4.Mõista R.A.-lt välja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis 120,9 eurolt alates otsuse jõustumisest võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras, kuid viivist kokku mitte enam kui 941,98 eurot.
5.Jätta 67% hageja menetluskuludest kostja kanda.
6.Määrata OÜ Aktiva Finance Group menetluskulude suuruseks 500 eurot. R.A.-l menetluskulud puuduvad.
7.Mõista R.A.-lt välja OÜ Aktiva Finance Group kasuks hageja menetluskulud 335 eurot. R.A. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
9.Toimetada kohtuotsus hagejale ja kostjatele kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2(4)
Tagaseljaotsuse tegemise alused
1.Pärast maksekäsu kiirmenetlust 23.01.2024 esitatud hagiavaldus võeti 05.02.2024 menetlusse. Kostja võttis hagiavalduse koos lisadega ja 05.02.2024 kohtumääruse vastu KÄPO vahendusel 07.02.2024.
2.19. veebruaril 2024 saabus kohtule poolte poolt allkirjastatud (hageja 14.02 ja kostja 19.02 2024) kompromiss. Kohus selgitas 20.02.2024 kirjaga pooltele kompromissi sõlmimisega kaasnevaid riske (tarbijakrediidilepingu tõttu). Kuna kostja kohtule kinnitust arusaamise ja nõusoleku kohta ei andnud, jättis kohus 26.08.2024 määrusega kompromissi kinnitamata. Kohus hoiatas samas määruses kostjat, et hagiavaldusele 10 päeva jooksul vastamata jätmisel võib kohus rahuldada hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Eelnimetatud määruse sai kostja kätte 10.09.2024.
3.Hageja esitas 04.09.2024 tulenevalt kohtu 26.08.2024 määrusest nõude ümberarvestuse, mis tehti kostjale kättetoimetatavaks AET vahendusel. Kostja on võtnud hageja nõude ümberarvestuse vastu KÄPO kaudu 31.12.2024, kuid ei ole kohtule seniajani ühtegi dokumenti esitanud. Seega möödus tähtaeg hiljemalt 10.01.2025.
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta ning nõude määratlemiseks vajalikud asjaolud. Asjaolud
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmis R.A. Inbank Finance AS-ga 23.05.2022 kauba järelmaksulepingu nr L89008703621 summale 941,98 eurot, intressiga 11,9% aastas, lepingutasu 19 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ning 25.07.2023 öeldi leping üles. Kostja maksis kokku 279,58 eurot, millest põhiosa katteks 98,88 eurot. Võlgnevus tekkis 10.osamaksest, s.o 15.04.2023. Võlausaldaja loovutas 31.07.2023 nõude OÜ-le Aktiva Finance Group. Hageja esmane nõue: põhivõlgnevus 843,10 eurot, intress 57,69 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 50,01 eurot + viivis 11,9% aastas alates 24.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Alternatiivnõue: vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei saaks lugeda lepingut 25.07.2023 kehtivalt üles öelduks ja hageja nõuab lepingu täitmist: 15.02.2024 kuni 15.08.2024 osamaksed 120,90 eurot ja edasiulatuv viivis 120,90 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtule pole 3(4)
selgitatud ega tõendatud kostja sissetulekute ja väljaminekute suurust, kuidas vastavad andmed saadi ning neid kontrolliti. Seega ei saanud laenuandja ka veenduda kostja krediidivõimelisuses ning kohus ei saa seda ka käesoleval juhul kontrollida. Krediidiandja ei ole kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnanud, rikkudes VÕS § 4034 lg 1 ning jätnud tarbija esitatud teabe kontrollimata, rikkudes VÕS § 4034 lg 4 teises lauses ja KAVS § 50 lg-tes 3 ja 4 sätestatud kohustusi. Kokkuvõttes on krediidiandja rikkunud VÕS § 4034 lg 6 sätestatud kohustust.
8.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega põhinõuet ja seadusjärgset intressi ja viivist ületavas osas, sh hooldus- ja sissenõudetasu, jääb hagi rahuldamata.
9.Kohus mõistab vastavalt nõude ümberarvestusele välja osamaksed otsuse tegemise seisuga (s.o 15.02.2024 kuni 15.01.2025) 227,07 eurot ja alates otsuse jõustumisest viivise 120,9 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Kohus piirab viivisenõuet lähtuvalt tarbija kaitseks kehtestatud regulatsiooni eesmärgist, sest intresside piiramine ei omaks soovitud mõju, kui (eriti tagaseljaotsusega) välja mõistetav viivis oleks piiramatu. Menetluskulud
10.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ca 67% ulatuses, seega jäävad hageja kulud 67% ulatuses kostja kanda. Kostjal kulud puuduvad. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
11.Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise eest 20 eurot on põhjendatud kulu. Hageja on taotlenud esindajakuludeks kokku 338 eurot 2h töö eest. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 loen täiendavaid menetlustoiminguid arvestades põhjendatud juristi tunnitasuks 100 eurot, kokku seega 200 eurot.
12.Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 500 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 335 eurot.
13.Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist.
14.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.