L.K. hagi Eesti Vabariigi (Tartu Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
1 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja L.K. (isikukood XXXX, viibimiskoht XXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
13. mai 2015.a
Kostja Eesti Vabariik (Tartu Vangla kaudu, asukoht Turu 56, 51014 Tartu)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 632 lg1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Hageja nõue ja põhjendused L.K. on esitanud Tartu Maakohtule hagi Tartu Vangla vastu ravivea tõttu tekitatud mittevaralise kahju 1 000 euro nõudes. Avalduse kohaselt hakkas hagejal veebruari alguses parem kõrv öösel valutama. Ta teavitas sellest valvurit ning sai arsti vastuvõtule. Hagejal diagnoositi keskkõrvapõletik, määrati ravi, hageja sai nädal aega tablette. Nädala möödudes kutsuti hageja uuesti tervisekontrolli ning selgus, et asi on läinud hullemaks ning määrati uus ravikuur. Nädala pärast kutsuti hageja uuesti tervisekontrolli, parem kõrv oli tumehall pruunikas. Ööl vastu 03.03.2014.a jooksis paremast kõrvast verd ning hageja käis hommikul meditsiiniosakonnas arsti vastuvõtul. Kõrva vaadanud tervishoiutöötaja leidis, et parema
kõrva kuulmiskile oli puruks ning teha ei saavat muud kui saata eriarsti vastuvõtule. Hagejale anti meditsiinilist vatti ning kästi seda magama minnes ja duši all käies kõrva panna. Hagejal on öösel paremast kõrvast verd jooksnud ning pidevalt on olnud valuhood. 13.03.2014 käis hageja eriarsti vastuvõtul Tartu Ülikooli Kliinikumis, kes diagnoosis hagejal ägeda mädase keskkõrvapõletiku ning määras raviks Ospamox 1000 mg x 2 kuueks päevaks. Ravi tulemusel hakkas tervis paranema. Hageja hinnangul jäeti teda Tartu Vanglas ilma tõhusa meditsiinilise abita, mis takistanuks tema tervise halvenemist. Tartu Vangla tervishoiutöötajad on sooritanud ravivea, määrates ravi, mis halvendas hageja tervislikku seisundit. Tartu Vangla arstide määratud ravi tõttu arenes hageja keskkõrvapõletik ägedaks mädaseks keskkõrvapõletikuks. Tartu Vangla arstid määrasid erinevaid ravisid tabletikuuride näol, mis tegid asja ainult hullemaks. Õige ravi määras hagejale eriarst. Kostja seisukohad Vaidlust ei ole selles, et hageja on mitmel korral pöördunud Tartu Vangla meditsiiniosakkonna poole seoses kaebustega, mis puudutavad valusid kõrvas ning öiseid veritsusi kõrvast. Tartu Vangla meditsiiniosakond on hageja mitmel korral vastu võtnud ning suunanud täiendavalt ka eriarsti juurde. Hageja pöördus 2014.a veebruaris seoses kõrvavaluga Tartu Vangla meditsiiniosakonda. Kõrvaga seotud kaebuste tõttu viibis hageja perearsti vastuvõtul 20.02.2014, 03.03.2014, 10.03.2014 ning valveõde kontrollis tema kõrva 22.02.2014, 02.03.2014, 21.03.2014, 26.03.2014, 02.04.2014 ja 12.08.2014 (vt väljavõte hageja tervisekaardist, tl 45-46). Lisaks sellele viibis ta 13.03.2014.a Tartu Ülikooli Kliinikumis eriarsti vastuvõtul (13.03.2014 epikriis, tl 44). 20.02.2014 määrati hagejale valuravi ning 22.02.2014 määrati talle raviks Amoxicillin-RTP 1000 mg N10 1x2. Lisaks anti 6 tabletti Ketoprofen 100 mg valvurile, et hageja saaks neid vajadusel küsida. 02.03.2014 määrati raviks Duracef ja Ketoprofen ning peeti põhjendatuks saata hageja eriarsti konsultatsioonile. 03.03.2014 otsustati eelneva raviga jätkata ning määrati uue kontrolli ajaks 10.03.2014. 10.03.2014 uut ravi ei määratud, sest juba 13.03.2014 pidi toimuma eriarsti konsultatsioon. 13.03.2014 diagnoosis Tartu Ülikooli Kliinikumi raviarst hagejal ägeda mädase keskkõrvapõletiku ning määras raviks Ospamox 1000mg x2 kuueks päevaks. Kostja selgitab, et perearst on pädev diagnoosima ja ravima keskkõrvapõletikku. Olukorras, kus kahtlustatakse perforatsiooni või tekib mädane sekreet, mis vajab spetsiaalse mikroskoobi all puhastamist, suunatakse patsient eriarsti juurde. Niimoodi toimiti ka hagejaga. Pärast esialgset meditsiiniosakonda pöördumist määrati hagejale ravi ning jätkati dünaamilise kontrolliga. Kui 03.03.2014 selgus eriarstile suunamise vajadus, tehti seda operatiivselt ning juba 13.03.2014 käis hageja Tartu Ülikooli Kliinikumis perearsti vastuvõtul. Kostja rõhutab, et tegemist on mõistliku ajaga ning tihipeale on vabaduses järjekorrad eriarsti juurde oluliselt pikemad. Kostja hinnangul ei nähtu objektiivsetest asjaoludest ega hageja väidetest, et Tartu Vangla tervishoiutöötajad oleks teinud diagnoosi- või ravivea. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit, millest nähtuks raviviga. Arvestades hageja väiteid ei esine ka ühtegi asjaolu, mis viitaks hageja ravimata jätmisele. Kostja hinnangul on hageja ebaõigesti järeldanud, justkui viitaks haigusnähtude oodatust aeglasem kadumine meditsiinitöötaja poolsele raviveale. On tavapärane ning eluliselt usutav, et haigusnähtude kadumine võib ka õige ravi korral aega võtta. Arvestades hageja diagnoosi (äge mädane keskkõrvapõletik) ning haiguse kulgu, ei saa tervenemist ka ebatavaliselt pikaks pidada. Põhjendamatu ning tõenditega mitte kooskõlas olev on hageja järeldus, justkui oleks keskkõrvapõletik arenenud mädaseks Tartu Vangla meditsiinitöötajate tõttu. Pelgalt see, et hageja haigus süvenes ning tema tervislik seisund halvenes, ei tähenda, et esineb ka põhjuslik seos meditsiinitöötajate tegevuse ning tervise halvenemise vahel. Kostja hinnangul puudub hageja väidetel alus, kuna vastupidist tõendavad nii hageja tervisekaardi väljavõte, 13.03.2014 eriarsti poolt koostatud epikriis kui ka hagiavalduses märgitu. Hageja on hagiavalduses seisukohal, et õige ravi määras talle eriarst Tartu Ülikooli kliinikuis, mis oli Ospamox 1000 mg x 2 kuueks päevaks. Hageja tervisekaardist nähtub, et
juba 22.02.2014 määrati talle antibakteriaalne ravi (Amoxicillin-RTP tbl N10 1x2 7 päeva), mille toimeaine on täpselt sama (amoksitsilliin) kui hageja arvates õigel ravimil (st Ospamox'il). Seega on kostja hinnangul ka etteheide vale ravimeetodi osas põhjendamatu. Tartu Vagla meditsiinitöötajad on hageja ravimisel tegutsenud vähemalt tasemel, mis vastab arstiteaduse üldisele tasemele ning teinud seda tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vastupidiselt hageja seisukohtadele leiab kostja, et paranemine sai võimalikuks Tartu vangla ning Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinitöötajate poolt määratud ravi koosmõjul ning teineteist täiendades. Ühtegi püsivat tervisekahjustust hagejale tekkinud ei ole. Kohtuistung 13.05.2015.a Hageja jääb esitatud hagi juurde ning leiab, et talle määrati vale ravi. Hageja selgituste kohaselt hakkas arst D.S. talle tablette määrama, hageja ütles, et neid tablette on ta juba saanud, siis määras teised ravimid, mida hageja samuti saanud oli. Alles kolmandal korral sai ta õige ravi. Kuidas arst ei tea, mis ravi on patsient varem saanud? Hageja hinnangul oli ta nende jaoks nagu katsejänes. Kuidas oskab arst ravi määrata, kui ta ei tea, mis kõrval viga on. Kõrva soovitati panna vatt, mida tegelikult poleks tohtinud kõrva panna. Hagejale ei antud valuvaigistit, see ravim ei võtnud valu ära. Ei tohi anda ravimit, teadmata mida patsient varem saanud on. Kostja nõustaja P.K. selgituste kohaselt oli D.S. medõde, mitte arst, ja ei saa ravi määrata. Ta andis valuvaigistit. Tervisekaardis ei ole ühtegi kannet, et tema oleks hagejale mingi ravi määranud. Kõrvapõletikku ravitakse antibakteriaalse ravimiga. Valuvaigistid toimivad inimestel väga erinevalt, õde tegi väga õigesti, küsides mida hageja on varem saanud ja mis talle mõjub. Diagnoosi paneb arst. D.S. oli medõde, kes võis anda valuvaigistit. Meditsiinis ei kasutata enam aastaid vatti, arst eemaldas ise hageja kõrvast vati, mille hageja oli kõrva pannud. Hagejale määrati õige ravi, Tartu Ülikooli kliinikum jätkas seda.
KOHTU SEISUKOHT
1.Hageja on esitanud kohtule hagi kostja vastu ravivea tõttu tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1 000 eurot. Hageja hinnangul määrati talle Tartu Vangla meditsiiniosakonnas vale ravi, mis halvendas hageja tervislikku seisundit ning mille tagajärjel hageja keskkõrvapõletik arenes ägedaks mädaseks keskkõrvapõletikuks. Kostja vaidleb hagile vastu, leides et hagejale võimaldati asjakohast ravi ning suunati mõistliku aja jooksul eriarsti vastuvõtule.
2.Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 kohaselt osutab vanglas tervishoiuteenuseid tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Eriarstiabi osutamisel ei kohaldata vangla suhtes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõikes 1 ja § 22 lõikes 2 toodud juriidilise vormi nõudeid. VangS § 52 lg 2 sätestab, et arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. VangS § 53 lg 2 kohaselt suunatakse kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus.
3.Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenuseks tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Riigikohtu erikogu on rõhutanud, et tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal ning vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (vt Riigikohtu erikogu 7.
aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9). Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 759 kohaselt loetakse tervishoiuteenuse osutamise leping sõlmituks muu hulgas ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega. Vastavalt VÕS § 758 lg 1 kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. VÕS § 762 järgi peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. VÕS § 770 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isik vastutavad üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest.
5.VÕS § 762 järgi peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis asjas nr 3-1-1-79-10 (p-d 15-16) märkinud, et arstiteaduse üldine tase tähendab ravimeetodeid, mida käsitletakse arstide väljaõppes ja täiendkoolituses ja millest madalamal tasemel ravimine on raviviga. Milline on nimetatud üldine tase, s.t arstiteaduse sisuline teadmine ja nõue konkreetse tervishoiuteenuse jaoks, nähakse ette eelkõige ravijuhendites, milles peab sisalduma konkreetse valdkonna üldtunnustatud ravimeetod.
6.Vaidlus puudub selles, et hageja pöördus 2014.a veebruaris seoses kõrvavaluga Tartu Vangla meditsiiniosakonda. Hageja on väitnud, et tema parem kõrv hakkas valutama veebruari alguses. Istungil on ta jäänud antud asjaolu juurde. Kohus leiab, et hageja meditsiinikaardi väljavõttest (tl 45-46) nähtuvalt pöördus hageja arsti poole alles 20. 02. 2014. Sellest kuupäevast hakkab kehtima VÕS § 759 alusel poolte vaheline raviteenuse osutamise leping. Hagejale määrati samal kuupäeval so. 20.02.2014 valuravi ning 22.02.2014 Amoxicillin-RTP 1000 mg N10 1x2. Lisaks anti 6 tabletti Ketoprofen 100 mg valvurile, et hageja saaks neid vajadusel temalt küsida. Hagejal on diagnoositud keskkõrvapõletik ning määratud ravi, haiguse süvenedes on hageja suunatud eriarsti vastuvõtule. 02.03.2014 määrati raviks Duracef ja Ketoprofen ning peeti põhjendatuks saata hageja eriarsti konsultatsioonile. 03.03.2014 otsustati eelneva raviga jätkata ning määrati uue kontrolli ajaks 10.03.2014. 10.03.2014 uut ravi ei määratud, sest juba 13.03.2014 pidi toimuma eriarsti konsultatsioon. Vaidlus puudub selles, et 13.03.2014 diagnoosis Tartu Ülikooli Kliinikumi raviarst hagejal ägeda mädase keskkõrvapõletiku ning määras raviks Ospamox 1000 mg x2 kuueks päevaks. Hageja on kinnitanud, et pärast eriarsti vastuvõttu on tema tervis hakanud paranema.
7.Vastavalt Tartu Maakohtu 09.03.2015.a määrusele viidi hagejale Tartu Vanglas osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamiseks läbi ekspertiis. Kohus leiab, et eksperdiarvamusega on tõendatud, et hageja tervisekaardist diagnoosi- või ravivigu ei nähtu. Tartu Vanglas perearsti poolt määratud Amoxicillin-RTP ja eriarsti poolt määratud Ospamox tabletid sisaldavad ühte ja sama toimeainet, milleks on amoksitsilliin. Vastavalt ägeda keskkõrvapõletiku ravijuhisele on amoksitsilliin esmavaliku ravim. Ägedat keskkõrvapõletikku ravib esmasena perearst. Perearst on pädev diagnoosima ja ravima keskkõrvapõletikku. Vastavalt ravijuhisele on tavaline praktika selline, et kui äge keskkõrvapõletik mingil põhjusel vaatamata ravile ei parane, siis suunatakse patsient eriarstile. Igapäevases meditsiinipraktikas diagnoositakse ja ravitakse enamik keskkõrvapõletikke perearstide poolt kuna on tegemist lihtsa haigusega ning kõrva-ninakurguarstide vähesus ei võimaldagi neil kõiki kõrvapõletikke ise ravida. Ekspertiisiga on tõendatud, et tegemist ei ole vältimatut ravi vajava seisundiga, siis toimus eriarsti vastuvõtt mõistliku aja jooksul.
8.Kohus leiab, et asjaoludest nähtuvalt on hagejale koheselt pärast kaebusi parema kõrva valu kohta võimaldatud arstiabi. Eksperdiarvamusega on tõendatud, et hagejale on pandud õige diagnoos ning määratud ravijuhendile vastav ravi, hageja tervise halvenedes on hageja suunatud eriarstile ning eriarsti vastuvõtt toimus mõistliku aja jooksul. Kohtu hinnangul ei saa raviviga järeldada sellest, et hageja tervis halvenes sõltumata Tartu Vangla meditsiinitöötajate määratud ravist ning hakkas paranema alles pärast eriarsti määratud ravi. Kuigi hageja on kinnitanud, et tema tervis hakkas paranema alates eriarsti vastuvõtust, siis hageja meditsiinikaardist nähtuvalt oli hageja tervis paranenud mõnevõrra juba 10.03.2014 perearsti vastuvõtu ajaks, nimelt olulist valu hageja enam ei kurtnud, ning verd polnud kõrvast eritunud (tl 45). Eluliselt usutav on kohtu hinnangul kostja seisukoht, mille kohaselt hageja tervenemine sai võimalikuks Tartu Vangla meditsiinitöötajate ning eriarsti määratud ravi koosmõjul, kuivõrd mõlemal juhul määrati hagejale sama toimeainega ravimit.
9.Lisaks sellele, et hagejale on tema hinnangul määratud vale ravi, on ta välja toonud, et talle määrati ravi saamata aru, mis hageja kõrvas toimus ning teadmata, millist ravi hageja on varem saanud, samuti et õde andis talle meditsiinilist vatti (03.03.2014), mida kästi magama minnes ja duši all käies kõrva panna, samas eriarsti vastuvõtul arst ütles, et midagi kõrva panna ei tohi. Kohtu hinnangul ei nähtu asjaoludest, et hagejale oleks määratud ravi saamata aru, mis hageja kõrvas toimub. Vaidlus puudub selles, et hagejale on pandud õige diagnoos, eksperdiarvamusega on tõendatud, et hagejale on määratud ravijuhendile vastav ravi. Eksperdiarvamuse kohaselt saab arst määrata õige ravi ka teadmata, millist ravi on patsient varasemalt saanud. Sellisel juhul saab arst lähtuda kehtivast ravijuhisest. Hageja meditsiinilisest kaardist ei nähtu, et õde oleks andnud hagejale meditsiinilist vatti ning tal oleks kästud see duši all käies ja magama minnes kõrva panna. Meditsiinikaardist nähtuvalt on perearst eemaldanud 10.03.2014 hageja kõrvast vatitüki, 21.03.2014 on hagejale (veel kord) selgitatud, et ei kuivata ega puhasta kõrva vatitikuga. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hagejal kästi meditsiinilist vatti pesemise ja magama mineku ajaks kõrva panna, isegi kui see nii oli, siis on tõendamata, et see mõjutas hageja haiguse kulgu, takistas tema tervenemist. Pigem nähtub meditsiinikaardist, et hageja tervislik seisund oli juba 10.03.2014 seisuga mõnevõrra paranenud.
10.Eeltoodust tulenevalt vastas kohtu hinnangul hagejale Tartu Vangla meditsiiniosakonnas osutatud terivshoiuteenus arstiteaduse üldisele tasemele ning hageja ravimisel ei esinenud diagnoosi- ega ravivigu. Seega ei ole kostja kohtu hinnangul rikkunud VangS § 52 lg-s 2 ja § 53 lg-s 2 sätestatud kohustust kinnipeetavale ravi osutamiseks ning tõendatud ei ole VÕS § 762 nõuetele mitte vastava tervishoiuteenuse osutamine, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Kohus jättis hagi rahuldamata, mistõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Asja materjalist nähtuvalt kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole, kostjat ei ole menetluses esindanud lepinguline esindaja.
/digitaalselt allkirjastatud/ Andrus Miilaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.