Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-14-53249/13
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 15.10.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1022

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2014, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-53249

Tsiviilasi

L.K. i (K) hagi Eesti Vabariigi (Tartu Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. septembri 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L.K. i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): L.K. (ik: XXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 15. septembri 2014 määrus ja saata asi Tartu Maakohtule L.K. i hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Muud

5.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused sätestab TsMS § 371. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda ka siis, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Maakohus jättis TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel hagiavalduse menetlusse võtmata põhjendustel, et hagejale ei ole ravi osutamata jäetud ning asjaoludest, et Tartu Vangla meditsiinitöötajate määratud ravist sõltumata hageja tervis halvenes ja eriarsti määratud ravi tulemusena hakkas hageja tervis paranema, ei saa järeldada raviviga. Hageja on esitanud oma nõude VangS § 52 ja § 53 lg 2 alusel. VangS § 52 lg 1 kohaselt tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Eriarstiabi osutamisel ei kohaldata vangla suhtes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõikes 1 ja § 22 lõikes 2 toodud juriidilise vormi nõudeid. VangS § 52 lg 2 järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. VangS § 53 lg 2 kohaselt kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus. Asja materjalidest nähtub, et hageja kannab karistust Tartu Vanglas. Seega kohalduvad hageja suhtes tervishoiuteenuste osutamisel vangla poolt vangistusseaduse eelviidatud sätted. Hageja leiab, et vangla on tema suhtes nimetatud sätetest tulenevaid kohustusi rikkunud, kuna hageja arvates määrati talle Tartu Vanglas vale ravi, mille tulemusena arenes haigus ägedaks mädaseks keskkõrvapõletikuks, ning hageja pidi 22 päeva taluma tugevat kõrvavalu. Hageja arvates oleks tulnud eriarstiga konsulteerida varem. Seega on hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele toetudes hageja õiguste rikkumine võimalik, kuna hageja väitel määrati talle Tartu Vanglas vale ravi ja viivitati eriarsti juurde suunamisega, misläbi hagejal võib olla tekkinud kahju. Maakohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et hageja esitatud asjaoludest ei saa järeldada raviviga ning hageja suunati mõistliku aja jooksul eriarsti vastuvõtule. Sellega on maakohus enne asja menetlusse võtmist asunud hindama tõendeid, mida kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata alles asja sisulisel lahendamisel. Hageja ongi seetõttu pöördunud kohtu poole, et hageja ja vangla hinnang vangla tegevusele hagejale tervishoiuteenuste osutamisel on erinev. Võimalik hagi tõendamatus ei saa aga olla TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks.