Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2014, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-53501
Tsiviilasi
Merle Voolu hagi KÜ XXX vastu 276,19 euro tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
276,19 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. septembri 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XXX apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja) – KÜ XXX (rk: 80219284), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustaja (hageja) – Merle Vool (ik: XXX), esindaja Andry Krass
uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist.
Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas kohtuotsuses.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud.
Kostja poolt hagejale esitatud arvetest nähtub, et üksnes maja hooldus ja soojusenergia on arvestatud vastavalt korteriomandi suurusele. Vee ja kanalisatsiooni ning vee soojendamise arvestuse ühikuks on m3. Remondifond, juhtimistasu, raamatupidamine, prügivedu, üldelekter, üldvesi ja näiteks tarbevee soojusvaheti läbipesu on arvestatud ühikuga korter. Samas on remondifondi korteripõhise kulujaotuse kohta esitatud kohtule korteriühistu 25.08.2008 üldkoosoleku protokoll. Teiste hageja poolt vaidlustatud majandamiskulude arvestamise muutmise kohta üldkoosoleku otsuseid esitatud ei ole. Riigikohus rõhutas lahendis nr 3-2-1-28-11, et kuna KÜS § 151 lg 1 võimaldab korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda, peab selleks, et jagada majandamiskulud korteriomanike vahel võrdselt, olema korteriühistu põhikirjas endas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Kohtule ei ole esitatud ühtegi korteriühistu üldkoosoleku otsust, millega oleks muudetud põhikirjalist kulude arvestuse korda (v.a remondifond). Seega majandamiskulude jaotamisel tuli lähtuda põhikirjast. Kohtule jääb arusaamatuks, mis alusel on kostja lähtunud vaidlusaluste majandamiskulude arvestusel korterite põhisest jaotusest. Seega ei ole kostja vaidlustatud majandamiskulude arvestuses lähtunud põhikirjast ja vaidlustatud majandamiskulude arved on summaliselt kostja põhikirjaga vastuolus. Hageja on oma nõude põhjenduseks esitanud arvutuskäigu. Arvestuse lähteandmed on toimiku lehekülgedel 6–83 ja 86–87. Nimetatud arved on kostjale edastatud ning kostja ei ole arveid summaliselt vaidlustanud. Samuti on hageja lähtunud andmetest, mis kostja raamatupidaja hagejale edastas kostja ostuarvete alusel perioodist 2009–2011. Nimetatud arvetest lähtuvalt on koostatud kostja 2009–2011 majandusaasta aruanded. Arvestades eeltoodut ei pidanud kohus vajalikuks lähteandmete osas hageja arvutuskäiku üle kontrollida. Järgnevalt on esitatud hageja poolt vaidlustatud majandamiskulude arvestus vastavalt kostja põhikirjale. Põhikirja kohaselt on korterelamus 46 korteriomandit, korterelamu üldpindala on 2849,5 m2. Hagejale kuuluva korteriomandi suurus on 61,4 m2. Küte – kostja põhikirja punkt 2.5 alapunkt 6) ala-alapunkt b) kohaselt lähtutakse kütteks kuluva soojusenergia eest tasu arvestamisel korteriomandi reaalosa üldpinnast. Küttearveid esitas kostja oma raamatupidamise koondväljavõtte kohaselt korteriomanikele nõudeperioodil kogusummas 58 349,73 eurot. Kastani 24a hoone korteriomandite reaalosade kogupind on 2849,5 m2, sh hageja korteriomandi reaalosa pind on 61,4 m2. Seega sai kostja hagejalt nõudeperioodil kütte eest nõuda maksimaalselt 1257,3 (58 349,73/2849,5*61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt kütte eest 1367,37 euro tasumist, mis on 110,07 euro võrra rohkem, kui põhikiri ette näeb. Prügivedu – kostja põhikirja punkt 2.5 alapunkt 5) teise lõigu kohaselt lähtutakse sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast. Prügiveo arveid esitas kostja oma raamatupidamise koondväljavõtte kohaselt korteriomanikele nõudeperioodil kogusummas 5194,21 eurot. Kostja sai hagejalt nõudeperioodil prügiveo eest nõuda maksimaalselt 111,92 (5194,21/2849,5*61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt prügiveo eest 144,3 euro tasumist, mis on 32,38 euro võrra rohkem, kui põhikiri ette näeb. Üldelekter – kostja põhikirja punkt 2.5 alapunkt 5) teise lõigu kohaselt lähtutakse sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast. Üldelektri arveid esitas kostja oma raamatupidamise koondväljavõtte kohaselt korteriomanikele nõudeperioodil kogusummas 5034,99 eurot. Kostja sai hagejalt nõudeperioodil üldelektri eest nõuda maksimaalselt 108,49 (5034,99/2849,5*61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt üldelektri eest 139,44 euro tasumist, mis on 30,95 euro võrra rohkem, kui põhikiri ette näeb.
Juhtimistasu – kostja põhikirja punkt 2.5 alapunkt 5) teise lõigu kohaselt lähtutakse sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast. Juhtimistasu arveid esitas kostja oma raamatupidamise koondväljavõtte kohaselt korteriomanikele nõudeperioodil kogusummas 8236,43 eurot. Kostja sai hagejalt nõudeperioodil juhtimistasu eest nõuda maksimaalselt 177,48 (8236,43/2849,5*61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt juhtimistasu eest 227,51 euro tasumist, mis on 50,03 euro võrra rohkem, kui põhikiri ette näeb. Raamatupidamine – kostja põhikirja punkt 2.5 alapunkt 5) teise lõigu kohaselt lähtutakse sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast. Raamatupidamise arveid esitas kostja oma raamatupidamise koondväljavõtte kohaselt korteriomanikele nõudeperioodil kogusummas 2731,61 eurot. Kostja sai hagejalt nõudeperioodil raamatupidamise eest nõuda maksimaalselt 58,86 (2731,61/2849,5*61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt raamatupidamise eest 69,39 euro tasumist, mis on 10,53 euro võrra rohkem, kui põhikiri ette näeb. Akende pesu ja prügimaja puhastus – kostja põhikirja punkt 2.5 alapunkt 5) teise lõigu kohaselt lähtutakse sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Oktoobris 2010 esitas kostja akende pesu ja prügimaja puhastuse eest korteriomanikele arveid kogusummas 44,48 eurot. Kostja sai hagejalt nõuda akende pesu ja prügimaja puhastuse eest maksimaalselt 0,96 (44,48/2849,5*61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt akende pesu ja prügimaja puhastuse eest 1,24 euro tasumist, mis on 0,28 euro võrra rohkem, kui põhikiri ette näeb. Lampide vahetus – kostja põhikirja punkt 2.5 alapunkt 5) teise lõigu kohaselt lähtutakse sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast. Märtsis 2009 ja oktoobris 2010 esitas kostja lampide vahetuse eest korteriomanikele arveid kogusummas 48,59 eurot. Kostja sai hagejalt nõuda lampide vahetuse eest maksimaalselt 1,05 (48,59/2849,5*61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt lampide vahetuse eest 1,4 euro tasumist, mis on 0,35 euro võrra rohkem, kui põhikiri ette näeb. Killustik libeduse tõrjeks – kostja põhikirja punkt 2.5 alapunkt 5) teise lõigu kohaselt lähtutakse sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Mais 2009, mais 2010 ja novembris 2011 esitas kostja killustiku eest korteriomanikele arveid kogusummas 135,02 eurot. Kostja sai hagejalt nõuda killustiku eest maksimaalselt 2,9 (135,02/2849,5*61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt killustiku eest 3,44 euro tasumist, mis on 0,54 euro võrra rohkem, kui põhikiri ette näeb. Soojussõlme automaatika remont – kostja põhikirja punkt 2.5 alapunkt 5) teise lõigu kohaselt lähtutakse sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast. Aprillis 2009 ja septembris 2009 esitas kostja soojussõlme automaatika remondi eest korteriomanikele arveid kogusummas 1949,75 eurot. Kostja sai hagejalt nõuda soojussõlme automaatika remondi eest maksimaalselt 42,01 (1949,75/2849,5*61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt soojussõlme automaatika remondi eest 54,16 euro tasumist, mis on 12,15 euro võrra rohkem, kui põhikiri ette näeb. Maja hooldus – kostja põhikirja punkt 2.5 alapunkt 5) teise lõigu kohaselt lähtutakse sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast. Maja hoolduse arveid esitas kostja oma raamatupidamise koondväljavõtte kohaselt korteriomanikele nõudeperioodil kogusummas 12 852,98 eurot. Kostja sai hagejalt nõuda maja hoolduse eest maksimaalselt 276,95 (12 852,98/2849,5*61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt maja hoolduse eest 298,31 euro tasumist, mis on 21,36 euro võrra rohkem, kui põhikiri ette näeb. Tarbevee soojusvaheti läbipesu – kostja põhikirja punkt 2.5 alapunkt 5) teise lõigu kohaselt lähtutakse sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel korteri üldpinna osast maja
korterite kogupinnast. Aprillis 2011 esitas kostja tarbevee soojusvaheti läbipesu eest korteriomanikele arveid kogusummas 147 eurot. Kostja sai hagejalt nõuda tarbevee soojusvaheti läbipesu eest maksimaalselt 3,16 (147/2849,5*61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt maja hoolduse eest 4,08 euro tasumist, mis on 0,92 euro võrra rohkem, kui põhikiri ette näeb. Üldvesi – kostja põhikirja punkt 2.5 alapunkt 5) teise lõigu kohaselt lähtutakse sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast. Üldvee arveid esitas kostja oma raamatupidamise koondväljavõtte kohaselt korteriomanikele nõudeperioodil kogusummas 810,64 eurot. Kostja sai hagejalt nõuda üldvee eest maksimaalselt 17,47 (810,64/2849,5*61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt üldvee eest 22,84 euro tasumist, mis on 5,37 euro võrra rohkem, kui põhikiri ette näeb. Tõkkepuu remont – kostja põhikirja punkt 2.5 alapunkt 5) teise lõigu kohaselt lähtutakse sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast. Augustis 2011 esitas kostja tõkkepuu remondi eest korteriomanikele arveid kogusummas 201,6 eurot. Kostja sai hagejalt nõuda tõkkepuu remondi eest maksimaalselt 4,34 (201,6/2849,5*61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt tõkkepuu remondi eest 5,6 euro tasumist, mis on 1,26 euro võrra rohkem, kui põhikiri ette näeb. Hageja arvestus on arusaadav ja loogiliselt jälgitav. Kohus tuvastas esitatud arvestuse alusel, et kostja on arvestanud hagejale majandamiskulusid erinevalt põhikirjas sätestatud kulude jaotusest enam summas 276,19 eurot perioodi eest 01.01.2009 kuni 31.12.2011.
p 1, 3). Hageja esitas hagiavalduse oluliste puudustega. Kostja tõi puudused välja 22.01.2013 ja eeldas kuni kohtuotsuse tegemiseni, et hageja ei ole neid kõrvaldanud, mistõttu hagiavaldus jääb rahuldamata. Selle asemel ilmnes kohtuotsusest, et hageja on kogu hagi muutnud, muutes nii nõudesummat kui nõude õiguslikke põhjendusi, ning kohus võttis selle otsuse tegemisel aluseks ilma, et kostjale oleks antud võimalust hageja uute väidete suhtes seisukohti avaldada. Sealjuures kinnitas kohus 13.06.2013 määruses, et kostjale antakse selline võimalus. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale (3-2-3-1-03), et pooltele tuleb tagada võrdne võimalus esitada kohtus seisukohti ja neid tõendada. Seega ei oleks kohus saanud hageja nõuet rahuldada, andmata kostjale võimalust esitada sellisele nõudele oma vastuväited; 3) ei oleks hageja 08.08.2013 seisukohad võimaldanud hagi rahuldada ka juhul, kui need oleks kostjale edastatud. Hageja muutis 08.08.2013 seisukohtadega hagi TsMS § 376 lg 1 mõistes, esitades kohtule täiesti uue nõude ja uue hagi aluse. Hageja muutis olulisel määral nõude suurust (hagiavalduses 328,44 eurot, 08.08.2013 seisukohtades 276,19 eurot). Hagiavalduses tugines hageja väitele, et korteriühistu otsused on tühised, 08.08.2013 seisukohtades leidis hageja, et kostja ei ole kulusid jaganud vastavalt kostja põhikirjale. Hagi on sisuliselt alusetu, kuivõrd see eirab kostja põhikirja p 2.5.5 regulatsiooni ning kulutuste võrdse jagamise põhimõtet. Lisaks on hageja arvestuste aluseks olev korterite pindala 2849,5 m2, tegelikkuses on korterite kogupind ehitisregistri väljavõtte kohaselt 2645,5 m2, mis muudab hageja arvestuse, mille kohus aluseks võttis, ebaõigeks. Elamus on 36 korterit korterite kogupinnaga 2645,5 m2 ja mitteeluruumina garaaž (10 garaažipinnaga). Hageja esitatud pindala hõlmab ka garaaže ja keldribokse, mis hageja osundatud viisil teenuseid ei tarbi. Hageja esitas 08.08.2013 seisukohtade lisana korteriühistu 25.09.2008 üldkoosoleku protokolli, mille allkirjalehest, kus on toodud korterite suurused, nähtub, et vaidlustatud kütteja hoolduskulude jaotamisel lähtutakse korterite kogupinnast, mitte kogu maja üldpinnast. Vastavat põhimõtet kinnitas allkirjalehel enda allkirjaga ka hageja; 4) kuna maakohus on rikkunud ärakuulamise kohustust, siis tuleb TsMS § 656 lg 1 p 1 alusel asi saata tagasi maakohtule uueks lahendamiseks.
kostjal võimalik moonutatud ettekujutust vältida hagejale esitatud arvete õiguspärasuse tõendamise kaudu. Selle asemel kostja sisuliselt ignoreeris 22.01.2013 vastuses hageja nõuet.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.