuludele saab ühtlasi pidada omaseks, et nende kulude suurusel puudub seos korteriomandi reaalosa suurusega – sisuliselt saavad kõik ühistu liikmed vastavaid teenuseid võrdselt. Kuna nn haldamiskulud on suunatud kaasomandi mõtteliste osade korrashoiule ja ühistu juhtimisega seotud kulude kandmisele, siis saab pidada mõistlikuks ja ootuspäraseks, et vastavad kulud jaotatakse korteriühistu liikmete vahel võrdselt, nagu käesoleval juhul ongi korteriühistus välja kujunenud. Niisugust kulujaotust saab pidada mõistlikuks ning seega ka Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-52-12 (p12) kooskõlas olevaks.
10.2.Sama kehtib kolleegiumi arvates nn hooajaliste või ühekordsete kulude puhul, nagu akende pesu ja prügimaja puhastus, lampide vahetus, killustik libeduse tõrjeks, soojussõlme automaatika remont, tarbevee soojusvaheti läbipesu, tõkkepuu remont jm. Ka need kulud on käsitatavad haldusteenustena korteriühistu põhikirja p 2.5.5 tähenduses.
11.Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et korteriühistu põhikirja alusel on põhjendatud lugeda nii korteriühistu juhtimistasu, raamatupidamistasu, remondifondi maksed, samuti prügiveo, üldelektri ja üldvee kulud, samuti konkreetsed halduskulud nagu akende pesu ja prügimaja puhastus, lampide vahetus, killustik libeduse tõrjeks, soojussõlme automaatika remont, tarbevee soojusvaheti läbipesu, tõkkepuu remont jm põhikirja p 2.5.5 tähenduses haldusteenuste hulka kuuluvaks. Sellest tulenevalt on korteriühistu õigesti jaotanud eelnimetatud kulud ühistu liikmete vahel võrdselt, kuna korteriühistu põhikirjas on sätestatud sellekohane erisus. Sellega on kõrvale kaldutud KÜS-s sätestatud põhimõttest, mille kohaselt põhikirjas erisätete puudumisel jaotatakse majandamiskulud korteriomanike vahel pindalapõhiselt. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud hageja taotlus tuvastada, et korteriühistu on arvestanud halduskulusid ebaõigesti, jaotades need korteriühistu liikmete vahel võrdselt, selle asemel, et jaotada need kulud vastavalt korteriomandi reaalosa suurusele.
12.Ringkonnakohus nõustub ka apellandi seisukohaga, et maakohtu otsuse põhjendused on ebaõiged osas, milles kohus arvestas korterelamu üldpindalana 2849,5 m2. Põhjendatud on apellandi seisukoht, et korteriomandite kogupindala suuruse tuvastamise aluseks ei saa olla ainuüksi korteriühistu asutamiskoosoleku protokoll. Ehkki korteriühistu asutamiskoosoleku protokollis (I kd tl 109) märgitu kohaselt on korterelamu üldpindala 2849,5 m2, ei saa üldpindala kui faktiline asjaolu sõltuda koosolekul otsustatust ega lükka ümber ehitisregistri andmeid. Maakohus ei ole arvestanud kostja väidetega korterelamu üldpindala suuruse ja ehitisregistrist nähtuvate andmete kohta ega kostja seisukohtade mittearvestamist põhjendanud. Ehitisregistri väljavõtte (II kd tl 11-12) nähtub, et korterelamus paiknevate korterite (eluruumide) pind kokku moodustab 2645,5 m2, millele tugineb ka apellant. Ehitisregistri väljavõtte kohaselt on elamus olevate mitteeluruumide (garaažide) kogupind 342,4 m2. Seega eluruumide ja mitteeluruumide pindala kokku moodustab 2987,9 m2, mis samuti ei kattu asutamiskoosoleku protokollis märgitud üldpindalaga 2849,5 m2. Ringkonnakohus leiab, et tuginemine korteriomandite kogupindalale 2849,5 m2 ei ole põhjendatud.
13.Kolleegium nõustub apellandiga, et majandamiskulude jaotamisel on vastavalt korteriühistuseadusele ning korteriühistu põhikirjale põhjendatud arvestada korteriomandite kui eluruumide kogupindalaga ning õige ei ole lugeda korteriomandite hulka mitteeluruume (garaaži- ja/või keldribokse). KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud selle seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Seaduse sõnastuse kohaselt tuleb seega lähtuda eluruumide üldpindala suurusest. Samuti on põhikirja punktis 2.5 kasutatud korteri mõistet ning kolleegium nõustub, et korteri all saab mõista eluruumi ja mitte nt garaažiboksi. Ringkonnakohus nõustub ka apellandi seisukohaga, et garaažid kui mitteeluruumid ei tarbi samas mahus haldus- ega kommunaalteenuseid, mida osutatakse eluruumide omanikele. Põhjendatuks ei saa pidada korteriühistu põhikirja tõlgendamist selliselt, et mitteeluruumide (garaažibokside) omanikud peaksid osalema korterelamu majandamiskulude jaotamisel võrdsetel alustel eluruumide omanikega. Asja materjalidest ei nähtu ka, nagu oleks XXX garaažiomanike seas isikuid, kellele ei kuulu samaaegselt XXX korterelamus eluruumi
(nimekiri I kd tl 120-123, korduvalt lk 171-174). Seega osalevad garaažibokside omanikud korterelamu majandamiskulude kandmisel, sh nn halduskulude puhul, juba seoses neile kuuluva eluruumiga võrdselt kõigi teiste korteriomanikega. Arvestades eeltoodut on ringkonnakohus seisukohal, et hagi ei ole tervikuna põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud ega põhistanud asjaolusid, mille kohaselt on korteriühistu jaganud haldusteenustega seotud kulud ühistu liikmete vahel ajavahemikul 01. jaanuar 2009.a kuni 31. detsember 2011.a ebaõigetel alustel.
14.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 alusel menetluskulude jaotust. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad nii maakohtus kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Alates 1. jaanuarist 2015. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015. a, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-147-14, p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.