Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. 1(4)

2-14-688 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Korteriühistu Vabaduse 22 hagi OÜ Aldevara vastu varalise kahju hüvitamise nõudes. Hageja esitas 01. oktoobril 2014 kohtule taotluse varalise kahju hüvitamise nõudest loobumiseks ja hagi eseme muutmiseks. Viru Maakohus lõpetas 25. veebruari 2015 määrusega tsiviilasjas menetluse varalise kahju hüvitamise nõude osas, menetlus jätkus Korteriühistu Vabaduse 22 hagis OÜ Aldevara vastu projektidokumentatsiooni väljanõudmise nõudes. Viru Maakohtu 30. aprilli 2015 kohtunõudega anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagiavalduse uue tervikteksti esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja kohtu korraldust kohtu määratud tähtajaks ei täitnud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) 423 lg 1 p 11 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. TsMS § 147 lg 3 kohaselt, kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Kui hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks maksmata, jätab kohus hagi selle nõude osas läbi vaatamata. Hagejale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o täiendava riigilõivu tasumiseks. Hagejat hoiatati, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral jäetakse hagiavaldus läbi vaatamata. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks täiendavat riigilõivu tasunud. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata, kuna hageja ei tasunud nõude muutmiselt täiendavat riigilõivu. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata ka põhjusel, et hageja on muutnud hagi eset, sealjuures jääb kohtule selgusetuks, kas peale hagi eseme muutmist soovib hageja muuta ka hagi alust. Hagiavalduses on hageja esitanud lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude (t.l.-2). Kohtuistungil

2(4)

2-14-688 Kohus andis hagejale 30. aprillil 2015 (t.l.-103) tähtaja hagiavalduse tervikteksti esitamiseks, milles muu hulgas tuli hagejal täpsustada hagi alust, kuna hageja poolt hagi muutmise avaldusest (t.l.-82) ega ka esialgsest hagiavaldusest (t.l.-2) ei selgu, milliste asjaolude pinnalt on esitatud dokumendi väljanõudmise nõue. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada, kas hageja muudab ainult hagi eset või soovib hageja muuta nii hagi alust kui ka eset, mis ei ole aga lubatav. Lähtuvalt TsMS § 376 lg 1 võib pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Nimetatud sättest tuleneb, et hagi eset ja alust hageja korraga muuta ei saa ja hagi eseme muutmiseks on vajalik kas kostja või kohtu nõusolek. Kostja esitas 20. novembril 2014 kohtule avalduse (t.l.-86), milles kostja ei nõustunud hagi muutmisega. TsMS § 376 lg 2 kohaselt nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Kohus ei nõustu hagi muutmisega, kuna hagi muutmise avaldusest ega ka muudest kohtule esitatud avaldustest ei selgu muudetud esemega hagi alused ning samuti ei ole võimalik tuvastada, kas hageja muudab vaid hagi eset või soovib hageja sealjuures muuta ka hagi alust. Lähtuvalt TsMS 3401 lg 1 ja lg 2, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus läbi vaatamata. Kohus määras hagejale hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Hageja kohtu määratud tähtaja jooksul hagiavalduse puuduseid ei kõrvaldanud, hageja ei esitanud kohtule muudetud nõude aluseid. Lähtuvalt TsMS § 423 lg 3, kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Kohus leiab, et hageja poolt hagi muutmise avalduse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tuleb jätta hagi läbivaatamata. Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1, kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. 3(4)

2-14-688 Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 176 lg 2 alusel kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostja menetluskulud moodustavad kokku 630 eurot, millest 180 eurot (2 t) - asja dokumentide analüüs ja vastus hagiavaldusele 15.03.2014, 135 eurot (1,5 t) – täiendatud vastus hagile 18.08.2014, 225 eurot (2,5 t) – ettevalmistus kohtuistungiks ja osalemine kohtuistungil ning 90 eurot (1 t) – vastus hageja taotlusele 20.11.2014. Kostja palub välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud 630 eurot ning kohustada hagejat tasuma kostjale viivist menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (t.l.-113). Hageja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Viru Maakohtu 26 mai 2015 kohtunõudega toimetati kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks hagejale kätte. Tähtaja möödumisel hageja vastust ega vastuväidet ei esitanud kohtule. Lähtuvalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kostja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud täies ulatuses. Kohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda ja seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja lepingulise esindaja menetluskulud kokku 630 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.